neljapäev, märts 26, 2009

Pullerits: Mis segab lume sees ratta selga kargamast?

Kui Paul Lõiv lihtsurelikele vastikult naha vahele pugeva külma-tuulise ilmaga rattasadulasse istub, kinnitab ta kummagi pahkluu külge väikse aku. Arvestades, et Lõiv teenib igapäevast leiba auto- ja koduaudio seadmete müügi ja paigaldusega, võiks oletada, et ta on leidnud või leiutanud mingi perpetuum mobile, mis jalgu iseenesest ringi ajab.

Päris nii see pole, kuid oma oluline roll, et jalad kevadtalvel piisavalt kaua tööd jaksaksid teha, on neil akudel ometi. Nende juurest jookseb juhe Lõivu rattakingadesse, otse nende talla alla.

Nüüd ei pea ilmselt olema tehnikafriik, et taibata, mis eesmärki nood akud jahedal aastaajal teenivad. Jah, küllap aimasite õigesti: need aitavad jalgu soojas hoida, nii et treenida kannatab ka miinuskraadidega. Kui soojendus maksimumi peale keerata, kestavad akud tunni, aga kui hoida mõõdukamat temperatuuri, saab teha lausa kahe- või koguni kolmetunnise treeningu.

Seesugused tehnoloogilised uuendused tähendavad, et rattaga sõit pole enam sugugi üksnes südasuvine ala, vaid seda saab tahtmise – ja muidugi vaba raha olemasolu korral, sest elektrilised tallasoojendajad maksavad ligi 1600 krooni – harrastada ka keset karmi talve. Paadunud rattasõitjad teavad, et pedaalimisega leiba teeniv Allan Oras pidi trennis käima koguni 10-15 külmapügalaga.

Aga nagu näitab kuus aastat töö kõrvalt maanteesõitu harrastanud 36-aastane Lõiv, pole talviti sadulasse hüppamine põrmugi üksnes proffide privileeg. Näiteks eelmine aasta – tõsi, siis oli lund vähem kui sel talvel – oli ta märtsi keskpaigaks asfaldil kogunud juba poolteist tuhat kilomeetrit. Tänavu lükkas ta ratta õue ülemöödunud nädalavahetusel, mil enamik kestvussportlasi suusatas Haanjas paksul lumel võidu 40 km, ning on nüüdseks saanud sadulas kirja 350 km.

Mõistagi ei trööpa ta kevadtalvistel teedel oma parimat sõiduriista – sool ja sodi, liiv ja kivikesed lõhuks selle kallid mehhanismid. Roostepisiku külgepookimisest rääkimata. Praegusteks sõitudeks kasutab ta vana ratast, mille külge saab kinnitada suured porilauad, et mitte iseennast ja tuules istujaid lakkamatu porilaviiniga kostitada.

Hoolimata soojendusega taldadest tõmbab Lõiv jalga paksud suusasokid ning rattakingade peale veel vett ja tuult tõrjuvad katted. Kui sellegipoolest peaks külm varbaid näpistama hakkama, tuleb sadulast maha ronida ja pisut joosta. Erinevalt Orasest tema suurema kui viiekraadise külmaga ratta seljas siiski välja ei lähe.

Jalga tõmbab Lõiv tuulekindlad soojad püksid – nende alla lähevad strateegiliste kehaosade turvamiseks veel lühemad püksid – ning selga higisärgi, selle peale pikkade käistega rattasärgi ja kõige peale nn termotagi, mis rinna pealt kaitseb iilide eest ja selja pealt laseb ihul hingata. Ent arvestades, et rattasõidul ülakeha tööd ei raba, on oluline sõidutempoga reguleerida, et külm ei hakkaks. Sest kui hakkab, nendib Lõiv, on sportlaskeeles öeldes tulemuseks kiire kustumine.

Kindad, rõhutab Lõiv, peavad tingimata ulatuma üle randme ning sõrmeotstesse peab jääma vaba ruumi, sest vastasel juhul haarab pakane sealt kohe naksti! kinni. Kiivri alla käib suusamüts, mis ulatub üle kõrvade. Mõned kannavad talvel ka maski, aga Lõiv mitte, sest tema nägu külma suurt ei pelga. Ent prillid paneb ta küll pähe, sest muidu on jaheda tuule tõttu silmad alalõpmata vesised.

Joogipudelit ei kinnita ta raami külge, vaid hoiab särgi tagataskus ihu ligi. Sedasi püsib kosutav vedelik tükk aega soe.

Kuigi möödunud nädalavahetusel tegi Lõiv semudega 115-kilomeetrise rattaringi, on temagi kannatusel kevadtalviti piir. Sel nädalal on valitsenud eriti sandid ilmad – kõige hullemad, mis rattureid võivad tabada. Lörtsi sajab ülalt ja vett pritsib ratta alt. Nõnda pole Lõiv saanud kilometraaži suurt kasvatada.

Ja üleüldse, väidab ta, pole mõistlik rattaga ennem maanteele ronida, kui teeperv on jääst ja lumest vaba ning valgest äärejoonest saab turvaliselt paremale tõmmata. Kui ei saa, seirab oht, et mööduvate autode eest libedale teeservale keerates leiad end ootamatult külili maast.
Sellist tehnoloogiat, mis siis märjaks lörtsitatud riided ja keha kiiresti kuivataks ning üles soojendaks, pole – erinevalt tallasoojendajaist – veel leiutatud.

Kokkuvõtteks siis: kuidas valmistuda rattatrenniks lumes ja külmas?

VeloSpetsi rattapoe juhataja Priit Kalja jagab soovitusi:

* Riietumine olgu kihiline: pikate varrukate ja kraega alussärk, selle peal tavaline rattasärk, kõige peal tuult pidav termojakk ning vajadusel selle peal veel vest.
* Jalga tuule- ja veekindla esiosaga soojad püksid. Kui neil tagumiku polster puudub, siis tingimata panna hõõrdumise vältimiseks alla polstriga rattapüksid. Kes tahab soojad pesupüksid jalga tõmmata, ärgu pangu neid lühemate rattapükste alla – taas võib tekkida jalge vahel hõõrdumine.
* Rattakingade peale tõmmata kindlasti vett ja tuult tõrjuvad katted, ilma milleta võib jalgadel hakata külm, kui õhutemperatuur on alla 15 soojakraadi.
* Kiivri alla panna tuultpidav müts ning vajadusel, kui ei soovita jääkülma õhku hingata, näo ette mask.
* Prillid kaitsevad silmi pori, liiva ja tolmu eest.
* Vaja on spetsiaalseid talviseid rattasõidukindaid, sest mäesuusakindad on leistangil kangide käsitsemiseks liiga kohmakad ning murdmaasuusakindad võivad jääda külmaga õhukeseks.
* Nii esi- kui tagarattale kinnitada täispikad porilauad, et ei pritsiks end ja teisi märjaks.
* Sadula alla kinnitada vilkuv tagatuli, sest kevadisel ajal läheb varakult pimedaks.
* Termopudel hoiab joogi tund-kaks soojana, soojapidavust parandab pudeli hoidmine ihu ligi särgi tagataskus.
******McWay Falls, Julia Pfeiffer Burns State Park, Monterey County, California. 13. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1 ja 3-5: Paul Lõiv läheb Tartus Tähtvere pargis rattaga sõitma. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 2: Paul Lõivu rattakingade taldu soojendav aku. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

12 Kommentaarid:

At 11:18, Anonymous Anonüümne said...

Aga kiiver?
Lugesin seda artiklit juba nädalavahetusel (oli vist nv'l) lehest ja pilti vaadates oli mu esimene möte - aga kiiver?!?!
Möni ime siis, et lapsed kiivrita söidavad, kui isegi ajalehes keegi poolproff kiivirta poseerib.

Kiiver kaitseb!

 
At 12:16, Blogger Madis said...

Liinal on õigus, et kiiver iga kord rattaga sõitma minnes pähe panna. Ise olen omad vitsad saanud, kui ükskord otsustasin ilma minna.

Lumes sõitmine või lumel sõitmine? Lumes sõitmine on oluliselt väsitavam. Kinnisõidetud lumel aga vaat et paremgi, kui asfaldil.

Kui on vastav riietus, siis pole ükski tegevus vastukarva. Talvel kasutan labakindaid, milles sõrmed omavahel koos. Siis ei hakka praktiliselt kunagi käed külmetama. Aga rattaga -10 kraadist külmemaga sõitma ei kipu. Kui on tuuline ka, siis tuleb sedagi faktorit arvestada. Selle aasta algusest on mul juba tagasihoidlik 200 km ratta seljas mõõdetud.

 
At 12:18, Anonymous Anonüümne said...

Akudega jalasoojendus on küll fancy, aga arvestades tehnoloogilisi võimalusi ikkagi primitiivne. Esiteks ka aku enda töövõime on külmas, millele nad selliselt jala külge kinnitatuna avatud on, madal. Teiseks, miks taldu soojendav energia peaks üldse tulema akust kui see võiks tulla jala enda liikumisest, ehk siis väntamisest? Siin oleks koht, kus n-ö innovaatiline ettevõtlus võiks härjal sarvist haarata ja toimiva lahenduse välja töötada. Kusjuures selline soojendus ei peaks ju vaid jalataldadega piirduma.
Skiwaffe

 
At 13:31, Anonymous Anonüümne said...

Tere,
tegib küsimus spinningu otstarbekusest? Ehk siin mõned teadjamad. Palju õnnestub rattatreeningu edasilükkumist kompenseerida usina spinnimisega? Kas tund aega spinningut võrdub tunni rattasõiduga või üldisemalt vaadatuna et palju see asendab või aitab valmistuda hooajaks.

 
At 14:22, Blogger Madis said...

Minu arvates on spinningu (pakkuge parem sõna) puhul tegu liigeste/lihaste harjutamine spetsiifilise režiimiga. Jalgrattasõit on oma olemuses dünaamiline. Maastikul sõit maanteest rohkem oma tasakaalupunktide kiirete muutumistega. Seega iga asi omal ajal. Hooajaeelne ettevalmistus sisetreeningu näol meie kliimas (et näiteks tervist hoida) on teretulnud. Koordinatsioonitreeninguid saab samuti sisetingimustes teha. Näiteks seinaronimine. Suusatamine on samuti hea koordinatsiooni harjutamise meetod.

Esitasin siin vaid oma arvamust, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele. Õppeprotsess käib pidevalt läbi uuema informatsiooni omandamise.

 
At 15:19, Anonymous Anonüümne said...

Pakun parema söna - spinning on siserattatreening.

 
At 21:56, Anonymous Anonüümne said...

Minuarust siserattatreening jätab väga sellise mulje, et sõidetaksegi tavapärase rattaga sisetingimustes ehk nagu katuse alune trekisõit. Mis viga velotrenažööril treenimise mõistel on, et seda enam ei kasutada ja mingeid spinninguid jms. eesti keeles hoopis muud märkivat üle võetakse?
Skiwaffe

 
At 14:55, Blogger Madis said...

Ma olen aru saanud, et osa 'spinninguid' toimub ka tavalise ratta seljas, mis rullikutele asetatud. Või olen valesti aru saanud? Spinning tõlkes ise ju keerlemine-pöörlemine. Mulle assotseerus spinningutreening esmakordselt kuulduna kalapüügivahendiga trennitegemisega :-)

 
At 12:50, Anonymous Anonüümne said...

Siin siis viide tehnoloogia kohta, mis sobiks ilmselt väga hästi just selliste rakenduste energiaga varustamiseks http://tinyurl.com/cnhrjv
Skiwaffe

 
At 06:00, Blogger Unknown said...

www0912


coach outlet factory
michael kors outlet
true religion
salomon shoes
skechers shoes
converse trainer
moncler jackets
jordans
canada goose outlet
ugg boots clearance

 
At 04:27, Blogger Unknown said...

jinyi921
nike outlet factory
coach outlet
kate spade handbags
nike shoes
nhl jersey
jordan clothing
canada goose outlet
kate spade outlet
tod's outlet
ugg boots clearance

 
At 16:53, Blogger mostafa eid said...

ايه الحلاوة دي
دا شاب مصري.. بيقدم محتوى مميز جدا فيما يخص التكنولوجيا والتقنية والكمبيوتر.
يبدو من الشرح انه واسع الاطلاع ومجتهد .. وعنده افكار كويسة.. واتوقع له مستقبل طيب.
ربنا يوفقه .. واتمنى تدعموه ب لايكات لقناته على اليوتيوب.
كمبيوترانجي - COMPUTERENGi

 

Postita kommentaar

<< Esileht