Lehed

neljapäev, september 13, 2012

Pullerits: Kuidas tipptegija mind rattamaratoniks aitas?

Fakt on see, et enam pole Tartu rattamaratoniks enda reservidest midagi võtta. Seda enam, et parem, traumeeritud põlv oli juba avatud raja sõidul kange ja tuim. Nii et lisakäiku tuleb otsida mujalt.

Kust?

Rajaluure sai möödunud pühapäeval tehtud. Kuid olulist eelist see vaevalt annab. Liiati võivad rajaolud veel muutuda. Vaevalt küll paremuse poole, sest peakorraldaja Indrek Kelk kinnitas, et pehmetesse kohtadesse metsade vahele saepuru ega kruusa juurde ei veeta, sest veoautodega sinna minek võiks pinnase vaid hullemaks muuta.

Mis siis üle jääb?

Siis jääb üle vaid sõiduvahendit timmida. Loomulikult ei hakka ma seda ise tegema. Miks? Sest kui mõneks tööks on leida parimad spetsialistid, tuleb usaldada neid.

Viisin täna oma Ameerikast toodud 29-tolliste jooksudega Treki Tartu A&T Spordi kauplusesse 2004. aasta Tartu rattamaratoni võitjale ja mullu Tanel Kangerti järel teiseks jäänud Caspar Austale sättida. See, millise vilumuse ja asjatundlikkusega ta mu ratta korda seadis, oli puhas nauding kõrvalt vaadata.

Ta võttis maha tagumise jooksu, tunnetas käte vahel, et see ei veere kõige paremini – minu arust polnud seal küll miskit häda (aga Austa ütles: «Mina küll sellise jooksuga starti ei läheks.») – ning sättis koonuse korda. Samuti timmis ta peenelt paika nii esimese kui tagumise ketaspiduri, loomulikult käiguvahetajad, pingutas siit-sealt trosse ja polte, keeras kõik kohad tugevasti kinni, puhastas põhjalikult hammasrattad ja käigumehhanismid – abiks terav silm, professionaali tunnetus, pikaajaline kogemus. Lõpuks vaatas üle, kas mu asend sadulas on sobiv ja õige. On.

Olles näinud, kui põhjaliku ülevaatuse ja hoolduse mu ratas sai – loomulikult lasin ka seletada, mida ja miks Austa parajasti teeb –, sai enesekindlus piisavalt tuge. Suur aitäh Caspar Austale!

Ratta taha, nagu öeldakse, ei tohi nüüd rattamaratonil küll miski kinni jääda.

Hoian Austale pöialt, et tal pühapäeval kõik klapiks. Seda enam, et ega ta salanud: ta läheb võidu peale välja.
******
White Wash Sand Dunes, Utah. 16. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits

Foto 1: Caspar Austa oma rattaga kevadel Tartus Raadi krossirajal. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Priit Pulleritsu jalgratas Trek toetumas kivile Mill Canyon Roadi ääres Tusher Tunneli taustal (ülemine pilt) ja Bull Canyonis Moabi lähedal Utah's. Ülemise foto autor Jaanus Laidvee, alumise foto autor Priit Pullerits

38 kommentaari:

  1. Anonüümne12:59

    Kas lisaks tehnikale (jalgratas - ikkagi tehnikasport) ka enda sõidutehnikat on plaanis lihvida?

    VastaKustuta
  2. Oo, Priit, selle ratta taha küll tulemus ei jää, kuid seda ratast annaks paremate juppidega veelgi paremaks muuta.

    VastaKustuta
  3. Anonüümne14:03

    annaks paremate juppidega veelgi paremaks muuta.

    jah aga kas on mõtet. Need paremad jupid maksavad palju rahherit?

    VastaKustuta
  4. Olgu lisatud, et Allan Oras tõmbas seda ratast kevadel tõstes peaaegu et käe õlaliigesest välja. Ega see pole mingi 8-kilo-ratas, selle mäkke sõtkumiseks peab jalas ka ikka üht-teist olema.

    12:59 - ei.

    VastaKustuta
  5. Anonüümne16:06

    Õige, lasen ka ratta alati enne võistlust üle vaadata. Ka ennast tuleb enne võistlust sättida. Eile käisin spordimassaazi seansil, kas Priit ka vahel massaazi kasutab?

    MM

    VastaKustuta
  6. 16:06 - ei, ma ei ole nii tugev ja nii palju treeniv sportlane, et peaksin massaažis käima.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne17:59

    Äkki sellepärast ei olegi nii tugev, et massaažis ei käi?

    VastaKustuta
  8. Anonüümne19:20

    Kui PP tuleks selle "maratoni" asemel rattaorienteerumise EMV-le ja ei jääks M40 klassis viimaseks, siis oleks ta minu silmis tõeline tegija. Aga migi x-sajas koht seal, mõttetu ...
    r.

    VastaKustuta
  9. Anonüümne00:06

    orienteerumine on multitasking - üheaegselt rattaga sõitmine ja mõtlemine. lp 19:20, siin blogis ei mõisteta nalja. ärge enam siia huumorit pritsige.

    VastaKustuta
  10. Anonüümne02:00

    *Tuules tugevaks* ei tohi võita!

    VastaKustuta
  11. to: 19:20

    Kas mingi kolme võistlejaga külavõistluse(teadlikult liialdan) poodiumikoht on tähtsam, kui suure võistluse esimeses otsas olemine? Selle suhtumisega vist väga kaugele ei jõua.

    VastaKustuta
  12. Anonüümne14:15

    Olgu lisatud, et Allan Oras tõmbas SEDA RATAST KEVADEL tõstes peaaegu et käe õlaliigesest välja.

    Miskit loogikas nagu ei klapi...

    VastaKustuta
  13. Anonüümne18:46

    Me räägime siin mingitest "maratonidest", need ju sprindid sellega võrreldes http://tpmv.blogspot.com/

    VastaKustuta
  14. Anonüümne18:54

    Peetrile: kuidas võtta - sellel "külavõistlusel" (nii võib Eesti MV kohta öelda vist küll ainult tõeline rattap... kes muudest aladest midagi ei arva)on koos oma ala paremik, suurel rahvaspordivõistlusel on ju üle poolte sellised, kes sportlase mõõtu välja ei anna.
    r.

    VastaKustuta
  15. Anonüümne19:18

    On ennegi mõned rattamehed tulnud rattaorienteerumisse ja trehvanud neid lootusetult eksinud rattamehi metsarajal ning näol suur küsimärk, kus ma nüüd õige asun ja miks kõik kuhugi poole kimavad? Enamik neist rajal eksinud rattamehi määrustepärast tulemust esimesl ratta o-võistlusel kirja ei saagi. Enne tuleb mõnel o-päevakul orienteerumise põhitõed selgeks saada, siis alles mõelda rattaorienteerumisel osalemisele. Seega pole algajatel rattaorienteerujatel Mammastes EMV-l midagi peale hakata.

    VastaKustuta
  16. Anonüümne23:57

    ma pole küll nii tippmees, kui on Austa, aga aidata võin ka.
    Mina soovitan härra Pulleritsul paras rattasärk osta. See, neil piltidel olev postimehe särk tundub 2-3 numbrit liiga suur olevat. Pane paras liibuv särk ning keskmine kiirus kasvab kohe tunduvalt.

    VastaKustuta
  17. Anonüümne00:58

    mitte särk ei ole suur, vaid kere on väike. kui kere on väike, järelikult...

    VastaKustuta
  18. Anonüümne09:15

    kes sööb, see lööb pidi ju trump olema sellel aastal- vähemalt plaktil oli nii kirjas!

    VastaKustuta
  19. Anonüümne12:38

    Hr Pullerits EI OSTA rattasärke.

    VastaKustuta
  20. Selline pressiteade saabus:

    11. Tartu Maastikurattasprindi võitis pärast ebaõnnestunud algust Caspar Austa, kes on tänasest kaheksakordne sprindivõistluse võitja. Teisele kohale tuli
    Erki Pütsep ning kolmandale kohale eelmise aasta võitja Martin Laas.

    Enne starti oli Austa positiivselt meelestatud ning kinnitas et tuli siia võitma: „Eelmisel aastal olin stardis seitsmekordse järjestikuse võitjana, kuid eelmisel aastal kaheksandat võitu ei tulnud. Seetõttu on täna ka pingevabam, ei pea järjestikust võitude seeriat kaitsma. Aga kui ma juba stardis olen, siis lähen ikka võitu võtma,“ sõnas Austa enne starti, kuigi esikoht ei tulnud kergelt.

    Austa esimene sõit lõppes käiguvaheti purunemisest tulenenud katkestamisega, mistõttu oma rattaga ta edasi sõita ei saanud. Küll aga andis oma sõiduvahendi Austale kasutada klubikaaslane ning lohutussõidust pääses ta
    edasi poolfinaali ja sealt juba kindlalt finaali. „Pärast esimest sõitu olid kõik väga abivalmid ja uus ratas tuli väga kiiresti. Veidi suur ja ebamugav see sõiduvahend oli, aga sadul allapoole ja polnud hullu,“ lisas Austa.

    VastaKustuta
  21. Anonüümne19:54

    Vaatasin uut Priidu ülikonda ja pildilt tundus nagu oleks meile uus minister saabunud. Igatahes hea valik ja see tekitas ka endas soovi totaalseks imago muutuseks! Praegu mõtlen kas jääda Baltmani fänniks või mina mõne edukama brändi peale üle. Ma ei saanud aru võhikuna, et kas Priidik on miski kodumaine või suisa välja maine ürp üll ja kas on ka mugav arvuti näppimiseks?

    VastaKustuta
  22. Mugavussõitja Priidu lõpp oli nagu alati, etteaimatav :-)
    Aga tubli sõit sellegipoolest.
    Peaks vist ka proovima järgmine aasta, mis tulemuseks trenni mitte tehes võimeline olen :-P

    VastaKustuta
  23. Anonüümne15:20

    sõitis oma koha välja,nii treenides paremini ei saagi.Madis , ilma trennita saad mugavussõitja käest suure koti pähe.

    VastaKustuta
  24. Anonüümne18:27

    to 15:20
    Madist ei päästa ka treenimine:)
    r.

    VastaKustuta
  25. Anonüümne18:42

    Priit oli naistest 22., mis toimub?

    VastaKustuta
  26. No minu mälu järgi Priit alla 40 km/h sõite trenniks ei nimeta ju? Eks ma võtan tema meetoditest šnitti ja aasta pärast näeme. Loomulikult kohandan meie "mägise" pealinna maastiku ja pulsikella järgi.
    Aga enne üritan selle maailma lõpu koos rahvuskaaslastega üle elada. Eestlased on ühed vähesed, kes maailma lõpus ära käinud ja tagasi tulnud :-)

    VastaKustuta
  27. Anonüümne21:35

    Kariibi mere piraatide seas küll ühtegi eestlast ei olnud! Eestlased ei ole piraadid. Piraadid on vana aja mafioosod. Eestlased kasutavad palju rafineerinuksid meetode.

    Milline ülalolevatest väidetest on vale? ;)

    VastaKustuta
  28. Rahvuseepos. XVI lugu.
    Loodetavasti saate metafooridest aru.

    VastaKustuta
  29. Anonüümne23:23

    tundub eepilise läbikukkumisena tänane sõit?

    VastaKustuta
  30. Anonüümne23:44

    piinlik lugu. suuga teed sa suure linna, käega ei kärbse pesagi.

    VastaKustuta
  31. Anonüümne00:40

    Shit happens! Tuli nats sisse ja mis siis - põlv ju ka haige. Teised kasutavad pulsikella - Priit oli ilma kellata treenijatest esimene.

    VastaKustuta
  32. Anonüümne08:26

    Loodan, et Priidu kukkumine ei põhjustanud sellist masendavat tagasilööki, et järgmisel aastal ei osale. Vaja oleks ju pudrulõugadel suu kinni lüüa ...

    VastaKustuta
  33. Anonüümne10:28

    Mugavustreening, mugavusvõistlus.

    VastaKustuta