Lehed

teisipäev, detsember 12, 2017

Pullerits: Miks suusatamisesse ei tasu panustada? Epistel tarbijaloterii mängijatele

Olen arusaaja inimene. Ega muidu saakski ajakirjanikuna töötada. Näiteks kui kõik jooksevad Laura Kõrgemäed peksma, saan rahulikult ja kainelt mõeldes aru, et see, mis tema tegi (või ei teinud), pole tegelikult üldse selge ega kindel, küll aga on selge ja kindel see – igasuguste anonüümsete tüdrukute sõnavõttudest –, et nood ise olid saamahimu peal väljas, valmis vahetama oma väärikuse mõne mobiiltelefoni või muu nänni vastu, ja seega on ise selles süüdi, mis nendega juhtus (liiati veel kõik ise täisealised ja seega vastutussuutlikud). Samamoodi saan aru nendest, kes tormasid oma kibestumust ja solvumist kuulutama pärast eelmist sissekannet (vt kommentaarid), kus näitasin, et Tartu maratonile esimeses voorus registreerimine on liiga suure riskiga ettevõtmine, millega ei maksa tormata, vaid tasub oodata seni, kui asjaolude vahekord pöördub korraldaja kasu poolelt rohkem osalejate kasu poolele – sest ärgem unustagem, et ega spordiüritust tee korraldaja korraldajatele, vaid ikkagi korraldaja teeb osalejatele. Küllap oleksin ise ka kibestunud ja solvunud ja löödud, kui oleksin 55 eurot välja käinud ürituse eest, mille toimumise kohta ei ole mingit garantiid. See on ju sama, kui kontserdikorraldaja müüks teile talvel 55-eurose pileti kontserdile Haapsalu linnuses, ehkki teate väga hästi, et on vähemalt 50-protsendiline tõenäosus, et artist suvel Eestisse ei jõuagi – kas ostaksite pileti või ootaksite suve alguseni, et maksta rohkem, kuid olla selle-eest kindel, et tuur on ikkagi käivitunud ja artist ei ole vahepeal narkosõltuvusse langenud, hulluks läinud või ära surnud?

Nii et, jah, arusaaja nagu ma olen, saan aru, et tulite siia välja elama oma pahameelt ja solvumist, et miks ma pole erinevalt teist veel 55 eurot välja ladunud ja end kirja pannud ehk miks ma pole ühinenud nendega, kes on teinud vägagi riskantse panuse. See on inimlikult täiesti arusaadav, et kui oled võtnud tarbetu riski – näiteks lolli peaga ostnud pankrotti kukkunud firma aktsiaid ja n-ö mööda pükse saanud –, kergendab valusat lööki pisutki see, kui tead, et sajad teised on teinud sama; järelikult pole sa ainsana tünga saanud. Ja loomulikult oled siis hinges vihane nende peale, kes veidi rahulikumalt talitasid, ažiotaažiga kaasa ei läinud ning oskasid ettevaatlikuks jääda. See on sisuldasa täpselt sama klassiviha, miks vaesemad inimesed vihkavad rikkaid inimesi (millega ma ei ürita väita, et keegi valesti ei tõlgendaks, nagu oleks mina mingi rikas ja teie vaesed – kaugel sellest).

Aga nii nagu enne aktsiaostu tuleb teha eeltööd, tuleb teha eeltööd ka enne suure riskiastmega üritusest osavõttu investeerimist. Või te tõesti tormate mingit aktsiat ostma lihtsalt seepärast, et paljud seda teevad? (Just seetõttu mullid lõhkevadki.) Või leiate tõesti, et on teie kohus paigutada mingist abstraktsest, enda mõtlematu tegevuse õigustamiseks väljamõeldud heategevuslikust solidaarsusest Eesti inimese keskmine päevapalk ettevõttesse, mille tegevuse tulemuslikkuses ei saa kindel olla? Olgu, loomulikult on teil õigus teha oma rahaga seda, mida tahate. Nagu mul on õigus mitte teha oma rahaga seda, mida ma teha ei taha. Aga kui nüüd kainelt mõtlete, siis saate ju aru – kuid hull on lugu nendega, kes seda endale isegi vaikimisi tunnistada ei suuda –, et iga mõistlik inimene kaalub enne raha paigutamist selle paigutuse tõhusust ja mõttekust. Ei usu, et isegi need, kes on rikkad, pilluvad 50-euroseid vasakule ja paremale. (Mulle rääkis ühe Eesti tuntud spordipoe esindaja, et mida rikkam inimene, seda rohkem pidavat ta võrreldes tavainimesega hinna alla löömise nimel kauplema.)

Lühidalt: iga mõistlik inimene teeb enne suure väljamineku tegemist eeltööd.

Aga kui paljud teist seda tegid? Kui paljud vaagisid peas neid variante, mida lahkasin eelmises sissekandes? Tunnistage: te tegite oma investeeringu emotsiooni pealt. Aga milline on kõige halvem rahapaigutus?

Kõige halvem rahapaigutus on see, mis on tehtud emotsiooni pealt.

Vähemasti nii palju oleks ju saanud teha, et vaadata ilmaolusid ja -prognoose. Siis oleksite näinud, et järgmise nädala alguseni püsivad endiselt heitlikud ilmad, temperatuur on nulli ümber, kui sajab, siis kas lörtsi või vihma, tuul on tugev. Ja kindlasti oleks võinud loobuda haugi mälust. Kas on meelest läinud, kui heitlik oli eelmine talv, kui heitlik oli suvi? Ma ei ole mingi inimtekkelise kliimasoojenemise teooria pooldaja, kliima on kahtlemata palju keerulisem ja komplitseeritum nähtus, kui teadlased, kes rahastamise nimel on valmis maalima apokalüptilisi ennustusi, seda lihtsustatult esitavad, kuid praegused kliimailmingud viitavad selgelt sellele – ja selleks ei pea olema n-ö raketiteadlane –, et ilm saab meil ka edaspidi olema äärmiselt heitlik ning pigem soojem, kui mitu head aastat tagasi.

Seda kõike kinnitas eelmise nädala lõpp. Neljapäeval olid olud veel sellised, et sain Tähtvere spordipargis täitsa korralikes oludes suusatada pisut rohkem kui tunniga tosin ja pool kilomeetrit. Aga juba laupäevaks olid olud muutunud nii palju, et sain rahulikult maastikurattaga asfaldile sõitma minna. Väntasin 1:25.40ga kodu juures neli 9,2-kilomeetrist ringi ehk kokku 36,8 km. Vaid mõnes kohas oli asfalt märg. Kuid pühapäeval olid tingimused juba sellised, et sealt sai teha n-ö sammu edasi. Kõigepealt sõitsin maastikurattaga linnas 15,5 km ning kui veendusin, et libedust ei ole ja lompe ka mitte, ajasin sama hästi kui talvekorterisse tõstetud maanteeratta taas välja. Ja õigesti tegin: 10. detsembril 2017 sai maanteel sõita maanteerattaga nii, et polnud ainsatki libedat ega ohtlikku kohta, asfalt oli kõikjal kuiv. Ratas ei saanud ainsatki poripritset. Tegin 1:34.50ga ligi 46-kilomeetrise ringi. 10. detsembril 2017 – mõtelge! Sama saanuks olude poolest teha ka eile, 11. detsembril.

Huvitav, kas selle nädala pühapäeval saab teha midagi samasugust?

Fotod 1 ja 2: Tartu maraton aastal 1985. Fotode autor: Malev Toom, Postimees/Scanpix
Fotod 3 ja 6: Tartu maraton aastal 1984. Fotode autor: A. Kivistik, Postimees/Scanpix
Foto 4: Ameerika mäesuusataja Lindsey Vonn oma koeraga. Avaldatud siin lugejate soovil. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 5: Tartu maraton aastal 1984. Foto autor: Meelis Lokk, Postimees/Scanpix

77 kommentaari:

  1. Anonüümne09:46

    Miks sa suusatamisse panustad, Priit?

    VastaKustuta
  2. Anonüümne09:54

    TLDR.
    Kelk vaibale ei ole juba kutsunud?

    VastaKustuta
  3. Anonüümne10:31

    Minu arust on PP muutunud just ise emotsionaalseks.
    Eriti Klubi Tartu Maraton poolt korraldatavate ürituste suhtes.
    (imelikul kombel juhtus see peale märgilise tähendusega sündmust 29.mai 2016)

    Kas juba küllalt ei saa sellest lapsikust jonnipunni mängimisest? Mis sul meie rahast?
    PS. Meie ei käi sõpradelt tasuta transporti küsimas ega proovi meistrite suusapaare/ratast laenata ...

    VastaKustuta
  4. Anonüümne10:49

    Ei ühtegi pilti. Ainult epistel. Nii see ei lähe! Kas tõesti peavad lugejad selle blogi jälle käima tõmbama kui meister tukub teema küljes, mis jätab jahedaks? No ja mille üle virin käib?
    2000 inimest mängivad tarbijaloteriid max 55€ panusega kus eelmine aasta oli kokku 2800 võitjat, so 3-4 korda vähem kui ühe märjukese nimelises katusealuses või amfiteatris on pealtvaatajate kohti. Hoopis olulisem on küsida, et kas tarbijaloterii organiseerija maksab sellelt ära ka erisoodustusmaksu!?

    Vaatame parem üritust konstruktiivsel läbi §. Nt selle ürituse puhul hüve saamine ei ole ostu tegemise (registreerimise ja tasumise) hetkel teada, täiendava hüve väärtus ei sõltu ostetava kauba hinnast (võib olla 0 km või pool lubatust ja väikese tõenäosusega ka lubatud mahus), puuduvad kindlad reeglid selles osas, kes, millal ja millise hüve saab. Seetõttu ei saa loterii puhul rääkida hinnapoliitikast, vaid loosimise käigus antavad auhinnad (ilmaloteriiga antav läbitava distantsi pikkus) on käsitletavad maksustatava kingitustena tulumaksuseaduse § 49 mõistes. Kuivõrd kõik teavad, et ürituse toimimise garantiid ei ole ehk tõenäoliselt on raja pikkus 0 km-i siis iga ettevalmistatud suusaraja meetri eest tuleb korraldajal tasuda erisoodustusmaksu kui tarbijaloteriiga antava kingituse eest. Mida teeb aga maksuamet? Istub vaikselt rukkis ja nöörib ettevõtjaid sõiduautode erisoodustusmaksuga.

    VastaKustuta
  5. Emotsiooniost on kõige parem ost, peab siis alati nii pagana ratsionaalne kogu aeg olema.
    Ega hr. Pullerits ei kavatse täna peale tööd pimedas rattaga sõitma minna?
    Selline jäide maas et oma jooksuringilt tulin poole pealt ära, jooksmise asemel lasin liugu ja võitlesin, et jalad spagaati ei läheks.

    VastaKustuta
  6. Anonüümne12:47

    Meie toetame härra Pulleritsu. Soovime edu mäetippude vallutamisel ja suusa- ja rattarahva kasvatamisel. See on vajalik töö.

    VastaKustuta
  7. Lp Margus Kivirüüt: kas te ei ole vahel mõelnud, miks paljud inimesed oma Eesti mõistes täiesti elatava palgaga hakkama ei saa ja on pidevalt hädas ja võlgades? Mina olen, ja vastus on see, et nad ei suuda olla ratsionaalsed, vaid on liiga sageli emotsionaalsed, teevad emotsioonioste, mida neil tegelikult vaja ei ole; näiteks lähed kohvikust mööda ja näed kooki, mis maksab neli eurot - on sul seda vaja? Ei ole. On sul vaja osta tass kohvi 2.50? Ei ole. On sul vaja kolmandat, neljandat, viiendat asja, mida reklaamijad sulle turundades ette söödavad või mille otsa ise juhuslikult komistad? Ma võiks spordipoe asjadest puhtaks osta, aga ei osta - sest asjad võivad küll olla ilusad, aga mulle ei ole neid tingimata vaja. Mulle ei ole vaja igal hooajal uut ratast ega uut suusapaari.
    Samamoodi: kas on vaja end emotsiooni pealt kirja panna üritusele, mille toimumine on vägagi küsitav?
    Et mis ma siis oma rahaga teen? Kulutan ratsionaalselt. Ei loobi seda emotsionaalselt.

    VastaKustuta
  8. Ja veel: kui läheksite ükskõik millise finantsasjatundja ja rahaplaneerija juurde ning räägiksite, kuidas olete paigutanud 55 eurot üritusse, mille toimumine on küsitav (50 protsenti, kui olla täpne), ja seda lihtsalt lootuses, et äkki õnnestub 15 eurot kokku hoida (märksa suurema kindluse pealt, kas üritus saab toimuda - ehk märksa suurema informeerituse pealt!!), siis vaataks too asjatundja ja planeerija teid kui pooletoobilist ning saadaks, kui ta sellest teaks, lugema mu siinsest ja eelmist sissekannet.
    Lühidalt: see on väga halb ja mõtlematu rahapaigutus, mille olete kiirustades ja emotsiooni pealt teinud.

    VastaKustuta
  9. Anonüümne13:55

    Miks sa teiste rahakotis sobrad? Arvan, et kellel on raskusi, need ei ostnudki piletit, vaid söövad kodus saia.

    VastaKustuta
  10. Anonüümne14:13

    Mina, nahahoidja ja sitakott loen meediat ja söön saia. Mis silma hakkab et kui päris spordiuudiseid ei ole siis kirjutatakse ralliautondusest, briti jalgpallist ja meie Erikast. Seoses olümpia ja Venemaa dopinguga kerkib selline küsimus et kas Erika on rääkinud oma kogemustest nsvl koondises? Tervisemured annavad tunnistust et organism sai viimse peale kurnatud nii treeningu kui ainetega. Kindlasti ka hiljem Eesti eest võisteldes kuna keskkond: treener ja laagripaigad jäid samaks. Sama skeemi järgi valmistuti mis esimese kulla tõi. Või annab palli edasi veeretada et trenn oli kõva aga toit kehv?

    VastaKustuta
  11. 13:55: "Miks sa teiste rahakotis sobrad?"

    Palun siin esitada näide, kelle rahakotis konkreetselt olen ma sobranud!

    Mulle ei meeldi selline lahmiv retoorika, 13:55, see ei ole argumenteeritud debatile omane ja mina lahmimist ei salli. Ma ei ole kelleltki küsinud, kui palju keegi teenib ja milleks raha kulutab. Olen püüdnud panna teid, kedagi konkreetselt silmas pidamata (aga rahakott on alati isiklik, personaalne), oma tegevust kriitiliselt vaagima.

    VastaKustuta
  12. Anonüümne15:43

    Kui on teema algus, siis peab ka lõpp või edasiarendus olema ehk millele kulutada säästetud 55eurot?

    VastaKustuta
  13. Anonüümne15:48

    Vaadates ajalugu (4 aastat ei ole statistika jaoks piisav) on selge, et toimumise tõenäosus on 77%.

    VastaKustuta
  14. Anonüümne15:49

    Minu jaoks on lugu lihtne. Säästetud 55€ läheb viina alla. Pühad ka tulemas.

    VastaKustuta
  15. MargusM15:53

    Priit, kas M-kohas käimine on ratsionaalne?
    Palun siis mullegi selgeks teha millepoolest mujal laagerdajad ja KOM ürtustel käijad on ebaratsionaalsed kuid sina M-is oled ratsionaalne?
    #absurd

    VastaKustuta
  16. Anonüümne16:02

    Margus, millal vaatad asju kõrgelt pilve piirilt? Nagu Padre seda teeb.
    Juri Gagarin avastas inimkonnale kosmose, Thor Heyerdahl avastas inimkonnale Vaikse ookeani saared. PP avastas eestlastele Moabi (kuigi need ei vääri seda). Mis sul selle vastu on?

    VastaKustuta
  17. Anonüümne16:16

    "Vaadates ajalugu (4 aastat ei ole statistika jaoks piisav) on selge, et toimumise tõenäosus on 77%."

    Ajareas on aastaid ,kus tänaste seisukohtadega võrreldes ikka väga kergelt ürituse läbiviimisest loobuti. Kui ikka täispikalt ja õiges kohas teha polnud võimalik siis asi ka ära jäeti - ei olnud lume vedamise võimalust ega õigeid rajamasinaidki.

    Ehk kui nüüd ollakse valmis juba lühikesel kunstlumeringil sõitu ära tegema siis maratoni tõenäosus hakkab vägisi 100-le lähenema.

    VastaKustuta
  18. Anonüümne16:56

    Suusatamisest: õunte pealt ennustades tundub mulle, et Aivar Rehemaad me sel aastal võistlusradadel ei näe ...

    VastaKustuta
  19. Anonüümne18:15



    Järjekordsest sissekandest kumab läbi solvumine, armetult läbinähtav jonnimine liivakastis 55 euro ja TM kallal)))

    Loomulikult teen emotsioonide pealt oste, paljudel puhkudel ajab ratsionaalsus lihtsalt hulluks.

    Ja mida ma selle palehigis teenitud krõbisevaga siis tegema pean, võtan teispoolsusesse kaasa?

    Elada tuleb mönuga.

    VastaKustuta
  20. Kilba kah. Kes Eesti kuulsatest näitlejatest kavatseb pärast 35-aastast vaheaega teha taas kaasa Tartu maratonil? Vihjeks nii palju, et registreeritute nimekirjast ei maksa teda otsida - teda seal kirjas pole nagu mindki. Nagu pole ka üht teist tuntud suusatajast näitlejat, Veikko Tääri. Ja veel vihjeks: äsja kohtusime, rääkisime ligi tund aega spordist.

    VastaKustuta
  21. Anonüümne19:13

    Seda ütles ammu mingis Tartu maratoni uudises raivo e tamm ju

    VastaKustuta
  22. Soolovõhmleja21:35

    Priit, talvehooaeg on peal, mis me nendest alaealistest suusahüppeneidudest ikka vahime. Millal sa preili Lindsey Vonni piltidega meie silmi paitad. Jah, oleme sitakotid, aga jõulud on siiski andmise aega ja niivõrd enamvähem tublid oleme aasta lõikes usutavasti ikka olnud, et väärida mõnda pilti preili Vonnist.
    Lugupidamisega, sinu alandlikud jüngrid.

    VastaKustuta
  23. Lp 21:35, panin siis ühe Vonni pildi juurde. Aga ainult ühe. Algatuseks aitab küll. Olen küll arusaaja, aga sellest aru ma ei saa, miks te Vonni pilte nõuate. Where's the beef?

    VastaKustuta
  24. Märt, hobikorras riistvõimleja22:10

    Preili Vonn pole ka kõige hullem, aga preili Maze vastu pole tal muidugi šanssigi... Mitte ühestki otsast.
    Naudime, seltsimehed!

    VastaKustuta
  25. Anonüümne22:44

    Priit võiks nohikutele piigade sebimise artikleid vorpida. Rahaga liputamine ei sobi. Vaja on kuidas ilma rahata muljet avaldada. Milliseid riistvõimlemise harjutused sellisel puhul abiks on? Vastupidavus pole näitaja, seda ei näe keegi. See selgub alles lõpus.

    VastaKustuta
  26. Studiosus blogisticus23:01

    Vaat see nõu, mehed, läheb teile blogipidajalt juba liiga kalliks. Selle nõu eest maksmiseks peate küll oma TM stardiraha tagasi küsima. Nii et valige: kas TM või tüdrukud! Kahte head korraga ei saa.

    VastaKustuta
  27. Anonüümne23:12

    Milleks juba mitu postitust sama retoorika, milles beef?

    VastaKustuta
  28. Vaatasin EMHIst täna kuuprognoosi. See on suusatajaile masendav.

    Detsembrikuu tuleb muutliku ilmaga. Sulailm vaheldub lühikeste külmemate perioodidega, püsivat lumikatet tõenäoliselt ei teki. Kuu esimene pool on sajusem, teine pool kuivem. Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane või normist kõrgem (norm -3,8..+1,1°C).

    Kuu esimesel poolel on ülekaalus sajurohked madalrõhualad. Sajab lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur on nullilähedane, vahel langeb sisemaal alla -5°C.

    Kuu teisel poolel on suurem osakaal kõrgrõhkkondadel. Samas võib jääkatteta Läänemere kohal aeg-ajalt tekkida mõni väiksem madalrõhkkond, mis ka mandrile lund puistab. Õhutemperatuurifoon on madalam ja valdavalt miinuspoolel, mõnel ööl võib sisemaal langeda alla -10°C.

    Kuu lõpupäevil taastub tõenäoliselt läänevool Atlandilt ja läheb sulale.

    VastaKustuta
  29. Anonüümne09:14

    Lume kohta kehtib varsti sama:
    Väga palju sõnnikut, veeti väga suure jõupingutusega, halba kohta ehk teisisõnu "Sitta kanti sitta, kanti sitta kanti, sitta kanti"

    Aga kui lumi siiski maha tuleb, jälgime hoolega, et Priit suuski alla ei paneks!

    VastaKustuta
  30. Ma ei ole kuskil lubanud, et ma suuski alla ei pane. Kindlasti panen, kui lumi tuleb. Ja võistlema lähen ka. Kui ikka lumi tuleb...

    VastaKustuta
  31. Anonüümne10:02

    Aga äkki on lumi meie rahade eest tellitud?

    VastaKustuta
  32. Anonüümne10:21

    Priit, äkki keskenduks sel talvel oma põhitööle ja õpetaks tulevasi ajakirjanike?

    See pask, mis praegu meie ajakirjanduses hulbib, lööb ikka rekordeid (erinevalt suusatamisest).
    Masendav tase.
    Isegi Team Haanja avalik kiri oli parema kvaliteediga ...

    VastaKustuta
  33. ...Seisan alati oma lugude kvaliteedi eest. Kui neile on midagi ette heita, siis tehke seda.

    Mina ei saa kellestki teha ajakirjanikku. Nagu ka arstiteaduskond ei saa kellestki teha kirurgi. Ma saan anda inimestele oskused ja teadmised, mille kasutamine aitab neil ajakirjanikuks saada, kasvada, areneda. Kuidas keegi noid teadmisi ja oskusi kasutab pärast õpingute lõppu minu käe all, sõltub juba muudest asjaoludest, nagu nõudlikkus iseenda töö vastu, isikuomadused, samuti väärtused, mida valitud töökeskkond rõhutab.

    VastaKustuta
  34. Anonüümne11:09

    Saan aru sinu seisukohast, kui sa distantseerid ennast halbadest ajakirjanikest.

    Kas sinu arust oleks normaalne, kui arstiteaduskonna õppejõud ütleksid sama näiteks kellegi lohakusega tapnud kirurgi kohta, advokatuur ei arutaks petisest ja vargast advokaadi kuuluvust advokatuuri nimekirja jne. NB! Vajadusel visatakse kahjur seltskonnast välja!

    Äkki oleks aeg hakata kolleegidel endil tegema ajakirjanike musta nimekirja?

    VastaKustuta
  35. Ohohoo: Chris Froome põrus septembris võidetud Vueltal dopingukontrollis. Neljakordse Tour de France’i võitja proovist leiti Salbutamoli nimelise astmarohu jälgi. Ravim on küll lubatud, kuid Froome’i proovis oli seda normist kaks korda rohkem. UCI teatel on täpsemalt tegu «halva analüütilise leiuga». 7. septembril võetud proovis oli Salbutamoli 2000 nanogrammi milliliitri kohta. WADA reeglid lubavad 1000 ng/ml kasutamist.

    VastaKustuta
  36. Anonüümne11:53

    Lugesin jah, just Õhtulehest. Õhtuleht jõudis ette.

    VastaKustuta
  37. Lintsi Vonn on välismaalt ega tea Eestist mõhkugi. Paluks seda (üle)eelmise talve pilti kus Vene koondis Otepääl harjutas ja ühe naissuusataja atraktiivne b pool pildile jäi. See oleks siis 3 in 1 : Otepää talv, sportlik slaavi krassaavitsa ja kasum jääks ka kodutanumale mitte ei läheks välismaiste firmade kaukasse. Lisaks veel blogi lugejate, kirjutajate ja kiibitsejate rahulolu. Hea Padre, anume kõigi taevaste vägede nimel!

    VastaKustuta
  38. Anonüümne13:38

    Kas nad jõudsid Krissi juba rüütliks ka lüüa?
    Olen imestanud kui odavad on kuningriigi riiklikud autasud. Jah, sportlane küll särab rahvusvahelisel areenil säravamalt kui treial, aga sellegipoolest, ..... või nähaksegi britlandias sporti rahuaegse sõjana? Ja spordisangareid siis vastavalt lahingust naasnud sangareina kes suurendavad impeeriumi geograafilisi piire.

    VastaKustuta
  39. Mahesportlane13:44

    To 11:44 Näete nüüd kui variserlik see venelaste dopingu teema tegelikult on. Kõik tarvitavad, aga lollid jäävad vahele ja neid tümitatakse. Sport on muudetud äriks ja poliitikaks.Telekompaniid ja spordirahastajad ei jäta vaesele sportlasele enam mingit taastumisaega. Te proovige nädaaega jutti täiega igapäev paarsada kilti sõita. Ilma kange taastumist kiirendava keemiata pole see võimalik.

    VastaKustuta
  40. Anonüümne14:00

    13:44 jätate endast väga rumala mulje.
    Kas pole aeg juba selgeks teha Venemaa ja välismaa dopingukeisside erinevus? Ei ole kuulnud et cia ja mi5 oleks käinud oma sportlaste pissiproove varasttamas ja vahetamas.
    Jah, kõik kasutavad, kuid milles Venemaa "rohkem süüdi" on, sellega võiks ikka kursis olla et mitte süüdimatult Vene dopinguelu õigustada. FB Roosa Udu on teinud tänuväärse töö ja Venemaa erilise dopingusaaga ära seletanud. Head lugemist!

    VastaKustuta
  41. Mahesportlane14:26

    14.00 Mina ei üritanud üldse mingit muljet jätta, aga rääkides muljetest ,siis teie jätate endast pehmelt õeldes naiivse mulje. Te loete mingit ühte artiklit ja teete selle põhjal mingi järelduse?!!. Uurige sõbrake ja guugeldage kui palju on ka mitte Vene sportlased dopinguga vahele jäänud.Hiljuti jäid riikliku dopinguprogrammiga vahele soomlased, enne seda austerlased. Praegu on lihtsalt popp Venelasi siunata ja pealegi kui sa määgid peavoolu meediaga ühes rütmis, siis esiteks pole sul vaja mune ja teiseks on sul võimas seljatagune. Ühes olen ma teiega küll üsnagi nõus, et nii lollilt ja haledalt nagu venelased kõigega vahele jäävad teised riigid enamasti ei jää. aga noh Venemaad ongi alati iseloomustanud tema suur jõud ja üüratu lollus.

    VastaKustuta
  42. Rahesportlane14:40

    Te ei pea sõitma 200km päevas, keegi ei pea.

    VastaKustuta
  43. Mul on selle dopingusaaga kontekstis kahju sellest, et Moskva olümpia aegseid asju ei tilgu kusagilt välja. Mäletate, kuidas siis tehti kergejõustikus lausa kuus MR-t, kuigi ameeriklasi ja läänesakslasi polnud kohalgi. Kahju, et peab leppima vaid legendidega, kuidas Moskva OMil asju sahkerdati ja manipuleeriti. Või äkki tuleb mõni mees välja ja räägib, kuidas asjad käisid, nagu on Ameerikamaal tulnud naised välja ja rääkinud, kuidas neid on põlve pealt paitatud ja nendega muid ulakusi tehtud?

    VastaKustuta
  44. Anonüümne15:09

    Kahjuks pean siiski vastu vaidlema. Asi pole mingis üksikus artiklis või peavoolumeedia sängis kaasa rähklemises.

    Te ei mõista Venemaa dopingujuhtumi erakordsust. Tegemist ei ole sarnase juhtumiga, nagu seda kogu maailmas kõikides spordiriikides ette tuleb. Alustame kaugemalt.
    Tõenäoliselt on ka usas hiinas saksas norras jne. omad asutused (meditsiini, keemia, spordifüsioloogia alased), kus tegeldakse sportlase võimete kasvatamisega piiri peal ja üle selle. Ka Eestis oli. Me võime seda nähtust "riiklikuks" dopingusüsteemiks nimetada vist küll, kuigi see seda ei ole. Asi jäetakse meelega erainitsiatiivi
    katuse alla. Ning loomulikult, suurriigid kel rohkem raha ja võimalusi teevad seda pettust edukamalt. Nüüd jääb veel küsida kas pealtnäha ausates lääneriikides veel kaugemale minnakse, ehk vaigistatakse kohalik antidoping? Kah võimalik.

    Venelased ei jäänud "lollilt vahele" nagu te kirjutate. Venelaste juhtum oli KVALITATIIVSELT teistsugune. Viidatud Roosa Udu on oma FB-s (avalik postitus) kirjutanud vist kokku 7 sissekannet. Ta teeb seda huumori võtmes, kuid peab tunnistama et tegemist väga terava üldistjõuga autoriga.
    Kõige vähem saab teda süüdistada meinstriimis, otse väga vastupidi.

    Miks te arvate et mul mingi seljatagune on? Milleks? Kas tõe kirjutamiseks peab eurosaadik Ansipi sõber olema? Minu ainuke sõber on Priit Pullerits ning kui ma valskust teeksin või isegi üritaksin siis võtaks tema esimesena mu kõrvad pihku ja raputaks halastamatult.

    VastaKustuta
  45. Anonüümne15:24

    Moskva OM iga seoses on arvata et sotsmaadele anti roheline tuli. Saadeti dopitud sportlased julgelt võistlema, sest Moskva ju omasid ei puutunud. Riikide medalisaldod on raamatus üleval ja rivi algus oli vist saksa dv, nsvl, bulgaaria, poola, kuuba, rumeenia, esimene kap riik oli alles 6 või 7? või veel kaugemal? Hilisem suur medalimaa Hiina oli 1980 veel õige tagasihoidlik (kui ma ei eksi).

    VastaKustuta
  46. Aitäh sisukatele dopingusüsteemi üle arutlejatele, teie olete need, kes tõstavad kommentaariumi taset - kiitus!
    Riiklik dopingusüsteem oli kindlasti SDVs, sellest on ammu kirjutatud ja räägitud. Ma ei tea, kas see on linnalegend või mitte, aga seoses nn hormonaalteraapiaga olla SDV naised olnud nii kihku täis, et selleks pidid koondises olema spets-mehed, kes aitasid neil alati vajadusel pingeid maha võtta. Ja nüüd mõtleme siit edasi: me ju teame, et nii Londonis kindlasti kui vist ka Rios oli igal pool olümpiakülas kondoome saadaval ja ripakil. Miks? Kas osalt ka seepärast, et ikka ja jälle ja taas on osa sportlasi nii aineid täis, et nad ei saa muidu kuidagi rahuneda, isegi pingeliste võistluste käigus mitte, et peavad end igasuguse suvalise ettejuhtujaga maha laadima? Ehk teisisõnu: millest need justkui muude valda osutavad faktid tegelikult, pealispinna all räägivad?

    VastaKustuta
  47. Anonüümne16:03

    Ei, Priit, nemad olid lihtsalt omal tasemel, ei pea kohe teisi halvustama.

    VastaKustuta
  48. Anonüümne16:22

    To 15:09 Tunnen Teile südamest kaasa !

    VastaKustuta
  49. Anonüümne16:29

    Kellel tingimata vaja, võttis ise kaasa. SDV, NSVL ja tippmaade sportlased, kel siiski kohustus medalite eest võistelda ei käi mingeid kolmandate võistkondade naisi/mehi noolimas. Pigem on see mõeldud neile, kes nö. osa võtma tulevad.
    Kõigepealt on tegemist reklaamiga. Arvatavasti maksab tootja päris kena kopika ROKile et see just tema laari kondompsi olümpiakülla sisse laseks. Eks tasuta asja krabati ka hilisemaks kasutamiseks.

    Mis puutub sdv ja nsvl naissportlasi siis need ju istusid kuude kaupa spordilaagrites. Seal siis kujunesid omad paarid välja. Kes seda asja asjatasid laagris ja hiljem olümpiakülas. See spetsiaalsete kepipoiste jutt on jama.

    VastaKustuta
  50. Kägu, kehakultuurlane16:44

    Näete härrased kui raske on olümpiamedalit saada pea 12 aastat kulus selleks. Huvitav, kas see on nüüd lõpp või läheb asi edasi?
    http://sport.delfi.ee/news/suusatamine/murdmaasuusatamine/kristina-smigun-vahi-sai-voidu-tema-antud-dopinguproov-ei-osutunud-positiivseks?id=80481008

    VastaKustuta
  51. Anonüümne16:54

    Moskva aegseid asju välja ei tilgu?
    Härra Pullerits! Aga Puuste, Uudmäe, Sellik, Tamm. Lisaks jalgratturid (Suun?). Eestlastest 1980 olümpialasi on palju. Käised üles käärida ja jutule minna. Aega on palju mööda läinud. Süüdistada saab tollast süsteemi. Usaldusväärsele žurnalistile ikka ühtteist poetatakse. Asi pole üldse lootusetu.

    Meid muidugi ärritab spekulatsioon, et brasiillase ja austraallase pikad hüpped loeti valeks.

    VastaKustuta
  52. Kägu, kehakultuurlane17:23

    Vaevalt mõni tolleaegne olümpiasangar tuleb sulle nüüd 37 aastat hiljem dopingu kasutamist tunnistama. Mida see peaks talle andma? Hingerahu või? Inimese ajul on omadus hakata valet mida ta aastaid kõigile rääkinud on ka ise uskuma. Meie spoedisangarid on ju tolleaegsest spordist rääkinud kuidas teised panid doppi nenad mitte.Linnalegendid räägivad küll midagi muud, aga tõde teavad vähesed. Täpselt sama tobe on vôtta mingisugust facebooki roosa udu absoluutse tõena

    VastaKustuta
  53. Anonüümne17:58

    Aga miks mitte? Koondisse trügiti ikka selleks et olümpiale pääseda. Ala koondises oli oma peatreener ja juht. Vist isegi poliittöö eest vastutav isik? Kui oli teada et kõvemad konkurendid Tšehhist ja Bulgaariast tulevad välja tol ajal lubatud stanosool soontes? Kas Liidu koondise ülemused ütlesid et ei, meie läheme puhtalt? Kas mingi koondise uustulnuk pribaltikast omas julgust ütelda et ei, mina ei võta tabletti, süsti? Seda loeti ju tollal partei püha ürituse vastu minemiseks. Tänapäeva timukraatias võid teatada et minu eetiline valik on selline, mitte võtta pakutud tabletti. Tollane taustsüsteem oli hoopis midagi muud. Keeldumine oli ju otsene vastuhakk. Pealegi oli asendusmees kohe ukse tagant võtta.
    Ei pea ju konkreetselt seletama mida kui palju sõin. Kui vastasvõistlejad kollaste silmamunade välkudes platsile tulid võttis ikka kõhedaks küll. See kah muidugi et Liidu avarustest leidus mehi/naisi kes olid piisavalt ambaalid ka ilma topinguta? Alles eile oli lugu Alevtina Koltshinasga kus jutustati kellestki Brjussovast kes duši all ei käinud koos teiste "neidudega".

    VastaKustuta
  54. Anonüümne18:08

    Õige, seda meile aina sisestatakse, et tõde polegi, kui siis ainult venelastel.

    VastaKustuta
  55. MargusM18:10

    Tööpäeva lõppu ka positiivne (ehk dop.negatiivne) uudis et Kiku B-proov kuulutati puhtaks.

    16.29 räägib ka targemat juttu kui Priit 15.56 #helesinine udu

    VastaKustuta
  56. Anonüümne18:24

    Froome "molekulid" meenutavad kangesti Krissu "molekule" -
    proov vastab nõetele, kuid võiks nagu oletada midagi ...

    VastaKustuta
  57. Anonüümne18:28

    Vahetusse läks noh. Saamatud laborandid liimisid Krissu molekulide purgi peale Kris ja järgnevat me juba teame.

    VastaKustuta
  58. Anonüümne18:54

    Tundub jah, et laboris pandi millegagi kõvasti pange, sest väidetavalt olevat Kristiina proovi taga seisnud ~500 teist proovi ja siis äkki paugust tunnistati KÕIK puhtaks???
    Kas labor (puhtus) ei vastanud nõuetele, laborantidel puudus tõestatud erialane oskus või avastati hoiutingimuste rikkumised?

    VastaKustuta
  59. Anonüümne21:33

    Kui palju need kaks kulda maksma läksid?
    Kas Pullerits teab vastust?

    VastaKustuta
  60. Anonüümne22:38

    Või kui palju nende pealt teeniti?

    VastaKustuta
  61. Kärna Ärni22:44

    Me võitsime täna kaks kulda. Võhmamehed, kas sel puhul väikse napsu tegite?

    VastaKustuta
  62. Hannes22:52

    Nagu Froome juhtum näitab, saab ka Bjorgen varsti omad vitsad kätte.

    VastaKustuta
  63. Anonüümne23:12

    Ärni, olgem täpsed, täna me mitte ei võitnud, vaid täna me ei kaotanud kahte kulda.
    Aga napsu? Loomulikult, väike tiribitski käib ikka õhtul prae kõrvale.

    VastaKustuta
  64. Anonüümne23:24

    Täna on kommentaarides palju asjatundlikku juttu. Ei tea kas padre viitsib oma renomeed väheke dopsi teemal vuntsida ja teeb näpusoojenduseks vanade spordidispanseri meedikutega mõne inteka. Vast on ka neil aeg südame puistamiseks omaaegsetest kniffidest. Need tänaseks igati aegunud ja oleks paras aeg rääkida tõde.

    VastaKustuta
  65. Anonüümne07:18

    sport kui selline on muutunud (bio)meedikute, inseneride ja juristide pärusmaaks, sportlane on üsna tahaplaanile jäämas.kahju.
    kah priit

    VastaKustuta
  66. Anonüümne09:05

    Märt Roosna arvamus Šmigun-Vähi dopingusüüdistustest on veits kummaline (http://sport.delfi.ee/news/arvamus/lood/kommentaar-miks-smiguni-ja-sadade-teiste-dopinguproovid-aastatepikkuse-uurimise-jarel-igasuguse-selgituseta-puhasteks-kuulutati?id=80485106). Ajakirjanik oma arvamuses küll väidab, et pani infokillud kokku nende põhjal, mis varasemalt meedias olnud. Üks versioon oli see, et kas Šmigun-Vähi proovi üldse oli õigust avada. Tagantjärgi seadused ju ei kehti. Proove säilitatakse ju 10 aastat.

    Kui nüüd seda Õhtulehe artiklit (https://sport.ohtuleht.ee/704816/ajajoon-neli-aastat-kristina-smigun-vahi-dopingusaagat= lugeda, siis sai Šmigun-Vähi teate juba 2013 dets. OM toimus 2006. Vähem kui 8 aastat tagasi ju.

    Nii lohakalt teevadki ajakirjanikud tööd ?

    VastaKustuta
  67. Anonüümne09:27

    Tundub, et Pullerits tegi eile õhtul terve pudeli, nii hiline täna.

    VastaKustuta
  68. Anonüümne12:02

    Priit on jõulukinke valimas.

    VastaKustuta
  69. Anonüümne13:06

    Ei, trennis ikka...

    VastaKustuta
  70. Seenior sportlane13:13

    Ootan põnevusega, mida head Priit meile siis see aasta jõuluks kingib!

    VastaKustuta
  71. Anonüümne13:18

    Peremees, millal meie kuldse Kiku pilt blogisse jõuab.

    VastaKustuta
  72. Anonüümne13:33

    Rendiauto peremees

    VastaKustuta
  73. Anonüümne14:58

    Eilse teema juurde tagasi pöördudes. Martinson kirjutas juba 2013 Postimehes vene spordiringkondade pettusest. Roosa Udu annab täpse viite artiklile. Tuleb välja et juba Moskva OM aegu korjati mujalt puhast pissi ja vahetati dopingukollase asemele. Ja siis sõbrakesed siin kommivad kuidas kiusatakse vene sportlasi ja et välismaal KAAA süüakse dopingut. Martinsoni artikkel on asjalik. Vaadake mida Vene antidoping oma keeldujate sportlastega tegi.
    Mida siis suur maailm tegema pidi? Olümpia on võistkondlik. Riik sõidab olümpiale oma rahvuslipu all. Sisuliselt käisid vene petturitest tšinovnikud olümpiatel kaitsva kilbi varjus. Selleks kilbiks olid siis puhtad sportlased nagu 15 aastased iluuisutajad. Süütutelt ei saanud ju olümpiat "ära röövida". Kuidas siis jagu saada petvatest vene spordiametnikest? Ei jäägi muud üle kui drastilised meetmed? Olümpiale ei sõida ka puhtad ja süütud sportlased. Ehk nö. omade pressing annab viimaks tulemuse?
    Hiljuti oli artikkel kus EOK president Sõõrumaa viibutas sõrme ülekohtuse maailma suunas kes tahab Venemaalt olümpia röövida ning apelleerides üllatus üllatus tuttavale teemale süütute sportlaste osas kellele ei tohi liiga teha. Kelle, mille jaoks oli see sõnavõtt vajalik?

    VastaKustuta
  74. Anonüümne15:38

    14.58 kle mine oma roosa uduga õige perssikuid korjama. Leidsid ka mingi eriliselt usaldusväärse infoallika.

    VastaKustuta
  75. Anonüümne18:35

    Naljatilk, see pole ju roosa udu info...

    VastaKustuta
  76. 14:58, mulle tundub, et kodanik Sõõrumaa EOK eesotsas ei ole oma avaldustega mitte õigel poolel, vaid vaatab metsa poole. Aga kas me peame selle üle imestama? Ta oli ju viimastel valimistel Edgariga ühes paadis. Ja Edgar on kogu aeg vaadanud ida poole. Minu arust tuleb Sõõrumaa hiljutiste avalduste valguses seada küsimuse alla tema koht EOK presidendina ning seada tema asemel kandidaadiks Gerd Kanter, kes ütles teles väga selgelt välja, et tema peab Venemaa sportlaste karistamist õigustatuks ja põhjendatuks ning on selle poolt.

    VastaKustuta
  77. Anonüümne18:54

    "Asjaolu, et WADA sai enda käsutusse Moskva labori andmebaasi, on eriti murdeline ja märkimisväärne seetõttu, et Venemaa keeldus dopinguküttidega koostööd tegemast. Asjassepühendatute sõnul kinnitavat andmebaasist leitav info suuresti selle endise direktori, skandaali avalikkuse ette toonud ja tänaseks USAs redutava Grigori Rodtšenkovi väiteid."

    https://sport.postimees.ee/4344813/suured-paljastused-tulekul-wada-edastas-alaliitudele-sadade-venemaa-dopingupatuste-nimed?_ga=2.237789255.674763786.1512859563-1029311053.1508347382

    VastaKustuta