Lehed

kolmapäev, detsember 12, 2012

Pullerits: Kas rahvuslik põlv nr 2 lubab maratonidel startida?

Tänasega saab parema põlve operatsioonist täpselt neli nädalat. Pealispinnal paistab, et seis pole teab mis lootusetu. Operatsiooni teinud dr Leho Rips hindas kaheksa päeva pärast lõikust jala olukorra päris heaks, kinnitas koguni, et tema patsientide seas kuulun sedalaadi operatsioonist taastumise poolest kindlasti ülemise kümne protsendi hulka.

Kümnendal päeval pärast lõikust läksin dr Ripsi loal juba rullidega Tähtvere spordipargi ringile sõitma. Seal nägigi mind ajaloolane Pärtel Piirimäe, üks Harta 12-le allakirjutanust, kelle kohta siin mõni aeg tagasi küsimuse esitasin, et mis saladust teavad neli inimest. Esimesel korral sõitsin ainult paaristõugetega kuus ringi ehk 5,1 km. Järgmistel päevadel tõstsin dr Ripsi loal rullisõidu pikkust ringi-kahe kaupa. Kaks nädalat tagasi teisipäeval, pärast kümne ringi läbimist, nägi mind õhtul Tähtvere spordipargi tagusest mäest koduteel paaristõugetega üles kangutamas – nii et One Way kepid lausa kõverdusid! – endine suusataja, nüüd sitke rattur Peip Reedi, teine saladuse hoidja.

Aga siis tuli lumi maha ning neljapäeval kaks nädala tagasi võtsin oma vanad sinihallid Fischerid välja ning tegin nendega dendropargis kaks 4,7 km pikkust ringi. Sama reedel. Laupäeval oli lund juba rohkem, nii et vahetasin odavad Fischerid korralike RCSide vastu ning tegin kolm ringi, pühapäeval koguni neli. Ühtekokku kogunes üle-eelmisel nädalal puhast suuskadel-rullidel viibimise aega vaid pool minutit alla seitsme tunni. Suusakilomeetreid sain kokku 57 ja rullikilomeetreid 19. Kui veidi arvutate, siis näete, et kiirust polnud ollagi. Ega pidanudki olema.

Sama mõõdukalt jätkasin ka eelmisel nädalal. Lausikul olen kasutanud ainult sammuta paaristõukeid, tõuse võtnud samuti ainult paaristõugetega või siis rahulikult astunud. Veidi olen proovinud tõuse ka sõita, ent olen tajunud, et opereeritud põlve tõttu ei söanda parema jalaga suuska kinni vajutada. Ei ole ka tahtnud jalale liigset koormust anda. Eelmisel laupäeval tegin dendropargis viis ringi (+700 m spordipargis) ehk 24,2 km 1:59.20ga ning pühapäeval kuus ringi (+700 m) ehk 28,9 km 2:16ga. Pühapäeval, tõsi, kippus parem põlv eelviimasele ringile minnes veidi tuimaks muutuma. Kokku viibisin eelmisel nädalal suuskadel 8:02 ja suusatasin 98,9 km.

So far, so good, ütlevad ühed ameeriklased. Ehk olukord paistab justkui päris hea.

Not so fast, hoiatavad teised ameeriklased. Ehk: ei maksa järeldustega kiirustada.

Praegune järeldus on pigem see, et rahvuslik põlv number 2 Estoloppeti maratonidel startida ei luba.

Tohoh, imestate?

Vaatame nüüd asja rahulikult, ilma adrenaliinita. Küsimus ei ole selles, kas jõuan piisavalt palju harjutada, et jaksaksin maratonid läbi sõita. Selles pole kahtlust – jaksan igal juhul. Küsimus on selles, millise hinnaga.

Juhin tähelepanu, et senised sõidud on olnud väga ettevaatlikud. Olen hoolega jälginud, et põlvele kuidagi liiga ei teeks. See on tähendanud just tõusudel rahulikku astumist. Samas olen keskendunud parema jala tegevusele, et see tõusudel põlvest kuidagi ei väänduks. Seega oleksin tõusudel teistele suur pidur ja segaja. Aga küllap antaks see mulle andeks (eriti, kui kinnitaksin seljale sildi: «Ettevaatust, haige põlv – võtan rahulikult!»).

Aga maratonidel ootavad hoopis teistsugused olud, kui on dendropargis sõites. Seal, koos massiga, võib paratamatult rohkem tormama hakata, kui vaja oleks. Teate ju isegi, kuidas võistlussituatsioonis kõigil reaalsustaju kaob. See ei tähenda, et hakkaksin ponnistama 100 protsendiga, aga piisab, kui lubatud 70 protsendi asemel sõidan 80ga – ja teengi liiga.

Teiseks, kahtlemata saavad problemaatiliseks rajaolud – just see ongi peamine. Kui hakkan sõitma 300.-500. koha kandis, siis ei kujuta hästi ettegi, mis puder seal valitseb. Aga suuskade valitsemisega on opereeritud põlvega tõelised raskused. Laupäeval jäi dendropargi ringi kolmanda laskumise järel kiires vasakkurvis keegi ette, jälg oli seal siledaks nühitud, ei saanud ega julgenud kitsastes ja ebastabiilsetes oludes jalgu piisavalt kiiresti liigutada, sest kartsin põlvele haiget teha, mistõttu valisin otsetee ehk sõitsin paksu lumme ja heitsin seal vasakule küljele maha, et mitte kogemata paremale poole prantsatada. Aga kui palju on selliseid ohtlikke kohti näiteks Estoloppeti sarja esimesel, Viru maratonil! Just kiired ja kurvidega ja tugeva jäljeta laskumised võivad saatuslikuks saada.

Seega, rahvuslik põlv number 2 talvistest maratonidest osa võtta ei luba.
******
Bull Canyon, Moab, Utah. 18. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks kikkida piltidele.)

Foto 1: Priit Pullerits eelmisel talvel Tamsalu-Neeruti maratonil. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 2: Traktor üle-eelmise nädala neljapäeval Tartu dendropargis suusaradu sisse ajamas. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 3: Hommikune Lossi tänav Tartus Toomemäel, vaade Inglisillalt. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Eelmise talve Tamsalu-Neeruti maratoni liidergrupp pärast starti. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix

32 kommentaari:

  1. Anonüümne11:08

    Veame tuhande euro peale kihla, et PP on Viru maratonil stardis nagu operaator Kõps seeneriigis?
    Manipulaator

    VastaKustuta
  2. Anonüümne11:24

    Esimese pildi abil võiks Zilmer analüüsida. Tundub, et mingi viga on selles asendis sees.

    VastaKustuta
  3. Anonüümne12:01

    Lubab startida, lubab!

    Äkkist võtaksid mõnusa vahe-aasta ning stardiks ainult klassikas ja ilma koha saavutamise pingeta - vaata, mis tagaotsas toimub, võid saada huvitavat infot maast/inimestest ning toreda üldfüüsilise ettevalmistuse suveks.

    VastaKustuta
  4. Anonüümne12:19

    Spordimehe rasked valikud:
    - minna taastuva põlvega siiski võistlema, natuke pingutada ja sõita ennast 200 parima sisse. Au ja kuulsus garanteeritud. Samas on risk, et edaspidi läheb raskeks, kui mitte võimatuks ka 2000 sisse sõitmine;
    - teisalt mitte minna võistlema ja leppida teadmisega, et oled pehmo. Eelkõige iseenda silmis.

    Esimesel juhul siis füüsilise vigastuse oht, teisel juhul vaimse vigastuse oht.

    Karmid valikud või mis?

    Ning need kes hakkavad Priitu hukkamõistma, kui ta ka valib esimese variandi peaksid mõtlema oma valikutele. Vähe on neid sportlasi kes ei oleks kordagi võistelnud ebasobiva tervisliku seisundiga. Vahel läheb õnneks vahel mitte. Valiku teeb igaüks ise.

    Üheltpoolt oleks muidugi meeldiv Priidule suusrajal ära teha, kuid teisalt oleks kahju kui see jääbki esimeseks ja viimaseks korraks. Nii, et raske valik ka mulle:
    - sõimata Priitu siiski pehmoks ja sundida teda seeläbi siiski võistlema;
    - soovitada Priidul siiski mitte võsitelda ja jätta magus ärategemise rõõm hilisemaks.

    Siim

    VastaKustuta
  5. Mitut paari Fischereid näete

    See Fischeri hullus on puhas Eesti kompleks!

    Kohtume siis rajal 2014

    VastaKustuta
  6. Anonüümne12:29

    Mis vahet seal on millised suusad figureerivad stardis. Oluline on, millised on poodiumil.
    Ja Priit, lõpeta irriteerimine, seda ei usu keegi, et sa maratonile ei lähe.
    Teet

    VastaKustuta
  7. Anonüümne13:21

    Oluline on, millised on poodiumil.

    ?! Poodiumil on need suusad mida kasutasid selle päeva parimad suusatajad.

    VastaKustuta
  8. Anonüümne13:26

    Isiksuse valikud:
    pehmo
    masohhismo
    sadismo

    VastaKustuta
  9. Anonüümne15:11

    Selles jutus on iva.Alles eelmise postituse lõpus manitsesin Priitu mõistlikkusele,aga tundub,et tegin seda ennatlikult.Ja seekord ma usun Priitu.Aga ära maratonidel osalemise kohta veel otsust tee,aega ja võimalusi veel on.

    VastaKustuta
  10. Priit on mees kes teeb mida ise tahab. Isegi Putin ei ole oma valikutes vaba. Isegi Ansip ei ole oma valikutes vaba. Priit aga on. Kõikse austus temale selle eest.

    VastaKustuta
  11. Anonüümne16:36

    Super töö, Karvajalg! 8)

    VastaKustuta
  12. Anonüümne17:06

    Kallis Teet

    Kuidas saavad olla poodimuil suusad, mida stardis ei ole :-) ?


    Anonüümne ütles ...
    Mis vahet seal on millised suusad figureerivad stardis. Oluline on, millised on poodiumil.
    Ja Priit, lõpeta irriteerimine, seda ei usu keegi, et sa maratonile ei lähe.
    Teet

    12:29

    VastaKustuta
  13. Anonüümne20:36

    Pane siis oma stardikoht müüki. I või II grupi eest võib vist head raha saada.
    Aga Sa, ei ole vist eriti ärimees. Vaata, et RCSid käes hapuks ei lähe. Poole hooaja pealt ei osta neid sul keegi.

    VastaKustuta
  14. Anonüümne23:05

    Üksiku pildi järgi on raske midagi anlüüsida. Või siis tuleb eelduseks võtta et see pilt iseloomustab järjepidevalt ja representatiivselt suusataja kehahoiakut.
    Mingid soovitused muidugi võib anda.
    AndresP

    VastaKustuta
  15. Mõni aeg hiljem potsatas mulle postkasti esimene kava. Tegin selle lahti ja pidin ära minestama. ”KAS SEE ON MINGI NALI?” Esimeseks trenniks oli mul märgitud 30min jooksu ja pulsiga SADAKOLMKÜMMEND? Päris napakaks läinud või? Ma ise jooksin alati ikka 160-170ga, rahulikuma jooksuga 150-160.

    Pulsi-šhokk

    VastaKustuta
  16. Anonüümne00:06

    Huvitav viit, Karvajalg.
    Pirksaare äri on ilusti käima läinud. Tal käib neid naisi seal oma paarkümmend, annab kokku hea teenistuse. Kuigi seal käiakse vist peamiselt seltkonna pärast, jooksuharjutuste komplekt on oma 8-10 harjutust, neid ei pea ju treeneri silma all tegema. See 30 min madala pulsiga jooks on ju ka vana tuntud asi, mõned õpetavad seda isegi 30 min/120 slm.
    Seda blogi lugedes on selgelt näha, kuidas meil kirjutusoskus õudselt alla käib, labane ja madal stiil levib, ning teisiti ei osatagi enam kirjutada.
    See on ka Pulleritsu blogi populaarsuse üks peamisi põhjusi. Korrektses ja heas keeles kirjutamise oskus annab tänapäeval juba suure eelise.

    VastaKustuta
  17. Anonüümne01:24

    PP populaarsuse garanteerib see, et mees lubab enda üle naerda. Karm värk, aga tsirkus tagab suure auditooriumi.

    VastaKustuta
  18. Anonüümne01:32

    "Suusatamine on tehnikaala samuti, nagu see on vastupidavus- ja jõuala." --Priit Pullerits eelmise blogikande kommentaaris.

    Kas 45+ vanuselt, kümmekonna tiheda harrastusspordi tegemise pinnalt on veel võimalik areneda? See, et Pullerits on nüüd selle tähtsa tõdemuseni jõudnud, näitab, et on küll võimalik.

    VastaKustuta
  19. Anonüümne08:03

    Lahe lugemine see tibiblogi küll. Jinglish ja emootikumid läbisegi. Jutt naiiv-labane. Onje!

    VastaKustuta
  20. Anonüümne10:28

    Täna on neljapäev, Eesti Ekspressi päev. Homme reede, Suusablogi reedese sissekande päev. Pullerits keerab "Arteri" tegemisega töönädala jooksul närvid nii krussi, et reedel on vaja pinge ja aur välja lasta! Hoia ja keela, siis saavad vasakpoolsed ja liberaalid, homod ja samasoolised, jalgpallurid ja tennisistid - nii et haara või peast kinni!!!!

    VastaKustuta
  21. 01:24 - kuulake nüüd seda: nõrk on see, kes ennast ülemäära tõsiselt võtab!
    See mu esimene aforism - teie kommentaari lugedes tekkis. Aitäh teile loomeimpulsi andmise eest!

    10:28 - just, reedel laseme auru välja. Võin juba teema ka ette teatada... aga siis läheb siin liiga vara aruteluks, nii et kannatage veel. Eile hankisin asjatundjalt lisateavet, nii et homme siis käivitame taas suure vaidluse.

    Suur aitäh neile, kes on hea ja korrektse keele kohta meeldiva sõna öelnud!

    VastaKustuta
  22. Elu24-s andis lugejatele intervjuu superstaarisaates 4. koha saanud Karl-Erik Taukar. Sealt kaks küsimust ja vastust.

    Tartu Ülikoolist: Mis mälestused ja muljed on Priit Pulleritsu raskete nõudmistega uudise kursusest?

    Huvitav, et Pulleritsu loengute kohta on siin mitu küsimust. Mäletan unetuid öid ja neljapäevahommikust uduse pilguga Lossi tänava suunas kulgemist. Sisukas kursus, väga motiveeriv õppejõud.

    Enn Mäeorg: Mida arvad eelmisel kevadel läbitud uudise sotsioloogia kursusest? Mitmendaks jäid?

    Huvitav kursus, mis nõuab järjepidevust ja töökust. Minul hetkel ligipääsu sellele pingereale ei ole, kuid kui Sind väga huvitab, siis soovitan pöörduda Priit Pulleritsu poole.
    *
    Aitäh, Karl-Erik Taukar! Edu edasiseks!

    VastaKustuta
  23. Anonüümne17:13

    Ma loen Taukari viimasest vastusest välja loa avaldada tema tulemus PP pingereas.
    Mitmendaks ta siis jäi/sai?

    VastaKustuta
  24. Anonüümne17:24

    Pingeridade koostamine on halb ja iganenud pedagoogiline praktika. Pulerits väga tõenäoliselt rikub TÜ õppekorralduse eeskirja, päris kindlasti rikub aga EL hariduspoliitika direktiive ja hartasid! See märkmikus pingeread pidamine on täiesti ebalegaalne, Priit! Pea meeles, et Sa ei tohi üht tudengit teisega kõrvutada. Kõik peavad olema võrdsed.

    VastaKustuta
  25. Anonüümne17:31

    ...väga motiveeriv õppejõud...

    Pullerits on Taukari muusa?!

    VastaKustuta
  26. Priit on viimasel ajal kooli tööpostile minnes/tulles pilte tegema hakanud. Huvitav, kas süda kripeldab millegipärast?

    VastaKustuta
  27. Anonüümne23:13

    Pullerits tahab kontrollida, kas tal on "saba" taga. Stalini poolt 1946. a käiku lastud salarelv Ameerika hävitamiseks - homokultuur - on kontrolli alt väljunud, maakerale ringi peale teinud ja Eestisse jõudnud. Ainult agent Pullerits (kes mängib topeltmängu) võib situatsiooni päästa.

    VastaKustuta
  28. Väga kift teema, 17:24! Ma ei hakka siin pikalt peatuma sellel, miks ma pingeridasid koostan, seda seletan ja põhjendan iga aasta neile, kes sinna pingeritta satuvad - ja nagu ütles Jürgen Ligi, samuti hea suusamees, muide, et ma enam ei viitsi (siin midagi seletada) -, aga need igasugused eeskirjad ja määrused mind lihtsalt, ütlen otse, ei koti. Sest need on idiootsed, ja idiootsustele tuleb lihtsalt kõrge kaarega lasta.

    VastaKustuta