Lehed

kolmapäev, september 26, 2012

Pullerits: Elu parim tulemus - aga mis saab edasi?

Tartu nelikürituselt tänavu 26. koht – selle üle võib rõõmu ja uhkust tunda, eriti arvestades vanust, 47, ja samuti seda, et mitte kunagi ei ole ma veel nii kõrgele kohale küündinud. Taas ei jõudnud ükski minust vanem mees minust ettepoole. Terve rida mulle ja küllap ka teistele tuntud nimesid jäi minust tahapoole: Kunnar Zirk (31.), Sulev Lokk (32.), Ahto Vink (33.), Tarvo Kiudma (35.), Henno Haava (36.), Andre Pukk (40.), Andres Pae (45.), Signe Parm (47., naiste 1.), Olavi Mõts (72.) ja loomulikult Art Soonets (111.).

Siin ülevaade viimaste aastate tulemustest:

2012 – 26. koht, punkte 4,798
2011 – 32. koht, punkte 4,824
2010 – 31. koht, punkte 4,889
2009 – (vigastus)
2008 – 39. koht, punkte 3,727 (suusamaratoni ei toimunud)
2007 ja varasemaid kohti Klubi Tartu Maraton kodulehel vastava lingi alt ei avanenud.

Nelikürituse tabelist on selgelt näha, et minu ahhilleuse kand on rattamaraton – 788. koht andis tervelt 1,34 nn karistuspunkti. Võrdluseks: jooksus, kus sain 70. koha, teenisin nn karistuspunkte 1,13 (ümardan parema ülevaate huvides tuhanike kohad), rattarallil 1,15 ja suusmaratonil 1,18. Oleksin (oleksin...), õigemini, suutnuksin ma rattamaratoni sõita nii, et saanuks 1,2 karistuspunkti, saanuksin kokkuvõttes Raido Kodaniporgi järel 13. koha.

Kuhu siit edasi minna? Mitte kuhugi!

Olgu see siin ametlikult teatatud: minust enam jooksjat ei ole, mistõttu jooksukarjääriga on nüüdsest lõpp. Kolm kuud suvist, Tartu nn jooksumaratoni järgset jooksupausi ei aidanud paremat põlve paremaks. Poolteist nädalat tagasi Tartu Ülikooli kergejõustikuhallis koos kenyalase Hillary Boniga rahulikult joostud 5-6 korda 100 meetrit muutsid põlve taas valulikuks ning see läks paiste. Hea, et Tartu rattamaratoniks õnnestus paistetus maha saada. Ortopeed-traumatoloog Leho Rips on röntgenipilti uurides kinnitanud, et tegemist on vanusest tingitud kõhrede kulumisega. See häda iseenesest ei parane, sest kõhred iseenesest ei taastu.

Niisiis, need, kes unistasid jooksurajal minu alistamisest, kuid seda veel teha ei suutnud – neil tuleb leppida tõsiasjaga, et jäingi neile jooksurajal püüdmatuks. Ma ei näe mingit võimalust, et põlvetrauma lubaks mul ühelgi jooksuvõistlusel enam kunagi osaleda.

Mis saab järgmise aasta Tartu neliküritusest? Võib-olla, kui viitsin, ja kui hea seltskonna leian, läbin need 24 km kõndides, sest mul peaks jääma veel üks või kaks korda kaasa lüüa, et saada kokku kümme osaluskorda. Aga ma pole päris kindel, et see vääriks olema eesmärk, mille poole püüelda.

Või on kellelgi paremaid ideid?
******
Kuumaastik White Wash Sand Dunesi tee ääres ja GMC Terrain, Utah. 16. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Priit Pullerits maikuu lõpus Tartu GP raja ääres võistlust jälgimas. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits tänavuse Tartu rattamaratoni stardi eel grupi 501-700 esireas. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 3: Priit Pullerits proovimas Tartu Ülikooli kergejõustikuhallis enne ühisjooksmist koos kenyalase Hillary Boniga, kuidas põlved koormusele vastu peavad. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

47 kommentaari:

  1. Anonüümne10:37

    Tobedad vabandused neliku koha pealt pärast neegriga rõõmsalt võidu silkamist.

    VastaKustuta
  2. Jõudu Priit!

    Kas kirjutad ka pikema loo spordipsühholoogilisest poolest, sest ega ilmselt see jooksmisest loobumine väga kerge pole sinu jaoks olnud?

    VastaKustuta
  3. Ülimalt haige, et selline asi üldse korraldati ja nüüd siis üritatakse tagajärgi siluda.:
    http://www.postimees.ee/984594/stockholmi-raamatukogu-pani-tintini-koomiksid-riiulitele-tagasi

    See on sama hea, kui eemaldada kõik ajalooraamatud kooliõpikute nimekirjast. See ei tee ju ajalugu olematuks...

    VastaKustuta
  4. Anonüümne11:27

    Mina pakun, et keskendu järgmisel hooajal rattasõidule, s.h. tee märkimisväärne hulk treeninguid ka maastikurattaga ja osale võistlustel.

    Septembris 2013 teed elu parima TRM -i. Siinses blogis hiljuti intervjueeritud härrasmehe tänavuaastane TRM -i koht näiteks võiks olla ju heaks eesmärgiks.

    Seda muidugi juhul, kui on tahtmist kõike piisavalt suures mahus ette võtta.

    VastaKustuta
  5. See laupäev 19.09 - Motovilla Ekstreem-matk
    Saka -> Toila
    20 km

    Kahjuks vaid 49 lubatakse starti :-)
    Tundub huvitav, üritame läbi jalutada.

    VastaKustuta
  6. Anonüümne11:30

    Priit on ka varemalt viidanud dr Ripsile, et jooksukeelu taga on vanusest tingitud kõhrede kulumine ja treeningkoormused/rutiinid ei puutu üldse asjasse.

    Ma ei saa sellest aru. Just sellest poolest, et kuidas trenn ei mõjuta seda kõhrede kulumist. Õigemini, et vale trenn ei mõjuta.

    On ju tuhandeid jooksjaid, kes on Priidust vanemad, suurema kehakaaluga ja suurema kilometraazhiga, aga neil on jalad terved. Samas on ainult üksikud inimesed, kes 47 a vanuses joosta ei saa.

    Arvatagu kuidas tahes, aga mina jään eriarvamusele ja minu arvates on taolisel vigastusel oma osa ka tehtud treeningul.

    Harry

    VastaKustuta
  7. Harry, arvake pealegi, aga te pole dr Ripsiga neid röntgenipilte pikalt uurinud ja probleemi tundide kaupa arutanud ega tea mu haiguslugu. Dr Rips teab seda vägagi pikalt, alates juba ahhilkaprobleemide ajast.

    11:27 - ei, nii pikaks aja kulutamiseks, et saada veidi parem koht, ei ole küll vähimatki tahtmist. Mõelge ise: miks ma peaks ratta seljas sõitma traditsioonilise 3000 km asemel 10 000, et saada 300.-400. koht. 7000 lisakilomeetrit - see on kiirusega 30km/h 230 tundi ehk ligi kümme ööpäeva!!! Mis on asja mõte? Selle ajaga, uskuge, saab palju rohkem ja vaheldurikkamaid tegevusi oma ellu tuua.

    Margus, 10:40 - on asju, millega tuleb lihtsalt leppida, seda enam, kui on pikalt aega, et mõttega harjuda. Ei ole siin mingit traagikat seni, kuni käia saab!

    VastaKustuta
  8. Anonüümne12:09

    Tere Priit

    Olen ka põlvedega hädas, käisin neid isegi ortopeedi juures puhastamas ja ega see palju ei aidanud. Lõpetasin jooksmise ja hakkasin rattaga sõitma, taas ei aidanud. Asi hakkas paremuse poole minema kui sportisin nädalas max 3 korral ja rattaga sõitsin aeglaselt ilma pingutamata ehk lõdva lihasega kerides. Nüüd enam põlved ei valuta, joosta veel ei julge ja vaevalt et enam korralikult saabki.
    Ja veel, kui ma seda glükosamiini söön, siis hakkavad ragisema muidu ei ragise.
    Soovitan natuke treeningmahtu maha võtta ja kui ikka ilma harjutamata ei saa, siis pigem võimle.

    VastaKustuta
  9. Anonüümne12:37

    Pullerits on eriline. Tema ahhilka ja põlv oleks enne 50. eluaastat töölepingu lõpetanud ka siis, kui mees oleks hommikust õhtuni voodis vedelenud.

    VastaKustuta
  10. Öelge, palun, 12:37, miks te jätate siia sellise kommentaari. Mida te tahate osutada või osatada või osundada? Milleks selline sõnavõtt?

    VastaKustuta
  11. Anonüümne13:11

    Nt. pikamaaujumine, maastikurattasõit huvitavatel ja rasketel radadel (Haanja 100, Rõuge tuur, mõni mitmepäevasõit Kesk- või Lõuna Euroopas) või võtta plaani nt. mõne kõrgema mäetipu vallutamine. See pole just päris sellne võistlussport mis sulle paistab meeldivat :) aga iseendaga võistelda on mõnikord oluliselt raskem. Minu kirkaimaks spordielemuseks on Haanja 100 läbisõitmine, 8 tundi iseendaga võitlemist põlvini poris. Ükski hilisem TRM ega muu võistlus pole sellist rahuldust pakkunud peale lõpetamist.

    VastaKustuta
  12. Anonüümne13:44

    -> Pullerits
    3000 km piisab täiesti, et 300-400 kohale tulla, piisaks isegi veelgi paremaks. Need 3000 km ei tuleks aga koguda 30-40 km kaupa, vaid ikka ka 2h ja pikemaid trenne tehes. Paha ei tee ka vahetevahel võistlustel osalemine ning kukkumishirmust üle saamine, see viimane on aga vist kõige keerulisem. Aga eks võistlusel tulebki nippleid ette ning kui paar korda käna oled käinud, siis harjud ära, rattaselga ja edasi.

    VastaKustuta
  13. Anonüümne13:51

    12:37 tahtis ilmselt öelda seda, et Priit lükkab ümber seisukoha, et tema vigastus on valest treeningust, mis sest et tuuakse statistika, mis näitab et enamus selles eas jookseb edukalt isegi maratone (2:30-ga).
    Siit järeldubki see, et Priit oleks saanud vigastuse ka voodis lamades. Tema genoloogia on selline.

    VastaKustuta
  14. Anonüümne13:55

    Priit väitis eelmise artikli kommentaaris, et tema on samal seisukohal kui enamik eestlasi.
    Miks siis siinsed kommentaarid enamasti Priidule vastu on?

    VastaKustuta
  15. Anonüümne14:00

    Priit, mõnel alal olen sinust eespool, mõnel tagapool. Harjutan oluliselt vähem(võistlen rohkem), olen vanem. Jalad on terved ja tunnen asjast mõnu.(Ripsiga pole kohtunud)
    Millest see võiks tulla?

    VastaKustuta
  16. Anonüümne14:41

    14:00, olete pool sajandit elanud aga elutarkust ei kogune ikka? Rumal kommentaar.

    VastaKustuta
  17. Anonüümne15:39

    Postimehes täna artikkel Pulleritsu lemmikutest vabariiklasteste kandidaadist Romneyst, kes arvab, et lennusõiduajal võiks aknaid saada avada...

    VastaKustuta
  18. Anonüümne16:01

    Kas valesti treenimise tagajärg?

    VastaKustuta
  19. Anonüümne16:05

    Mina ei usu , et Priit jooksmise osas end maha kanda võiks. Vanemas eas ei paranegi valu puhates, kogu aeg peab vaikselt tiksuma. Kroonilised spordivigastused tulevad liiga nõrgast lihaskonnast antud piirkonnast. Röntgen ei näita kõhre vaid luud selle all. Luumurrud kasvavad, küll aeglasemalt, ka pensionäril kokku. Ikka vaikselt jooksma. 3-kuuline totaalne paus on täiesti vale strateegia veteranina kestvusalal. Omal nahal läbi tehtud.

    VastaKustuta
  20. Anonüümne16:05

    7000 lisakilomeetrit - see on kiirusega 30km/h 230 tundi ehk ligi kümme ööpäeva!!! Mis on asja mõte? Selle ajaga, uskuge, saab palju rohkem ja vaheldurikkamaid tegevusi oma ellu tuua.

    No näed hakkad lõpuks olude sunnil elule pihta saama :-)

    Nagu öeldakse, mis ei tapa see teeb tugevamaks. Jama on selles et suusatamise baas tuleneb jooksu pealt. Eks siis pead end ratturiks ümber profileerima, aga nagu ma su TDF fanatismist järeldan pole teab mis vastuoluline tegevus.

    Nii et tänasest on Priit Pullerits eesti harrastusrattur nr1.

    Kahju - sa ju oled meie kadunud jooksutalent nagu mõõtmistulemused näitasid!

    VastaKustuta
  21. Anonüümne17:31

    http://www.youtube.com/watch?v=FnwIKZhrdt4

    Priit sul tuleb nüüd tossud nurka visata ja paljajalu edasi joosta

    VastaKustuta
  22. Anonüümne18:24

    "minust enam jooksjat ei ole" - see on see kõval pinnasel jooks, orienteerujad jooksevad ka 90-aastaselt:) Aga tegelt soovitaks Priidule nüüd ka orienteerumisega algust teha - ajusid peaks ju olema (?) ja seal ei ole vanurite klassis jooksuvõime nii tähtis.

    VastaKustuta
  23. Anonüümne18:32

    Madis,
    on Sul ka rohkem inffi selle kohta? "... Võistkonnal PEAB olema kaasas vähemalt üks töökorras ja laetud akuga mobiiltelefon,
    mis on turvaliselt ja veekindlalt pakitud (kontrollitakse stardis), erksavärviline vest või
    tuulejope. Soovitavalt kuni 4 tunniks piisav kogus vett, sööki. Joogi- ja toidupunkte rajal ei ole." ... selline juhend jätab mulje mingist äpude väljasõidust loodusesse, mitte ekstreemmatkast või -jooksust.

    VastaKustuta
  24. MOTOVILLA EKSTREEM
    Siin on muljeid:
    http://www.johvisport.ee/index.php?id=&news_id=322

    Siin ametlikku:
    http://www.sportinfo.ee/sportevent/task/detail/id/1175/

    Ma saan aru, et tegu on mõneti nõudliku maastikuga. Kindlasti mitte terve raja ulatuses, aga turnimist jagub kindlasti. Kuna ilmastikuolud võivad rannikul järsult muutuda, siis ka selline karm hoiatus. Teame vägagi hästi sügistormide laastavatest tagajärgedest ja kuna ühel pool on meri ja tõenäoliselt käib jalutamine/jooksmine kitsal avatud rannaribal, siis peab olema valmis karmimaks katsumuseks. Ma pole seal ise käinud, kuid mere jõusse suhtun sügava respektiga. Ega korraldajad juhendisse niisama neid punkte sisse ikka ei kirjuta.

    VastaKustuta
  25. Anonüümne20:36

    Blogi autor on sageli provokatiivne aga kommentaarid on ikka lausnõmedad. Liigeste kulumise probleem on selles vanuses min 20%-l inimestest, valdav osa ei märka seda ise ka. Samas kui sporti teha, siis annab liigeste kulumine tunda. Liigeste kulumine on pigem füsioloogiline eripära, sportimise mahtudega on sellel vähe pistmist.

    VastaKustuta
  26. Anonüümne21:48

    ".. Niisiis, need, kes unistasid jooksurajal minu alistamisest, kuid seda veel teha ei suutnud – neil tuleb leppida tõsiasjaga, et jäingi neile jooksurajal püüdmatuks." - tegelikult, lähtudes sinu enda loogikast, oled sa nüüd kõigi poolt alistatud!
    Kui ei usu, siis loe omaenese Tartu Rattaralli juttu, kus arvestad enda ja Taaramaäe suhet 1:0 enda kasuks - kuigi Taaramäe katkestas ja ei lõpetanud. Ühesõnaga - annad meile lihtsalt loobumisvõidu. Põlvejutt tundub selline pehmo-jama ...

    Vaata parem tõelisi mehi:
    http://www.youtube.com/watch?v=W2JsXPIGQPU&feature=relmfu
    http://www.youtube.com/watch?v=yn2KjO5zrBo&feature=related

    VastaKustuta
  27. Anonüümne21:52

    Vilde tervisekohviku
    T, 12.02 kell 19.45 – EKSKLUSIIV! „Küsida võid kõike!?“ (Priit Pullerits, ajakirjanik)

    VastaKustuta
  28. Anonüümne01:11

    to 20:36
    palun esitage allikas, mille põhjal väidate, et liigeste kulumise probleem on selles vanuses min 20%-l inimestest, valdav osa ei märka seda ise ka ja need 20% joosta ei saa.

    to 18:24
    palun esitage tõestusmaterjal, mille põhjal julgete tõstatada hüpoteesi, et Priidul peaks orienteerumisraja läbimise jaoks piisavalt ajusid olema.

    vastasel juhul olete te mõlemad kahtlaste väidete esitajad ehk samal tasemel blogipidajaga.

    VastaKustuta
  29. Anonüümne01:28

    Õnnitlused hea nelikürituse koha eest! Looduse vastu paraku ei saa, seega edu ning inspiratsiooni ratta -ja suusaradadele. Omaette huumoriks jäävad osad siinsed kommentaarid. Ühest küljest tuleb masendus peale, teisest küljest peaks andma Priidule auhinna selle eest, et tänu oma blogile on ta aidanud paljudel vabaneda oma stressist ja frustratsioonist, andes siin võimaluse anonüümselt sappi pritsida. Inimesed, proovige olla.
    Larry

    VastaKustuta
  30. Anonüümne06:04

    Ühiskondlikel teemadel mõtlejad võiksid ikka ühiskondlike nähtustega elementaartasemel kursis olla:

    1 http://etv2.err.ee/videod/d623a369-4b1f-4d04-907d-6f66faf285f7

    2 http://vimeo.com/33395872

    VastaKustuta
  31. Anonüümne08:34

    Minu probleem/küsimus tuleneb otseselt käesoleva teema pealkirjast. Esitate küsimuse "Elu parim tulemus - aga mis saab edasi?". Olen endale sama küsimuse esitanud. Analoogselt Teiega olen samuti kevadest saadik hädas põlvepiirkonnaga, peale TJM -i suveks "unustasin" jooksmise. Läbisin nelikürituse, arvan et samuti edukalt (naistest esikümne seas). Blogi postitustest on näha, et viimase paari? kuu vältel on tehtud Teile mitumeid uuringuid ja saanud konsultatsioone tipportopeedi poolt. Siit tuleneb küsimus: kuidas "tavaline" inimene, kel ei ole tuttavast arsti, jõuaks nii operatiivselt spordiarsti juurde?

    Spordisõber

    VastaKustuta
  32. Anonüümne08:48

    Et mis edasi? Edasi tuleb võimalikult aeglaselt viletsamaks jääda. Nii nagu Mihkel Tiks kunagi oma "Korvpalliromaanis" tõdes. Muud ei midagi. Muidugi võib ennast peeglist edasi imetleda ja foorumist kiitust otsida.

    Janno

    VastaKustuta
  33. Eile käisin Rein Taaramäega trennis. Meil oli üks asi arutada. See sõit oli, muide, midagi muud kui Tartu Velo Klubiga. Algul oli MTBdega mööda asfalti minek 36-38 km/h, siis keerati metsateedele - no ja seal juhtus ühtkomateist. Kui tuli juttu Taaramäe klubikuuluvusest, ütlesin talle, et ma ei ole kaasas ajakirjanikuna ega tee intervjuud, ent ta ütles, et võin selle kirja panna küll, et ta oli millimeetri (või ütles ta siiski sentimeetri? - täpselt ei mäleta) kaugusel klubivahetusest, aga seal olid asjad läinud hapuks. Klubi nime ei hakanud ta ütlema, kuid oletas, et küllap ma tean, millest jutt. Tunnistasin ausalt, et ega siiski tea, kuid ei hakanud küsima ka, sest teinekord on parem mitte saada off-the-record infot - mõnikord võib see info hoopis muid kanaleid pidi välja imbuda ja siis võib esmasel infoallikal jääda mõrkjas mulje, et näe, ikka lobises teistele välja. Rohkemast ei räägi, ei taha usaldust kuritarvitada, sest muu info avaliku kasutamise kohta ta midagi ei öelnud ja ega ma küsinud ka. Aga lahe trenn oli!

    VastaKustuta
  34. Spordisõber, 08:34 - ega siin vist tõesti muu aita, kui oma spordiihuarst. Ehk jah, tutvused maksavad. Tuleb mõne arstiga hästi tuttavaks saada. Üldsüsteemis ligipääsu otsides läheb ilmselt kuid. Ent teisalt, nagu näete, pole hea ligipääs mu põlve korda teinud. Küllap on asi suuresti selles, et ma pole soostunund radikaalsete meetoditega, nagu süst.

    VastaKustuta
  35. Anonüümne10:47

    Eks me köik seisame aeg-ajalt teelahkmel, olgu see siis seotud iskliku elu, töö, vabaajaharrastuse vöi misiganes küsimusega. Sel puhul ongi tegemist vaid valikute küsimusega. Juhul kui leidub möni eesmärk, mis sunniks ümberkorraldusi tehes jätkama, siis miks mitte veel möned aastad osaleda . Omamoodi verstapostiks vöib olla ka 50-s juubeliaasta. Aga möte, et milleks veel, et nagunii enam parem olla ei suudaks, on "parim enne..." eas lihtsalt rumal ja lapsik.... Aga alati on ka vöimalus heaoluühiskonnale üha omasemalt esimeste tösisemate raskuste ilmnedes lihtsalt käega lüüa ja alla anda.
    Ahjaa veel niipalju, et juhul kui pole enam-vähem jooksuvöimelist pölve, pole ka suusatamises klassikalist tehnikat ehk järelduse vöib igaüks ise teha...
    Edu ja tervist, Maamees

    VastaKustuta
  36. Anonüümne13:46

    Ikka edasi - Algul oli MTBdega mööda asfalti minek 36-38 km/h, siis keerati metsateedele - no ja seal juhtus ühtkomateist.

    Pole see põlv nii sant midagi!

    VastaKustuta
  37. Anonüümne14:10

    Radioshack Nissan ja nende rahamured oli see hapu asi vist.

    VastaKustuta
  38. Jah, 13:46, rattaga sõita on põlv seni lubanud. Dr Rips ütleski, et põlv ja seda hoidvad lihased vajavadki liigutamist, et ainevahetus toimiks, ja et kõige hullem on see, kui hoopis ja täiesti seisma jääda.

    VastaKustuta
  39. Anonüümne15:11

    Kas piisavaks ainevahetuseks ei piisa pidevast enesemassaazhist, harjutustest (jõu-staatilised-venitused) + mõõdukas liikumine (mida liigesed saavad nagunii)?

    VastaKustuta
  40. Anonüümne01:06

    Te mainisite mõned postitused tagasi mingisugust imesüsti, mis on võimeline kõhrele uue kihi peale tekitama. 460 EURi elustiili eest, mida armastad, tundub olevat mõistlik väljaminek.

    Priit

    VastaKustuta
  41. Anonüümne06:32

    Priiy,sinuvanuselt olin pidevalt esikümnes,aga tubli.Soovitan nüüd ujumist,sõudeergomeetrit ja üldse tugevat üldfüüsilist.HD.

    VastaKustuta
  42. Anonüümne12:32

    Anonüümne 20:36 vastab Anonüümne 01:11-le: olen tõesti lasknud sisse faktivea, tõenduspõhiselt on 50–60 a vanuste hulgas on OA haigeid 30%, üle 75 a vanuses 80%. Allikas: ametlik OA ravijuhend Eestis, kättesaadav internetist.

    VastaKustuta