Miks ta on algatanud allkirjade kogumise, et Kaljulaid tagasi kutsuda?
Kaljulaiu tegevus pole vastanud ootustele, ta pole täitnud lubadusi, nagu täiendava raha toomine EOK-le. Oodati, et temaga tuleb EOK-sse uus hingamine, aga pole tulnud.
Palun näiteid, mis on Kaljulaiu ajal halvasti läinud!
2024. aastal oli noorte spordi rahastamiseks 1,5+0,6=2,1 miljonit eurot. 2025. aasta kahel viimasel kuul pole noorsportlased raha saanud. Kuhu raha kadus?
Eesti olümpiaakadeemia on korraldanud kooliolümpia programmi, mida on kui unikaalset kiitnud ka ROKi eelmine president Thomas Bach. Kooliolümpia jaoks oli 15 000 eurot riigi raha, lisaks raha ettevõtjailt. Nüüd on sellelt programmilt 15 000 eurot riigi raha ära võetud. Küll on aga tehtud 30 000 euro eest kampaania, kus karjutakse üksteise peale. (Valge kaardi kampaania, lisas saatejuht.)
Reaalsus on see, et EOK-l sponsoreid ei ole. EOK-lt tuleb pidevalt kahemõttelisi vihjeid, mille peale ükski sponsor raha ei anna.
Kui palju on Kaljulaiuga neil teemadel juttu olnud?
Märks ütles, et ta EOK siseelu ei tea, küll aga on ta rääkinud alaliitudega ning ta ei ole nonde hulgas kohanud kedagi, kes oleks rahul Kaljulaiu tegevusega.
Kaljulaiu tagandamise algatamiseks vajalikud 13 allkirja on lubaduste tasemel olemas, ütles Märks. Ta lisas, et võib juhtuda, et erakorralist koosolekut ehk täiskogu siiski kokku kutsuda ei jõuta, sest juba mais on EOK korraline täiskogu, kuhu saab siis kogutud allkirjade toel lisada päevakorda punkti Kaljulaiule umbusalduse avaldamise kohta.
Märks ütles, et ta ei ole seni kordagi helistanud sel teemal Urmas Sõõrumaale - kuigi möönis, et kiusatus on olnud -, ja pole helistanud sellepärast, et on arvamusi, et kogu selle asja tagant paistavad Sõõrumaa kõrvad.
Märks pakkus välja, et pärast Kaljulaiu umbusaldamist tuleks leida EOK etteotsa presidendi kohusetäitja, misjärel leida paari kuu jooksul uued EOK presidendi kandidaadid, kes tuleksid välja oma meeskonna ja programmiga.
Foto 1: Kersti Kaljulaid (keskel) 22. veebruaril Henry Sildaru olümpiahõbeda tähistamisel Tallinnas Rotermannis. Foto autor: Konstantin Sednev, Postimees Grupp / Scanpix
Foto 2: Heino Märks mullu septembris metsseajahil Ääsmäe kandis. Foto autor: Martin Pedaja, Postimees/Scanpix
Nimed, nimed...
VastaKustutaVähemalt üks prominentne nimi võiks seal olla, et lumepall veerema panna. Rahakott ja tugi meedias on olemas, see on oluline.
Rahvarindele piisas ühest Edgar Savisaarest, et massid liikuma panna. Kes on spordirahva putši eestvedajad? Värisevate käte ja villadressides Heinodega pöörte ei tee.
Kui intervjuus juba sm Bach eeskujuks mainiti, siis ehk Pohlaku ümber saaks väärtusseltskonna moodustada?
Veel üks soovitus võimupöörajatele: kui esialgne süüdistus oli spordirahva lõhestamine, siis sellega tuleks edasi minna. See, et EOK-l on vähe raha, on kaotusetee. Selle ju võib etteheidete manu panna, aga tuum, fookus peab olema. Asja kirjuks ajades, ajad oma paadi ümber.
VastaKustutaKas lõhestamise vastu aitaks probleemidest mööda vaatamine ja papi pritsimine, on iseasi.
Tuleb olla õiglane ja anda sõna ka süüdistatavale. Siin EOK presidendi värske aruanne:
VastaKustutaHead kaasteelised!
Gerd, Tiit ja mina panime 2024. aasta sügisel kirja üsna üksikasjaliku programmi. Meie arvates vajas Eesti spordielu päris olulisi muutusi. Teadsime, et ainult aus ja avatud kirjeldus sellest, mida me tegema tuleme, saab meile tagada nii valijate hääled kui tegutsemismandaadi.
Selle programmi sissejuhatuses kirjutasin:
"Ma soovin, et nelja aasta pärast
oleks spordiharrastajaid rohkem kui täna. Liikumine peab olema kättesaadav ja atraktiivne kõigile olenemata soost, vanusest või ka erivajadustest;
oleks meil ette näidata medaleid kõigilt olümpiamängudelt – suve, talve, para- ja eriolümpialt. Ja loomulikult teistelt tiitlivõistlustelt, sest sugugi kõik alad ei kuulu olümpiakavva;
meie treenerid ja sportlaste tugisüsteemid oleks maailmatasemel ning rahvusvaheliselt hästi võrgustunud, mis tagab meie sportlastele parima võimalike oskusteabe ja toe;
ei tunneks ükski lapsevanem, et trenn pole turvaline ning ühestki spordieetika valukohast ei vaadataks ühelgi tasandil mööda;
ei tunneks ükski EOK liige, et ta ei ole EOKga seotud ning spordialaliidud on saanud kasvada tugevamaks ja toimekamaks;
oleks EOK usaldusväärne partner nii spordirahvale, riigile, toetajatele kui kohaliku tasandi eestvedajatele;
oleks EOK hästi ja demokraatlikult juhitud tõhus ning läbipaistev organisatsioon, mis kaasab tippteadmisi ning veab spordiinnovatsiooni kogu meie spordirahva hüvanguks.
Siinne sihiseadmine ei tähenda seda, et kõik peab kohe ja korraga muutuma. Alaliitude, maakonna spordiliitude, sportlaste, treenerite ja teistega nõu pidades sünnivad arendusprojektid, millesse me kõik usume ja mille õnnestumisse tahame panustada.
Seda kõike ei saavuta EOK president. Seda kõike ei tee ainult EOK meeskond. Me teeme seda kõik koos – kui meil on selgelt sõnastatud eesmärgid ja ühised väärtused, saame rohkem ära tehtud!"
Sellest kohast läksime liikvele, vastavalt saadud mandaadile. Täitevkomitee toel, alaliitude toel, ministrite toel, sportlaskomisjoni toel – aitäh kõikidele.
Mida oleme poolteise aastaga saavutanud?
Alustasime finantsjuhtimise korrastamisest ja eelarve muutmisest alaliitudele, täitevkomitee liikmetele jt läbipaistvaks. Sest läbipaistvus algab eelarvestamise protsessist ja eelarve täitmise jälgimise võimalikkusest. Lõime auditikomitee, kes on meile sellel teel palju tuge pakkunud.
See on nähtamatu lisatöö, mille pidime ka ära tegema, aga see on nüüd tehtud ja täna kasutab EOK finantsjuhtimise töövahendina Veerat, mida kasutavad ka näiteks Eesti kohalikud omavalitsused finantsjuhtimise selguse ja läbipaistvuse jaoks. Kuidas Sa muidu apelleerid suuremale riigirahastusele või küsid toetust sponsoritelt?
Kampaania käigus saime palju tagasisidet, et Eesti treenerite koolitussüsteem peaks olema paindlikum ja veebipõhisem ning võimaldama eksameid sooritada ka ilma kohustusliku koolitusel osalemiseta.
Järgneb...
Järgneb...
VastaKustutaEt ülikoolides ja välismaal õpitu oleks lihtsamini, näiteks lihtsalt eksami sooritamisega, ülekantav meie treenerikoolitusmudelisse. Spordikoolituse ja -Teabe SA (SKT) on aasta otsa neid muutusi ette valmistanud. 2026. on aasta, mil asjad hakkavad ka juhtuma. SKT on otsinud ja ka leidnud ressursse infosüsteemide täiustamiseks isegi nii ootamatust kohast kui Justiitsministeerium.
Muuhulgas lisas Kultuuriministeerium miljoni meie treenerite toetusmeetmesse ja oleme läbi rääkimas programmi „Sport Koolis“ laiendamist nii parlamendierakondadega kui valitsusega. See tooks üle 200 000 tasustatud treeningtunni juurde meie klubide treeneritele.
„Sport Koolis“ programmi viimine kõigi 1.-3. klassi lasteni vajab üle Eesti 12-13 miljonit eurot. See on hoomatav ja mõistlik suurusjärk, mida poliitikud võiksid tahta panustada sellesse, et viis aastat jooksnud piloot teha kättesaadavaks kõigile 1.-3. klassi lastele. Tellisime programmi mõjuanalüüsi Rakendusliku Antropoloogia Keskuselt ja tulemused on veennud enamust riigikogu erakondadest selle programmi kasulikkuses ja teostatavuses. See oli Urmas Sõõrumaa algatatud projekt, millest saame kasvatada noorsportlaste kasvulava ja tuua lisaraha treenerite töötasudeks. Piisas vaid mõjuanalüüsist ja tihedatest aruteludest ministrite ja parlamentääridega, millest tekkis selge lootus, et see plaan jõuab mõne erakonna valmisprogrammi ja vast ka Riigieelarve strateegiasse (RES). Maikuuks peame ette valmistama RES-i taotluse.
Team Estonia on saanud selleks aastaks 2 miljonit lisaraha, mis lisandus senisele 7,7 miljonile eurole. See ei ole väike kasv, arvestades Eesti riigieelarve seisundit. Tippspordikomisjon koos alaliitudega on seisnud selle eest, et võimalikult suur osa sellest rahast läheks alaliitudele just noortekoondiste nn nimedeta rahana. See peaks võimaldama alaliitudel ise ja kiiresti teha otsuseid, mis aitavad noori hoida spordi juures ja tippsporti pürgimas.
Eelmisel nädalal kirjutasime koos Rektorite Nõukogu, Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Akadeemilise Spordiliidu esindajatega alla kokkuleppele, mille kohaselt saavad Team Estonia sportlased õppida Eesti ülikoolides tasuta kuni kaks korda nominaalajast kauem. Sealjuures ei ole piiranguid valitava eriala osas.
Rahvusvahelise koostöö raames liitusime Euroopa Olümpiakomiteede (EOC) EL-i bürooga, et kaasa rääkida EL-i järgmise rahastusperioodi kujundamises. Tänu tihedale koostööle Euroopa Komisjoniga oleme osalenud komisjoni korraldatud aruteludel koos Prantsusmaa, Belgia ja teiste riikide olümpiakomiteede juhtidega. Erasmus+ projektides osalemiseks on välispartneritelt hakanud laekuma koostööettepanekuid ning saame ka ise paremini toetada alaliite, kes otsivad rahvusvahelisi partnereid, kasutades EOC koostöövõrgustikke. Erasmus+ projektides osalemine on Eestis kasvutrendis, kuigi oleme sellega tegelenud alles umbes aasta.
Euroopa Komisjoni spordivolinik on olnud meie peamine liitlane venelaste ja valgevenelastega seotud vaidlustes. Ilma tema toeta võinuksime ka Milanos näha Vene ja Valgevene lippe, nii nagu nägime neid paralümpial. Oleme vastastikku toetanud teineteise avaldusi, mis on kindlasti kasvatanud meie jõuõlga nii EOC-s kui ROK-i ametkonnaga suheldes.
Toimus ajaloo esimene Euroopa Komisjoni ja Euroopa Olümpiakomiteede presidentide ümarlaud. Miks seda varem ei tehtud, ei oskagi öelda, aga tore traditsioon on alguse saanud. See on otsekanal suunamaks eelarvearutelusid Brüsselis nii, et meil oleks paremad võimalused ka järgmisel eelarveperioodil. Kultuuriministeeriumiga sõnastame oma ootusi järgmisele eelarveperioodile, tagamaks, et spordiga seotud tegevused oleksid abikõlblikud.
Tegime kiiresti otsuse boikoteerida tseremooniaid, kus kasutatakse Vene ja Valgevene lippe, ning andsime sellest teada juba Spordiaasta tähtede galal. See aitas vältida olukorda, kus boikotti oleks hakatud nõudma meie sportlastelt – boikott on tehtud, kuid sportlased said siiski võistlustel osaleda.
Järgneb...
Järgneb...
VastaKustutaOsaledes saame hoida Ukraina teemat pidevalt fookuses, ilma et riskiksime diskvalifitseerimisega. See on meie valitud suund, sest rahvusvaheline spordiüldsus kaldub pigem toetama Venemaa ja Valgevene sportlaste täielikku naasmist.
EADSE ja EOK koos Kultuuriministeeriumiga on korrastanud Eesti Spordikohtu mudeli nii, et seda toetab suurem osa meie liikmetest. Süsteemi käivitamine ootab meid alles ees, oleme valmis nii Rahvusvahelise Spordikohtu (CAS), Euroopa Kohtu kui teiste rahvusvaheliste otsuste valguses süsteemi jätkuvalt täiustama.
EOK põhikirjakomisjon (aitäh Kristjan Koll jt) on valmis saanud muudatusettepanekud, mille kohta ootame ROK-i tagasisidet. Oleme saanud teada, et meie praegune põhikiri ei ole kooskõlas Olümpiahartaga, aga parandame vead ja üksiti piirame kõigi valitavate ametikandjate ametiaja kahe valimistsükliga – kui Üldkogu neid muudatusi ükskord toetab. Ettepanek selleks tuleb.
Taristukomisjon on Raivo Ranna juhtimisel pälvinud poliitikute usalduse, et panna kokku prioriteetsete spordiobjektide nimekiri. Kultuuriministeerium usaldas just meid multihalli projekti vedama, et saada aus pilt selle projekti finantsvajadustest. Saime selle jaoks ka raha ja projektijuhina töötab Helen Veermäe. On au, et projekti veab just EOK, koostöös kultuurikorraldajatega ja mitte vastupidi – see näitab, et ministeerium usaldab meid ja julgeb spordikogukonna ausale analüüsile toetuda.
Järgneb...
Järgneb...
VastaKustutaTeaduspõhisest spordist: muidugi ei ehita Olympiatoppenit ühe aastaga. Aga meie sponsori SYNLAB-i toel tõime maale Ungaris kasutatava metoodika, mis aitab sportlastel ja treeneritel verenäitude põhjal tööplaane korrigeerida. Kaasasime tippsportlased ja treenerid, kes tahtsid selles projektis kaasa lüüa. Nii Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli kui Tehvandiga peame plaani, kuidas seda teaduspõhist tippsporti edasi arendada. See teekond on väga alguses, aga esimesed sammud on siiski tehtud.
ROK esitab Olümpiakomiteedele ja võistluste korraldajatele üsna konkreetseid ja karme keskkonnanõudeid. Meie uus autosponsor Škoda viis EOK liigasse, kus me nõuete täitmise miinimumi pärast tükk ega muretsema ei pea. Lisaks on elektriautode kütusekulud äärmiselt väikesed, mis jätab meile rohkem raha kätte. Administratiivkulude kärpimise tingimustes on iga sääst oluline.
Eelmise aasta lõpus arutasime alaliitude presidentidega mitmel kohtumisel EOK-s tehtut ja edasisi plaane. Nendest ja toetudes mullu valminud strateegiale sündis 2026. aasta tööplaan. Eelmisel nädalal kiitis täitevkomitee selle ka heaks. Me kõik tahaks rohkem ja kiiremini, aga eelarve ja inimeste arv seavad piirid.
Järgneb...
...Järgneb:
VastaKustutaEt meie inimesi paremini rakendada, oleme koos Kultuuriministeeriumiga uuesti lähtestanud Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse (LHKK), et ta teeniks EOK ja meie liikmete, eelkõige maakonna spordiliitude (MSL) huve. Uus LHKK ei konkureeri muude heade algatustega, vaid toetab Eesti inimeste liikumisambitsioone, olgu selleks Sörk, Liikumisrajad või MSL-id. Niimoodi muutub LHKK meie liikmetele kasulikumaks ja saame täita seda põhikirjalist eesmärki, mis puudutab Eesti inimeste liikumist.
Eelmisel nädalal olime Tartumaa Omavalitsuste Liidus, kus sättisime paika, et nüüd oleme valmis sõnastama koostöölepingu MSL-de, KOV-ide ja EOK vahel, nende maakonna näitel. Sellega tagame parema arusaama ülesannete jaotusest, kulude katmisest jm koostöösse puutuvast. LHKK vastutab nii selle leppe sünni kui edaspidi ka „Sport Koolis“ jmt noorteprojektide arenduste eest. Nii saame tehtud mõlemad pooled meie tööst – Team Estonia ja olümpiaspordiga seonduva ning liikumisharrastuse poole.
„Sport Koolis" loob kõigile Eesti lastele kokkupuute treenerite ja spordiklubide maailmaga. See laiendab meie baasi, kust edaspidi võiks kasvada tipud. Suurem toetus noortele, olgu läbi alaliitude või eraldi disainitud noorteprogrammide on endiselt meie tippspordipüramiidi nõrk koht, aga kokkulepe ülikoolidega ning Team Estoniasse lisandunud rahaga just noorte toetamine alustab parandustöid ka selles vallas.
Ühisrahastusplatvorm Minu Sportlane on ligi üheksa kuuga kogunud üle 100 000 euro lisaraha Eesti sporti, eelkõige noorteprojektidesse. See töötab hästi, nagu näitavad need noorte tehtud projektid, mille turundusse nad ka ise on panustanud. Oleme kursil, et juba esimesel aastal saavutada 10 senti Eesti inimese kohta panustena, mis on sama Saksamaa vastava platvormiga. Käimas on kolmas taotlusvoor platvormile pääsemiseks.
Eelmisel aastal pöörasime valge kaardi kampaanias tähelepanu sellele, kuidas lapsevanemad kohtlevad treenereid ja oma sportivaid lapsi. Kindlasti jätkame sporditurvalisuse teemal tööd, kahjuks ka reaalsete juhtumite valguses. Kutsekomisjon on pidanud tegelema mitme seksuaalse ahistamise kaasusega ja on resoluutselt reageerinud. Sellest hakkab saama norm, mis omakorda võimaldab neid otsuseid teha juba ka suurema meediakärata. Iga sportiv inimene omab õigust turvalisele treeningkeskkonnale. Toetame alaliite nende sporditurvalisuse alastes vaidlustes ja saame koos paremaks.
See kõik on work in progress. Tahaks veel kiiremini, aga kui ma seda loetelu siin vaatan, ei ole ka põhjust häbeneda, kuhu oleme oma lubaduste täitmisega poolteise aasta jooksul jõudnud. Minu koormus tuleb eelkõige suhtlusest alaliitudega, välissuhtlusest, poliitikute veenmisest ja avalikest esinemistest. Gerd juhib tippspordikomisjoni ja teeb seal otsuseid koos alaliitudega, kusjuures üha rohkem tahame alaliitudele anda autonoomset otsustusõigust. Tiitu näevad MSL-d päris palju ja koos Martin Thomsoniga TK-st saab selgemaks MSL-de roll nii EOK-s kui Eesti spordielus.
Me ei lubanud revolutsiooni, vaid evolutsiooni. Me ei ole lammutanud ühtegi töötavat süsteemi enne, kui oleme teiega kokku leppinud uues mudelis. Aitäh kõigile, ilma teieta ei oleks me saanud mitte midagi ära teha. Aga koos oleme suutnud.
Ja lõpetuseks – peale Joachim Puhki on Eestil esimest korda ROK-i liige – Johanna Talihärm. Seda kohta ei ole saadud onupojapoliitika tulemusel, vaid ausatel valimistel. Johanna tegi tohutu töö ära ja me oleme tema üle väga uhked. Nüüd on 8 aastat aega, et tähtajaline koht konverteerida alaliseks liikmekohaks. Johanna juhib ka Euroopa Olümpiakomiteede sportlaskomisjoni, mis oli kindlasti oluline platvorm kandideerimiseks. Allar Raja meie sportlaskomisjoni juhina ja Johanna ROK-i sportlaskomisjoni ja ROK-i liikmena saavad oma häält kasutada selleks, et sportlaste õigused oleksid kaitstud, nii üldiselt kui üksikisiku tasemel.
Ära nüüd vedelaks löö.
VastaKustutaEOK põhikiri ütleb-9.3. Erakorralise täiskogu kutsub kokku peasekretär täitevkomitee algatuse ja otsuse põhjal.
VastaKustutaErakorralise täiskogu kokkukutsumist peab algatama ka 1/10 liikmete kirjalikul
motiveeritud nõudmisel. Kas keegi oskab selgitada , kuidas saab 123 liikme hulgast täpselt 1/10 ehk 12,3 liiget praktikas olla? liikmeid ju jagada ei saa, aga põhikiri lubab ainult täpselt 1/10, mitte vähemalt 1/10 nagu võiks eeldada?
kah priit
Eks see 1/10 ole vast sellepärast, et liikmete arv võib muutuda. Praegu on vaja 13 allkirja.
KustutaTänane uus areng Sildaru ja EOK vaidluses:
VastaKustutahttps://sport.postimees.ee/8437562/eok-eiras-paremate-valimisel-ise-enda-kehtestatud-statuuti
GK vastus loos Sildaru küsimusele, kus eelmisel aastal on Lucas Leok esindanud Eestit kõrgetasemelisel rahvusvahelisel võistlusel täiskasvanute klassis ning saavutanud seal silmapaistva tulemuse:
Kustuta"Sportlaste (k.a noored) peamine kriteerium sportlik tulemus ja treeneri puhul sportlik tulemus+treeneri kutse."
Hmm, see ei ole ju vastus küsimusele ega statuudi ebaselguse seletus, või on?
Motokrossiga kursis olevana võin öelda, et Lucas Leok pole kunagi võistelnud täiskasvanute klassis, ja veel vähem mingitel tiitlivõistlustel. 2026 aasta on tal üleüldse esimene aasta suurema 125cc rattaga, millega ta võistleb noorte vanuserühmas. Varem (2025 ja enne) võistles Lucas 85cc rattaga, mis on lasteklass.
Kustuta13 alllkirja ei ole ju täpselt 1/10 nagu põhikiri sätestab
VastaKustutakah priit
1/10 nõue ei ütle, et peab olema täpselt 12,3 liiget. Tuleb mõista nii, et 12 allkirjast ei piisa, kuid 13 juba piisab. Ongi kõik. Võib olla ka 66 allkirja. Aga kui hetke seisuga on ainult paar allkirja ja hulk lubadusi, siis on veel vaja tööd teha saamaks vajalik arv allkirju kokku. Kõvemad intrigaanid muidugi teevad juttu mõlema poolega ja võtavad lõpuks parima pakkumise.
Kustutamõista saab ikka nii nagu on kirjas, peab olema täpselt 1/10 liiget, vastasel juhul oleks seal vahel olnud sõna vähemalt või midagi sellist.
KustutaTean juba ette millised luukered tulema hakkavad ja ESL koos Kaljulaidiga peavad silmi maha suruma hakkama. Siit head ei ole lootagi ja veelkord...see kõik heidab halba mainet antud spordialale. Just praegu oleks hädasti vaja tuua uut teemat kõigist teistest noortest ja kasvõi mingist võistlusest kus osaleti!
VastaKustutaMuks? Sest Kaljulaidi süsteem on tegelikult kõik jätnud hätta, ning muidu kaob usk olemasolevate toetajate osas ka veel ära mille noored ise on välja otsinud! Need muud programmid ja fondid ei anna senti ka tegelikult noortele! Hilja on saada 200, 500 eurot kyi oled 16aaastane. Juba 10a treeningud maksavad ligikaudu 15000 eurot nädal treeninglaagris.
Extreemspordis võib üks päev lausa 200 euri maksta treeningu kohta! Ja siis Kaljulaid ja co.räägivad et ega keegi ju rahapärast spordi...et hiilida vastutusest kõrvale.
Ott.
Tulge maa peale! Keegi ei anna 10aastasele 15 000, isegi 10 000 mitte. Võtke eeskuju Norrast: 16. eluaastani tehakse klubis peamiselt vanemate juhendamisel sporti, siis saavad paremad spordikooli, mis ei ole tasuta, vaid kus on ka vanemate rahaline osalus, et oleks tagatud vastutus ja pühendumine. Mis kuradima lastele raha jagamisest te siin juba tükk aega udutate!? Uurige, kuidas maailmas asjad käivad.
KustutaNii on. Mõned tahavad oma meelelahutuse harrastamist teiste kulul teha. Puugid.
KustutaSee on küll loll jutt, et noore ekstreemsportlase nädalane laager maksab 15K, see pigem hooaeg koos varustuse maksumusega. Paljud käivad näiteks Soomes laagrites ja seal peab ikka väga pillavalt elama, et seda summat kulutada. Ise toetan mõningaid noori selles ettevõtmises aga meil pole eriti palju lubavaid noori hetkel. Enamus sõidab oma lõbuks, võibolla ka mõni võistlus. Nii kui asi läheb tõsisemaks leitakse ka vahendid, kui vähegi on tegia. See et Kelly sai noorelt X mängudel võidu on erand, meeste konkurentsis poleks see võimalik.
KustutaTere Priit jt.
VastaKustutaSiin ongi suurim ettekääne ESL ja EOK ametnikelt olnud aastaid, et no vaadake Norras ei anna keegi midagi noortele...et õigustada seda et ka meie ei pea midagi andma. Siin ongi probleem, kuigi pisut peidetud. Norras ja väidetud mujal maailmas on tõepoolest väga palju teisiti kuid nooretele on tagatud võimalused treenida väga erineval muul soodustaval moel mida eesti noortel ei ole. Eesti noor kui lõpyks imeti jõuabki nt.mäesuusatamises 16 a ja võidab eestikad, siis saab ikka Tupla šokolaade ja Alexela buffi. Ok...sõidab euroopakatele ja ka siis saab võibolla 200 euri kui suur komision kiidab heaks. Antud spordialal on jäetud noored päriselt ka täiesti eemale toetusmeetmetest ja kuigi siin eestis neid noori on vähe, tekitab arusaamatust kellele siis need vähesedki toetajate rahad lähevad?
Kes saab raha, kes sõidavad noorte transpordiks annetatud autodega igapäevaselt tegelikult ja miks siis üldse neid ametnikke nii palju on kui keegi noortest midagi ei saa....
Tasub mõelda ESL töötajatel, et mida me saaksime teha noortele vajalikku, kaasata ka noori et küsida ka 10a Antsult et kuidas saaks teda aidata, et toetada teekonda olümpiani kasvõi kõige vähimal määral. Taaskord, keegi ei eelda et 10000 keegi annaks, kuid võimalusi treeninguteks oleks vaja soodustada ja koostööna teiste treeningkeskustega maailmas leida ka meie noortele soodustusi lihtsalt. Mõttelaadi häda ongi selles, et hakkame alles peale olümpiamedalit rahakotiraudu avama.
Ott
Tsirkuselaadne spordiala ei saa kunagi samale tasemele traditsioonilise spordiga. Kes tahab tegelda, peab ise vaatama kuidas saab.
KustutaOppa...kui mõelda mitu miljonit omastas Kerstike, siis tõesti saanuks extreemspordis iga noor lausa 100 tuhat...nagu mujal maailmas saadaksegi! Tehke silmad lahti ja viige end kurssi reaalsete võimalustega. Kui noor jõuab tippsporti, siis karjäär kestab u.5-10 a. See on töö mis peaks kindlustama lähiaastad kui enam ei spordita samuti. Hindame kõiki noori ja oleme eeskujuks, mitte vastupidi.
VastaKustutaKaur
Lõpetage ära see udujutt 10aastastele toetuste ja raha jagamisest! Laps on laps. Saab 13 ja ütleb, et enam ei viitsi või ei huvita. Mahavisatud raha. Seepärast keegi lastele suurt raha ei annagi. Pole vastutust. 18aastasel on juba selgem aru peas, ta teab paremini, mida teeb ja tahab ja on end juba tõestanud, st on kindlam investeering.
VastaKustutaVanasti tõesti piisas suurest tahtest ja kui siga oli soolatünnis, siis võis sportida medalitele. Aeg on muutunud ja kaasaegses tippspordis on olukord teine. Nõus, et 10a (küllap see oli näitlik vanus) toetada ulmeliste summadega tõesti ei ole vaja, kuid tuleks tagada vajaduspõhine abi et harjutada siiski. Olen täiesti veendunud, et teie arusaam muutuks kui süüviksite kuidas (kus) mõned noored treenivad.
VastaKustutaLugupidamise juures tänan siiski, et siin on teema mis huvitab väheseid, kuid siiski väga. Küllap märkate peagi ka neid noori kellest seni teil aimugi ei olnud, sest nad harjutavad šveitsis, austrias, soomes kus on tingimused.
Üks mäepäev basic treeningut maksab 80-200 eurot! Ikka veel arvate, et just eesti noored ei vääri vähimatki (nt.10 eurot aastas) abi enne 18a saamist...?
Kalle
Vormeli sõiduks või ralli autoga kimamiseks sopsutavad ka ikka vanemad pappi. Jätke loll jutt lõbude kinnimaksmisest alaealistele. Eestisse ei suudeta ehitada suusatunnelitki. Kõik käivad mujal kel vaja. Nii on.
KustutaTundub, et üks ja sama mees kirjutab siin mitme nime all. Kirjapilt ja sulejooks on sama.
KustutaTeate mis? Kuna Tõnis on hetkel kõige pädevam siis temalt kuulduna on olukord selline nagu siin tihti kirjutatakse tõesti.
VastaKustutaEOK ja ESL keegi vallandatakse küllap.
Kerno
Rahaga rikub veel rohkem laste sporti, siis tekib veel rohkematel vanematel teenimishuvi. Vanemate egotrpp laste spordis on juba niigi üle taluvuse - no vaadake või neid papasid mamasid suusamägedel või trikitamisel, kellele see jura rohkem korda läheb? Trahvi tuleb teha. Lapsel peab olema ise huvi sporti teha, hoia huvi ja veel rohkem hoia last saavutamisel pigem tagasi aga säilita järjepidevus, et tekiks harjumus.
VastaKustutaSpordist tuleb raha vähemaks võtta, las sõõruka taolised maksavad. Riigi raha mingu ERSO-le, Theatrumile, Tartu Uus Teatrile.
Eks diivanilt on hea seletada.
VastaKustutaKui me ei propageeriks ega toetaks sporti, siis mõelgem mis tagajärjed juhtuksid? Ei ole need papad-mammad midagi seal mägedel egod ega rohkem huvitatud kui võsukesed! Norm eeskujud kes suunavad lapsi ja on ka teistele eeskujudeks elama tervemat elu. Probleem on mujal, kaubanduskeskustes ja neis kes lodevat eluviisi elavad pigem.
Rõõmu ja noorte toetavat suhtumist!
Triin