Lehed

kolmapäev, märts 13, 2013

Pullerits: Millest konkurent vaikida eelistab?

Nagu jahmatusega selgub, on mõned mehed täiesti kriitikavabalt võtnud omaks Ain-Ivar Tupi ehk dr Holdeni juhtnöörid «Lühhike öppetus ehk marratonimehhe 10 käsku!». Ei, ega see kõik ole vale, mida konkurent kirjutab, aga seal pole kirjas sugugi kõiki peamisi asju. Ehk õpetus on poolik.

Siit tuleb oluline täiendus.

1. Kehakaal tuleb saada kontrolli alla. Need, kel kilosid liiast, võivad küll kiiremini mäest alla libiseda, kuid üles rühkides kaotavad nad kokkuvõtteks ikkagi rohkem, kui laskudes võidavad. Lühidalt: tuleb alustada kaalulangetamisest. Kui te olete enam-vähem minupikkune (186-187), aga kaalute ligi 10 kilo minust (71 kg) rohkem, siis ainuüksi seetõttu kaotate mitu minutit (mitte tingimata mulle, vaid tulemusele, milleks võiksite väiksema kaalu korral olla võimeline).

2. Enne võistlust tuleb korralikult magada. Need, kes üle südaöö suuski määrivad, nagu dr Holden, annavad taas konkurentidele arvestatava edumaa. Sama kehtib nende kohta, kes enne võistlust pidu peavad. Enne Haanja maratoni käis üks mees Rein Kilgi sünnipäeval ja sai magama alles kell pool kolm öösel. Pole siis ime, et ta järgmisel päeval stardis end kõige värskemalt ei tundnud.

3. Varustus olgu maksimaalselt hea ja asjakohane. Suusatamine toimub suuskadel, aga kui suusad pole parimad, siis ainuüksi sellest tekib mitu minutit kaotust. Tänavune Alutaguse maraton näitas, et Eesti harrastussuusatajate konkurentsis pinnale jäämiseks peab hankima ka no-wax suusad.

4. Sõidutehnikas leidub paljudel kasutamata reserve. Kuigi mõnele võib tunduda, et ta suudab ka rohmakalt ja jõuliselt rabeldes kaunid ja kergelt liuglejad selja taha jätta, siis mõelgu sellele, kui palju ta ajas võidaks, kui õpiks korralikult ja õigesti suusatama.

5. Stardikoht on oluline – see on punkt, kus olen dr Holdeniga igati päri. Sain õppetunni Haanjas, kus ei hakanud 101-200 grupis ette trügima, vaid startisin rahulikult tagantpoolt. Peagi leidsin end teise saja sabas, kust ettepoole rühkimine võttis tükk aega. Usun, et kokkuvõttes võis sinna kaduda ligi minut.

6. Geele ei maksa põlata – see on punkt, kus olen dr Holdeniga täiesti erimeelt. Kui tal oleks samuti tarku nõuandjaid, nagu mul, siis küllap dr Holden oleks ammu neilt kuulnud, et inimesel jätkub loomulikest energiavarudest umbes pooleteise tunni pikkuseks pingutuseks. Aga edasi?! Edasi on vaja saada kusagilt lisaenergiat, sest näiteks Haanja maraton kestis minusugusele ligi kaks ja pool tundi (tarbisin kaks geeli) ning Tartu maraton peaaegu kolm ja pool tundi (tarbisin neli geeli).

7. Ärge loksuge grupis teiste sabas! Jah, mõned võivad väita, et ei ole mõtet minna ette tempot tegema, kuid tasub siiski arvestada, et ega suusatamine ole rattasõit, kus tuules sõit annab olulise eelise. (Jah, kui tuul puhub valjult vastu, siis ei maksa küll grupi ees seda murda.) Esiteks ei saa te sõita oma tempoga. Kord saate selja sirgu lasta (näiteks enne tõuse), siis tuleb jälle kiirendada (pärast tõusu lõppu). Selline jõnksutamine kurnab. Ees saate sõita oma tempoga. Lisaks on keerulistel radadel, nagu näiteks Haanjas oht, et kui keegi ees kukub, kukute tema otsa.

Kahtlemata leidub lisaks eeltoodud soovitustele veel kasulikke nõuandeid. Kuid igal juhul olen veendunud, et need siin on oluliseks täienduseks dr Holdeni loetelule.
******
Jaanus Laidvee on Slickrock Bike Trail, Sand Flats Recreation Area, Moab, Utah. 19. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Jõhkravõitu hetk Tartu maratonilt. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Rõõm Tartu maratoni lõpetamisest. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Tartu maratoni toitlustuspunktis. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix

102 kommentaari:

  1. Anonüümne11:37

    Aga peale "kõrsiku" kehakaaalu ja geelitarbimise on ju need kõik head nõuanded otse Sulle, Priit, kirjutatud! Talita siis nende järgi!
    Usu, nende suusatajate hulk, kes täna, teades Su puudulikku suusavalitsemist, hästi Sinu läheduses laskuda ei julge, väheneb oluliselt.

    VastaKustuta
  2. Geelidega nii ja naa. Olin ka varem geeliusku, aga millalgi lihtsalt hakkasid geelid üle jääma. Muidugi üks-kaks geeli on mul alati igaks juhuks kaasas, aga enamjaolt toon need nüüd rajalt sama targalt tagasi. Organism lihtsalt ei vaja neid enam! Ometigi pingutan 3-5 tundi korralikult. Mõnes TP-s pistan mõne leiva ja banaanitüki põske ja kogu lugu. Joomine on muidugi eraldi teema.
    Ma arvan, et võtmeküsimus on ikkagi toitumine ENNE võistlust.

    VastaKustuta
  3. Anonüümne11:41

    P.1 on jura. Ei tea ühtegi mehepoega, kes tahaks välja näha nagu PP. Pigem kaotan aega, ent säilitan väärikuse.

    VastaKustuta
  4. Anonüümne11:59

    Punkt 6 on individuaalne ning sõltub organismist. Mõni mees suudab laadida ka 3 tunnise suure intensiivsusega jõupingutuse jaoks vajaliku glükogeenikoguse organismi, teine töötab küllalt efektiivselt läve piiril ka rasvapõletuse arvelt.
    See sõltub treenitusest, koormustest, mahtudest, individuaalsetest eripäradest, oskusest teiperit kasutada.

    Üsna loogiline, et noorematel sportlastel on glükogeeni salvestusvõime pisut madalam kui vanadel trennihuntidel.

    Paljud kasutavad geelide asemel süsivesikurikkaid jooke. Tarbimine lihtsam ning vedelikku peab tarbima nii ehk nii (soolasööjaid on tänapäeval ikka väga väheks jäänud kui neid üldse on).

    VastaKustuta
  5. Anonüümne12:33

    Priit-
    jutt kehakaalu langetamisest on liiga ühekülgne. Igal ühel on olemas oma optimaalne kehakaal. Mingi keskmine BMI on jura, sest ei arvesta paljusid teisi tegureid - sugu, vanus, kehaehitus, rassiline kuuluvus jne. (Just-just - lugesid õigesti rassiline kuuluvus. Asiaatidel on BMI arvutamisel eraldi koefitsient).
    Näiteks 178 cm asteenilise kehaehitusega mehe normaalkaal oleks 68 kg ja atleetlikul 82 kg.
    Sina oma pikkuse-kaalu suhtega kisud sinna kilude hulka ja tõenäoliselt, kui kehakaal oleks ~75 kg (lihaste arvelt, loomulikult!), oleks su tulemused veelgi paremad.

    Korraga saab kas tõsta treeningukoormust või langetada kahakaalu - isegi iga 1.kategooria treener teab, et mõlemit korraga tagaajades tekib organismi kurnatus. Aja jooksul koormust tõstes langeb kaal niigi.

    VastaKustuta
  6. Väga õiged ja head täiendused, panen kõrva taha tallele.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne13:50

    inimesel jätkub loomulikest energiavarudest umbes pooleteise tunni pikkuseks pingutuseks. Aga edasi?!

    Isegi kidural 70 kg "mehel" on glükogeenivarusid umbes 3000kcal(ca 2-3 tundi suusatamist) ,samal ajal rasvavarusid on 125 000kcal ehk sisuliselt lõputult. Normaalkaalus inimesel veel palju enam.

    VastaKustuta
  8. Anonüümne13:55

    Suusatades on keskmine energiakulu 600 kcal/t, ühes näit Powerbari 41 g geelis on energiat 107 kcal eest. Seega kui PP väidab, et tal on 1,5 tunniga kõik energiavarud otsas, siis peaks te edasi manustama 6 geeli tunnis. Mida siis 8-12-24 tunni ürituste osavõtjad peaks tegema- 138 geeli seljakotis kaasa vedama.

    ain

    VastaKustuta
  9. Anonüümne14:02

    Tartu Maraton saavutaks väärilisuse kui stardid antakse lainetena. See trügimine ja tõmblemine stardikoha pärast ei ole normaalne. Tehnikasajand, kiibid jm võimalused olemas, aga lainega starti orgunnida ei suudeta. Kahju. Siin on ruumi arenemiseks. Kuidas Haanjas asi toimis?
    71 kilo 187 cm mehe jaoks on selgelt alakaal, võiks olla 10 kilo juures, võidaksid nii mõnegi minuti. Kui 10 kilo maha võtta 71-st, kukuks sekelett kokku

    VastaKustuta
  10. Hea küsimus, ain, väga hea küsimus. Kas keegi oskab vastata? Mina küll mitte. Aga huvitav küsimus ikkagi!

    VastaKustuta
  11. Palun juhendage algajat - kustkohast te geeli hangite? Näiteks härra Priit Pullerits, kust teie oma geeli saate?

    VastaKustuta
  12. Anonüümne14:17

    to Triin
    Kui spordipoodi ei taha minna siis isegi Prismas on vastavad tooted olemas.

    VastaKustuta
  13. Anonüümne14:19

    600 kcal/h on pigem vaikse tiksumise energiakulu. Minul oma 67 kg normaalkaalu juures kulub ühel 42km maratonil ca 1050kcal/h, sõiduaeg ca 2:20. Seni pole geele ega muud sööki sõidu ajal vaja läinud.

    VastaKustuta
  14. Geele saab spordipoest. Viimases Maratonis, mida toimetasin, oli geelide tabel, et mida sisaldavad, kui palju maksavad, mis on parim hinna ja sisu suhe ja kust neid saab. Iga pood müüb vaid teatud firma geele.

    VastaKustuta
  15. Anonüümne14:38

    milles seisneb foto 1 jõhkrus

    VastaKustuta
  16. Anonüümne14:49

    Selles, et vanamees on valmis neiut võtma. Palju härral vanust võiks olla muidu?

    VastaKustuta
  17. Karmid mehed olete, mina ei saa kahjuks geeli süüa, hakkan kohe luksuma ja hing jääb kah kinni

    VastaKustuta
  18. Anonüümne14:54

    VÕITJATE REEGEL:

    MITTE TILKAGI alkoholi (eriti mitte õlut) - ei enne, pärast ega võistluse või treeningu ajal!

    VastaKustuta
  19. Anonüümne14:55

    1. Täiesti individuaalne, kehakaal siia-sinnapoole söltub paljuski ka, et kui suure nn. kondiga inimene on. Kas Priidu kaal ja pikkus õiges vahekorras on, see on natuke maitse küsimus. Omal sama pikkusega 10kg kaalu enam, ei leia küll, et peaks alla võtma, pigem tahaks mõnda juurde.
    2.Korralik puhkus ei piirdu vaid ühe ööga. Enne tähtsat üritust on selleks ajaks vast vähemalt 2-3 ööpäeva.
    3. Ainuke millega võib nõustuda.
    4.Oleneb ilma-rajaoludest. Mida ideaalilähedasemad tingimused, seda enam saab tehnika pool määravaks. Rasketes oludes vajakajäämised rohmaka rassimisega kompenseeritavad.
    5. Haanjas see aasta stardikoht ja grupp määrav ei olnud. Juba algusest oli võimalik täiesti oma sõitu sõita segamatult, vaid mõned kääri tammutavad tõusud, kus hoog rauges...aga hetk hinge tõmmata kulub vahel ikka ära.
    6.Tauno geelide kohta juba ütles kõik ära. Kui kõrvu vahel organism nõuab geeli, siis andke minna aga. Reaalselt ei saa ma hästi pihta, et kas arvatakse inimorganism olevat nagu automootor: valad kütet sisse ja tuld. Usaldagem oma sisemisi reserve rohkem. Kui treeningtunnid vahele jäänud-jäetud, siis ükski geel seda ei asenda. Igapäevane tervislik toidulaud: harrastaja ei vajagi enamat....
    7. Tempo ja grupis loksumine on teema, et kuis keegi oma soorituse üles ehitanud on. Mõni eelistab algusest lõpuni oma rida ajada, mõnele sobib selline puhka-sõida-puhka variant enam. Kui grupis on võrdsed tegijad, siis taktikaliselt on õigem loksuda sabas ning oodata oma hetke. Aga kui mitte, siis hetk hingetõmbeaega kulub vahel ikka ära, et lõpuks oma teed minna....
    Maamees

    VastaKustuta
  20. Anonüümne15:15

    Mehel on maias nägu ees jah, isegi suu on suurest mõnumõminast lahti unustanud. Karmid karused mehed meie suusaradadel liikumas, neiud hoidke alt!

    VastaKustuta
  21. Mõistlik harjutamine annab parima tulemuse ja viib ka kehakaalu paika.
    Ei mingit raketiteadust.

    VastaKustuta
  22. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  23. Anonüümne15:35

    Kaalu osas olen küll kahtleval seisukohal. Ise olen 184 cm pikk ja paar aastat tagasi kaalusin selle pikkuse juures 68 kilo. Siis käisin ära kaitseväes - hetkel kaalun umbes 80 kilo. Ja ma ei ütleks, et mu tulemused oleks halvemad, pigem paremad. Pärast 6 kuu pikkust teenistust jooksin 3000 m minut kiiremini, kui teenistuse alguses - seda hoolimata umbes kümnest juurdetulnud kilost (olin sportlikult väga aktiivne ka enne kaitseväge). Ehk siis - sportlikes tulemustes tuli kaalutõusuga pigem positiivne muutus. Lisaks sellele on normaalse mehe tunne ja välimus. Samuti on tunduvalt rohkem jõudu jalgades ja ülakehas. Usun sarnaselt 12.33 kommenteerijaga, et blogi omanikule oleks 75 kilo parem kaal, kui praegune. Ei tasu iga kilo üle kartma hakata, eriti kui see on tekkinud lihase arenemise tagajärjel! Võid ju kaaluda 68 kilo nagu mina, aga kui pole midagi, mis neid kilosid mäest üles veaks, siis ei ole sellest kas midagi.
    Taavi

    VastaKustuta
  24. Anonüümne15:36

    Kaalu osas olen küll kahtleval seisukohal. Ise olen 184 cm pikk ja paar aastat tagasi kaalusin selle pikkuse juures 68 kilo. Siis käisin ära kaitseväes - hetkel kaalun umbes 80 kilo. Ja ma ei ütleks, et mu tulemused oleks halvemad, pigem paremad. Pärast 6 kuu pikkust teenistust jooksin 3000 m minut kiiremini, kui teenistuse alguses - seda hoolimata umbes kümnest juurdetulnud kilost (olin sportlikult väga aktiivne ka enne kaitseväge). Ehk siis - sportlikes tulemustes tuli kaalutõusuga pigem positiivne muutus. Lisaks sellele on normaalse mehe tunne ja välimus. Samuti on tunduvalt rohkem jõudu jalgades ja ülakehas. Usun sarnaselt 12.33 kommenteerijaga, et blogi omanikule oleks 75 kilo parem kaal, kui praegune. Ei tasu iga kilo üle kartma hakata, eriti kui see on tekkinud lihase arenemise tagajärjel! Võid ju kaaluda 68 kilo nagu mina, aga kui pole midagi, mis neid kilosid mäest üles veaks, siis ei ole sellest kas midagi.
    Taavi

    VastaKustuta
  25. Anonüümne15:42

    Väga hea kirjutis. Avaldaksin selle Postimehes, aga pealkirjaks paneksin "Anti-Holden ehk kuidas mõtlevale, aga tavaliselt harrastajale parema metoodikaga ära panna".

    VastaKustuta
  26. Lihas nõuab hapnikku, Taavi ja teised ka!

    VastaKustuta
  27. Anonüümne16:04

    Petter Northug pikkus 185 ja kaal 82. Juhtumisi kiireim mees suusarajal.

    VastaKustuta
  28. Anonüümne16:16

    Palju Taavi juurdetulnud 12 kilost on liha? Tõenäoliselt on enamus rasv. Sõjaväe mahv parandas aeroobset võimet, sellest ka efekt. Oleks kaalu hoidnud, oleksid tulemused kaks korda paremad.

    VastaKustuta
  29. 16:04
    Täpselt! Kusagil netiavarustes on ka liikvel pilte palja ülakehaga Northugist. Trimmis ülekeha lihased ja puha, keskmine eesti õllerõngaga lõtv muidumees läheks kadedusest roheliseks.
    Ja ärgem unustagem teada-tuntud Norra (nais)suusatajate peamist Astmaatikut!

    VastaKustuta
  30. Anonüümne16:20

    16.16, pigem on enamus ikka lihas, mis juurde tuli. Seda just tugeva ülakehatreeninguga.
    Taavi

    VastaKustuta
  31. Anonüümne16:25

    Loen ja mõtlen siin omasoodu, et kui keeruline siis oleks korra lugeda ja aru saada inimese lihtsamast ainevahetusest, energiaga varustamisest ja selle seostest sportimise ja treeningumetoodikaga?...
    Blogija jaoks vist kõrgelt üle taipamisvõime.
    (ultra)maratonimeestel ideaalis valdav rasvade ainevahetus, mille energeetiline ressurss on inimesel praktiliselt piiramatu. Treening ehitataksegi üles suunaga ökonoomselt kasutada süsivesikute energiat ja rohkem rasvade lõhustamisel saadavat. Kuna Priidu treening on samuti pidev "panemine", siis pole imestada, et geelikotike pidevalt suunurgas peab rippuma. Muide, ka päris "punases" sõites, pole energia ammutamine kunagi puhtalt kergesti lõhustuvatest süsivesikutest, vaid tegu on segaprotsessiga, kus rasvad samuti osalised.
    Mis puudutab vedeliku tarbimist, siis see on kordades olulisem 2-3h liikumisel kui söömine. Kui tekkinud on terav janutunne, oled kaotanud juba ligi 35%
    töövõimest. Seega juua tuleb "ette".
    Pikk ja üldine jutt. Kel huvi uurib ise täpsemalt järele, kuidas hästi ka ilma geelilaadungiteta sõita.

    VastaKustuta
  32. Anonüümne16:28

    "Ette joomine" on osutunud väärteooriaks. Otsi inglise keeles internetist ja näed, kuidas seisukohad on muutnud.

    VastaKustuta
  33. Anonüümne16:29

    Tõe huvides- rasvaprotsenti pole mõõtmas käinud. 68 kilo juures oli see vist 8 protsenti - nüüd võib selle numbri vast kahega kindlasti korrutada. Ja kui ma 12 kg rasva oleks juurde võtnud, siis oleks see koheselt arusaadav (loe keskmise ameeriklase välimus :))
    Taavi

    VastaKustuta
  34. Anonüümne16:34

    20 km/h vabatehnikas keskmiste oludega sõita keskmises kaalus spordimehel on ca 1600-1900 kcal.

    63 km klassikas 3.5 tunniga sõita on vast 4000...5500 kcal sõltuvalt oludest ja inimesest.

    Aga ka 5000 kcal glükogeenist võib ette laadida.

    VastaKustuta
  35. Anonüümne16:35

    Näita lollile kuud, ta vaatab sõrme....

    "ette" joomise all tuleb mõista koormuse vältel pidevat ja väikesemahulist vedelike tarbimist ENNE janutunde tekkimist.

    VastaKustuta
  36. Anonüümne16:40

    Ohh, mehed, tehke 2 päeva enne võistlust tühjakslaadimine (2-3 tunnine treening), seejärel 2 päeva ärge süsivesikuid tarbige ning puhake palju ja minge siis rasva pealt võistlema. Kas jõuate esimesse vaheajapunkti?

    VastaKustuta
  37. Anonüümne16:42

    Kehkenpüks on tegelikult päris tabav nimi.

    VastaKustuta
  38. Anonüümne17:07

    Kui mõni mees väidab, et ajateenistusega paranes tema füüsiline vorm märgatavalt, siis saab sellest järeldada vaid seda, et ega ta enne kaitseväge eriline spordimees olla ei saanud...

    VastaKustuta
  39. Anonüümne17:10

    Hästi paned, 17:07, otse teemasse. Tore, et Pullefritsu sugulased kommenteerimas käivad.

    VastaKustuta
  40. Anonüümne17:18

    16:40

    Kui organism on sellega harjunud, siis miks mitte? Küsimus on selles, kui palju parandame finišis eelmise aasta aega.

    VastaKustuta
  41. Anonüümne17:20

    Triatlonimeeste jutust olen kõrva taha pannud,et 40-60gr süsivesikuid tunnis peaks olema piisav energiavajadus ehk ,siis tuleks lugeda mitu gr.süsivesikuid sisaldab üks pakk geeli,mitte mitu gr. kaalub geelipakk ise.Oma kogemus ütleb,et minule selline kogus sobib(läbinud 6 IM),kuigi kui distants läheb pikaks tahab organism ka midagi muud,mida see selgub n.ö "töö käigus".
    I"AK"P

    VastaKustuta
  42. Eks tarku on mitmeid ja lõplikku tõde ei ole olemas. Olen leidnud lehekülje, kus on kõik lihtsalt ja samas üsna ammendavalt lahti seletatud. Kuna enda kogemused kinnitavad sealset juttu, julgen seda lehte soovitada, et asja uurida ja rohkem aimu saada.
    http://www.cptips.com/xtocdet.htm#nutri

    Kokkuvõttes (nagu mina võhikuna aru saan) sõltub keha kasutatav energiamudel pingutuse tugevusest ehk suhtest konkreetse isiku maksimaalse hapnikutarbimise võimesse. Kui pingutus jääb alla 50% VO2max, kasutatakse kõike, mida kehal on, kuna on piisavalt hapnikku, et seda põletada. Mida kõrgemaks läheb % VO2max, seda vähem kasutatakse rasvu. Lõpuks 100% lähedal VO2max hapnikku enam piisavalt peale ei saa ja ei suudeta põletada isegi glükogeeni ja ongi sein ees ja kangestumine. Treeninguga saab tõsta seda taset, mil keha kasutab lisaks glükogeeni varudele ka muid energiaallikaid. Kui kasutatakse võrdlemisi kõrgel intensiivsusel (ehk ca 70-90% VO2max) võisteldes põhiliselt glükogeeni varusid, pidavat neid jätkuma ca 2ks tunniks. Pärast seda on on kõik ja saabub haamer, ei jõua enam intensiivsust hoida. Geeli või küpsise või banaani või saia abil saab süsteemile kütust juurde anda ja seda tuleks teha jooksvalt, mitte alles pärast haamri saabumist.
    Enda kogemused ütlevad, et geel/mustikasupp/ spordijook/coca cola/batoon/küpsis/pannkook/kummikarud/whatever süsivesikuid sisaldav söök aitab haamrit edasi lükata.
    Kui liikumine ei ole intensiivne võiks loota rasvadele, aga ka see ei toimi praktikas piisavalt. Ka madalama intensiivsusega liikudes saabub varem või hiljem haamer, kui ei söö piisavalt (ja mul on kogemusi võistlustelt 8 kuni 160 tundi). Võimalik, et haamer on võimalik ära petta jätkates liikumist, kuni keha saab aru, et loll ei jäta järele ja asub reserve agaramalt kasutama. Riskantne.
    Samas ei ole väga vahet, mida süüa. Geelid on lihtsalt kaalu/kcal suhtelt kõige optimaalsemad ja nende omastamine vedela moe tõttu ilmselt kiirem ja lihtsaim.
    Kui siin öeldi, et maratonil kulu 5000 kcal siis see on muidugi jama. Korsakov võib-olla suudab. Intensiivsel töö kulub ca 600 tunnis. Pikkadel võistlustel 24h ja rohkem süüakse parimate poolt ca. 150-300 kcal tunnis ja see on piisav. Ülejäänu tuleb vist tõesti keha rasvade arvelt.
    Aga eks igaüks jõuab oma tõeni läbi enda kogemuse ja sportimise eesmärkide. Edu!

    VastaKustuta
  43. Anonüümne17:29

    17:07 öeldu toetuseks:
    Tõsised spordimehed tulevad väeteenistusest välja nõrkadena.
    Nõrgad tulevad sõjaväest välja "tugevatena".

    VastaKustuta
  44. Anonüümne17:43

    17.07. Ma ei öelnud ju, et mu füüsiline vorm paranes märgatavalt. Ma tõin näite, et kaalu tõus ei mõjunud sellele halvasti. 17.29 - jõu poolest tugevamana tulin sealt välja tõepoolest, sest enne seda ülakeha arendamisele rõhku ei pööranud, vaid jooksin ja sõitsin ratast. Aga teema kese ei ole siin Eesti Kaitseväe mõjus ajateenijate füüsilisele vormile, vaid selles, kas ja kuidas kehakaal sporditulemustele mõjub.
    Taavi

    VastaKustuta
  45. Anonüümne17:45

    Huvitav palju ajakirjanik artikli kirjutamisel energiat kulutab? Pullerits suudab 3000-4000 tähemärki küll täis kirjutada, enne kui "haamri" saab.

    VastaKustuta
  46. Aga ühes oleme dr Holdeniga ühte meelt: meil kummalgi ei mahtunud maratoniks valmistudes ega ka maratoni sõites oluliste tegurite hulka pulsikella kasutamine!

    VastaKustuta
  47. Anonüümne17:52

    Taavi,
    treenimata inimene saab 6-kuulise jõutreeninguga parandada oma jõunäitajaid 34%. Seda ILMA lihasmassi suurendamata. Sooritusvõime tõus tuleb lihaste neuro-motoorse efektiivsuse kasvu näol. Enne sõjaväge olid ülakeha jõus null (täiesti treenimata). Sõjavägi andis kusagil 6-12 kuud trenni. Seega on tõenäoline, et kaalu juurdevõtmine ja lihasjõu kasv on eraldi protsessid. Lood nende vahele vale põhjusliku seose.

    VastaKustuta
  48. Anonüümne17:56

    Ain-Ivar on pulsikella varem kasutanud ja jõudnud tasemele, kus ta tunneb oma keha nii hästi, et pulsikella enam ei vaja. Seetõttu on teinud kaalutletud ja põhjendatud otsuse, et tema pulsivööd enam peale ei pane. Pullerits ei ole pulsikella kunagi kasutanud, ei teagi, mis see on toimib sõgeda eelarvamuse pinnalt. Kaks täiesti erinevat asja!

    VastaKustuta
  49. Anonüümne18:04

    Ehk siis suure kondi teema taha varjujad peaksid päästerõngast koomale tõmbama ning kondised vennad võiksid ka liha luudele kasvatada, et kukkumistel mitte kildudeks puruneda ja julgeda suvel palja torsoga rannas liikuda (talvel vist väga rolli see ei mängi...) ja muidugi ka paaristõugete võimsust parandada. Nii et eks see optimaalne variant ole kuskil vahepeal... Üleüldse on liikumas näha küllaltki palju skinny fatte, kes tuleks kiiremas korras jõusaali asumisele saata. Ja jutu, et jalgu pole vaja jõusaalis treenida, kui jooksmas käite, võite uuesti meelde tuletada kui kurejalgade üle nutma hakkate.
    Nii et jah, nüüd suusahooaeg lõpukorral ja peaks uuesti jõutreeningutele enam mõtlema hakkama...
    Võiksite nüüd vastulauseid tulistama hakata ja paremaid ideid pakkuda. Arutelu rikastab kommentaariumi... asjalik arutelu ikka...

    VastaKustuta
  50. Anonüümne18:41

    Jooksjal pole jõusaalis midagi teha.
    Kõik vajaliku saab loodusest kätte: jõuharjutused oma keha raskusega, mäkkejooksud, hüpped, spets jooksuharjutused.

    VastaKustuta
  51. Anonüümne18:50

    17.52 kas see tähendab siis, et inimene, kes surub rinnalt 60 kilo teeb näiteks kuus kuud trenni, ta lihasmass ei suurene ja seejärel on võimeline suruma 80 kg?

    VastaKustuta
  52. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  53. Anonüümne18:51

    18:04 - mida need suure kondi mehed siis tegema peavad? Sõltumata sellest, mida nad teevad, ei jõua nad kunagi väikese kondi meestega samale tasemele.

    VastaKustuta
  54. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  55. Anonüümne19:06

    Nendele suurte ja peenikeste kontidega tüüpidele lohutuseks niipalju, et ühepikkuste meeste luustiku mass väga suure tõenäosusega ei erine üle poole kilo. Nii et kui need suure kondiga tüübid tahaksid paremaid tulemusi, siis tuleb lihtsalt rasva põletada. Aga kui status quo-d säilitada, eks siis tuleb samamoodi edasi eksisteerida.
    Üldiselt on see kõik maitse küsimus. Ja üldse, mis on olulisem, kas hea tulemus mõnel üksikalal või väga hea füüsiline vorm (võimekus ja väljanägemine)?

    VastaKustuta
  56. Vana peer19:19

    Krt, vanasti oli kogu see teema palju lihtsam (vt. alates 2:07) https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=d8NPOYX5qnk#t=127s
    Kuidas asjatundjad kommenteerivad?

    VastaKustuta
  57. Anonüümne19:25

    See on küll kord juba läbi käinud, kuid ma väga loodan, et blogiomanik ei pahanda teise ringi üle.
    Kõik pole kindlasti näinud ja see on niivõrd hea.
    Tekst on samuti lugemist väärt, kuid antud juhul on pilt kordades kõnekam.

    http://sport.delfi.ee/news/suusatamine/murdmaasuusatamine/norra-suusaliit-avaldas-suudistuste-torjumiseks-sportlaste-verenaidud.d?id=65815612

    Ma kujutan ette, et Delfi kiunus mõnust, kui ta pildiallkirja kirjutas olulise täienduse "(vasakul)".

    Naera surnuks! :))

    VastaKustuta
  58. Anonüümne19:32

    Krt, Delfi teeb ka kino, on juba pilti jõudnud vahetada, kuid siin peaks nüüd õige olema.
    http://g2.nh.ee/images/pix/900x585/c1f57451/file65001858_8e0cc244.jpg

    VastaKustuta
  59. Anonüümne19:32

    Priidule ekstra: https://www.youtube.com/watch?feature=player_detailpage&v=d8NPOYX5qnk#t=1639s

    VastaKustuta
  60. Anonüümne20:10

    OK-OK -... igal mehel on erinev energia vajadus. On neid, kes aeglase tempo tõttu ei vaja midagi erilist lisaks ja on teisi, kellele ainult anna kätte.

    "...Former Irish champion Mark Scanlon famously lost 6kg in one mountain time-trial up Alpe d’Huez during the 2004 Tour. He recorded that weight loss in a mere 45-minute stint...." -lisan ka lingi ratturite toitlustamisest TdF ajal (viite allikas).
    http://irishherault.wordpress.com
    /2010/09/30/tour-de-france-food/

    ja veel
    http://www.indoorcyclingassociation.com/blog/?p=162

    Oluline on süüa ennem kui kõht tühi. Sama käib ka joomise kohta. Ja lihased? Omal ajal Jass üritas kehakaalu mõned kilod langetada ja välja kukkus kõige halvem hooaeg. Taaramäe on korduvalt maininud oma blogid, et on vaja jõusaalis käia.

    VastaKustuta
  61. Anonüümne21:09

    to 20:10
    Taaramäe hakkas jõuksis käima ja eelmine hooeg läks nihu. Väidetavalt küll kevadiste jamade tõttu, aga ma ei usu küll, et sellisel tasemel enam nii moodi eksperimenteerida tasub.

    VastaKustuta
  62. Anonüümne22:27

    18.41-le

    Uuri Aafrika tippjooksjate, maalimarekordiomanike treeningplaane.
    Jõusaalil on kesk- ja pikamaameeste treeningus kindel koht ning maht suur. Müstika, kuidas nad taastuda suudavad.

    VastaKustuta
  63. Anonüümne22:52

    Priit - pulsikella mõte on sama mis siinsel kommentaariumil. Mõlemast saad kohest tagasisidet.

    Kui oled nii kõva mees, et tagasisidet ei vaja, siis keera ka blogi kommentaarium kinni.

    Mees, kes väidetavalt tunneb oma keha nii hästi, et saab ka ilma pulsikellata hakkama, peaks hakkama saama ka ilma "vaimse pulsikellata".
    Arvad ju end teadvat niigi mida lugejad blogist arvavad. Milleks siis see mõtetu kommenteerimise võimalus ja vahetu tagasiside?

    Siim

    VastaKustuta
  64. Anonüümne23:41

    võidad mitu minutit, OMG! Ikka maratonidest jutt käib või?

    Ja noh, kilukaalus võib ju olla, a kas maraton ikka on isase inimese unistuste tipp...? :D

    VastaKustuta
  65. Anonüümne00:07

    Minul on pulsi- ja tempotunnetus üsna hea, kui vahe on sees, siis kasutan, ka rahulolekus, et näha progressi (madalam pulss), hingamine seda ,ei reeda.

    Kui teisi treenisin, siis teadsin ka nende pulsse;) Tegin soojenduse ära ja ütlesin uuesti jooksma hakates mõne aja pärast nende täpse pulsi (2 inimest);)

    VastaKustuta
  66. Anonüümne00:32

    22:27,
    Aafrikas ei ole jõusaale! Tiidrek Nurme pole ka kirjutanud, et Iteni mehed kive punnitaksid vms.
    18:41

    VastaKustuta
  67. Anonüümne01:03

    Ega siin ei aita muud, kui et tõde tuleb võistluse abil välja selgitada. Ain-Ivar, Pulleritsu kõrend ja veel kümmekond matsi kokku saada ja "Mister Harrastussportlane" võistlus läbi viia. Trikoovooruga, lõuatõmbamise, jms voorudega.

    VastaKustuta
  68. Anonüümne01:04

    P.S. Kulturismis teeks Holden vist Pulleritsule küll ära.

    VastaKustuta
  69. Anonüümne07:16

    Dr.H-l on suusas ruumi küll areneda,kui kaalu veidi maha saaks ja erinevate pikkade üritustega põhi all.Priidul samuti,kui veidi juurde võtaks ja jõudu juurde teeks.Sellise kõrendina langeb ta ainult tahapoole v.a.jooks---loll jutt,et põlv ei luba,jooksutehnikat vastavalt sellele kohendada ning korralikud tossud.KUi oma keha ja enesetunnet ei usaldata ei aita kellad ega geelid.TM-l rabasin igas tp-s 2 topsi,ühes kindlasti m. kissell ja 2-s pistsin näpu soolakaussi ning sellest piisas,et 200 sisse sõita,kusjuures lipe oli sitt,ise määrisin ja ei süüdista kedagi v.a. värsket lund ,mis peale oli tulnud,pidamiseks oli 3 kihti-tugev füüsis aitas.Alutagusel alustasin tagareast,Priidule jõudsin järgi enne viimast tp-d,pakkusin tuulevarju,ütles et jõuaEIJõua----siit peab edasi minema,kusjuures endiselt võib jätkata oma koduringil.

    VastaKustuta
  70. Anonüümne08:50

    00:32 le
    Vaata Gebreselassie treeningplaani näiteks.
    Hailel on mitu hotelli, kus jõusaalid sees. Pisut võiks ikka enne uurida kui lahmida.
    Päeva esimesel poolel jookseb ta 30 ning õhtul käib saalis. On seda teinud vist 15 viimast aastat.
    Millegipärast arvatakse, et Itenis treenides saavad kõik olümpia(le)võitjaks. Unustage ära...

    Ja palju on Tiidrek arenenud lühematel distantsidel viimase 8 aastaga?

    VastaKustuta
  71. Anonüümne08:53

    Suurel ja väiksel kondil on tegelikult vahe sees küll. Tõsi luukaal ei erine palju, ehk 0,5-1 kg. Selle all mõeldakse pigem luustiku omapära, näiteks on vaagnaluu suurema ümbermõõduga, õlaluustik natuke laiem, rinnakorv suurem. Kes vähegi nüüd jagab saab aru, et kui sellele suuremale ümbermõõdule laduda peale lihas ja natuke rasvakihti, siis see kaal on oluliselt suurem kui sama pikal mehel kellel on sama suur rasvapotsent, sama palju lihaseid per ümbermõõt cm, kuid oluliselt kitsam puus, rindkorv, õlavööde.

    VastaKustuta
  72. Anonüümne09:36

    Alad, kus Ain-Ivar alias Dr Holden Pulleritsu kindlalt võidab:
    1) ujumine
    2) triatlon
    3) kõik suusa- ja jooksudistantsid üle 80 km
    4) suusamäärimine
    5) spordiürituste orgunn

    Distsipliinid, milles Pullerits on tugevam:
    1) suusatamine < 80 km
    2) ameerikalik naeratud (nn Keep Smiling)
    3) priipiletite, prii küüdi, tasuta määrimise jne väljanurumine

    Alad, kus nii üks kui teine võib teisele tuule alla teha:
    1) blogindus

    VastaKustuta
  73. Anonüümne10:32

    https://fbcdn-sphotos-e-a.akamaihd.net/hphotos-ak-prn1/625479_466088776797892_219940145_n.jpg mine sa ka oma 'luukaaluga'.

    VastaKustuta
  74. Anonüümne11:03

    Pullerits, oled kuskilt kuulnud et "inimesel jätkub loomulikest energiavarudest umbes pooleteise tunni pikkuseks pingutuseks."
    Ja nüüd kirjutad sellest kui absoluutsest tõest. Kust Sa seda võtad ja millega põhjendad?
    (Keegi ütles, ei ole põhjendus)
    Mulle tundub, et Sinu jaoks on elu mustvalge, on ainult äärmused ja mingi äärmus on ainuõige.

    VastaKustuta
  75. Jorgen Aukland, Norra, võitis Vasaloppeti 2013, ning seeläbi kordas oma 2008 võitu. Laila Kveli, ülehinnatud, Norra, võitis Vasaloppeti on daamide klassis.

    VastaKustuta
  76. Anonüümne11:32

    Bloginduses saab Holden laia kaarega sisse. Iga tund käin ja klikin, et kus krt küll on Vasa sissekanne, aga pole ja vist ka ei tule. Ja nii juba teist nädalat!!! PP on vähemalt usaldusväärne, 2 artiklit nädalas, olgu siis millestki kirjutada vai ei.

    VastaKustuta
  77. Anonüümne11:38

    Siinne blogi lugejaskond on oluliselt teadlikum (spetsialiseerunud) ja nõudlikum kui tavaline lehelugeja. Kui viimasele on vastuvõetavad väited stiilis, et TM-l peaks kindlasti kandma villaseid käpikuid, siis blogi lugejad tahaksid saada põhjendusi, viiteid ja ekspertide argumenteeritud arvamusi.

    PP võiks seega oma sissekannete tegemisel näha rohkem vaeva ja teha rohkem ja põhjalikumat eeltööd, sest ka antud teema kommentaarides oli tema poolt faktilisi ebatäpsuseid (Holdeni kell). Mis aga võiks motiveerida panustama sissekannetesse rohkem? Kas lugude sisuline kaal ja lugejate tunnustus?

    Või hoopis tasu kahekordistamine? Sest kui võtta aluseks kommenteerijate jutt, et PP saab palka ja vastupidine väide autori poolt, siis keskmist võttes saab ta kätte poole töötasust. Selle kahekordistamine annaks juba terve palga.

    VastaKustuta
  78. Aitäh kõigile sõna sekka ütlemast! Haanja teema jättis paljud külmaks, aga siin, nagu näha, kui konflikti lõin, on läinud elavaks aruteluks.

    Siiski, härrased, palun olge mulle etteheidete tegemisel ikka korrektsed ehk ärge heitke mulle ette seda, mida ma ei ole öelnud. Jutt on pulsikellast. Tsiteerin siin iseennast:

    Aga ühes oleme dr Holdeniga ühte meelt: meil kummalgi ei mahtunud maratoniks valmistudes ega ka maratoni sõites oluliste tegurite hulka pulsikella kasutamine!

    Seega, mida ma ütlen - Holden ei nimeta 10 otsustava teguri ega ka mina oma loetelu hulgas pulsikella. Ma ei ole kuskil väitnud - ja seda võiks ka lp oponent dr H märgata -, et ma ei ole kuskil väitnud, et dr H pulsokat ei kasuta. Väitsin seda, et ta ei nimetanud selle kasutamist maratonisõitja 10 olulise käsu hulgas. Siin, mehed, on oluline vahe.

    VastaKustuta
  79. Delfi on ühe kõmulise looga maha saanud Veerpalu kohta.

    http://sport.delfi.ee/news/suusatamine/eesti/kehakeeleekspert-veerpalust-ang-habi-enesepolgus-ja-emotsionaalne-valu.d?id=65817946

    VastaKustuta
  80. Priit räägib õiget juttu. Meie seisame tema selja taha.

    VastaKustuta
  81. Anonüümne12:20

    Eesti suusatamise hetkeseis: maailmakarika arvestuses pole esimese 100 hulgas ühtegi eestlast (parimana Rehemaa 116.). Sellist nutust seisu pole veel olnud.
    Kui võrrelda meie meeste parimat kohta suhtes punktisaajate üldarvuga, siis oleme taas 90'ndates e eesti suusatamise 1.ajaring on täis saanud ja kõik algab uuesti algusest.
    Samas on ees veel Oslo 50km klassikalise tehnikas , mis statistilist pilti võib paremaks muuta (kuid mitte tegelikku olukorda eesti suusatamises). Aga Rehemaa on selle 3-aastaku sähvatuse juba teinud... Loodan siiski, et eksin.

    I.A.

    VastaKustuta
  82. Anonüümne12:28

    linki lisades oleks viisakas muuta see otse klikitavaks.

    VastaKustuta
  83. Anonüümne12:34

    Ma ei ole kuskil väitnud, et ma ei ole kuskil väitnud, et dr H pulsokat ei kasuta.

    ;)

    VastaKustuta
  84. Nüüd vajan küll abi, 12.28 - kuidas seda teha?

    VastaKustuta
  85. Anonüümne12:39

    Vaimne pool. Kas Holdeni jutt isiklikest jootjatest, arvestades, et mees ei sõida TM esisajas, ei lõhna kerge mania grandiosa järele?

    VastaKustuta
  86. Anonüümne12:45

    teemakohast lugemist http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?33,8260742

    VastaKustuta
  87. Anonüümne12:47

    11:32 - "PP on vähemalt usaldusväärne, 2 artiklit nädalas, olgu siis millestki kirjutada vai ei."

    Jutt sul muidu õige, kuid viimast lauset tuleks siiski korrigeerida, sest otsest valet austatud blogiomaniku kohta pole ilus rääkida.
    Harrastusspordi eestkõneleja ja suu(s)nanäitaja laotab kulda laiali ikka vähemalt 3 korda nädalas ja sel talvel juhtus sekka ka nädal, kus tuli 6 või isegi 7 lugu!
    Sellist taktsagedust ei suuda üleval hoida isegi Liivimaa (Maarjamaast rääkimata) kibedamad blogindusentusiastid.

    Leida, Süvvahavvalt

    VastaKustuta
  88. Anonüümne13:07

    Silver:Kui siin öeldi, et maratonil kulu 5000 kcal siis see on muidugi jama. Korsakov võib-olla suudab. Intensiivsel töö kulub ca 600 tunnis.

    Maratonil on võimalik 5000kcal kulutada küll, selleks peab suur olema ja kaua sõitma, näiteks 8h ning olematu tehnika ja libisemisega.
    Intensiivsel tööl on võimalik ka 1000kcal tunnis kulutada, määrav on siin kehakaal ja treenitus.
    M

    VastaKustuta
  89. Anonüümne13:10

    Leida, sul on blogijate suhtes klapid peas. On selliseid, kes treivad mitu pikka sissekannet päevas, ja nii aastate kaupa. Miks nad nii teevad - ma ei tea - aga selliseid on.

    VastaKustuta
  90. Anonüümne13:53

    13:16 juhatas ju: "kommentaari sisestamise kasti all". Vaata sealt.

    VastaKustuta
  91. Anonüümne14:00

    Kui kirjutad aadressi ehk lingi < a > märkide vahele (ilma tühikuteta muidugi) näiteks siis:
    < a > aadress.misoleks.ee < a > . Peaks töötama

    VastaKustuta
  92. Anonüümne15:15

    Huvitav kuidas Priit selle Holdeni pulsiteema oskas niimodi lahti seletada.
    Selle peale oskab tulla vaid ajakirjanik kes usub, et kõik mis kirjutataakse, on tõde. Holden oleks pidanud siis kõik need 2000 käsku üles kirjutama, mis ta veel teeb, enne kui maratonile läheb. Kindlasti oleks seal nimistus olnud ka pulsikella ja pulsivöö kinnitamine kehale vastavalt õpetusele või siis sõidueelne tühjenduskuur rajakõrval lumes või stardikoridori kõrval asetsevates rohelistes ühe istekohaga majakestes. Kõik muu, mis nimekirjas puudub, ei kuulu maratoni läbimiseks kohustuslike tegevuste nimistusse.

    Rohkem nagu rattamees.

    VastaKustuta
  93. Anonüümne15:25

    The a tag defines a hyperlink, which is used to link from one page to another.

    nende vahele paned lingi aadressi, eesti keele tundmise kõrval peab ka html-keelt tundma;)

    VastaKustuta
  94. Anonüümne15:33

    MINU JAOKS ON VEERAPALU MÕISTATUS LAHENDATUD AMMU

    http://www.bodylanguagesuccess.com/2013/03/nonverbal-communication-analysis-2320.html

    Veerpalu teab asjast ja ta pole seda algusest peale varjanud. Treening tõstab kh taset, lisaks võttis preparaate, mis ei tohiks asja üle piiri viia, aga viis! Sealt see süütunne. Kohtu tegeleb ainult testi tõsiseltvõetavusega.

    Veerapalu peaks olema siis süüdi, aga mitte tahtlikult, vaid arsti lollusest, või kellegi muu, kes seal nõu andis. Arst lasi kahtlaselt kiirelt jalga.

    Minu jaoks jääb Veerapalu süütuks, kuna ta ei teinud seda teadlikult ja kunagi ei tea sportlane täpselt, mis piiri kui kergelt on ületada võimalik, v.a Armstrongi jms juhtumid.

    Tegu on näitega sellest, kuidas tippsport käib õhukesel jääl ja niisama ilma asjadeta läbi väga ei saa paljudel aladel. Tegu on näitega sellest, kuidas sport lõhub tervist. Tegu on näitega sellest, kus sa pead aru andma, et kui saavutatud juba on ja tervist enam ei ole, tuleb kõrvale astuda. Aga inimesed, kui paljud on neid piire ausalt ületanud ja võitnud!

    Selles ongi spordi ja inimese võlu. Me areneme ja see on üks võimalus õppida. Ei tasu maapõhja taguda, kõik asjad vajavad aega. Tegu on väga püüdliku inimtüübiga, rahulik õllekõhu silitaja pärast taarasorteerimistöö lõppu ei pruugi sellest aru saada. Aga suure osa inimese aju nii treenunud kahjuks on;) No offence!

    VastaKustuta
  95. Anonüümne16:04

    NII

    VastaKustuta
  96. Anonüümne20:11

    15:33 - allasurutud keha- ja pilguhoid jms on Veerpalu esinemistele nagunii omane, selline kehakeele analüüs saaks toimuda ainult võrdluses mõne muu esinemisega. Enesenauding, -kehtestamine ja -väljenduslikkus pole tema pressiintervjuudes kunagi kohal olnud.

    Kui see nüüd arusaadav polnud, siis panen mõtte ka blogikeeles kirja:

    pruuni-jaak ei jaga kontekstimatsu

    VastaKustuta