Pullerits: Plahvatusohtlikud küsimused. Kas keegi julgeb vastata?

Mõni info, mida mustalt turult kogutud, on nii plahvatusohtlik – nagu pommi valmistamise materjal –, et seda on targem käsitleda äärmiselt ettevaatlikult, kui viga ei taha saada. Seepärast olgu see info siin käideldud ääri-veeri.

Mis rolli mängib Tartu Ülikoolis õppinud Aldis Cirulis Eesti teatava spordiala ja maailma rattaproffidele teada olevate tulemuse parandamise võtete kommunikeerimise ahelas? Cirulis töötas sajandi algul Deutsche Telekomi profimeeskonna arstina ning on tihedates sidemetes Briti terava jalaga sprintija-spurtija Mark Cavendishiga.

Kas ühe Eestile palju kuulsust toonud spordiala eestvedajal õnnestus eelmisel aastal saada side sakslase Helge Riepenhofiga, kes on olnud pikka aega selliste profitiimide, nagu Team T-Mobile, Team Columbia-Highroad ja Team HTC arst, samuti Saksa olümpiakoondise arst Pekingi ja Londoni olümpial ning kes nüüd on AS Roma jalgpallimeeskonna arst?

See ei ole ju ometi tõsi, et Eesti spordiski on ühe nimeka sportlase puhul kasutatud samasuguseid puhastusvõtteid, nagu nüüd teame, et kasutasid ühel hiljutisel olümpial ühe teise riigi sportlased?

Kas see võib olla tõsi, et kui Eesti teatud spordialal oli vaja hankida teatud sorti hormooni, siis seda aitas hankida üks tuntud arst (ei, jutt pole Bernadskist, sest Bernadski pole tuntud)?

Kas tõesti on tõsi, et üks Eesti talispordiala esindaja sai olümpiale suuresti tänu sellele, et kui ta poleks saanud, siis oleks tema toetajate ringist üks tulnud lagedale infoga, mis oleks kogu talvemuinasjutu klosetist alla lasknud?

Kas tõesti tõmbas WADA Andrus Veerpalu liistule seetõttu, et tema treener Mati Alaver oli astunud läbirääkimistesse Venemaa koondisega, aga skandinaavlased poleks seda saanud lubada, et Alaveri teatud oskusteave, mille väljapaistvaim tulemus on väga täpne ja jõuline tippvormi ajastamine, oleks rännanud sedasi Venemaale, mida näiteks Norra poleks saanud endale lubada?

Alt kolmanda küsimuse vastus on: ei, ei ole tõsi. Kahe allika teineteisest sõltumatu jutt, et ta oli seda teemat puudutanud saunalaval praalides, on tõsi, aga ühe allika sõnul selle nüansiga, et ta olla tegelikult öelnud, et kasutab oma erialases töös samasuguseid aineid, mida mõned sportlasedki; teine allikas oli tõlgendanud noid sõnu valesti, nagu oleks ta öelnud, et varustab sportlasi ainetega, mida kasutab argitöös. (Ja tagatipuks on käinud infoallikate jutust tähenduslikult läbi teatud värvi MB, mis, olgu täpsustatud, ei ole seotud antud juhtumi keskmes oleva arstiga.)

Niisiis, lähtudes eelmisest lõigust peame siinkohal õigluse huvides uskuma, et ka ülejäänud küsimustele on vastused, mis näitavad, et need küsimused on alusetud. Või arvate teisiti, et siiski ei ole?

Ütleme nii: ma ei tea enam, keda uskuda ja keda mitte. Mul on ainult küsimused. (Küsimine pole ju kuritegu.) Küsimused, mis tulevad infost, mida mulle on viimastel päevadel toodud. Ma ei ütle, kes on toonud. Mitte mingil juhul. Aga olen püüdnud infot kontrollida.

Foto 1: Belgia rattaäss Eddy Merckx 1969. aasta 4. juunil hotellitoas pärast seda, kui ta on Itaalia velotuuril andnud positiivse dopinguproovi. Foto autor: TopFoto.co.uk/Scanpix
Foto 2: Saksa DV 400 meetri tõkkejooksjad Birgit Uibel (vasakul) ja Petra Pfaff enne finaaljooksu starti 1982. aasta EM-võistlustel Ateenas. Hiljem selgus, et Uibel oli SDV ametliku dopinguprogrami ohver. Talle oli keelatud aineid antud 15. eluaastast. Foto autor: picture alliance / Wolfgang Weih / Scanpix
Foto 3: Soome suusatajad (vasakult) Janne Immonen, Harri Kirvesniemi, Sami Repo ja Mika MyllylŠä pärast esikoha võitmist 4x10 km teatesõidus 2001. aasta MM-võistlustel Lahtis. Immonen andis positiivse dopinguproovi ja Soome nelik jäi kuldmedalitest ilma. Foto autor: Lehtikuva/Scanpix
Foto 4: USA profirattur Lance Armstrong väljub 2002. aasta Tour de France'i 16. etapi järel dopinguproovi andmise bussist. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 5. Soome suusataja Jari Isometsä võistlemas 2004. aasta veebruaris, esimest korda pärast positiivse dopinguproovi andmist. Foto autor: Scanpix Sweden / Scanpix