pühapäev, september 23, 2018

Pullerits: Mehed, kas nüüd olen rattaga lõpuks õigel teel? (Rekord!)

Nädala algul kohtasin argipäeva õhtul toidupoes Jaano Verbut, kes on aastaid mu jalgrataste eest hoolitsenud, ja kui ta nägi, et olen ostnud ehtsat Itaalias valmistatud pastat, siis nentis, et hiljavõitu on end nendega laadida, sest Tartu rattamaraton (vasakpoolsel ja kõigil teistel siinsetel fotodel) sai ju läbi.

Jah, Tartu rattamaratoni suudab läbi sõita peaaegu igaüks. Küsimus on selles, kui palju need läbisõitjad pärast veel sõita suudavad. Või üldse tahavad. (Või sai rattasõidust järsku kõrini?)

Mu läbisõit enne Tartu rattamaratoni oli tõesti vähene: esiteks oli suvi ja oli muudki teha, teiseks sain istmiku alla tekkinud põletiku tõttu arstilt sõidukeelu. Vaatame mu nädala mahte eelmisest nädalast tagasi. (Need, kes uurisid mu läbisõidu näitajaid üle-eelmise sissekande järel kommentaariumis, võivad järgnevatest numbritest üle hüpata.)

5:34, 141,5 km, sh TRM
5:42, 154 km, sh TRM avatud rada
4:39, 142 km
2:14, 72 km
5:14, 168 km
0 ja 0 km
0 ja 0 km
4:03, 122 km, sh Elva RM
4:48, 135 km, sh Elva avatud rada
5:49, 144 km, sh Rakke RM
4:34, 143 km

Aga pärast Tartu rattamaratoni ei lükanud ma ratast sugugi nurka. Igal järgneval päeval istusin Cube’i maastikuratta selga ja kogusin järgmised näitajad (vt all). (Ei istunud maanteeratta selga, sest sellega olnuks sõita liiga kerge ja lihtne ning kiirused oleks läinud asjatult suureks; maanteeratta seljas on raske vastu panna kiusatusele panna.)

E: 1:40.25, 37,2 km (keskmine kiirus 22,4 km/h)
T: 1:57.45, 48,3 km (24,75 km/h)
K: 1:54.10, 45,8 km (24,35 km/h)
N: 2:05.45, 49,3 km (23,55 km/h)
R: 2:31.35, 64,3 km (25,4 km/h)
L: 2:18.00, 60,1 km (26,4 km/h)
P: 1:57.25, 50,5 km (26 km/h)

Miks nüüd järsku nii palju sõitma hakkasin? Kas asusin hilinenult kompenseerima suvel tegemata jäänud tööd?

Esiteks olid ju lõppenud nädalal head ilmad. Patt olnuks jätta neid rattasõiduks kasutamata. Ja tööl ei pidanud ka käima. Auga välja teenitud kuue tööpäeva pikkune puhkus.

Teiseks, nagu näha, on kiirused olnud väiksed, mis tähendab, et sõidetu peaks liigituma baasi ladumiseks ehk mahu akumuleerimiseks.

Milleks baasi laduda, küsite. Siit tuleb kolmas põhjendus: peagi see tali tuleb, sest näete, kuidas ilm on ühtäkki jahedaks pööranud. Kuigi kuulsin teooriat, et tali jääb tänavu tulemata, sest suvega said veed ja atmosfäär nii kuumaks köetud, et lund suurt ei tulegi, vaid pigem lörtsi segamini vihmaga.

Neljandaks, isegi kui talve ei tule ja baasi laduda näib seega mõttetu, võib sõidetu liigitada aktiivseks puhkuseks ehk suvisest-sügisest hooajast taastumiseks. Mööda külgi see vaevalt et maha jookseb. (Taastumist kiirendas Borni taastusjook.)

Et millal ma siis puhkan? Kui nii küsite, vaadake, palun, veel kord esimesi näitajaid: seal on ju keset suve kaks nullinädalat. Siis puhkasingi. Ja ega ülejäänud nädalad ka just eriti võhmale võtnud.

Kas nüüd, kui rattamaratoni järgsel nädalal tegin pikki rahulikke rattasõite, olen lõpuks oma ettevalmistusega õigel teel, võiks siinsetelt spetsialistidelt küsida. Aga ei ole mõtet. Sest vastus on jah, jah ja veel kaheksa korda jah.

Sest kunas ma üldse midagi valesti olen teinud? Ikka alati teinud seda, mis endale parajasti pähe tuleb ja kasulik näib – see on kindel retsept selle vastu, et sa kunagi ei eksi. Vähemalt mitte iseenda vastu – ja see ongi peamine.

Nii ei eksinud ma ka pärast Tartu rattamaratoni, kui tegin viimaste aastate ühe mahukaima nädala. Maastikurattaga sõitsin kokku 14:25.05 ja kilomeetreid läbisin 355,5. Mis on teil vastu panna?

Fotod Tartu rattamaratonilt. Leia ennast piltidelt ja anna leiust teistelegi teada! Kõigi fotode autor: Margus Ansu, Tartu Postimees / Scanpix

41 Kommentaarid:

At 21:08, Anonymous Anonüümne said...

Mitte midagi, vaid pisiasi, et pedaalisin peale pikka TRM-i 35 km koju.

 
At 22:07, Blogger Priit Pullerits said...

Olen isegi sama teinud, ka peale avatud rada. Kokku vast kolmel korral. Viimasel ajal mitte, miks jõudu raisata.

 
At 06:48, Anonymous Anonüümne said...

Miks siin üldse arvamust küsid?
Sa teed ju alati kõik õieti, isegi kui valesti välja kukub...

 
At 07:54, Anonymous Anonüümne said...

Sel ajal kui sina tuimalt väntad tõmbab Veerpalu sinunimelisel ovaalil endast veerand sajandit noorematele konkurentidele mütsi silmini...
Talv tuleb-on viimne aeg asfalti toksima tulla.

 
At 09:35, Anonymous Anonüümne said...

Ilmaennustus on tänamatu töö.Minu tähelepanekutel on järgnenud ilusale suvele ka korralik talv.

Pärast TRM ilt ülesse korjatud köha-nohu pidin ennast ravima. Otsustasin ka mitte enda hingamisteid trenniga koormata.
Ja siis see laupäev koos Haanja 100' ga tuli. Maastikusõidu kroonjuveel. Kus kaela tulnud vihm sundis kõk tehnilised oskused käiku laskma. Mõistus tuli optimeerida selleks et ennast üle ei tõmbaks ja lõpuni nautida saaks.
Õige tunne tuleb siis kui mingil hetkel jääd üksi lõuna eesti sügisesse metsadesse kulgema.
Viisakad ja stressivabad kaasvõistlejad, aasta parimad teeninduspunktid, korralikult markeeritud rada, ilusad vaated, mõnusad singlid, kiired-tehnilised laskumised, 1600 tõusumeetrit. Seda peab kogema.
Selleks korraks kulus aega üle 7 tunni.
Priidu sõber Kelk on hirmsas vormsis. Lendas raja läbi ikka meeletul kiirusel.

Huu

 
At 10:14, Anonymous Anonüümne said...

Oli näha-kuulda jah, et Huu sõitu nautis. Ise seda eriti ei tundnud, peamiselt ainult teeninduspunktides ja muidugi pärast lõpujoont. Rääkis hingeldamata kaaslasega juttu, kui ise punnitad nii et kapsad ninast väljas. Esimene kord, eks teadsin, et raske saab olema, aga oli veel raskem. Hübriidrattaga, kitsaste kummidega. Esimene pidur ütles ka kuskil kolmekümnenda kilomeetri paiku üles ja neid suuri laskumisi polnud mõnus võtta, kui tagumise ratta blokki kiskus ja eriti midagi enam ei juhtinud. Mingi 15 korda külg maas, paar korda natuke valusamalt. Aga kokkuvõttes kah mõni minut üle 7 tunni ja väga rahul.

 
At 10:19, Anonymous Anonüümne said...

Härra Pullerits, andke meile lootust!!

 
At 11:34, Anonymous Anonüümne said...

Naistel olgu ette näidata dokument, et on suguhaigustevaba isend.

 
At 12:49, Anonymous Anonüümne said...

Mehed, füüsis on teil tugev, kuidas on aga lood psüühisega? Uuringu kohaselt toetavad naised Keskerakonda, mehed aga EKRET. Küsime nüüd, et mehed, miks olete oma naised käest lasknud? Mida kuradit KE? Juba üle 10 aastat tagasi ilmus kirjutis, milles tõestati KE kui trooja hobuse ekvivalent. Tegemist mustasajalise parteiga, kus eestikeelsed nimed on vaid kaunistava kooriku eesmärgil.

 
At 13:45, Anonymous Anonüümne said...

Mis suunas puhuvad tänased geopoliitilised tõmbetuuled? Kui teaks, küll oleks hea.

 
At 15:21, Anonymous Anonüümne said...

Padre peab vist kõigile ullikestele puust ja punaseks tegema.

 
At 16:09, Anonymous Anonüümne said...

Peab küll, sest Padre on tark ja suur, meie aga till tillukesed.

 
At 16:21, Anonymous Anonüümne said...

Loogiline, parasiidid on tillukesed.

 
At 17:07, Anonymous Anonüümne said...

Võin Padrele Tartu ümbruses selliseid mtb radasi näidata, milliseid isegi unes pole nähtud. Kui tali taeva jääb siis viskad suusad nurka ja kolid õigetele mtb radadele

 
At 18:26, Anonymous Anonüümne said...

Padre peab siin mõnedel tittedel nina ka puhtaks nuuskama.

 
At 18:53, Anonymous Anonüümne said...

Priiduga nõus nagu alati - panna on vaja!

 
At 20:16, Anonymous Anonüümne said...

Nõukogude võimu aastatel ei räägitud Otto Tiefi valitsusest, ega ka sellest, et 22. septembril 1944 ei vabastatud Tallinnat Saksa okupatsioonist. Ei saadudki vabastada, sest Saksa vägesid enam pealinnas polnud – Pika Hermanni tornis lehvis sinimustvalge ja sisuliselt ründasid nõukogude väed Eesti Vabariiki.

Otto Tiefi valitsuse puhul on kõige olulisem, et see oli olemas. Inimesed mäletasid, kui nõukogude väed Tallinna jõudsid, siis lehvis Pika Hermanni tornis sinimustvalge ja et just meie kolm värvi võeti sealt tornist maha ja asendati punalipuga.

 
At 21:29, Anonymous Anonüümne said...

Määri oma Otto Tiif endale pähe. Seda fakti teavad vaid vähesed eestlased. Kirjuta see sama teema inglise keeles sadadesse foorumitesse, kus käib baltikumi ajaloo trollimine. Siis on sest veidi kasugi.
Otto Tief ja smv Hermani tornis ei päästnud küüditamisest ega kõigest muust järgnevast.
Umbes sama nagu täna kus smv tornis aga venestumine käib täie hooga RK ja valitsuse vaiksel heakskiidul.

 
At 21:44, Anonymous Anonüümne said...

Mis sellest lipust kasu, kui seda ei suudetud kaitsta? Parem seda häbi mitte edasi rääkida.
Vabariigi alguses oleks pidanud puhta vuugi tegema kui selleks oli võimalus. Puhas meie endi argus. Või aastal 2007 peale pronksiööd. Aga eesti mees Norman Aas määras süüdistajaks juudi eide, kes ütles et revad ja sirõkid olid õiged poisid kuna võitlesid fašismi vastu. Kogu uue vabariigi ajalugu on meil tibladele kanni pugemine. 30 aastat möödas ja arutatakse et peaks tasuta keelekursusi oma ajaloolisele vaenlasele korraldama.

 
At 22:23, Anonymous Anonüümne said...

1 vabariigi rahapesijate mull on kahjuks ülehaibitud. Nad likvideeriti kui vanarauaks muutunud pesumasin. Vabariigi taastamisel sõideti pärismaalastest üle kui pügamist ootavast lambakarjast. See teema tuleb ammu lukku panna, et mitte näppida vanu arme. Kes vanade armide nokkimisest võidab? Ainult ida. Kes nokib arme? EKRE. Sellepärast polegi midagi imestada miks viimased reformaritega kokku sobivad. Täna räägime sellest, et poliitikute testosterooni taseme juures ei ole nende sekka asja majandust mõistvatel inimestel. Poliitikud oskavad abirahasid riiki importida, kuid on suutmatud selle väärtustamisel. Väärtustamine vajab majanduse kasvatamise oskust. Meie poliitikud oskavad aga seda kärbetega piirata sellisele tasemele, et majandus üle pea ei kasvaks. Siis on mugav valitseda.

 
At 22:32, Anonymous Anonüümne said...

Kurat sellest EKRE ibast ei saa ka spordimeeste blogis asu. Andke asu! Vastandage kõiki kõikidega kuskil muudes kanalites palun.

Huu

 
At 23:12, Anonymous Anonüümne said...

Kui rahvuslikkuse kriis ehk eestlaste eneseteadvuse hukkumine spordimeestele muret teeb, siis on täitsa paslik sellest siin juttu teha. Rahvuslus EI VÕRDU ekrega. Oli mehi kes vene ajal vangilaagrisse saadeti selle eest nad eestlaste väärikust elus hoidsid. Suur austus neile selle eest. Poliitvangide enamik oli ukrainlased ja leedukad. Eestlane popsirahvas kaapis täiega venelaste kintsu. Eestlasele oli pekitükk ja soe voodi tähtsamad kui aated. Õnneks mõned üksikud mehed olid, kes oma saatusega riskisid ja eesti au üleval hoidsid.
Vaadake või Padret! Mees on puhas Lembitu inkarnatsioon. Kas ta võitleb ekre eest? Ei, ta võitleb meie kõigi eest! Isegi siinsete sitakottide eest!

Huu pedaalib ja suusatab mõnuga, samal ajal määravad Vabariigi takti Ossinovski, Kõlvart, Yana Toom ja Ratas. Vene muttidel Oudekki Loonel ja Ivanoval on poliitilist kaalu rohkem kui kõigil siinsetel spordimeestel kokku. Kas see on normaalne? Kas see on ekre probleem?

 
At 09:30, Anonymous Anonüümne said...

Sitta sest EKREst. Püünele ronis 200 poisikest. Aated on paigas. Reformilt on taskusse ka kõvasti pappi pumbatud aga kas ka ideoloogilist lähenemist Eestisse? See on küsimus, mis jääb taagana nende pea kohale. Loomulikult on probleem nende madal elukogemus. See ajab broilerinaha ihule. Kas keegi elukogenenutest julgeb nendega mingite ühiste huvide eest seista või näemegi siin ainult reformi traagelniidikesi - reform 2.0-i? Enne valimisi nad seda rahvale selgeks ei räägi. Sportlikust visadusest lähtuvalt soovitan seda ämbrit vältida. Ainult probleemiks on, et ka ülejäänud ämbrid kõmisevad õudsalt.

 
At 09:32, Blogger Priit Pullerits said...

See on õige, et kui pedaalid või libistad suuska, siis peavad õige eesti mehed mõtted enamiku ajast jooksma radadel, kuidas hoida ära Eesti isamaa kahjustamine, mahamüümine, lagastamine jne. Võin kinnitada, et spordi tegemine on parim aeg, kus haududa plaane, mida tuleb isamaa hoidmiseks ette võtta, sest muul ajal võtavad võimust muud, argised mured. Ent kuna kõik on argimurede koorma all, siis polegi neil aega ega võimalust tõeliselt tähtsatele asjadele mõelda. Mis ongi ju meie sotsiaalmajandusliku ja poliitilise mudeli salakaval mõte: hoida inimesi rakkes palgatööga, et nad mingil juhul ei hakkaks mõtlema suurtele asjadele, kus siis igasugu tähtsatel, kui sisult kahtlastel ninadel on hea toimetada. Ja valimised on vaid iga nelja aasta tagant korraldatav rändtsirkus, et luua illusoorne mulje, nagu rahval oleks ka kaasarääkimise õigus.
Huvitav, millele mõtleb nt Huu, kui spordib. Kas ta on ka nikerdaja, kes mõtleb ainult sellele, kuidas jooksud veereks ja suusad peaks, või suudab ja tahab ta näha ka suurt pilti?
Ja teised? Mida teie sportides haute ja plaanite?

 
At 10:16, Blogger Priit Pullerits said...

Üks mõtlemapanev kirjatükk minu noorelt kolleegilt. Soovitan lugeda, et asjust paremini aru saaksite - aus ja otsekohene lugu.
https://tiinakaukvere.voog.com/blogi/kellel-on-vaja-ajakirjanikku

 
At 10:50, Anonymous Anonüümne said...

Kõik teisedki võivad sama küsida. Kellele on vaja bussijuhti, kassapidajat, õppejõudu,.... Ei ole ju vaja. Järele jääb kaks, keda vaja. Kosmonaut ja väejuht.

 
At 10:56, Anonymous Anonüümne said...

Ajakirjandus on tehnilise progressi vaheetapp. Ajakirjanikke ei oleks kui trükkimine poleks kirjasõna levitamist nii lihtsaks teinud. Enne seda olid küla/kõrtsu/turu/sauna kuulujutud ja ametlik propaganda heeroldide suu läbi. Nüüd ilmus nende vahele midagi ei liha ega kala moodi. See ei liha ega kala aga ei kao. See liigub uuematele tehniliselt keerukamatele ja atraktiivsematele lahendustele. Neid lahendusi rahastavad omanikud oma rikutuse vaatevinklist. Nende lahenduste käitamiseks on vaja aga nn ajakirjanikke. Ei piisa enam jutust. Jutul peab olema content, et see jõuaks auditooriumini kes tahab kõnetavaid lahendusi. Sellise sisuga contenti tootmine on keeruline ja vajab tiimitööd. Alles siis kui suudetakse panna kokku tiim, mis toimib ja turu usalduse tekkimist tiimi vastu, hakkab sinna voolama kallutatud mulli nn tiimi väljapaistvamale näole, kes tavaliselt on mingi arusaamatu traditsiooni järgi nn tippajakirjanik, kuid võib olla ükskõik kes. Ja siis see tiim tegutseb. Kes tiimis kallutatud contenti tootes vastu ei pea lahkub. Ühtlasi kaotab ta platvormi, kust oma kallutatud sõnumit kuulutada. Tuleb uus, kes jätkab tiimi tööd ja omanike platvormi elusana hoidmist. Ja nüüd jõuamegi meie ajakirjanduse murekoha juurde. See pole inimesed, kes sellises valemis on asendatavad. Probleem on koonrist omanikud, kes uuendavad süsteemi nii vähe kui võimalik, et tagada oma isiklike eesmärkide täitumine. Teisisõnu on ajakirjanik alati oma peremehe ustav peni, keda viimane aegajalt sügab ja siis mõne preemiaga sitsima paneb. Seda nimetataksegi ajakirjanduseks. Või mida teie siis mõtlesite?

 
At 11:23, Anonymous Anonüümne said...

10:56 puhas kuld. Kallutatud kontenti tegijad meil küll ja küll. Näiteks olgu see postimehe mammi, kelle ülesanne oli maainimesi eurotuleviku tarvis moosida. Piinlikud tekstid. Eilne Vilja Kiisler järjekordse Ekre tampijana. Lugu sisaldas otsest valet ja räiget ülesoolamist, sellest ka nimi esile.

Kapitalismuse kurjadmagusad viljad. Kui 1988 oli loominguline intelligents rahva poolel, siis täna on ta kapitali ustav peni ja tallalakkuja. Õnneks seisab PP tugevana säilitanud aatemehe reputatsiooni Jumala palge ees ja spordirahva silmis.

 
At 12:37, Anonymous Anonüümne said...

Ajakirjandus ju puhas bisnes omanikele ja eks ole ka PP üks sipelgas kasumiteenimisel.

 
At 13:25, Anonymous Anonüümne said...

Kuidasmoodi PP sipelgas on? Elvas pani Caspar Austale suure marginaaliga ja esimene žurnalist maailmas kelle käsitluses kivikõva rahvusvaheline bisnishai Baiba RB Rubesa II pehmeks sulas. Tehke järgi kui arvate et see nii lihtne on.

 
At 15:07, Anonymous Anonüümne said...

Yana Toom: europarlament ei pea vähemuskeelset haridust segregatsiooniks.
https://postimees.ee/section/122/6413517

Näete nüüd, head sõbrad. Hariduskeele küsimus jääb Eestis vinduma nagu Iiraeli Palestiina konflikt. Sest läänel on pohh mis keeles Eestis õpitakse, ning Moskval seevastu on vägagi omahuvi mängus.
Kas selline on Eesti huvides? Meie poliitikukesed võivad veel sada kümme ümarlauda ja konverentsi asja ümber pidada, kuid venekeelne haridus on ja jääb. Selle ütles Toom juunis Postimees Rus artiklis välja.
On see EKRE mis ta on, kuid vähemalt süda on neil õiges kohas. Kahanev rahvakild peaks seljad kokku panema ja oma suurima rahvusliku huvi läbi suruma. Aga selle asemel sünnitavad eesti noored mehed ja naised mingeid haigeid 200,400,600 liikumisi, mille eesmärk on uute nutikate maksuskeemide juurutamisega kõigi eestimaalaste jõukust tõsta?? Samal ajal Russki Mir kükitab kaldal ja ootab millal eestiliivlaste laip mööda ujub. Varsti ujubki, russkimiri taktika on väikesed sammud pika aja jooksul ehk nn. step by step poliitika. Esimesed segakeelsed koolid juba loodud, ning ega need viimaseks jää.
Meie aga suusatame ja jookseme mõnuga, lootes et küll Ratas ja Toom oma venelastest lapsnõunikega riigiasjade ajamisega toime tulevad. Vabalt tulevad.

 
At 15:45, Anonymous Anonüümne said...

15:07 räägib kulda. Aga meil on vaja esmalt lahendada igavene küsimus, et kust tulevad hääled ja kuhu kaob võim? Kas võim on Ratta käes, kas on siin kedagi, kes seda usub?

 
At 16:24, Anonymous Anonüümne said...

Kui palju on võim Ratta käes näitas suurepäraselt eelmise aasta 1.juuli, päev mil Eesti alustas Euroopa eesistumist. TÄPSELT sel päeval teatasid Toom ja Ivanova et nemad loovad uued partei. Ei päev varem, ega päev hiljem. Kui see pole partei esimehele näkku sülitamine, siis mis see on? Ratas oli niigi näost roheline enne kohtumist Brüsseli suurte ninadega ja ole lahke, su oma eurosaadik viib 3/4 erakonda minema. Hea et Ratas noor mees, vanem taat oleks infarkti saanud.
Milline oli Ratta vastus? Hale mangumine et ärge ikka lõhestage, KOOS oleme ühtsed ja suudame valijate ootusi rahuldada.
Selline lödipükslus ei jäänud venelastel märkamata. Pole mingi ime kui venelased Ratta asemel Kõlvartit ja Helmet hääletavad.

 
At 16:30, Blogger Priit Pullerits said...

Jätkuks: 200-liikumisest.
Tänane PM avaldab nende varivalitsusse kuulujad. Vaadake seda nimekirja ja öelge, kes on seal need, kes sellele liikumisele märtsis hääled ära toovad?
Edasi, mis on 200-liikumise sõnum? Palun formuleerige see! Jah, te ei suuda. Kui sul pole sõnumit, pole sul ka valimistel edu loota.
Veel edasi: mis on 200-liikumise ideoloogiline platvorm? Mille ja kelle me saame, kui nad valime? Aru me ei saa. On nad üldse isamaalised? On nad gloobalistid? On nad kakskeellased? On nad vasak- või parempoolsed? Kui siin pole selgust ja läbipaistvust, oled nagu soo.
Ja viimaks: see, millest nad räägivad, ei kõneta inimesi. Neil asjul võib ju mingi pikk vinn ja perspektiiv olla, aga see ei koti kedagi. Inimesed tahavad teada, mis nende jaoks homme muutub, mitte et mis juhtub mingi amorfse ühiskonna jaoks kunagi määramatus tulevikus.
200-liikumine jääb kaugeks ja valijaid mittekõnetavaks. Sedasi meenutavad nad tehnokraate ja poliittehnolooge. Praeguses seisus ja samamoodi jätkates ei ole neil tulevasse parlamenti küll asja. Mis on hea uudis reformile ja vabaerakonnale, kust nad oleks ilmselt võtnud suurima hulga valijaid ära. (Eks nad võta nagunii, aga mitte piisavalt, et parlamenti pääseda.)
Hähh, seleta teile siin suurt pilti, nagu oleks see minu töö poliitikas...
Toimetuses eile juba küsiti, kas lähen poliitikasse.

 
At 16:36, Anonymous Anonüümne said...

Ja miks ei lähe siis...

 
At 16:41, Anonymous Anonüümne said...

Ei noh, Priit kah poliittarka juttu ajamas. Üksikkandidaadina võiks ju Tarandit teha, PM-i tugi oleks taga. Rohkem polegi ju vaja kui oskad leivaisale tänulik olla.

 
At 17:56, Anonymous Anonüümne said...

Te ei näe suurt pilti.
Ega siis Eesti200 pole ainuke. Vabaerakond, Elurikkuse erakond ja veel paar sellist rohutirtsu kargleb ringi. Millal taipavad eestlased, et 800 000 inimesega omariiklust ei harrasta, eriti veel kui asud Vene suurriigi silmis geograafiliselt tundlikus asukohas. Krimmi ei võetud nalja pärast. Geopoliitika, kus võitlus vaid ägeneb. Meil ei jää muud üle kui lähima suurjõu rekke hüpata. Sommid võivad ju lollid olla, kuid nende rahvus säilib üle III suursõja. Lääs meid ei kaitse, vaadake kaarti, kaitse pole füüsiliselt võimalik. Ehk siis, kui Reinsalu 2 lennukikandjat ja nende kaitselaevad kohale suudab manguda. Soovime Urmasele pikka iga!

Meid on väga lihtne murda, sest me ei võitle rahvusena, me võitleme erakondadena. Mis jõud on 300 liikmeline väikeametnikest koosnev "liikumine"? Mida on pisiliikumisel vastu panna KE-le, kelle ridades on linnapead ja eurosaadikud?

Arvuliselt tühise rahva ainuke jõud on rahvuslik kokkuhoidmine ning SELLE PINNALT tuleviku ehitamine. Islandlastege võrrelda ei anna. Neil riigikaitsele raha ei kulu ja võõrad rahvad nende seas segadust ei külva.

Mida rohkem klounilikke elurikkus-700 parteikesi, seda kauem aastaid istub KE Toompeal esimeses reas, millal see eesti upsakale erakondlasele kohale jõuab? Vist mitte enne kui kakskeelsus, kolmekordne kodakondsus ja islamismus Põhiseadusesse raiutud.

Mida kuradit jahuda siin vasak ja parempoolsusest kui eesti rahvus setude seisusesse vajub? Jah, raha on vaja teenida, kuid seda saab siis, kui rahval on lootust, et riik ja keel säilib. Hiinat sõimatakse kommunistlikuks, tegelikult on seal natsionaalsotsialistlik maj. süsteem, sama nagu saksidel oli 70 aastat tagasi. Nats sotsialismis säiliks eesti rahvus, kuid nagu me hästi teame, meie suurim sõber Lääs seda juba ei luba.
Senikaua naudime elu ja arutame järjekordset kohalike eestlastest naljatilkade Eesti900 pakutava maksuskeemi nüansse, mis jagab laenuraha. Täna veel elame kuid kui meie tulevik on argentiina ja itaalia, kes on majanduslikult permanentses pankrotis, kuid pange tähele, nad saavad seda endale lubada kui miljonirahvad, kelle maalappi pole teistel tingimata vaja ära krabada. Eesti ei ole kahjuks Argentiina.

 
At 21:59, Anonymous Anonüümne said...

Aga mida Te olete reaalselt teinud, et see kõik nii ei oleks, peale vingumise ja hädaldamise?

 
At 06:48, Anonymous Anonüümne said...

Eile telekas Käosaar ütles, et plaan on kaotada nii eesti kui ka vene keelsed koolid. Suund on kakskeelne kool.

 
At 08:21, Anonymous Anonüümne said...

Ärge uskuge teoreetikuid, siis olete juba teinud head.

 
At 10:23, Anonymous Anonüümne said...

Vaadake milliseid liivakastimänge me isekeskis mängime. Eesti200 lõi varivalitsuse, ning kõik on okei, pole probleemi, kõik on hästi. Kujutlege milline meediaskandaal oleks plahvatanud juhul kui EKRE oleks loonud varivalitsuse? NATO oleks appi kutsutud. Äsja see oli, kui literatuursest "peade veeremise" idioomist sai Eesti avalikkus totaalse kreepsu.
Lugege tänasest Postimehest Bahhovski häbiväärset kolumni. Mees maalib värvika koletise seinale, mis kõik juhtuma hakkab kui võim rahvusliku erakonna kätte läheks.
Millele ustav kirjatsura Erki vihjab? Nagu juba Tiit Madissoni aegadest saadik kombeks - Eesti riikluse kõige ohtlikum vaenlane on eesti rahvuslane.

 

Postita kommentaar

<< Esileht