Lehed

neljapäev, november 06, 2014

Pullerits: Miks jooksmisest on saanud poosetamine?

1984. aasta varakevadel sõitis vähemalt 15, kui mitte ligi 20 noort Eesti jooksjat Tallinnast lennukiga kaheks nädalaks Sotši. Ei ühtki neiut, ainult noormehed – jooksmine on ikkagi tõsiste isaste tõsine ala –, enamik vanuses 17-19. Selliseid, liiati kodunt kaugel, pole kerge ohjata. Igaüks, kes näha tahtis, pidi nägema, et probleemid on tulemas.

Olin Tartu Ülikooli esimese kursuse tudengina üks noist noortest meestest, kuigi vähem kui aasta varem ei olnud mul põhjust sellest unistadagi, et keegi mind lõunalaagrisse kaasa võtaks. Keskkooli lõpus, kevadel 1983, olin jooksnud Tartu koolinoorte meistrivõistlustel 800 meetris isikliku rekordi 2.09,1 – mis siis, et ilma igasuguse trennita, aga tulemus polnud sellegipoolest märkimist väärt, andis alles 3. koha. (Abituriendina olin saanud Tartu maratonil 5:31.22ga alles 2786. koha – nii palju siis suusatasemest.)

Aga juba sama, 1983. aasta sügisel, olles mõned nädalad Heiti Annuse käe all trenni teinud, tulin kõigile üllatuseks Tallinnas Komsomoli staadionil 800 meetris soolojooksuga Kalevi ülevabariigiliseks noortemeistriks. Aeg 2.01,6 oli juba selline, mis köitis veidi laiemat tähelepanu, ja tõi kutsed Eestis peetavatele treeningkogunemistele nii Viljandisse kui Käärikule. Talvel tulin TÜ kergejõustikuhalli 150-meetrisel ringil Kalevi noorte sisemeistriks 600 meetri jooksus (aeg 1.29,4), kusjuures pool maad jooksin ühe naelikuga. Kevadel võttis Raimond Luts (fotol ülal vasakul) mind kaasa Sotši laagrisse.

Ühte peab Sotši sõitnute kohta veel märkima: nad olid enamikus keskmaajooksjad. Mõned, nagu Heiki Sarapuu ja Arvi Uba, jooksid ka pikemaid maid, nagu 3000 ja 5000 meetrit, ent olid nobedad ka palju lühemal võistlusmaal. Tollal ei unistanud ükski mõistlik noor jooksumees, et hakkaks poolmaratoni või maratoni jooksma. Jooksmine – see tähendas meile ikka kiirust ja kiiruslikku vastupidavust.

Kevadel, pärast Sotši laagrit, läks mõistagi paugutamiseks. Üksteise järel sain paari nädalaga kirja järgmised tulemused:
400 m 52,3
400 m 52,5 (TÜ meister)
800 m 1.59,5 (TÜ meistrivõistluste 3.)
800 m 1.58,5 (Tallinna-Tartu linnavõistluse 5.)
400 m 52,6
sprindi mitmevõistluses 1520 p
800 m 1.58,5 (sellest lähemalt allpool!)
400 m 52,1 (Tartu meistrivõistluste 4.)
800 m 1.58,5 (Tartu meister)
800 m 1.58,2 (kõrgkoolide meistrivõistluste 5.)
800 m 2.00,1 (Kalevi noortemeister)

Kas näete, kui tihe oli kevadine võistluskalender mais ja juunis? Ja näete, kuidas stabiilsus püsis? Viimane 800 meetri aeg tuli üle kahe minuti seepärast, et, tunnistan, läksin starti ääretult enesekindlana, lasin teistel meestel vedada, ja kui lõpuni jäi 100 meetrit, siis ajasin käed uljalt võidu märgiks püsti ja kihutasin seejärel teisi selja taha jättes võidukalt finišisse.

Neist jooksudest olulisim oli 1.58,5ga lõppenu. Tegelikult läksin jooksma 1.55-1.56 kanti – seda pärast kaheksat kuud treeningut, kuumaht umbes 120-130 km –, sest tegemist oli Eesti juunioride meistrivõistlustega ning seal tuli näidata tulemust. Esimeses jooksus panid Eero Tõnuri, Valdek Apivala (fotol ülal paremal) ja Tiit Paalberg – tollane Eesti absoluutne tipp – muidugi 1.52 ja 1.53 kanti sellised märgid maha, et medalilootust polnud. Aga tähtsam oli joosta hea aeg. Treener Raimond Luts jagas minu jooksus kolme mehe vahel (mina üks neist) ülesanded täpselt ära, kes millal tempot peab hoidma ja kruvima. Pidasime plaanist ilusasti kinni (mina vedasin avaringi teise poole), aga tõrge tekkis viimases kurvis. Luts ütles pärast, et jäime seal peaaegu seisma – kõik passisid kõiki. Lõpusirgel spurtisin küll teiseks (kaotasin võitnud Mati Päikele vaid ühe kümnendiku), aga aeg 1.58,5 oli pettumus. See andis lõpuks 6. koha. 4. kohast jäi vajaka vaid kaks kümnendikku.

Küsite, miks ma sellest nii pikalt räägin? Väga lihtne: et seletada teile, mida tähendab tõeline jooksmine, kus on kiirust ja hoogu ja särtsu ja võitlust. Ja vastuseks ajaloolane Pärtel Piirimäele, kes süüdistas mind hiljuti, et pean keskmaajooksu ülevamaks kui maratonijooksu. Õige see on, et pean küll. Sest keskmaajooks ongi õige jooks, kus saavad kokku kaks peamist omadust, mis ühel heal ja mitmekülgsel jooksjal peavad olema: kiirus ja vastupidavus. Ma kuulutan isegi järgmist: see, kes ei ole 800 meetrit alla kahe minuti jooksnud, ei tea, mis jooksmine on, vaid räägib millestki, mis on jooksmise sarnane liikumine. (Võrdluseks: Piirimäe maratoni isiklik rekord 2:47.57, pealtnäha igati tummine tulemus, annab IAAFi ametliku tabeli järgi 582 punkti, mis võrdub 800 meetri jooksus ajaga 2.08,32 ja 600 meetri jooksus ajaga 1.31,17.)

Kahjuks on Eestis õigeid ja tõelisi jooksumehi, kes ei karda ränkasid lõigutrenne, vaid oskavad neid nautida, vähe järele jäänud. Omal ajal, kui mehed staadionile trenni tulid, naelikud näpus, siis ikka küsiti, et «nooh, kas läheb kihutamiseks?». Muidugi läks! Tegelikult polnud midagi meeliülendavamat, kui joosta näiteks 6x300 meetrit (43-45 sekundit) või 8x200 meetrit (27-29 sekundit) või 5x400 meetrit (59-60 sekundit). Siis said jooksumaitse suhu ja -tunde lihastesse. Ja jõudsid ka võitlustel korralikult pingutada. Nüüd, nagu olen varem märkinud, on Eesti tõelise ja ehtsa jooksu ehk keskmaa-alade tase langenud nii madalale, et ma oleks oma 800 meetri isikliku rekordiga 1.55,9, mis joostud kevadel 1988, kaks aastat pärast Nõukogude armeest naasmist, tänavuses Eesti edetabelis koguni kaheksas. (IAAFi tabelis annab see 870 punkti, mis võrdub maratoniajaga 2:27.30) Tollal, 1988. aastal, mahtusin Eestis selle resultaadiga vist napilt esimese 30 sekka.

Aga mis toimub nüüdisajal? Enamik mehi, ise parimais aastais, paljud veel sinna jõudmatagi, trööpavad ja nüristavad ennast pika ja ülipika aeglase jooksuga. Ei usu, et suur osa neist jõuaks 300 meetrit kas või korra 43 sekundiga läbi joosta. Selle asemel on nad teinud endale jumaluse maratonijooksust, mida valdav osa ei jaksa läbida isegi nii kiiresti, nagu Piirimäe. Enamik maadleb tõsiselt 3:30 piiri murdmisega, mis annab IAAFi tabelis 172 punkti, mis 800 meetri jooksus võrdub ajaga 2.33,73, mis minu mälu järgi jäi minu kooliajal alla isegi 10. klassi hinde «5» normile (jah, olid minu ajal koguni sellised normid!) 800 meetris.

Lühidalt, tänu sellele, et igasugused tegelased on võtnud endale eesmärgiks läbi joosta maraton ja teinud sellest meediasündmuse, on maratonist kui sellisest, seal saavutatud aega arvestamata, tehtud mingi omaette suur siht, milleni igaüks peab küündima. See, ütlen otse, on jama ja seejuures veel mõttetu. Kõik need tegelased, kes läbivad maratoni üle nelja tunni, ainult kujutavad endale ette, et nad jooksevad. Nad kõigest läbivad tolle maa, ja selle läbimine ei näita mitte midagi. Ka 3:30, nagu IAAFi tabel kinnitab, ei näita mitte midagi. Isegi aeg 3:00 veel mitte.

Aga miks siis kõik maratoni läbimisest kui suurest ja auväärsest saavutusest räägivad? Aga sellepärast, et sellega poosetada. Andke andeks: ma küll ei lange nii madalale, et tulla 10. klassi 800 meetri ajaga 2.30 praalima. Ei ole ju põhjust, kuigi see on kõvem tulemus, nagu IAAFi tabel kinnitab, kui maratoni 3:30.

Niisiis, vähem tühja poosetamist, rohkem ehtsat ja korralikku jooksmist! Usun, et ehedad ja tõelised jooksumehed, nagu näiteks Rein Valdmaa, jagavad mu seisukohta.

Ahjaa, et mis oli see probleem, mis seal Sotšis tekkis? Üks noorjooksja ostis endale jäätist, kui oli kurku külmetanud. Sai selle eest treener Lutsult veidi võtta. Ei midagi enamat. Mingeid muid probleeme polnud. Vanasti tegid mehed ikka korralikult trenni ja pidasid distsipliini, seepärast tulid ka tulemused. Aga saata tänapäeval nii suur hulk noori mehi kodunt kaugemale – minu kui endise amatöörkeskmaamehe keskealisest profifantaasiast tuleb puudu, mis situatsioonid siis kõik tekiks. Eks osati seepärast pole ka arvestatavaid tulemusi.

On ainult pseudojooksjate ülespuhutud poosetamine.
******
Delicate Arch, Arches National Park, Moab, Utah. 25. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: 800 meetri jooksu finiš 2003. aasta suvel Eesti meistrivõitlustel Tallinnas. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Endine keskmaajooksja ja jooksutreener Raimon Luts kümme aastat tagasi Valga staadionil. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Valdek Apivala, kes oli 1980. aastate keskel ja teisel poolel Eesti parim ja lootustandvaim noor keskmaajooksja, 2007. aasta suvel Otepää golfiväljakul. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 4: Mõned nimetavad seda jooksmiseks. Osalejad Tartu tänavusel linnamaratonil. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 5: 800 meetri jooks 2009. aasta suvel Eesti meistrivõitlustel Tallinnas, kõige ees Tiidrek Nurme, tema kannul Nikolai Vedehhin ja Roman Fosti. Foto autor: Priit Simson, Postimees/Scanpix
Foto 6: Aeg septembrikuisel Tallinna maratonil üle kolme ja poole tunni, aga jaks täiesti otsas... Foto autor: Erik Prozes, Postimees/Scanpix
Foto 7: Mitte maraton, vaid pigem tsirkus ja palagan. Konn septembrikuisel Tallinna maratonil. Foto autor: Erik Prozes, Postimees/Scanpix

180 kommentaari:

  1. Anonüümne22:42

    Jah, ega see kes ise joosta ei jõua või jõuab ainult 2minutit, peabki ennast mingite pseudotabelite pseudoaegadega võrdlema ja unistama mingist ulmeajast maratonil.

    VastaKustuta
  2. Anonüümne22:44

    Priit, miks sa võrdled enda nooruspõlve tulemusi üle 40 aastaste harrastajate tulemustega mingi punktitabeli alusel? Ja miks sa halvustad toredate amatööride maratoniharrastust? Kas poleks tobe, kui need keskealised inimesed jookseksid staadionil aja peale 800 või 1500 meetrit pulsiga üle 200 löögi minutis? Tegelikult oleks nendest ilma trennita "maailmarekorditest" paljun põnevam kirjutada sellest, milliseid sinu poolt vihajatud "probleeme" 19-20 aastased eesti poisid 80-ndate Sotshis kohtasid?

    VastaKustuta
  3. Anonüümne22:47

    Kuidas saab 800m ajast tuletada maratoni aega ja vastupidi?
    Noored oleme kõik olnud ja igasuguseid lollusi teinud, lõpuks loeb see , kes sa praegu oled. Jutte on hea õlle kõrvale vesta, aga selles osas Priit pidurdab.

    VastaKustuta
  4. Anonüümne22:57

    Isegi Rõivas teeks maratoni rajal Priidule tuule alla!

    VastaKustuta
  5. Anonüümne23:01

    Priit paneb kulda. Nii see on, tänase päeva lödipüksid ei kannata piimhapet jalgades ja tulekera kopsus. Sitakotid kõik.

    VastaKustuta
  6. Anonüümne23:28

    Usun, et Pärtel Piirimäele oleks - tema 2:47.57 maratoniaega, kehatüüpi ja füüsilisi eeldusi, aga samuti vanust ja järjepidevat tulemuste parandamist - õige jooksualase orientatsiooni seadmise korral nooruses ja mõningase vastava juhendamise olemasolul olnud Pulleritsu seatud "unelmapiiri" (800 m alla 2:00) ületamine olnud võimetekohane.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne23:46

    Monumentaalne tekst. Külmavärinad käivad üle ihu kui lugeda. Loeks nagu Steinbecki või vähemalt Theodore Dreiserit.
    Fotol 9, muide, antiikse traditsiooniga maratonijooksu profaneeriva rohelise konna rinnanumbrilt võib välja lugeda ühe Eesti ultrajooksjate väikeses, kuid tihedalt kokkukuuluvas ringkonnas hästi tuntud ultrajooksja nime.
    Mäletamist mööda on see jooksuharrastaja ultrajooksjate kokkutulekul Soomes 24 h jooksul (tiirutatakse ööpäev läbi spordihallis) läbinud 200 km.
    Kas sellest tulemusest piisab "Pulleritsu piiri" ületamiseks, jätame heale lugejale välja arvutada.

    VastaKustuta
  8. Anonüümne23:56

    Õigeaegne ja vajalik kirjutis.
    Loodame, et nii mõnigi noorem mees, kel jalgades veel särtsu, kes oma tervist pole veel untsu keeranud, saab siit innustust.
    Ja nii mõnigi, kes praegu nelja tunni maratone läbib. Ning et mõne aja pärast avaldab "Jooksja" pika persooniloo "Kuidas ma loobusin 4h maratonist ja avastasin, et võin joosta".

    VastaKustuta
  9. Anonüümne00:47

    "Pulleritsu liin"
    Kui Eestis enam ühtegi meest ei leidu, kes alla 2:00.00 jookseks, siis on kogu eesti rahval aeg asjad kokku pakkida. Sellisel lödipükste kambal pole enam maailmas perspektiivi. Sellised ei vaja enam välisministrit. Euroopas on 20 miljonit moslemit, Alžeeria ja Maroko mehed. Tehke plats puhtaks. Putin võib-olla annab teile Siberis maad.

    2014. jooksid alla kahe minuti 17 meest.
    Raimond Valler, Andi Noot, Aarne Nirk, Allar Lamp, Kaur Kivistik, Rasmus Kisel, Valeri Poddevalin [PRIIT PULLERITS 1988] Enari Tõnström, Olavi Allase, Vladimir Vaher, Risto Kaljund, Taavi Kilki, Henri Ojaperv, Tauri Tamm, Sergei Tšerepannikov, Karl Robert Saluri, Rain Ridalaan

    VastaKustuta
  10. Jooksu tuline pooldaja, Tallinn, Harjumaa01:02

    Programmiline artikkel, mis väga tõenäoliselt toob suuri muutusi või vähemalt olulisi nihkeid kogu meie jooksukultuuris. Sügav intuitsioon ja kogemus, mida tõenäoliselt on mõjutanud suhtlemine jooksulegendi Sebastian Coega, on lubanud autoril välja käia julge hüpoteesi jooksu piiri asukoha kohta. Siit leiaksi tööd meie sporditeadlased.

    VastaKustuta
  11. Natuke piinlik on see lugu, kuidas keskpärasest 800m tulemusest on saanud läbi selle blogi ajaloo mitmete teemade peategelane.
    Naljakas ka see, et kultuurilises mõttes suvaliselt konstrueeritud 800m on tehtud oma lapsepõlveromantika taustal nii tähtsaks, et on tahenenud autori eneseteadvuses lausa isasuse etaloniks. See oli selle aasta alguses, mil autor väikestviisi haipis "Jooksjana sündinud" raamatut... Paistab, et ta pole seda siiski lugenud, sest just seal seletatakse ladusalt lahti, seejuures Harvardi teadlasele Daniel Liebermanile viidates, et inimene on sündinud justnimelt pikamaajooksjaks. Selleks et ellu jääda ehk isane olla, tuli joosta mitukümmend kilomeetrit antiloobi kannul ja ehk autor nüüd tõesti imestab - nad ei kihutanud, neile polnud tähtis sel hetkel emastele oma liikumise jõulisusega imponeerida, sest luges vaid see, kas õhtul tuuakse koopasse lihakäntsakas või mitte. 800m jooksja oleks hirmsa kisaga võinud kallale söösta ja paari minuti pärast nukralt ja väsinult oda peopesast pillata, sest antiloobid, kurjam, jooksevad lühikesi maid ikka väga kiirelt.

    Nõndaks, paluks mitte afišeerida meid uhkeldama oma keskpärasusega loomariigis, vaid austama seda, et inimene on ellu jäänud ja suisa ajumahuliselt evolveerunud just tänu sellele, et meil oli jõudu ja kannatlikkust pikka jahti pidada.

    Raivo Alla

    VastaKustuta
  12. Anonüümne08:25

    Nõustun enamuse kommijatega et monumentaalne (ja väga vajalik) tekst.
    Sellisel lödipükste kambal pole enam maailmas perspektiivi. Sellised ei vaja enam välisministrit. Euroopas on 20 miljonit moslemit, Alžeeria ja Maroko mehed.
    Absoluutselt. Vaadake juutuubist millise ahne sammuga jooksid viimast ringi hardad usklikud Said Aouita ja ElGuerroj. On millest eeskuju võtta. Kiiruse puudumise tõttu olin ka ise maratoonar ja ütleks et üle 3:30 ei ole jooksmine. Ultrajooksudest ei saa üldse aru. Tegemist pole ju jooksuga, vaid rohkem survaivaliga. Kes kannatab välja susside hõõrumise ja paneb puhkuse/söömise režiimiga täkkesse.
    Aga on hästi öeldud - sellised lödipüksid ei vaja välisministrit.

    VastaKustuta
  13. Anonüümne08:40

    Mitte Aoita, vaid Morcelli. See oli jooksumasin enne El Guerroj'd. Kuulusid talle kõik rekordid 1500 - 3000m

    VastaKustuta
  14. Anonüümne09:01

    Ei, see ei ole programmiline ega monumentaalne tekst, see on veelgi enam - see on ühe suurepärase, kahjuks kaduva põlvkonna manifest. Tolle suurejoonelise ja uhke põlvkonna viimane möire, enne kui ennast jooksjaks pidavad uimerdajad ja soigujad, päntajalad ja lödipüksid kehtestavad oma väärastunud pseudoparadigma, mis ülespuhutud kangelaslikkuse all (ma läbisin maratoni!) varjab tegelikult elusärtsu ja -hoo kängumist, primitiivse liikumise seadmist ülevamaks ilusast, kaunist, esteetilisest, kiirest, nauditavast jooksmisest.

    VastaKustuta
  15. 22:44 - ei, see pole tobe. See oleks midagi väga põnevat, võitluslikku, ilusat. ja pakuks tõelise spordimehe naudingut ka osalejaile endile.

    22:47 - olgu selgitatud, et loos viidatud ja kasutatud IAAFi punktitabel ongi IAAFi spetsialstide rahvusvahelisel ekspertgrupil koostatud selleks, et saaks kergejõustiku eri alade tulemusi üksteisega võrrelda.

    22:57 - Rõivas on tüüpiline Facebooki-poliitik. Sellest kirjutan peagi kriitilise loo kah.

    23:01 - jah, need tundmused on tänapäeva "jooksjatele" väga võõrad.

    23:28 - see on spekulatsioon, aga arvan, et mitte. Tal ei ole piisavalt kiirust.

    Raivo Alla, 07:08 - kui 1.55,9 800 meetri jooksus on nii keskpärane, siis palun üle joosta! Keskpärasusest olete te jooksjana ju iga kell üle, eks? Teiseks, "Jooksjana sündinud" on läbi loetud, aga erinevalt teist ei ole ma sajandite tagusesse primitiivsesse aega kinni jäänud ega idealiseeri seda, mis oli eksistentsiaalselt vajalik ammu-ammu, ent millel puudub igasugune väärtus ja otstarve nüüd. Inimene peab suutma muutunud oludega kohaneda.

    VastaKustuta
  16. Anonüümne09:36

    See Konn on tegija, maratoniaeg 2:49 (ajakiri Jooksja, kuhu ka PP kirjutab, andmetel).

    VastaKustuta
  17. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  18. Karvajalg Harku Vallast10:29

    Panin omal ajal Jaanus Kala viievõistlusel tossudega ja tuha peal 100m 12,93-ga. Mis on minu maratoni aeg, ma ise ei oska nii peeneid arvutusi kahjuks teha? Priit arvuta välja ja ütle kas saaks maratonis suhkamit või ei ja mis kohale ma edetabelis platseeruks?

    VastaKustuta
  19. Anonüümne10:35

    Eks igaüks kiida ikka oma distantsi, kuid objektiivselt võttes (publikuhuvi, meediakajasus) on tiitlivõistluste tippsündmused ikkagi sprint ja maraton, ülejäänud on lihtsalt teised jooksud.

    VastaKustuta
  20. Anonüümne10:47

    See iaafi punktitabel pole minarvates igas olukorras võrreldav. Ka minu arvates on maratoni tulmused, ükskõik, on nad siis tiitlivõistlustele pääsu või iaafi tabeli alusel punktideks konverteeritud, nõrgemad kui rajal joostud tulemustest. Samas maratonis 2.47 päris ilma trennita ikka ära ei jookse, 800m 2.30 aga küll. Mõlemal juhul peab muidugi oleme veidi eeldusi. Punkitega võrdluses läheb eriti absurdseks kui jooksualasid hakkame võrdlema väljakualadega.

    VastaKustuta
  21. Anonüümne10:53

    2012 a IAAF-i välialade punktitabel EKJL kodulehelt
    12.93 100m-le vastab 3:03:03 maratonis.

    VastaKustuta
  22. Priit, ma küll ei toonud eraldi välja, aga lisaks evolutsioonilisele algupärale on pikamaajooksu-võimekus kaasajal tunduvalt rohkem ka sotsiaalset kapitali omav kui 800m jooks, näiteks. See, et see on poosetamiseks läinud - üldse ei vaidle. Aga nagu sa ühes mõneajataguses spordialases videointervjuus ja mujalgi oled toonitanud - sport on sinu jaoks (ennekõike?) meelelahutus. Seepärast pured sa vihaselt iseenda kirjutavat kätt, sest ühe otsa pealt pead oluliseks meelelahutuslikkust, aga samas ironiseerid selle üle kui meelt lahutatakse sinule mitte sobivas žanris (maratonis).
    Mis on keskmaajooksu uus otstarve ja eriline kultuuriline väärtus, mis nii vägevasti on sinu arvates üle defineerinud evolutsiooni poolt voolitud võimekuse olla parim pikamaajooksja loomariigis? Saan aru, et maailm liigub ka kultuurilises mõttes süvenemisvõimelisuselt eemale lühivormide suunas ja lihtsam on lugeda haikut kui romaani, aga mis on see kvalitatiivne paremus, millega 800m maratoni seljatab?

    Saan aru, et survegruppidel on omad huvid, miks mingeid teemasid lobistatakse, aga rahvaspordi seisukohalt ei ole sprint või keskmaajooksu paugutamine kindlasti olulisem kui pikamaajooks.

    Või on taas sisuks, nagu ma aru saan, mehelikkuse eksponeerimine igal kiirel jooksusammul... kas oleme mehemad(?): http://www.lostateminor.com/2008/11/19/marton-schoellers-portraits-of-female-bodybuilders/

    Raivo

    VastaKustuta
  23. Anonüümne11:16

    1.58.72. Tea, kas selle tulemusega tohib siin sõna võtta? Kui ma oma noorusaegse, kooli spordipäeval Inkarase ketsiga hüpatud tulemuse ümber teisendan, siis sain säärase 800 m tulemuse. Ikkagi alla 2 minuti, selle maagilise meheks olemise piiri. Priit, mul on piinlik. Sinu pärast. Tee, mida teed, aga ära ole nii lapsik. Aga mina...aga minu emme on ilusam...
    Las ma jooksen maratone. Las ma käin tööl seal, kus ma käin. Las ma joon õlut. See ei ole sinu asi! Ma tapan omi põlvi, maksa ja närve.

    VastaKustuta
  24. Anonüümne11:31

    Oponedid räägivad loogilist juttu küll. Rahvaspordi aspektist on pikamaajooks NUMERO UUNO. Massilist rahvasporti ei harrasta sa keskmaajooksus, ammugi mitte heidetes tõugetes hüpetes.
    Samuti see sotsialiseerumise asi. Et 800m ellu jääda, pead sa nügima trügima, ning parajal hetkel küünarnukiga äsama. Paha ei tee ka konkurendi hammustamine või naelikuga achilka peale astumine. Maraton võib aga kujuneda meeldivaks elamuseks, kui sinu ees juhtub higistama kauni B-poolega naisterahvas.

    VastaKustuta
  25. Anonüümne11:44

    11:05 on ikka elukad.

    Kas selle pärast joostakse maratone, et seal on palju kaidisid?

    VastaKustuta
  26. Anonüümne12:13

    http://sport.postimees.ee/2982165/cincinnati-publik-vilistas-hambutu-bengalsi-valja

    kuidas siis eesti uuest rahvusspordist õhk nii ruttu välja lasti. Seda hõiskamist ja hunditamist oli enne hooaja algust kõik see internet täis. Eesti rahvas tudeeris juba nfl-i reegleid. Minu arvates pole see mäng ega midagi kunagi olnud.
    An average professional football game lasts 3 hours and 12 minutes, but if you tally up the time when the ball is actually in play, the action amounts to a mere 11 minutes. The 11 minutes of action was famously calculated a few years ago by the Wall Street Journal. Its analysis found that an average NFL broadcast spent more time on replays (17 minutes) than live play.
    Peaks nagu olema "isaseks kasvamise/kasvatamise" sport? Ei tea. 800m jooksjad on palju isasemad.

    VastaKustuta
  27. Anonüümne12:14

    Kahju, et tekstis jäi kasutamata vana hea „Kas kuulete!“, oleks sobinud mitmesse kohta. Taju murdumine jäi ära.

    VastaKustuta
  28. Anonüümne12:28

    http://www.postimees.ee/2983229/ilves-kiitis-lati-ministrit-kapist-valja-tulemise-eest

    Ei tea kas suusabloogis peaks sama tegema? Et kui mõni julge ja tubli mees tuleb kapist välja, siis PP ja Soonets kiidavad teda ja kutsuvad üles teisi, seni veel tolmuses kapis istuvaid mehi sama tegema.

    VastaKustuta
  29. Anonüümne12:43

    Mitte maraton, vaid pigem tsirkus ja palagan. Konn septembrikuisel Tallinna maratonil. Konn on palju viletsam tegelane, kui kaelkirjak, kes rattarallidel ja suusamaratonidel kaasa lööb.

    Kahe näoga Janus.

    VastaKustuta
  30. Anonüümne13:34

    Tore on pildil näha seda viimast põlvkonda, kes 800m ikka alla 1:50 jooksis. 2003 Eesti meister on pildil pärast 1:52 sutsakat nähtavasti veel täiesti kangestumata ja harjumuspärasele valule vaatamata valmis võidust rõõmu tundma. Kolmandaks jäänud ja tänaseks maratoniradadel numbreid jahtiv jooksumootor paistab aga täiesti üleküpsetatud ning vaid laktaadi poolt notina staadionile langemisest päästetud. Vägevad noored mehed. Priit võtab äkki nendega ühendust ja uurib välja, et kas nemad jäävadki pärast Urmetit viimasteks, kes seda valusat ala tõesti südame ja andekusega Maarjamaal purssida suutsid.

    VastaKustuta
  31. Anonüümne13:53

    Ütleks veel omalt poolt, et kes ikka neegrinaist pole saanud, see ei tohiks öelda, et ta üldse naist oleks kunagi saanud.
    Ja kes autoga üle 200 km/h pole sõitnud, ei tohiks rääkidagi, et ta üldse autoga sõitnud oleks.
    Pean ütlema, et olen selle blogi regulaarne lugeja ja olen siit varem ka inspiratsiooni ja innustust saanud. Aga viimasel ajal - no ma ei tea midagi enam ei klapi.
    Kas on see mingi kibestumine või teadlik intriigi soovimine. Aga tunnen, et minu jaoks on see vastandamine läinud veits üle vindi.
    PS: Mille paganama pärast blogi autor suusamaratone sõidab aga mitte sprindivõistlusi mööda ei käi. Argumendid peaks ju olema samad mis jooksumaraton vs jooksusprint (sisuliselt ka keskmaajooks kui aegu vaadata).

    VastaKustuta
  32. Anonüümne14:06

    Lihtne matemaatika. Priit hakaku suusasprinte sõitma ja koligu maanteelt trekile

    VastaKustuta
  33. Anonüümne14:14

    13:53 tundub et olete terav analüütik
    Olge ikka lugeja edasi ja kontributeerige kaasa. Iga tubli mees on meile siin vajalik. Te eelviimat sissekannet ikka mäletate? Teema oli irriteerimine spordis. Võtkem seda asja siis nõnda, mingil määral.

    VastaKustuta
  34. Paul14:19

    Mina tulen kapist välja. Paul on mu nimi. Olen ise rohkem maratonimees kui uljas keskmaamees, võib-olla pole ma objektiivne, aga punktitabel tundub olema maratonis ülekohtune. Okei, maraton on enamiku jaoks jooks absoluudiga võrreldes aeglase tempoga, kuid siiski, aeglane jooksja jookseb ikka nii, et temalgi valus on. Mis ma sellega ütelda tahtsin et ..... juba läks meelest ära.

    VastaKustuta
  35. Anonüümne14:29

    Paul vana päntajalg, oled vales blogis. Siinsed mehed on tsiklistid ja keskmaajooksjad, noh äärmisel juhul pikamaamehed, kelle keskmine km kiirus on 2.55

    VastaKustuta
  36. Priit, ma ei näe erilist põhjust võrrelda keskealise ajaloolase tagasihoidlikke resultaate noorte vihaste meeste „meistrikate“ tulemustega. Kui tahad seda aga hirmsasti teha, siis tuleks tulemused asetada konteksti ehk arvestada ka vanuse kui ühe kõige olulisema bioloogilise parameetriga, mida me saame muuta veelgi vähem kui sugu. Nii nagu mina ei suuda praegu joosta 800m alla 2 minuti, ei suuda ka Sina, seega selles osas oleme võrdsed. Aga päris kummaline on jätkuvalt võrrelda erinevaid spordialasid kohati lausa lasteaia tasemel, et kumb on „mehem“ või „ägedam“. Ma ei kirjutanud oma kommentaaris, et maraton on kuidagiviisi parem kui keskmaa, see on lihtsalt teistsugune ala, kus on oma spetsiifika ning raskused (mis puudutab väidet, et seal pole kiirust vaja – Kipsang jooksis maratoni MR-i püstitades viimased 2,2 km 6:20, st. 2:52/km). Võiksin ju tsiteerida üht kõigile tuntud autorit, kes kirjutas 2014 a mais, et „vastupidavusaladel ilmneb mehe tõeline sisu [… ] Sest vastupidavusaladel ilmneb mehe meelekindlus, tahtejõud ja muud kõige olulisemad isikuomadused, mis teevad mehest üldse mehe“ – aga nagu öeldud, ei pea ma sedasorti võrdlusi mõttekaks. Keskmaajooks on ka väga lahe ning Eestis võiks konkurents olla oluliselt tihedam, eriti veteranide klassides. Jooksin ise sel suvel Baltimaade lahtistel MV-tel 800m (soojenduseks enne 5000m jooksu) ning sain vanuseklassi hõbemedali, kuna konkurente rohkem polnud… Aga pikemaid maid joostakse just vanusest tulenevatel põhjustel, kuna teatud east alates on kiirust raskem parandada, kiirustrennid on vigastuste osas riskantsemad ning taastumine aeglasem. Aga mis peamine, suurem osa keskealisi harrastajaid lihtsalt naudivad jooksmist, mitte ei käsitle seda puht-instrumentaalselt kui võimalust kellelegi oma paremust tõestada.

    VastaKustuta
  37. Anonüümne14:47

    Senjöör Pärtel kui selle bloogi teravaim analüütik lööb jalad alt. Tahtsin just hakata mölisema teemal jookse nii et sisemus lõõmab kui auruveduri ahi, aga hr Pärtel tõestab et peagi oled manalamees kui liiga ahneks lähed. Nõustun hr Pärteliga ja panen mölina kinni. Aitüma kõigile.

    VastaKustuta
  38. Anonüümne15:36

    Nüüd, siis pederastiast saanud uhkuse asi. Uhke Evelini üle!


    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilves-avaldas-toetust-kapist-valja-tulnud-lati-valisministrile?id=70106881

    VastaKustuta
  39. Anonüümne15:40

    Pullerits näitab veenvalt - 800 m jooksus avalduvad mehe parimad omadused. Teie aga ajatu muudkui oma seosetut, loogikata jura. Maraton, täpsemalt öeldes massimaraton, nii nagu seda Eestis, aga ka enamikes läänemaailma riikides harrastatakse, on konstrueeritud mõtteviisile, et maraton on puuetega inimestele. Inimesel pole eeldusi, võimeid, tervist, vormi jooksmiseks. Aga jookseb ikka. Jookseb tervelt 42 km. Puhtalt tahtejõu pealt. Ja on kõva mees (või kõva naine).
    Kuigi tegelikult - kui võrrelda staadionijooksuga - on jooksust asi kaugel. Ja puudest on ka asi kaugel.
    Siin üritavad paljud väita, et jooksevad oma lõbuks. Inimene ei jookse oma lõbuks 40+ km. Isegi Keenia neegrid ei jookse nii pikki maid oma lõbuks. (Keenia neegritele meeldib hoopis külatanumal istuda ja peesitada.)
    Kahtlemata väärivad reaalse puudega inimesed - vigastused, rasked haigused jne - kes füüsiliselt nõudvaid ettevõtmisi teevad, tunnustust.
    Massimaratonidel etendavad aga põhimõtteliselt terved inimesed haigeid. Ja see ei ole enam (ühiskonna kui terviku seisukohalt) päris normaalne.

    VastaKustuta
  40. Anonüümne16:03

    > teatud east alates on kiirust raskem parandada, kiirustrennid on vigastuste osas riskantsemad ning taastumine aeglasem

    Prooflinks? Viited akadeemilistele uurimustele?

    VastaKustuta
  41. Anonüümne16:05

    Priidul on kõik otsas. Alles on jäänud ainult üksviiskendviiskomaüheksa ja Fisheri auguga püssid. Muu on maha mängitud.

    VastaKustuta
  42. Anonüümne16:22

    Vihaga kirjutatud artikkel.
    Naelikud on kapis ja sinna nad jäävad.
    Erinevalt Pärtlist ei otsi Pullerits õigustusi.

    VastaKustuta
  43. Anonüümne16:46

    Eelmistele: kes siit blogist ära läheb, on lödipüks!
    Ja palun sse lause lülitada siinsesse kullafondi!

    VastaKustuta
  44. Anonüümne16:50

    Lödipüks tunneb teise lödipüksi ikka ära. Ka rahvusvahelistel ministrite kokkusaamistel.

    VastaKustuta
  45. Et miks on vaja irritatsiooni, küsivad mõned nõutult. Aga sellepärast, et mulle ei meeldi uimerdajad, apaatsed ja ükskõiksed, emotsioonitud, kohitsetud ja töllakil tegelased. Elus peab särtsu ja hoogu olema, väitlust ja vastuväitmist, teese ja antiteese ning nende tõestamisi ja ümberlükkamisi, isegi oma jagu efektset demagoogiat ja naerutavat huumorit peab olema. Kurat, mehed, te mõelge ise, kui neetult hall te elu oleks, kui te siin ei saaks käia laengut saamas ja end (heas mõttes) välja elamas (vähemalt jätate suurest frustratsioonist, mis teid alateadvuses vaevab, kui elate halli elu, mõne seksuaalkuriteo sooritamata, kui siin saateend välja elada ja teistele ära panna). Kas te tõesti tahate, et sport, mis tähendab emotsioone, oleks klanitud ja tasakaalustatud ja "kõik on võrdsed ja ühtviisi nunnud!"-ideoloogiast lähtuv? Mina küll ei taha, ja seepärast ma elangi seda spordielu huvitavamaks - teie innukal abil, muide, andes teile ka, mööngem, siin väga palju tasuks vastu, eks ole? Mis muidugi ei tähenda, et see, mis ma kirjutan, oleks puhtalt ja üksnes provokatsioon ja pelgalt irriteering. Ei! Proovin alati anda endast hetke parima, et püstitatud teesi argumenteerida ja vastaspoole väiteid õõnestada. Te ei pea minuga nõustuma, ma ei ootagi seda. Hullem veel: sel juhul valitseks siin igavus. Teil on täieline õigus mulle vastu vaielda, ja seda te ju teetegi - ja see teebki meie (!) ühise (!) blogi Eesti parimaks, on ju?

    VastaKustuta
  46. Anonüümne17:20

    Lõpumõte on küll õige, et noortelaagrites toimuv on õudne... nagu turismireisil oleks.

    VastaKustuta
  47. kaval-aants18:31

    Priit,ma pole kunagi alla kahe jooksnud,aga sinu vanuselt sain 2,11 kätte,kusjuures kepsud ei olnud ka enam kõige paremad,nagu sinulgi --tee järele.Sinu jutu ja põhimõtete järgi peaksid olema rattas eraldistardis ja suusas sprindimees kõva,aga näha pole kuskil,samuti peaksid sulle sobima watbike,sõudeergomeeter ja sangpomm,need on alad,kus lühikese pingutuse--max--järel igast august midagi välja pritsib.Aga algatuseks jookse maraton läbi,siis saad MEESTE sekka.

    VastaKustuta
  48. Anonüümne18:32

    Õigend küll, et tugevad ei sõida laagrisse, vaid pingutavad samal ajal õpingutega. Vaadake vaid, millise litri see temposõitja pani - https://fbcdn-sphotos-e-a.akamaihd.net/hphotos-ak-xaf1/v/t1.0-9/q91/s720x720/10363387_768387459885301_4233940668598401860_n.jpg?oh=abf630b644b319c527ccdf25c1e33032&oe=54D8AFDB&__gda__=1424984158_3c87334c315bd1bdc6f7244daeeef446 - ja kõigil ühinenud tsüklistidel on võimalik temalt järgmisel hooajal TT-rajal kaotused avasüli ja analüütiliselt vastu võtta :)

    VastaKustuta
  49. Priit, saan irriteerimise võlust aru küll. Kindlasti oleks palju hullem kirjutada nii ümmargune jutt - umbes nagu Urmas Paeti välispoliitilised seisukohad - et kellegi pole midagi vastu ega ka midagi poolt kosta. Samas, kui irriteerimise fookus on paigast ära, läheb järgneva vaidluse aur tühise või olematu probleemi lahendamisele. Maratonikultust võib täie õigusega kritiseerida küll, tõepoolest on selle külge kinnistunud pisut naeruväärne pühaduse oreool, mis lubab aupärga ka neile, kes "kuningliku" distantsi läbi kõnnivad (tõsi, paljude, eriti füüsilise puudega või eakate inimeste jaoks on ka see tunnustamisväärt saavutus, millele viitas 15:40 kommentaar). Aga siiski ei tule see kultus keskmaadistantside arvelt, vaid hoopis toob jooksu juurde neid, kes muidu üldse ei jookseks; teiseks, maratoni läbijad ongi tegelikult uskumatult kõvad tegijad võrreldes nendega, kes vaevu autost liftini kõnnivad ning kolmandaks, sörkjooksu tehakse ka lühematel distantsidel - foto nr 5, mille olid valinud maratoonarite pilkamiseks, kujutab muide hoopis poolmaratoni läbijaid.

    VastaKustuta
  50. Anonüümne18:47

    Veel parem kui sellist frustratsiooni ei teki, selleks ju aeglased krossid ongi.
    Kevadel muide on teoks saamas esimene Eesti jooksufestival, võib vist juba praegu öelda. Seal on jooksukonverentsi osas ehk võimalik ka oma seisukohad välja käia, või kes tahab tempokamalt - välja joosta, st ka vabas õhus ühisjooksu mõte terendas õhus. Tegu saab olema aga puhtalt jooksufestivaliga, nii et rattateemad kahjuks (püüne peal vähemasti) tuure sisse ei saa.

    Raivo

    VastaKustuta
  51. Anonüümne19:17

    15:40 paneb kulda, puhast eetrit!
    Olen mõelnud isegi sellele massimaratonide fenomenile, aga see filosoof sõnastab asja täpselt ja lõplikult. Massimaraton annab inimlapsele võimaluse olla hetkeks tipus (olgu see hetk 5tunni pikkune, seda parem).
    Enamus meist Klitško vastu poksima ei pääse, enamus meist isegi headest tennisistidest ei saa kunagi ennast proovida Nadali vastu, ma võin osavalt rooli keerata, kuid vaevalt et Vettel tahab minuga võistelda, ühesõnaga, 99% maailma spordialadest ei pääse inimene ala tippude vastu võistlema, ega sellest tolku oleks ka, kaotus on kindel. Siis tuleb pildile maraton. Kui lähen Berliini maratonile ja joppab aastaga, võin elu lõpuni seletada, et osalesin maailmarekordi jooksus. Lahe mis! Olgugi et seal sama lugu, keskmine 3:30 tunni tatsaja ei näe rekordimehi ei stardis ega finišis, kuid ühise osalemise fakt on täitsa fakt.

    VastaKustuta
  52. Anonüümne19:44

    PP on nii lahke ja avab 17:02 postituses oma RETSEPTI. Igatahes. Me väga täname. Minule ja loodetavasti mitmele teisele jorsile on PP blogi teine (mis seal salata, tihti ka esimene) elu. Raha pole, tervist pole, ilma pole, tuju pole, sõpru pole, suuski pole, jalgratas varastatud, internet aeglane, tossud vanad ja määrdunud, ei seisa ka enam ammu, vihma sajab sisse, põrand on külm nagu litsubaan talvel, jne jne. PP aga pakub suurt ja imelist maailma - rekordeid, intriige, dopingut, tippvarustust, lugusid njujorgi dändidest, wolfowitzist, mormoonidest, salaorganisatsioonidest, ansipist, sõjast ja rahust, rahva hingest, pilte utahist, moskvast, koloraadost, kaunitest tüdrukutest, kuulsatest tennisistidest, noh, kõigest mis salapärane, huvitav, rikas ja kallis, isegi kodumaa allhoovustest. Targemad lugejad saavad ainest kõrva taha panna, noored innustust ja vanad mälestusi (nagu see 1983a Kislovodski laagri koorekiht). Paljud lootuse kaotanud pikamaamehed, kes juba ammu püssi põõsasse visanud, ripuvad elu küljes kinni ainult tänu suusablogile. Kuidas meistrimeest selle kõige eest tänada? Ei tea, aidake välja mõelda.
    JK

    VastaKustuta
  53. Anonüümne19:53

    800 m on just pikim maa saaklooma tabamiseks ja jälitamiseks. Kaugemale ei tasu enam üritada. Neegrid, kes päev otsa looma järel jooksevad, kuni see kokku kukkuvat, on müüt.
    Mis asi aga see jooksufestival saab olema?

    VastaKustuta
  54. Anonüümne20:33

    19:53, iga asi pole müüt, mis veendumuste pihta käib. Alustada saab nt siit : http://en.m.wikipedia.org/wiki/Endurance_running_hypothesis
    Märksõnaks "persistence hunting". Loomulikult on omal kohal ka kriitika ja see on ka selles artiklis välja toodud. Ebaloogilist selles aga pole, ei tasu unustada, et tegu on savannidega, mitte põhjamaise metsa või võserikuga, kust loom silma alt lihtsalt metsasügavusse kaob.

    Jooksufestival saab olema jooksuhooaja avaürituseks, kus spordiürituse korraldajad, jooksuharrastajad ja varustuse müüad koos jooksu teemal sõnu ja tegusid teevad. Loodetavasti saab olema ka seminaride/loengute formaat või miks mitte ka paneeldiskussioon jooksukultuuri alastel teemadel. Initsiaatoriks Elujooksu seltskond, kuid mõte on koondada kõiki jooksuhuvilisi - kas siis neid, kes joostes kulgevad või neid, kes trenni himustavad lõhkuda.

    Raivo

    VastaKustuta
  55. Anonüümne21:20

    Kuidas see eelmine klatšijutt Eesti kõigi aegad parima välisministri hr.Paetiga lõppes? Vihjatakse mingist daamist ja lapsest? Misasja? Nii noor mees ja juba ampsab kõrvalt?

    VastaKustuta
  56. Anonüümne21:41

    Jooksufestival saab kindlasti olema tore üritus.
    Wikipedia on soliidne ja autoriteetne allikas.
    Not so fast! Äsja lõppenud Holdeni korraldatud jooksupeol ehk suurvaivalil (tabav nimetus kommentaatorilt ülalpool!) Haanja 100 (eesti keeles, muide, ei kirjutata sõnu ja numbreid kokku) on üks osavõtja (http://jooksusober.blogspot.com/), 6. koha saanud tõsine harjutaja, teinud ülipõhjaliku kalkulatsiooni (töötab vist raamatupidajana) ja kokku arvutanud, et kulutas distantsil 8329 kcal.
    See on tohutu kogus!
    Keenia kuivades savannides on täiesti ebareaalne sellist energiakogust endale varuda. Eriti veel nahaalusesse rasvakihti, sest nagu teame, on pikal aeglasel jooksul just rasvade metabolism organismi peamine energiallikas.
    Kõhetunud neegerjahilisel seetõttu ei ole sellist kogust kusagilt võtta. Ja ega nad sealmaal viljakottide ja seapeki peal ela.
    Seega lihtne arvutus näitab, et nädal aega napil taimetoidul veetnud tühja kõhuga jooksumees ei saa kuidagi antiloopi surnuks joosta. Juba seetõttu, et see on energeetiliselt võimatu.
    Mis näitab, et Lääne moeõpetused, five fingersid, born-to-run-id, ninaklambrid ja neoonpõlvikud jms on kahtlane kraam.
    "Jooksja" värske numbri kaanel on kiropraktik Allan Oolo. Asjade loogiline käik. Jooksufestivalil võikski reserveerida füsiotele kõvasti kõneruumi. Sest nende turg kasvab igal pool maailmas kiiresti. Murdunud kehad vajavad parandamist.

    VastaKustuta
  57. Anonüümne21:51

    Eks Paet üritab aidata, mis Läti kolleegil tegemata jääb.

    VastaKustuta
  58. Lp 21:41 on esitanud tõsise väljakutse "Jooksjana sündinud"-apologeedile Raivo Allale. Näis, mis vastuseks tuleb.
    Aga hästi panete, mehed, just nii, nagu retsept eeldab ja ette näeb. Seega, asi töötab, ja see on peamine.

    VastaKustuta
  59. Anonüümne01:25

    21:20, nii palju kui mina oma aktiivse suguelu (rangelt heteroaalne, ka mustikasse never!) kaugest minevikust mäletan, siis ampsataksegi ainult noores (h)eas, sest hiljem pole enam ei vemmalt, millega lajatada ega ka kuraasi, mille laineharjal kalastada.
    Siis on oma eide selg turvaline tugi ja määratleb horisondi piirid.

    Kõigile kaasteelistele indu soovides,
    Edmund, 54.a.

    VastaKustuta
  60. Anonüümne03:51

    Tüvitekst:
    "Armastuses peitub üleüldse kogu elu ja olemise mõte. See on nii armastus perekonna, laste kui ka kodumaa vastu. See on selline mitmekülgne nähtus, mis on meie igasuguse tegevuse alus," ütles Putin.
    "Kui me suudame koos teiega ühise tööga taaselustada ja tugevdada armastust isamaa vastu, on see just see pealisülesanne, mille poole me peame püüdlema, ning ma olen kindel, lihtsalt veendunud, et meid ootab edu."
    Vladimir Putin sõnastas elu mõtte.

    Ega pole kuulda olnud, armastatud senjöörid, seltsimehed, elu- ja spordimehed, aga ka monsenjöörid - muiduveiderdajad ja liiderdajad -, et mis on Angela, Frantsuaa, Daavidi ja Taavi elu mõte?

    VastaKustuta
  61. Anonüümne08:07

    Mina arvan hoopis, et 1500m on meeste ala. Õige magus tuunne tuleb kui 1200m on juba joostud.

    VastaKustuta
  62. Anonüümne08:20

    Loen siin 17:02 PP retsepti ja mõtlen. Paljude inimeste sihiks ei ole virtuaalmaailmas enese ego rahuldamine. Kõik ei saa mängida vaest poeeti, kellele kangastub, et ainult tema pritsib sülge, mis Eestimaa pinna viljakaks muudab. On ka teisisuguseid inimesi. Mõne elu keerleb majandusliku heaolu ümber - algul raha teenimine, siis selle kulutamine. Mõned jälle keskenduvad lastega teglemisele, et neist kasvaks terved ja normaalsed inimesed. Jah, muidugi võib kritiseerida, et ka toodud näited on tegelikult kapseldumised muust ühiskonnast ja nende päevad pole sugugi rõõmsamad võrreldes poeedi rähklemistega. Kindlasti on PP blogi tänuväärne selles mõttes, et aeg-ajalt siit läbi hüpates saab enda elu ära kalibreerida - minu probleemid on tühised võrreldes nende teemadega, mille üle blogiomanik muretseb. Jaksu, Priit! Erinevus rikastab!

    VastaKustuta
  63. Lp 08:20, ega siis see, kui siin blogis ehk virtuaalmaailmas hoo ja innuga toimetada, takista elus muid asju tegemast. Mul keeb elu ka muudes dimensioonides. Näiteks on mul lisaks põhitööle Postimehes lisatöö Tartu Ülikoolis, rääkimata kõrvaltöödest igasugu koolitustel seminaridel, konverentsidel jne, takkaotsa trenn küll sadulas, küll rullidel, nende ja nonde asjade lugemised, siin ja seal pool suurt lompi käimised. Kõik jõuab, kui tahta! Ka blogi vahepeal pidada.

    VastaKustuta
  64. Kui siin leidub paremal järjel mehi, siis siin on võimalus, kuidas noori spordilapsi aidata:

    Rein Taaramäe heategevuskampaania**

    VastaKustuta
  65. Valdemar11:12

    Ööl vastu 9.novembrit on sündinud suurepäraseid mõtteid. Taaskord kullafondi väärilisi. Et mis on meile tähtsam, kas ninaklambrid ja põlvesokid või kodu, kasemahl, heinamaa? Vaatan et nii senjöör Pulleritsul kui gospodin Putinil on hämmastavalt sarnane KONTSEPTSIOON. Kas on see juhus? Loodetavasti mitte. Isamaa kõrge taevas, looklevad jõed, keskmaamehe valu ja vastutus. Ning kui sa veel ennast ei tunne, pole endas veel otsusele jõudnud, tule siia (bloogi), kalibreeri oma elu ja astu lavale, anna oma parim, külg külje kõrval siinsete suurepäraste võitluskaaslastega künna oma vagu.
    Isegi RETSEPT on meestel sarnane - raputada kaasvõitlejad uimerdavast 5min/km mugavustsoonist välja. Kokkuvõtteks: suurt meistrit tunned pintslitõmbest. Õnnelikul ajal elame mehed. Ning kaasteeline Edmund paneb kulda - seda ta on, oma eide selja tagant hea turvaline asjade kulgu jälgida. Ole ainult mees ja õnnestu.

    VastaKustuta
  66. Anonüümne11:25

    21:41, mitu vildakat eeldust on tekstis. Esiteks piisas savannis antiloobi surnuksjooksmiseks paarikümnest kilomeetrist, ei olnud vajalik ühtejutti 100 joosta. Ja Kui nüüd vaadat parimaid maratonijooksjaid, siis väga paksu rasvakihti neile naha alla ei kujutle, eks. Asi on selles, et rasvapõletusest saadud energia on mitmeid kordi vägevam süsivesikutest saadud energiast ja hästitreenitud inimese energeetiline logistika on tavaorganismist tunduvalt effektiivsem. Lisaks on teada, et sellist jahti peeti mitmekesi koos, see polnud vaid vastupidavuse proov, vaid ka strateegiline saavutus, sest oli tarvis jooksutada surnuks konkreetset antiloopi, kes kavaldas sellega, et üritas karja sulanduda. Füsioloogilisilistele kohastumustele on ka selles artiklis (jah, wikipedia, sest akadeemilist uurimus lugedes vajub paljudel pea laiali) viidatud. Evolutsioon katsetab küll pimesi, aga kohastumused ei arene tühja välja, see oleks mõttetult kulukas.

    Ma ei ole "Born to Run" apologeet vibramite mõttes, ehkki üks paar mul neid on - seisavad paljuski varnas praegu. Sel ajal kui raamat maakeelde pandi, oli raamatu haip USAs juba vaibumas, vibramite hoogsast kasutustest tulenevad esimesed kohtulahendidki käes... ja tulemusena hakkas uut trendi looma vastupidine, maksimalistlikku joont ajav Hoka One jooksususs, mille turundamine rajaneb veel suuremal jaburusel kui vibramite äärmus. Minu meelest väga õpetlik lugu, kuidas väärt katse loomulikku jooksutehnikat leida mandub mingiks äärmuslikuks trendiloomeks.

    Raivo

    VastaKustuta
  67. Anonüümne11:55

    Aga Obama ütleb, et eurooplased, astuge kõik Venemaa vastu välja. Ja homovärk olevat üks hea asi, ütleb meie Ameerikast saadetud president.

    VastaKustuta
  68. Anonüümne12:15

    "Lödipüksid" (E. Savisaar, T.H. Ilves, U. Paet) pole poliitikas vähem edukad kui "atleedid" (A. Ansip, J. Ligi, T. Rõivas). Lödipükse on juba arvuliselt rohkem.

    VastaKustuta
  69. Anonüümne12:17

    Arvan, et Priidul on sisuliselt õigus. Nn treenimise maailmameistreid on üsna palju, kes jooksevad tuimalt pikki otsi.
    Kiirust peab ka olema ja noorest peast peab seda arendama.
    Lisaks: Priit - vaata odaviske tulemusi. No hea küll - tippudel olid planeerivad. Kuid näiteks oma 54 meetriga olen juba 1967-st aastast kooli edetabelis kõrgel kohal. Kivide loopinise pealt

    VastaKustuta
  70. Anonüümne12:56

    Praktiseeritakse küll kubepükstes naturaaljooksu, töntsi pulsiga pakis loivamist, ultrajookse või muid jooksumoe narrusi, kuid põlved on pekkis ikkagi Pulleritsul. Ebaõiglane.

    VastaKustuta
  71. Anonüümne13:09

    Kiire mees käib tunniga ära (nagu Pulleritsu tunnised ukselt-uksele rattatrennid) ja tuleb saagiga tagasi.
    Teine mees kaob terveks päevaks metsa, naine kodus igavleb.
    Kummal on suurem tõenäosus järglasi saada?

    VastaKustuta
  72. Anonüümne13:29

    Silmatorkavad sarnasused SEB Tallinna maratoni, Öö-, selveri- jt selliste jooksude ning geiparaadide vahel ei ole muidugi juhuslikud.
    Punane, sinine, roheline, kollane, oranž, lilla. Ikka neoonina. Liibukatena. Ümberrõivastumised. Nagu ei ole juhuslik ka Riia maratoni karneval ja lõunanaabrite gei- ja veel hullemad skandaalid.
    Kubemejooks ja rohelised konnakostüümid - kas süütu "pullitegemine" või hoopis libeda tee algus?

    VastaKustuta
  73. Lp 12:56, pole siin hullu midagi - minu sisuldasa olematu trenni pealt joostud 800 meetri rekord 1.55,9 on IAAFi punktitabeli alusel hulga kõvem tulemus kui siin nende kõigi kubepükstes naturaaljooksjate, töntsi pulsiga pakis loivajate, ultrajooksu ja muid jooksumoe narride pikkade-pikkade aastatega ja pikkade-pikkade (sisult sihitute ja resultatiivsuselt tarbetute) aeglaste kulgemiste baasilt saavutatud tulemused.

    Ja pole hullu, et põlved enam joosta ei kannata. Sest mu isa on andnud mulle eluks kaasa väärt tõdemuse. Kuulake nüüd kõik, millise:

    parem üks kord elus lõvina möirata, kui terve elu lambana määgida.

    See 1.55,9 on siinses kontekstis minu möire. Teised tegelevad jätkuvalt lambana määgimisega - kulgevad ja kulgevad, aga tulemust ei tule, mitte mingit.

    VastaKustuta
  74. Anonüümne14:30

    > parem üks kord elus lõvina möirata, kui terve elu lambana määgida.

    Pullerits paneb asjad paika.

    VastaKustuta
  75. H ja K14:42

    küll lödipüks, kes pole isegi maratoni läbida suutnud joostes, võib oma albundylikku kolme mahapuudet ühes mängus, siin kedrata. hale tüüp.

    VastaKustuta
  76. Anonüümne14:46

    PP paneb taaskord puhast kulda!
    Meistrit tunned pintslitõmbest, meistrit tunned suletõmbest.

    Sentens lõvist, lambast ja häältepaelte võimekusest palun kroonikul kanda blogi kullafondi rasvaste tähtedega.

    VastaKustuta
  77. Anonüümne14:47

    800m 1.55 tuleb ikka keskmaameestelt päris kergelt. Ei saa võrrelda iaafi tabelit, mis on nässide poolt teab mis loogika järgi konstrueeritud. Maratoni ja keskmaad on väga keeruline võrrelda. Ma usun, et maratoonar, kes jooskeb 2.15, jooskeb ehk ka 800m 1.56 kanti, mis ei tähenda, et need võrdsed tulemused on. Peaks olema teada lähtealused, metodoloogia jms. Kindlam viis võiks olla tunnetuslik alus ja sellist võrdlust kannaksid välja vaid jooksjad ise.

    VastaKustuta
  78. Anonüümne14:52

    Väärarvamuste tekkimise vältimiseks, kõrvalmärkusena, olgu öeldud et Raivo Alla kindlasti pole mingi aeglase pakisjooksmise apologeet. Alla, usutavasti, võiks ka hoopis lühematel maadel väljapaistvaid tulemusi saavutada. Üldine massi voog ainult surub meie andekaid keskmaamehi (või potentsiaalseid keskmaamehi) algul pool-, seejärel täismaratoni distantsile. Näited on kõigile teada, pole vaja nimetada. Kristo Reinsalugi - enesemääratlus maratoonar - on sellest kirjutanud.

    VastaKustuta
  79. Anonüümne14:57

    Islabike on hea ratas. Ostsin sealt oma poisile 16" variandi. Tõsiselt kerge kaalub 5kg.
    Kuid ostmine sealt oli ikka pain of the ass. Ülekannet teha ei saa, läbi neti makset teha ei saa, aktsepteeritakse mingit tshekki, mis kehtib ainult inglismaal jne. Mis veel parem kui nad kuulsid, et ma olen idaeuroopast, siis keeldusid üldse müümast. Ida euroopas tehakse muidu kohe nende ratas järele. Põhimõtteliselt sain poisile ratta nii, et inglismaal elav ingalane läks nende poodi, ostis ratta ning saatis ise Eestisse. Kuid ratas on seda väärt. Kui keegi soovib näha, siis Tartus võin näidata.

    Teet

    VastaKustuta
  80. Anonüümne15:12

    Vibramid varvassussid on väga head. Kuid nendega peab esialgu jooksma maastikul ja mitte iga päev. Kuni pöid ja varbad juba lihaselised ja sääremari sooneline, siis võib jätkata. Sihtgrupp on noored, kerged, jooksjatüüpi inimesed. Kui keskmine 4 tunni päntajalg nendes jookseb, siis on jah traagikat ja kohtukeisse oodata

    VastaKustuta
  81. Anonüümne15:14


    https://www.facebook.com/pages/Fc-%C3%9Cksjalgv%C3%A4rav-Beach-Soccer-Team/146847782049449

    Poosetamine, poosetamine, poosetamine
    Nartsissism
    Kameraderii, kameraderii
    Hõisked iga õnnestunud mänguvõtte puhul
    Emblevad mehed
    Pallimäng liivakastis
    "Suurte liigade" imitatsioon
    Sponsorid, reklaamid,
    Suurte kirjadega särgid
    Fännide nänn
    Kehaline selle juures pole just super
    Ülekaalulised
    Kuigi andeid nagu oleks

    - Tõeline mees ikka teeb ratast, suuska, jooksu. Üksi. Vihmas, tuules

    VastaKustuta
  82. Anonüümne15:28

    15:14 väga õige tähelepanek
    Võistkonnasport on ikka eriliseks pedenduseks läinud. Vaadake korvpalli. see sissejooksu tseremoonia on väga lapsik. Vabaviskajale, olenevalt sellest kas saab sisse või mitte, käiakse kogu mansaga pihku patsutamas. Milleks? NBA-st tuleb seike tsirkus, et kui oma mees korvi viskab, siis kargab kogu vahetuspink püsti, nagu oleks maailmaimega hakkama saadud?

    VastaKustuta
  83. Anonüümne15:56

    Ega kahe poole või kolme tunni jooksjad maratonis polegi sportlased. Tegemist on liikumisharrastajatega. Seega ei saa neid võrrelda Priidust 800m jooksjaga. Priidu omaaegne uljus ja ambitsioon võis oli vähemalt esialgu jõuda tippu, teha tulemusi, mis oli igati õige.

    VastaKustuta
  84. Anonüümne16:36

    08:07 täitsa õigus,
    Kõige austuse juures 800m kohta, 1500m on kuninglik distants. Kas mister Pulleritsu parim aeg seal pole mitte 3.51,6?
    Aga aga, kui soovid paugutada 1500m, õpi moslemitelt. Muide maailmarekord viimased 30 aastat ja karta on et 10 veel on 3 moslemi jagada. 1985 tegi Aouita 3.29, 90-tel valitses Morceli ja 2000 alates on rekord El Guerroj käes, 3.26,0
    Vaadake juutuubist millise sammuga vedasid Morceli ja ElGuerroj viimase ringi. Kuidas nii povvarful sammu saab? Tõusu joostes? Kangiga kükkides? Koraani lugedes?

    VastaKustuta
  85. Anonüümne16:39

    Retsept on lihtne. Tuleb leida maarajoonidest noor andekas mees, kes tööd ei pelga. Valida meeskonna juhiks härra Raul Rebane. Too siis hioolitseb ülejäänu eest.

    VastaKustuta
  86. Anonüümne17:05

    jah kintsud peavad sitked olema, et kolmas ja neljas ring 56 sekundiga udjada. Kopsulihased ka kõvad. Õhku kulub palju. Kas on meil siin mõni kunn, kes teab kuidas miili joosta nii et pirrud kahest otsast ... ?

    VastaKustuta
  87. Karvajalg Harku Vallast17:57

    Priit oli omal ajal tõeline Gasell! Ma olin tatikas sellel ajal, kui Priit staadionil lodipükstele suhkamit tegi. Trennis paneb rattaga sellise pasaga, et isegi Tony Martin ei suudaks tuules püsida. Fantastiline alfaisane, kui möirgab, siis lödipüksid kardavad. Täielik eeskuju minusugusel trenni maalimameistrile. Huvitav millega see aasta suusas üllatab?

    VastaKustuta
  88. Anonüümne18:12

    Araablased ruulivad. London 2012 oli kah, alzeerlane võitis - selline povvarit täis poiss.

    VastaKustuta
  89. Anonüümne18:14

    Kui Piit on 3.51 jooksnud siis ta võiks rääkida mis tunne on viimasel ringil kui kere karjub appi

    VastaKustuta
  90. Anonüümne18:23

    Priit oli väga gasell. Korraliku treeneri olemasolul oleks sub 1.49 kindel laks.
    Jõutreening, teravad intervallid, lõunalaagrid: loom oleks sisse aetud ja mõnel soojal õhtumiitingul valla päästetud. Vabariigi koltunud edetabelid oleks ümber joostud.

    VastaKustuta
  91. Anonüümne18:33

    Peale sitkete kintsude peab olema veel erakordne organism - selline mis sööb tekkiva piimhappe uuesti energiaks. Selliseid mehi on maailmas vähe, PP oli üks, kuid ei tabanud vist erakordset talenti ära.

    VastaKustuta
  92. Anonüümne18:48

    Kolja Vedehhin pani kevadel hirmsa aja poolmaratonis 1:03.50 ning kadus siis nagu vits vette. Kas selle aja kohta keegi kahtlusi ei avaldanud?

    VastaKustuta
  93. Anonüümne19:56

    Hea, et jooksuteema üleval on. Ei tea kuidas teiega on, aga hinge kipub ootamatult pugema kahtsuse moodi tunne - Mukunga tagasipöördumise tõttu oma kodumaale. Kui mees võttis vaevaks võita rajarekorditega sellised jooksud kui Elva mäejooksu ja Paide-Türi jooksu, siis ta ei ole lihtsalt väle jooksumees, vaid ka sisuga vend. Mis oleks, kui mees ikka meie talve ära näeks? Kurat, siis kui väljas 15 kraadi pakast, paneks ta Käärikul lumelaudadele, peale Kekkose rada kütaks mehele saunas kasevihtadega korraliku keretäie, arvan, et saaks asja, rohkem kui Vjatšeslavidest, Pavelitest, Iljadest ja Romanidest. Te võite ju vastu öelda, et ebaaus – kõik auhinnarahad lähevad sel juhul temale. No palju seda raha siis ka kogunes? Vaevalt et niigi paljukest, et Lembergilt end vabaks joosta.
    Teiseks, Mukunga treenigpartner on kah soojal maal. Kevadel oleks aga sellist meest hädasti vaja. Möödunud tormilistel päevadel lubasime kui üksmees Toompeal olla, ja üks mees läkski...
    IAAF punktitabelid on toredad asjad (kaotusprotsent on siiski kõige toredam!) aga hindame jooksjat sõltumata tema distantsist ikka terasemalt, tähelepanelikumalt.

    VastaKustuta
  94. Anonüümne19:56

    Mäletan, Priit oli imemees, jah, jooksime omal ajal koos. Kurat, vend ei olnud enne trenni teinudki, kui ülikooli läks. Keegi temast midagi ei teadnud, vaid Tartu koolipoisid olid kuulnud ja näinud, et mingi teise keska poiss jaksab kah pisut joosta. Ehk akumuleeritud kilometraazh oli tal keska lõpuks sisuliselt null!! Siis hakkas ülikoolis trenni tegema, kuigi mina seda trenniks ei nimetaks, mis ta tegi, ja siis pani tüüp kevadel järsku muudkui 1.58 kanti, mingi pooleaastase trenniga ainult, küttis kõigile vanadele rivaalidele pähe, kadunud Aivar Kitsele ka. Kõigil oli karp lahti ja mokk töllakil. Siis vist läks nii, et loll vene võim ei tajunud ära, milline erakordne jooksutalent on talle sülle sadanud ja kupatasid noore mehe kaheks aastaks kroonu leivale. Sealse vee ja leivaga pandi ürganne puhtalt öeldes peesse. Kui Priit tagasi tuli, mäletan, oli ta vene kroonust ülekaalus ja polnud kaks aastat mingit sporti teinud. Mäletan, kui ta värskelt tulnuna Tamme stadkal 8000t jooksis. Raskelt tuli, mu meelest läks isegi üle 2.10. Selle s*ta pealt jälle end vähem kui kahe hooajaga 1.55 peale töötada oli ikka imede ime. Temaga võrreldes on siin tänapäeval tõesti ainult poosetajad ja jutupaunikud.

    End. konkurent Taaralinnast

    VastaKustuta
  95. Anonüümne20:08

    Author, Teet, ei tähenda veel, et mees on
    autoriteet

    VastaKustuta
  96. Anonüümne20:10

    Endine konkurent Taaralinnast räägib õigust. Olematu trenni pealt suutis PP imesid korda saata.

    VastaKustuta
  97. Anonüümne20:20

    Nooh, veel natuke ja 100 kommi käes. Lausa rõõm selliste spetsialistidega sama kommentaariumi jagada

    VastaKustuta
  98. Anonüümne20:48

    Sattusin kogemata Tiidreku viimast sissekannet lugema. No ma ei tea, ikka väga imelik. Tiidrek, Mukunga ja veel hulk toetajaid aitasid tüdruku kooli õppima. Ah? Kas siis algkoolis käimine Keenias on nii kallis, et peab lausa hulgem sponoreid olema? Kuidas need teised lapsed siis kooli pääsevad? Kõigil ei ole ju euroopa onudest sponsoreid?

    VastaKustuta
  99. Anonüümne21:14

    Nii see on, 20:48. Dr Holden aga postitab oma blogisse hoopis Kreekamaalt. Ja märksõnadeks on temal: ateena, authentic marathon, Greece, maraton, olympic marathon, pheidippides, Priit Pullerits.
    Kreeka betoonist ja räpasevõitu megapolis pole sportimiseks just kõige sõbralikum koht. Nii või teisiti on Holden aga sinna sattunud ja tahab homme maratoni läbida.

    VastaKustuta
  100. Väga palju huvitavaid kommentaare - aitäh!

    14:47 kirjutab:
    "Ei saa võrrelda iaafi tabelit, mis on nässide poolt teab mis loogika järgi konstrueeritud. Maratoni ja keskmaad on väga keeruline võrrelda."

    Milleks pilduda selliseid arrogantseid mõttetusi? IAAFi punktitabel ei ole kokku pandud nässide poolt. See on konstrueeritud selge loogika abil - uurige, see kõik on kirjas ja olemas. Ja see punktitabel ongi just koostatud selleks, et võrrelda maratoni ja keskmaad, tõkkejooksu ja vasaraheidet. Kogu süsteemi aluseks ongi, et viia erinevate alade resultaadid üksteisega korrelatsiooni.

    Sellised hüüatused, et tabeli koostajad on nässid ja tabelis pole loogikat ja asju ei saa võrrelda, ei ole selle blogi kommentaariumi väärilised. Palun sellise sogaga rohkem mitte esineda. (Kuigi saan aru, miks sellise sogaga on arvatavasti välja tuldud: sest tuleb välja, et kommenteerija maratonitulemus, mida ta on imetlusväärseks pidanud, ei ole tegelikult suurt midagi väärt - siis on pettumus kerge tulema ja loomulikult on siis süüdi tabeli koostajad ja üldse kõik teised, sest nad ei jaga matsu. That's pathetic!)

    VastaKustuta
  101. Anonüümne21:23

    Holden on mees teiselt planeedilt. Täpselt nagu Pullerits.

    VastaKustuta
  102. Anonüümne21:29

    Kui 800 m jooksus avalduvad mehe parimad kiiruslikud omadused,
    siis rullid on need, toovad nähtavale mehe ürgse võimsuskestvuse.
    Treenitud ölavööde,
    ülakeha jõud,
    koordinatsioon,
    jõuline rütmiline liikumine ...
    Pühendunud rulli harjutajaid on Hiiu-Astangul üha rohkem. Üksteisega silmsidemes, varsti ehk juba rongina

    VastaKustuta
  103. ...Tartus Tähtvere ehk minu-nimelisel ovaalil oli täna pärastlõunal peale minu veel vaid kaks meest. Ja nood ka lahkusid, kui sadama hakkas.

    VastaKustuta
  104. Anonüümne21:48

    Tartu käib alla. Seevastu Põhja-Eesti - Karvajalg tegi oma brigaadiga tempokrossi. Paduvihmas.

    VastaKustuta
  105. Karvajalg Harku Vallast22:04

    21:48 õigust räägid. Homme võiks rongi teha, kes peale hüppab? Hetkel on aeg, kus panna tuleb ja tibusi loeme TM-il. Lõuna-Eesti on Põhja-Eesti väikevend, nii on ja nii jääb punkt.

    VastaKustuta
  106. Anonüümne22:13

    Ei ole midagi, me veame Lõuna-Eesti lödipüksid veel ülesse. Siis teavad et ei mune vaid alustavad hommikut külma veega üle uhades.

    VastaKustuta
  107. Anonüümne22:17

    Vaadake Kristo Reinsalu! Mees nagu tiiger. Kui on vaja Tallinnas maratoni joosta - jookseb. Kui on vaja Valgas maratoni joosta - jookseb. Tõeline multimees.

    VastaKustuta
  108. Anonüümne22:19

    Lõuna-Eesti mehed ei saa rongi teha - ei saa mehi kokku, nagu Pullerits ütleb. Nadi.
    See aga, et Holden Ateenas maratoni jookseb, on tegelikult kuramuse tore. Et igas Vahemere sadamas oma Hemingway. Kõik need transfeerid ja lennujaamades passimised ja hotellide broneerimised. Ateenasse otse ei saa, läbi Frankfurdi.

    VastaKustuta
  109. Anonüümne22:26

    Kui läti mustlased gastroleerima tulevad peavad Põhja Eesti leegionid appi tulema. Kurb kui Lõuna Eesti nii kössi vajunud. Ometi on seal juhi- ja oraatorivõimetega mehi nagu Pullerits ja Pärtel kes mehi suudaksid mobiliserida.

    VastaKustuta
  110. Anonüümne23:00

    Priidult täna Postimehes suurepärane rekonstruktsioon (mida ilmestab hoogne ja kaasakiskuv stiil), kus tavaline tartu kaabakas (kirjapildi originaal säilitatud) ja mees, kes-arvab-et-RE-ta-surma-soovib (hinnang muutmata) omavahel omapärast Taaveti ja Koljati võitlust peavad.

    Vanasti oleks kihelkonnas seda halenaljakat siia-sinna-siia-sinna tõmblemist nimetatud sõnadega:
    ahh, eks ta üks pask ole...

    PS. Väärt allikad on olnud.

    VastaKustuta
  111. Anonüümne00:09

    No, Priit, ära nüüd üleliia hoogu ka mine. P-ska ühest ämbrist teise ümber valada pole mõtet.

    VastaKustuta
  112. Anonüümne01:13

    [rekonstruktsioon]

    Piloot võttis tuurid üles.
    Möirgega alustas lennuk hoovõttu.
    See on lühike periood, ainult ehk paar minutit, kus pannakse täiega.
    Instinktiivselt klammerdus Holden käetugedesse ja tõmbus kössi.
    Vanamehed ees ja kõrval ei paistnud end häirida laskvat.
    Lendamisega harjunud või oli neil ükskõik.
    Mis neid halvast aetud habemega, paljaneva pealaega, odavapoolsetes mitteelegantsetes jopedes kesk- ja vanemaealisi iiri, taani jm EL mehi Tallinnasse toob?
    ... Peenemale rahvale, Brüsselisse sõitvatele oli lennuki eesotsas eesriidega eraldatud omaette osa.
    Välismaratonile minek on omaette ooper.
    Hotell tuleb võtta stardipaiga lähedale.
    Välikäimlatesse võivad olla järjekorrad. Selleks tuleb valmis olla.
    Hommikusööki ei tohi maha magada.
    Piletid tuleb varakult ära broneerida ja välja osta.
    Regamine on paras õnnemäng.
    Hulkumine Schipoli lennujaamas.
    Next leg
    Transfeer lennujaamast nr X95 bussiga kesklinna.
    Syntagma väljak.
    Hotelli otsimine. Check-in.
    Käik 24/7 toidupoodi.
    Varustuse laialilaotamine.
    Uni

    VastaKustuta
  113. Anonüümne08:13

    Pikemalt ei hakka kommenteerima, aga iaafi punktitabeli alusel tuleb välja, et ma olin hoopis kaugushüppaja ja ka odavise oli peaaegu samast klassist, kuigi enda arust jooksin 800m. Võrdluseks 1.54,2 andis punkte pea sama palju kui minu kauguses tulemus 6.80. Absurd! Julgen täie veendumusega öelda, et kaugushüppe tulemas ei kannata jooksu tulemuse kõrval võrdlust väljagi, see on nii kehvast klassist. Võrrrelge veel näiteks omaaaegset PEDA normi kauguses , vist oli 5.50 hindele 5. See teeb 1000m ajakas 2.45. Kumb on kõvem?

    VastaKustuta
  114. Anonüümne10:34

    Priidul on must-valge ansipilik käsitlus. Vaatad iaafi tabelit paned joonlaua peale ja selge pilt. Vaatasin põgusalt numbrite taha ja ma ei näinud kusagilt viidet, et oleks arvestatud spordifüsioloogilise aspekte. Ma ei ole sellega nõus, et tabel on abslouutne, seda me ei kritiseeri, see on dogma. 800m on ka juba sellepärast raske võrrelda maratoniga ka sel põhjusel, et maraton on lisaks võistlusspordialale ka rahvaspordiala. 800m rahvasportlasena ilmselt keegi ei harrasta, maratoni aga küll, Süveneme terminoloogiasse. Mis on tippsport, saavutusspüort, rahvassport, tervisesport, kes on liikumisharrastaja jne?.Ei saa võrrelda rajal võistlusssportlasi maratonis tagumiseotsa meestega. Tahan öelda, et iaafi tabel on eksitav ja pimesi kõiki ühte patta pannes on lühinägelik. Siinkohal rõhutan, et ma ei ole kunagi maratoni jooksnud ja ei kavatsegi joosta. Mul ei ole vaja kellelegi midagi tõestada. Need ajad jäid noorpõlve.

    VastaKustuta
  115. Anonüümne10:41

    See tavaline Haanja kaabakas ehk (isehakanud)dr Holden on seekord oma blogipostituses Priidule üsna teravalt ära pannud. Otse kümnesse, ilma ilukirjanduslike finessideta. Isalõvi on nurka surutud ning võib ainult aimata, missugune möire sealt Holdenile vastuseks tuleb.

    VastaKustuta
  116. Anonüümne12:08

    PP pole mingi tiiger. Tavaline porikärbes ainult, kes oma lõputu suminaga tähelepanu taga ajab. Vahest leiab tähelepqnu asemel kärbsepiitsa. Nagu nüüd.

    VastaKustuta
  117. Anonüümne12:32

    Postimehes oli väga asjalik kommentaar (kirjapilt muutmata).
    Usun, et hr/pr Pudi ei pahanda.

    Pudi: "Vaat Gräzin. Meduus on ilma ajuta suutnud eksisteerida üle 650 miljoni aasta.
    See fakt, peaks olema suureks lohutuseks sinule ja sinusugustele."

    VastaKustuta
  118. Anonüümne13:13

    Sama hästi võiks võrrelda traktorit ja BMW-d ning öelda, et traktor on parem kuna künnab põldu. Idioot

    VastaKustuta
  119. Anonüümne14:02

    Ärge öelge, et Igor Gräzinil pole enam šanssi!
    Poliitilise kultuuri, temperamendi ja - last, yet not least nime poolest sobiks Gräzin pigem Vene kui Euroopa parlamenti. Tal on ka vastav kogemus NSVL Rahvasaadikute Kongressilt.
    Peaks Eesti ala taas piiride ümbertõmbamise aega sattuma - mis lõuna pool on juba alanud, ei saa kunagi kindel olla, milliseks tulemus kujuneb.
    Obama ütleb, eurooplased, minge tehke venelasele kambakas. Walesa praalib, et sõidab valgel hobusel Moskva kremlisse sisse.
    Poola ei ole rahul oma piiridega ja tahab enamat.
    Aga kes neid poolakaid teab. 1939 said sakslastelt kümne päevaga sisse.
    Ärge öelge, et Igor Gräzinil pole enam šanssi!
    Lootus sureb viimasena-

    VastaKustuta
  120. Anonüümne14:18

    Kas ainult mulle tundub, et Eesti poliitikast on saanud poosetamine?

    VastaKustuta
  121. Anonüümne15:53

    Holdenil loom on sees. Veebruarist juba. Otsib, kus välja lasta.

    VastaKustuta
  122. Anonüümne19:24

    Priit paneb kulda. IAAF-i punktitabeli tegid ässad ja siin pole rohkem möliseda midagi. Keiss suletud!

    VastaKustuta
  123. Anonüümne19:40

    Mehed, olete nagu eided, vingute siin selle IAAF-i tabeli kallal, et küll ei ole see õige ja küll ei ole teine adekvaatne. Kord kärss kärnas, kord maa külmunud. Ja mis on teie argumendid rahvusvaheliste spetsialistide konsiiliumi vastu??? Mingi ajuvaba subjektiivne maratonist nikastatud vildakas arvamus... Saage üle! Ma saan aru, et see on teile löök allapoole vööd, et teie maratoni aeg ei ole sittagi väärt. Vaadake tõele otsa - ega ei olegi! Leppige sellega. Ja õppige sellega elama, et see, kui te maratoani 3:17ga (nt) läbi jooksete, pole tegelikult essugi väärt. Sest see, mehed, on kaotud võitjale üle 50 protsendi!! See ei saagi miskit väärt olla. Kui Priit kaotaks ma 800 MR-le üle 50 %, oleks ta aeg üle 2.30 - no see ei ole ju mingi aeg, vanasti jooksid koolipoisid seda "lambist".

    VastaKustuta
  124. Anonüümne20:07

    Saabunud on ka Dr Holdeni tulemused Ateena Authentic maratonilt. Vahetempod (min/km): 6:46, 6:46, 6:53, 7:23 (21.1 km), 7:53, 8:18, 8:11, 7:53, 9:03.
    Agadest on näha, Haanja100 istus mehel veel jalgades.

    VastaKustuta
  125. Anonüümne23:34

    Siin kullapuistajaid mehi ikka jagub, nagu sa Valdemar (11:12) isegi. Elunäind silm tunneb juba kaugelt ja ilmeksimatult ära vana sitke eesti tõu - kindel kui kalju, tugev kui mastimänd.

    Hoiame kokku, lapsed valitsuses on väga rabe plaan...
    Ole meheks!
    Edmund

    VastaKustuta
  126. Anonüümne00:21

    Lödipüks Paet sobis Inglise aristokraatia degenereerunud esindajatega suhtlema siiski sada korda paremini kui too värvitud peaga vilava pilguga pisisuli vabandust ärinaine. Paetil siiski oli mingil määral stiili. Praegu aga, kas Eestil on välisministrit vaja? Ei ole ju!

    VastaKustuta
  127. Anonüümne02:52

    http://www.sportfoto.com/ee-et/3-tartu-linnamaraton-sugisjooks-2014/1190
    Kas need inimesed poosetavad?
    Ütleks, et ei, mitte.

    VastaKustuta
  128. 20:07, kas need on tõesti Ain-Ivar Tupi mingid keskmised kilomeetri ajad maratoni... jooksul???

    VastaKustuta
  129. Anonüümne08:50

    Paetil ja stiili? Kortsus ülikonnas paksuke. Pintsaku vahelt välja turritav kõht. Pugejalik olemus. Väga hale inglise keel. Selline vm oleks ehk aasta kaks peale iseseisvumist mõistetav olnud. Et sovjeeto immits veel küljes. Aga täna?
    Sõnumit või autoriteeti Eesti vm-il ei ole (ega tule). Olenemata inimesest kes meie vm-i kehastab. Olgu siis juba sile ja esteetiline. Pole häbi vähemalt.

    VastaKustuta
  130. Valdemar09:32

    Karm, väga karm. Maratonijooks sportlikus paradigmas on karm. Jooksed ja kannatad. Rinnus oleks kui tulekera sees ja põlved lausa tundetud, aga veel on tulla viimased 17,5 kilomeetrit. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
    Kas nägite mida jutustab meile Edmund (01:25)
    ..... ampsataksegi ainult noores (h)eas, sest hiljem pole enam ei vemmalt, millega lajatada ega ka kuraasi, mille laineharjal kalastada. Siis on oma eide selg turvaline tugi ja määratleb horisondi piirid.
    Milline elutõde! Kus on alles kogemus! Kamraad Edmundis räägiks nagu vana Buda ise.
    Aga mis on asja iva, mida on siit õppida noortel, keskealistel ja miks ka mitte vanadel? Aga seda, et jookse 800 kuniks veel vemmal kange ja silmist sulatina välja kiirgab. Ära vaata tagasi, ära vaata kõrvale. Kägista konkurendid armutu lõpuga. Vea viimased 300 nii et tolbajoobid näost rohelised. Pärast on küll tagareied valusad, aga ka rõõm hästi tehtud tööst.

    VastaKustuta
  131. H ja K09:46

    iga tempo maratoni läbides on parem, kui seda mitte kunagi läbida ja niisama tänitada.

    VastaKustuta
  132. Anonüümne09:52

    Eit, õu! See
    ei tõuse ...

    Liiga vara annavad Eesti mehed alla. Liiga vara.
    Välja arvatud maratonis. Miks on 42 km läbimine nii ülimütologiseeritud?

    VastaKustuta
  133. Anonüümne09:58

    Austades inimeste kannatusi, peab siiski ütlema, et ülalviidatud linnamaratoni piltidel enamus kulgejaid ei tee isegi katset joosta.

    VastaKustuta
  134. Anonüümne10:10

    Jah, tõesti, väga müstiline. Kuidas seletada lahti maratoni mütoloogisus? Loodame et suusabloogi peafilosoof Pärtel aitab meil selgusele jõuda.

    VastaKustuta
  135. Anonüümne10:14

    Priit, sa võib-olla ei usu, aga mitte keegi, isegi mitte sina, ei ole võimeline maratoni läbima sinu 800 meetri, 1.55.9 tempos. Ses mõttes on veidi kohtlane võtta sõna Holdeni tempo kohta. Juba nõukogudeaegses filmiklassikas on öeldud kuldsed sõnad, et "ära teota naist, kellega sa maganud ei ole". Sulle kehtib sama: seni, kuni maratoni jooksnud ei ole, ja ilmselt sa seda kunagi ka ei tee, seni võiksid maratonijooksjate, maratonitempo ja maratoni jooksmise mõtekuse/mõtetuse kohapealt veidi vaiksem olla. Sest sa ei saa aru. Ja ei hakkagi saama, seni kuni seda jooksnud pole.

    VastaKustuta
  136. Jah, 09:58 ütleb väga tabavalt: ega see, kui keegi õudselt kannatab, kui tal on valus siit ja sealt, tee teda maratonis veel jooksjaks, kui tulemus jääb 3:30 kanti ja sellest aeglasemaks.

    VastaKustuta
  137. Anonüümne10:34

    Valdemar ütleb asja!
    Noored sälud, eriti aga läbitatsajad, nendest sõnadest tuleks palju õppida, et mitte moraalselt laostuda ja surivoodil saaks süümepiinadeta silmad kinni panna.

    VastaKustuta
  138. Anonüümne10:38

    Huvitav. Inimeste võimed on erinevad. Mõned jooksevad terve elu, aga maratoni ikka alla 4 tunni ei saa. Mõned aga ei jookse üldse, ja jooksevad maratoni alla 3 tunni.

    VastaKustuta
  139. Anonüümne10:45

    Et maratoni läbimine avardab mõttemaailma?

    VastaKustuta
  140. Anonüümne10:53

    No ega inimest selleläbi alandada ei saa kui tema võimed vajalikule tasemele ei küüni. Las sõtkub pikka maad. 800m jooksmisega oleks pilt veelgi koomilisem. Valdavalt on ju tegemist mittesportlastega vaid tavaliste lihasuretajatega va. mõned erandid. Mina isiklikult olen võimeline hetkel maratoni iga kell jooksma kiiremini kui 3 tundi, aga selleks puudub mul lihtsalt vajadus. Mul puudub ka vajadus lühematel maadel ennast näidata. Samas ma ei mõista neid hukka, kellel see vajadus on.

    VastaKustuta
  141. Anonüümne11:18

    Ma tean ühte meest, sportlikku klassivenda, kes samamoodi seletas, et tea ei saa aru, kuidas maratoni üle 3 tunni joosta saab. No istus ja arvutas ja teatas, et iga kell alla 3 tunni. Ja siis, Tallinna SEB-l asus seda kihlveo peale antud lubadust ja väidet kaitsma. Veidi üle 4 tunni tuli. Ja mis peamine: tal ei olnudki häbi, et kihlveo kaotas. Hoopis suur imetlus iseenda üle, et ta selle üldse läbi jooksis. Ajast sai hoopis teisejärguline asi. Ja nüüd jooksebki selle mõnu pärast, mille see valu annab. Mina saan temast aru.

    VastaKustuta
  142. Anonüümne11:20

    Te sõbrad ei saa aru. Priit ega keegi teine siin ei "mõista hukka" ega "tee maha", vaid "kutsuvad üles". Siin on suur vahe. Mõelge selle üle. Kui ei taha 800 joosta, võtke 1500 ette, katsetage 3000 takistusi. Üleelusuuruseid distantse jätkub. Rasked on kõik need distantsid, aga ülendavad hinge. Maraton ülendab ka, aga maraton ei ole nii meediaseksikas. Sest maratoni jooksevad kõik arnokäpikud, kelle nime taga protokollis 6:35.22

    VastaKustuta
  143. Anonüümne11:51

    Aaa. Võimalusi selles numbrimaagias ei ole siis eriti palju: 1.55.09, seda ei suuda praegu isegi veel etioopialased. 2.55.09 on aga juba mõtetu aeg. 3.55.09 ei ole enam ammu jooks ja 4.55.09 on jalutamine. Koeraga.

    VastaKustuta
  144. Anonüümne12:13

    Asi pole sekundites ega kilodes, vaid kont-sept-sioonis. Priit võitleb justnimelt teie maratoni eest. Et maraton hädise 3 tunniga joosta, peab kiirust olema vähemalt 2.15 eest 800m. Nagu see sinu sõber, kes arvutas endale 3 tunni maratoni. Maratoni teine pool ei kulge ju lineaarselt, vaid langevas logaritmis. Seda ta on, päntajalad, jõud kiirus ja hoog voolib jooksusammu. Peab arvesse võtma ega tänapäeval ei ole selleks kõigeks aega. Imitatsiooni tuleb teha siis jooksu pealt.
    Aga sündinud on uued autoriteedid - Eldur ja Valdemar, mehed kes teavad mida räägivad

    VastaKustuta
  145. Pidage vastu ja püsige lainel, mehed! Peagi panen välja üksikasjalise järele- ja läbiproovitud retsepti konkreetsete nõuannetega, kuidas saada korralikuks jooksjaks. Selliseks, nagu mina parematel päevadel olin, kui veel jooksuga tegelesin. Ent enne varuge kannatust - te olete siin ju kõik suured kannatajad, kannatate maratonil, ju kannatate ära ka selle, kui ma teie ootustel veidi mängin. Aga täna see kõik tuleb!

    VastaKustuta
  146. Anonüümne12:40

    Autoriteet Valdemaril on kontseptsioon paigas - kägista konkurendid armutu lõpuga - polegi nagu rohkem midagi lisada. Tehke trenni ja kägistage. Kõik muu tuleb niikuinii.

    VastaKustuta
  147. Anonüümne13:31

    ootame kannatamatult
    schnell schnell

    VastaKustuta
  148. Anonüümne13:38

    Kas kellelgi auguga visseri raudasid on pakkuda? Lõunakas on suusalaada kuulutused üles pandud - kui keegi sinna viiks või müüma tuleks, vaataks huviga. Klassikaraudade vastu samuti huvi. Olen vist blogi autoriga umbes samas kaalus.

    VastaKustuta
  149. Anonüümne13:50

    Kas ei saaks juba rutem! Anna tuld, Priit!

    VastaKustuta
  150. Anonüümne14:00

    Priit kaua me ootame?

    VastaKustuta
  151. Anonüümne14:28

    Päev juba üle poole, aga ikka ei ole!!!

    VastaKustuta
  152. Nii vähese kannatamisvõimega mehed... Mul sissekanne juba hommikust saati valmis, ootab vaid käsklust "pusk!" - aga näete, mina suudan kannatada. Kas siit ei lähe äkki millegi olulise vahe?

    VastaKustuta
  153. Anonüümne14:39

    Priit ära mängi meie kannatusega! 150+ kommentaari räägib et ei maksa tulega mängida. Lugu siia ja ruttu!

    VastaKustuta
  154. Anonüümne14:43

    Jõuate 4h+ maratonirajal uimerdada, jõuate ka üle poole päeva oodata.
    Maratonirajal ei pea kiire olema, aga kunsti tuleb luua kiirelt. On küll loogika mõnel päntajalal.
    Vihtuge trenni, ärge kaagutage!
    Jörgen

    VastaKustuta
  155. Hästi pandud, Jörgen!
    Pealegi, ärge unustage vanasõna: kes kannatab, see kaua elab.

    VastaKustuta
  156. Anonüümne14:59

    See pole mingi kunst, mida üle 1,55,9 tehakse. Üle selle on mingi kirjutamiselaadne asi. Kunstist kaugel.

    VastaKustuta
  157. Anonüümne15:02

    Kell on kolm üle ja uut lugu ei ole! See on skandaal! Ma olen väga kiire jalaga mees. 200m 25,9 ja kus on lugu?

    VastaKustuta
  158. 200 m 25,9 - oot-oot, ma vaatan trennipäevikust järele - jah, nii ongi, 5. juuli 1988 7x200 meetrit üle 200-meetrise sörgipausi, noist viimane lõik 25,5ga! Millega te ähvardate, lp 15:02?!!

    VastaKustuta
  159. Anonüümne15:12

    Maratonimehele on 25,9 väga soliidne aeg

    VastaKustuta
  160. Anonüümne15:19

    Kaua me ootama peame? Ei ole kena kommaritel oodata lasta

    VastaKustuta
  161. Anonüümne15:24

    No kui kaua veel???

    VastaKustuta
  162. Anonüümne15:29

    KGB kiusas Jaak Joalat. Stasi kiusas Joachim Gnaucki. PP piinab meid siin ja täna!!!

    VastaKustuta
  163. Palun kõigile vabandust tekitatud kannatuste, ilmselt ülekohtuste eest. Kohe lähevad üles konkreetsed näpunäited, kuidas korralikuks jooksjaks saada. Kas pean noile lisama, et kasutada omal vastutusel?

    VastaKustuta
  164. Anonüümne19:01

    See on iga harrastaja valik, kas sprint või keskmaa. Mina naudin lihtsalt tiksumist kus süda ei hüppa rinnust välja. Ultral saad jooksmis liigutust palju kauem nautida kui kergel 800m jooksus.

    VastaKustuta
  165. Anonüümne09:28

    Üks asi on elu huvitavamaks ja särtsakamaks teha algatades arutelu teema üle kas sprint või maraton. Teine asi on halvustada kõiki neid kes Sinust erinevad. Kõik inimesed ongi erinevad ja see mis ühele sobib, ei sobi teisele. Maailm ongi mitmekesine ja ka harrastusi on väga erinevaid - igaühele oma. Üks ei ole teisest halvem, lihtsalt erinev. Kõik ei peagi tippsporti tegema - see ei tähenda seda, et nad tippsportlastest kuidagi halvemad oleksid. Kõik ei pea ka ühe alaga tegelema. Kõik ei pea ka spordiga tegelema. Maailmas on palju muudki ilusat peale spordi - ja see kõik muu ei ole spordist sugugi kehvem. Rohkem avatust, Priit

    VastaKustuta
  166. Anonüümne10:14

    Erilised poosetajad on muidugi ultrajooksjad:):) Nad ju muud ei teegi 24h kui poosetavad

    VastaKustuta
  167. Anonüümne21:12

    See on ju tore et autor on nii väle 800 meetri jooksja.Kahju et ei ole teda näha olnud(sel aastal) näiteks Kohila jooksu seeriavõistlustel,kus antud distants täiesti olemas.Aga uus suvi on ju jälle tulemas ja ehk õnnestub sellist õiget jooksu meistri osalusel koos rajal nautida(rahvasportlase tasemel).

    VastaKustuta
  168. Anonüümne00:49

    pullekas - Tõeline Jooksja :D
    phäh, milline hale kekutaja.

    VastaKustuta
  169. Minu mõtted siin:
    http://minumaraton2015.blogspot.com/2014/11/toelise-jooksja-otsinguil.html

    VastaKustuta
  170. Anonüümne12:34

    Kui maratonijooksmise eelduseks oleks sõlmida konfidentsiaalsuskokkulepe vaikimiseks, siis ei jookseks tõenäoliselt keegi tänapäeva poosetajatest maratoni.

    VastaKustuta
  171. Tere kõigile, minu nimi on Cristian David ja ma olen pärit Rumeeniast. Olin internetis ja kuulsin inimesi rääkimas, et neid on varem petetud ning mul on hädasti laenu vaja, seega kartsin veebis laenu taotleda. Nägin kolme inimest hr Elijah kohta tunnistamas, et nad said temalt laenu. Ma polnud kunagi varem laenu taotlenud ja kartsin nii väga, et mind petetakse, aga ma uskusin seda, mida inimesed räägivad, ja esitasin laenufirmale taotluse ning kõik oli korras. Nad käskisid mul saata ülekandetasu, mida kasutatakse minu laenu ülekandmiseks. Nad ütlesid mulle, et kardan nii väga, et tegemist on petturiga. Istusin maha ja mõtlesin selle üle ning läksin nende juurde tagasi ja ütlesin, et ma pole seda kunagi varem teinud, aga hr Elijah ütles, et peaksin teda usaldama, et nad aitavad mind. Nii ma tegingi ja läksin tasu saatma, mille nad ütlesid, et peaksin selle oma laenuülekande jaoks saatma. Just täna sain pangast teate, et minu kontol on raha. Täna olen väga õnnelik, et mind pole varem petetud ja ma sain oma 45 000 euro suuruse laenu kätte. Nüüd olen õnnelik ja mu pere ja mina jääme õnnelikuks ja nii edasi. Kõik, kes vajavad laenu, peaksid sellelt ettevõttelt laenu taotlema, ilma et nad petta saaksid, sest see on tõeline ja suurepärane ning ma palvetan, et Jumal kasutaks seda ka edaspidi, et aidata inimesi, kes on nende laenudega. E-posti aadress on loancreditinstitutions00@gmail.com või võtke nendega ühendust WhatsAppi teel: +393512114999 või juhtkonna WhatsAppi numbril: +393509313766.

    Jään taas Cristian Davidiks.

    VastaKustuta
  172. Mina olen pr Elizabeth. Tänan laenuasutusi, et aitasid mul täna 18 000 euro suuruse laenu saada. Samuti saate laenu neilt usaldusega. Saate hõlpsalt laenata raha 1–9 aastaks intressimääraga 3% ja seega puudub tagatis, kiire finantseerimine. Kui olete laenupakkumisest huvitatud, taotlete kiiret ja mugavat laenu arvete maksmiseks või otsite finantseerimist oma ettevõtte alustamiseks? Võtke laenuasutustega juba täna ühendust e-posti teel: loancreditinstitutions00@gmail.com või WhatsAppi numbril +393512114999 või +393509313766. Võtke nendega ühendust, et saada kohe pärislaen.

    VastaKustuta