laupäev, veebruar 12, 2022

Pullerits: Miks tuli Alutaguse maratonil taanduda teise kümnesse?

Ei tulnud seekord Alutaguse maratonil esikümne kohta, nagu tuli aasta tagasi. Suusasemude meeskonna liige Peeter Poopuu (fotodel nr 7), 36-aastane ehitusettevõtja, lõpetas 13. kohal. Kaotust võitjale Andres Juursalule pisut alla kuue minuti. Naiste parim, mitmekordne olümpiasuusataja Tatjana Mannima kaotas Poopuule poolteist minutit.

Kui mullu tuli Tartu maratonil seitsmes koht ja nüüd sellega võrreldes sisuliselt külavõistlusel, Alutaguse maratonil, 13. koht, siis see pole nagu edasiminek?  

(Naerab.) Eelmisel aastal olin siinsamas Ida-Virumaa külavõistlusel seitsmes ja olin ka Tartu maratonil seitsmes. Seega peegeldab Alutaguse maraton Eesti harrastussportlase vormi väga hästi. Samad mehed, kes olid mullu Alutaguse maratonil tipus, olid ka Tartu maratonil täita tipus. (Fotol paremas reas teine, nr 7, Peeter Poopuu.)
Arvan, et sain täna täitsa okei koha.

Kuu aega tagasi põdesid koroonat. Kuidas võis see tänast sõitu mõjutada?
 

Koroonasse jäin 10. jaanuaril. Pärast seda olen kaks korda võistelnud: 30. jaanuaril tegin ära Marcialonga ja eelmisel nädalavahetusel Toblach-Cortina. Marcialongal, arvan, olid veel mingid jäägid haigusest sees. Põdesin n-ö keskpäraselt, olin kolm päeva palavikus. Paberite järgi sain terveks 20. jaanuaril. Vormi võttis see ikkagi paariks nädalaks auti. Mõjus niimoodi, et 30–40 protsenti oli kindlasti lahjem olla. Cortinas, mis on 40 km klassikas, oli enesetunne juba täitsa hea, sain võitjalt sisse kaheksa minutit. (Koht oli 15. - P.P.)
Alutagusel, arvan, haiguse taha küll pugeda ei saa. Kannatas pingutada küll. (Fotol ülal vasakul nr 4 viiendaks tulnud Martin Nassar.)

Millise suusaga sõitsid?

Uisusuusaga, ikka paaristõugetega. Ma pole pidamisega vist juba neli aastat ühtegi maratoni sõitnud, ka Euroopas. Selleks on trenni tehtud.

Kui kaua õnnestus päris esimestega kaasa minna?

Kilomeeter-poolteist püsisin saba peal. Laskumisel tekkis esimene vahe. Ega seal muud olnudki. Mingil hetkel mindi minu eest puhtalt jõuga ära. (Fotol paremal nr 7 Peeter Poopuu.)
Ütleks, et mul oli seekord pigem keskpärane suusk,  mis võib-olla mingil määral mängis minu kahjuks. Lipe polnud kõige parem. Üks sõber läks minust mööda, ta ikka konkreetselt libises eest ära. Laskumisel hakkasid väiksed vahed tekkima. Aga ka selle taha ma väga ei poe. Kuigi võib-olla veidi parema suusaga oleks kümne sisse saanud.
Algul sõitsin kaheksanda-üheksanda koha peal. Kui kui siis Andres Juursalu gaasi andis, võib öelda, et ega seal kellelgi enam mingit reserve ei olnud. Kõik pingutasid maksimaalselt – aga klassivahe tuli ilmsiks. Tublid mehed, kes jõudsid temaga kaasa minna. Ta on ikka tugev.

Kui esimesed olid ära läinud, siis milleks end häälestasid? 

Olen selline vend, et ma väga tihti ei teagi, kui mitmenda koha peal sõidan. Ma ei ole tulemussportlane, pigem ikka harrastussportlane, kes tihtilugu võib-olla ei teagi, et sõidab seitsmenda koha peal. Tavaliselt saan sellest lõpus teada. Ka eelmisel aastal ei teadnud ma Alutagusel, mitmes olen, ja arvan, et ei teadnud ka Tartu maratonil, et seitsmendana lõpetasin.
Ma ei ole statistik. Mul ei juhtu sellest mitte midagi, kui olen viies, seitsmes või kolmas – emotsioon on suhteliselt ühtemoodi. Muidugi on hea meel, nagu ka täna on hea meel, et sai tehtud: ilus ilm jne.
Olen pigem pingutussportlane, mitte taktik. Panen all out, kõik välja, et tuleb, mis tuleb, mingit kassi-hiirt ma rajale mängima ega nipitama ei lähe. Olen rohkem töötegija, kui vähegi võimeid on.

Kuidas Alutagusel rajajälg oli? 

Seal, kus oli jäine, oli suusk okei, ilmselt on kõikidel seal okei. Pigem oli võtmekoht see, et kui tuul oli jälge peent freesitud lund puhunud, siis kellel oli suusk selleks ette valmistatud, et värskes pehmes lumes hakkama saaks. Meie pundis, kus minu ees oli neli venda, nende seas Rait Pallo ja Lauri Malsroos, läksid nad lõpus eest ära. Mul polnud siis enam midagi võtta, olin tühi. (Fotol ülal paremal nr 58 Jaanus Laidvee, tema ees nr 59 Raio Piiroja.)
Esimesel otsal tegin oma pundis, arvan, et kõige rohkem tööd. Aga tundus, et lipe kadus mingil hetkel tuhmimaks. Ega mul midagi sisse jäänud, võib öelda. 

Kuidas pidamiseta järsematest tõusudest üles said?

Kõik, kes olid nii-öelda puhta suusaga, jooksid kaks järsemat tõusu kääri. Ülejäänutest sai paaristõugetega üles lükata. Teised tõusud on ka võimalik üles lükata, aga pole jumet end raisata, lihtsam on teha kolm-neli käärsammu. (Fotol paremal nr 7 Peeter Poopuu.)

Tuli võistluses raskeid hetki ka ette?  

(Mõtleb.) Kindlasti. Muidugi siis, kui alguses vahe tekkis, sest nagunii läksid maksimumi peal. Kulus mõnda aega, enne kui keegi tagant appi tuli. Kui neli kilomeetrit enne lõppu algavad tõusud, oli mul suht tühi olek – seal oli ka raske, nii mõndagi oli juba rajale jäetud. Õnneks tagant kedagi näha polnud.
Eks see oli ikka maksimumilähedane pingutus, tilulilu rajal väga ei meenugi, et oleks läbi nina hinganud. Seal anti ikka korralikult gaasi otsast lõpuni.

Kas viimaste kilomeetrite tõusudel maksis see kätte ka, et pidamist ei ole, peab kangutama üles?
 

Nii ja naa. Need, kes mul eest ära läksid, olidki pidamisega. Kuid üldjuhul, nagu ka eelmised aastad on näidanud, siis ega väga palju pidamisega mehi enam lõpus kaasas ei ole.
Kindlasti, kui oled rajal liiga teinud, siis lõpuks maksab see kätte. Aga kui konditsioon on okei, siis näiteks eelmise aasta Tartu maratonil, kus enne lõppu on ka paar põksu, olin Sander Linnuse ja Martin Nassariga (fotol paremal) koos, kuid vahelduvsammuga nad eest ära ei läinud.
Seekord ei olnud mul suusk mittejäises jäljes hea. Teistel oli ka lippega nii ja naa. Eks oligi keeruline määrida. Arvestasime, et temperatuur läheb nulli, aga tegelikult oli lõpus, kui autos vahetasin riideid, miinus kolm kraadi. Hommikul, kui kell pool 10 kohale jõudsime, oli metsa vahel miinus kuus ja pool kraadi. Temperatuurid olid pisut teised, kui olime arvestanud.

Kas enamik eesotsas sõitis uisusuusaga?  

Jah. Top-10-s, pakun, oli kolmel vennal pidamisega suusk, näiteks Nassaril. Meie viieses pundis oli Pallol kindlasti pidamisega suusk. Ja Malsroosil ka – tal oli üldse väga hea suusk.

Mida pulss näitas?

Maksimaalne oli 180 ja keskmine 169. Ma sõidan ratast samasuguse pulsiga, pigem isegi kõrgemaga. Vorm peab järelikult olema okei. Sest kui pidin haigusjääkidega võitlema, ei jaksanud pingutada, juba 160 hakkas pooma. Keskmine 10 lööki alla maksimumi on okei.

Kui palju selleks hooajaks suusakilomeetreid all on?  

Arhiivi kogumine on mul jube halb. Trenni on palju tehtud, see on selge, aga kui palju, ei kujuta isegi ette. Hakkasin juba suvel laduma rullidega päris kõvasti vormi. Harjutan küll kava järgi, esimest korda elus, aga tõesti ei oska öelda, kui palju on tehtud.
Eelmisel aastal oli mul treeningtunde 637, seda ma tean. Rattatrennid jätsin ära juba rattahooaja keskel ja hakkasin konkreetselt rulli tegema. Tegin rattavõistlused puhtalt vana rasva pealt kaasa.

Mis oli eesmärk, et juba suvel rulli teha?
 

Eesmärk oli ennast suusarajal paremini tunda ja olla vormis, kui lumi maha tuleb – ega muud olegi. Hea vormiga on alati oluliselt mugavam ja nauditavam võistlustalve nautida. Seda, et lähen Tartu maratonile paremat kohta üritama, ei tasu unistadagi – eriti sel aastal. (Fotol vasakul finišeerib Peeter Poopuu.)
Meil on äge Suusasemude punt – kambavaimu teema. Kellel ei meeldiks käia Livignos murdmaalaagris! Iga spordist lugupidav inimene tahaks seal suusalaagris olla.

Tartu maratonini on nädal aega. Mis selle aja jooksul plaanis teha on?  

Veel täpselt ei teagi. Ilmselgelt midagi tõsist enam ei tee, aitab küll. Rasked trennid on tehtud, pigem puhkan. Arvan, et kolm trenni teen. Pühapäeval taastava ja siis mõned pooleteisetunnised, mis Raul Olle mulle kirjutab. Olen temaga palju koos Vasadel käinud. Ta aitab nõu ja jõuga, talle pakub siiamaani emotsiooni meiesugustega tegeleda. Eks ta jälgib, et me ennast lõhki ei tõmba, et me end mahtudega ära ei suitsetaks. Pigem tuleb pidurit panna, kui gaasi anda. Natukene kutsub meid korrale. Rattamehe värk – aga suusatrennis pead tunde maha tõmbama. Muidu harjunud pool päeva ratta seljas olema.
Kahju, et meie tiimi raskekahurvägi haigestus, nii mõnigi mees oleks täna minust eespool olnud. (Fotol ülal paremal Suusasemude liikmed (vasakult) Jaanus laidvee, Erkki Hummal, Peeter Poopuu, Tatjana Mannima.) Mitte ainult Taavi Kaiv. Alar Savastver, kes on väga heas vormis, on ka praegu audis. Rimo Timm samuti, tal tervis natuke jupsib – ei saa riskida. Muidu oleks meil viis venda kümne sees olnud täitsa reaalne.

Fotod Estoloppeti Facebooki lehelt, v-a viimane foto, mille autor on Tiit Arus.

71 Kommentaarid:

At 23:03, Anonymous Anonüümne said...

No tore siis. Aga. Vaatamata kõigele on päeva naelaks mees kes pani kinni Eesti laulu. Usutavasti mõistab seda ka Priit. Ameerika mäed ja jõed ei jäta kedagi külmaks isegi talvisel Maarjamaal.

Tegelikult meie tase Peetrini ei küüni ja seetõttu on tema kogemus pigem selline sigadele pärlite pakkumine. Ja noo ma ei usu, et nädala koormusi mees ei tea paugust öelda. See on mingi nipiga jutt, et ainult hooaja suusatunnid. Palju tegi jõudu, palju puhkepäevi nädalas oli, võiks ikka avaldada. Kas jälle keegi kes Mannimast 3 korda rohkem rassib, et teda 90 sekiga maratonil võita. Eesti mehed on nõrgad. Kõik see mansaft tuleks Tatjana käpa alla panna, see teeks meestest mehed.

 
At 07:18, Anonymous Anonüümne said...

23:03 õige

 
At 09:25, Anonymous Anonüümne said...

Padret stardis pole ja Kägu mehed panevad kõigile särgi püksi. Resistaans on surnd.

 
At 11:20, Anonymous Teisesaja spetsialist said...

Oli väga mõnus ja huvitav lugeda. Sain ka teada nii mõndagi huvitavat, mida esiotsamehed mõtlevad ja kuidas sõidavad. Tänan tegijad!

 
At 15:55, Anonymous Anonüümne said...

Susan Külmast võib asja saada. Pekingi karoovavangistus tõi küll šoki ja pisarad, aga mitte allaandmise - sõimas kinnipidamisasutuse hiinlastel näo täis ja säilitas võitlusvõime. Täna jälituses debütandina meie parim. Füüsiliselt kah hea kuju.

 
At 21:20, Anonymous Anonüümne said...

Susan tubli ja Anjuuta väga tubli. Naiste tennise äbsoluutne tipp. Kuulsus ja feim.

 
At 08:48, Anonymous Anonüümne said...

Tore intervjuu! Aitäh!

 
At 10:56, Anonymous Anonüümne said...

Padre võiks nüüd kiirelt uurida TM rajaolude ja ettevalmistamise kohta oma allikatest ja seda teadmist meiega jagada. Vaadataes ilmaennustust ja eilse trassi Elva poolse otsa olukorda on teema küllaltki akuutne.

 
At 11:16, Anonymous Anonüümne said...

Ma läheks hea meelega Tatjana käpa alla, et meheks saada.

 
At 13:52, Anonymous Anonüümne said...

Kui hästi maksta, siis mis saab Tatjanal selle protsessi vastu olla.

 
At 17:15, Anonymous Anonüümne said...

SF Bay ameerika maa uudiseid
https://www.givemesport.com/87972688-anett-kontaveit-joins-steffi-graf-and-monica-seles-in-record-books-with-indoor-win-streak

 
At 17:49, Anonymous Anonüümne said...

Pr Levandi leiab, et doping ikka uisutehnikat ei õpeta. Kuldsed sõnad.
Mu arvates tuleks Levandil treeneripaberid ära võtta. Mõistva suhtumise eest valemängu.

 
At 17:53, Anonymous Anonüümne said...

Pr Levandi kommentaar oli lausa stiilis, et "Kui teaks, kust sellist dopingut saaks, paneks ise ka".

Püha müristus, tõepoolest. Piinlik.

 
At 18:01, Anonymous Anonüümne said...

Ehk siis: võib võtta Anna Anatolevna välja Nõukogude Liidust, aga võimatu on võtta Nõukogude Liitu välja Anna Anatolevnast. Märgiline, et Moskva Armee Keskspordiklubi vaim ja väärtushinnangud nii visalt edasi elavad.

 
At 19:02, Blogger Priit Pullerits said...

Aga panite tähele, tema õpilane Eva-Lotta Kiibus ütles välja täiesti vastupidise seisukoha, kuigi näha oli, et viisakusest püüdis seda öelda vaoshoitult. Arvestades, et ega tal kerge seda öelda olnud - eks suhted mõjuta ju kõiki -, siis seda kõvem ja kiiduväärsem on Kiibuse seisukoht; võiks vaid arvata, mida ta sellest Valijevast ja dopinguist veel arvab, kui ta vabalt saaks rääkida.
Isiklikult olen sama meelt Mr Poundiga, et venelased tuleks olümpialt paariks tsükliks minema saata.
Ja sama meelt Kristjan Pordiga, et ole sa pealegi 15, aga kui võistled täiskasvanute hulgas, siis kehtivad sulle ka täiskasvanute reeglid.

 
At 21:21, Anonymous Anonüümne said...

Kas tsirkus on nii tähtis, et seda peab tähele panema? Jätame parem kõrva taha, et kõik inimesed eksivad. Sisemine õiglustunne veab alt, sest see on omakasu poole kiivas. Eesmärk on sigida ja paljuneda, et oma geenid leviksid üleilma ja jõuaks San Francisconi, kus linnavalitsuse taga teatris asutati ÜRO vastavalt Jalta kokkulepetele Staliniga, loomulikult ilma Eestita. Sealsest rahvastepaabli uudistekanalist loeme nüüd õnneks seda mida eestlaste tegemistest kallutatud meinstriim maha magab või lausa varjab, sest siinsed ajakirjanikud usuvad olevat ennast maailmanaba kehastus ja objektiivsemad kui maailma juhtriikide ajakirjandus. Jätame siiski meelde, et eestlaste tegemiste kajastamise raskuskese on Eestis ja mida arvatakse võõraste kohta pole suures plaanis tähelepanu väärt!

 
At 05:03, Blogger Priit Pullerits said...

Kahju. Pronksmedal on kõike eelnenut arvestades ikka jama. Pettumus. Teine run võinuks kulla tuua, kui jälle see suusakinnitus...

 
At 05:05, Anonymous Anonüümne said...

No väike pettumus ikka, aga medal on medal!
Neljas koht on jama...

 
At 06:33, Anonymous Anonüümne said...

Kunagi oldi ikka väga optimistlikud. Et kuna Kelly on noor ja jõuab nii 2-3 olümpiat käia ja igalt 1-2 kulda tuua siis saab tast meie kõigi aegade medalist. Pikalt üle Veepalu ja Šmiguni. Lahja pronks selliselt tittede alalt on sama kui mitte midagi. Austraalia ja Uusmeremaa palju medaleid. Hispaanial on hõbe.

Ühesõnaga puuks

 
At 06:36, Anonymous Anonüümne said...

Sloveenia medaleid 2-3-2 pika puuga talispordimaa soomele

 
At 06:56, Anonymous Anonüümne said...

Keda kotib mingi paibi pronks? Meie Anjuuta on tennis kom esilehel koos kõige legendidega. See on ajalugu mehed.
https://www.tennis.com/news/articles/ranking-reaction-djokovic-hits-360-weeks-at-no-1-kontaveit-new-high-of

 
At 07:42, Blogger Priit Pullerits said...

No küll püütakse ajakirjanduses vägisi teha head nägu, et peab olema pronksi üle üliõnnelik. Ma ei ütle midagi Kelly Sildaru tunnete kohta - tema tundku seda, mida tunneb, ja loodetavasti ta ongi õnnelik. Aga ei maksa ajakirjandusel sugereerida, et Eesti inimesed on pronksi üle õnnelikud. Ma vaatasin öösel mobiililt ülekannet ja mina küll olin väga pettunud. Ja usun, et enamik oli. Sildaru jäi ju kolmandaks. Sest tegelikult ju lootsime, et Sildaru läheb kulda tooma ja kulla ka saab. Nagu Seb Coe kohta öeldi enne Moskva OMil 1500 meetri finaali, kui ta oli 800s jäänud teiseks: kõik alla kuldmedali on suur pettumus. Nii ka seekord Pekingis naiste pargisõidu tulemuse kohta. Pronks ei ole küll see, mida enamik oodanuks, kindel see. Kui Sildaru on ikka võitnud kõik pargisõidu finaalid alates 2014, kus ta on osalenud, siis ei saa ju elu tähtsaimal võistlusel sel alal kolmandaks jäämine teha Eesti publikule mingit heameelt ja õnnetunnet. (See ei ole süüdistus Sildaru aadressil, et miks jäid kolmandaks! Sport on sport.) Ajakirjandusel ei ole mune välja öelda, et see tulemus on Eesti publikule valdavalt ikkagi pettumus. Kui minu käest küsitaks, siis ma ütleks otse: see on suur pettumus. Pronks on lahja lohutusauhind, nagu siin eespool öeldi.

 
At 07:48, Anonymous Anonüümne said...

Siin olen härra Padrega väga samal nõul ja seisukohal. Õige! Jumalast õige.

 
At 08:08, Anonymous Anonüümne said...

Anjuuta teeb sellist karussellli mehed teil oleks juba ammu pea segi.
https://www.wtatennis.com/news/2484308/kontaveit-wins-20th-straight-indoor-match-to-capture-st-petersburg-title

 
At 08:11, Anonymous Anonüümne said...

Kas tõesti olite öösel üleval? Lootsite soovmõtetes kulda? Appi, reaalsustaju puudub või? Ta vaevu tegi oma ära. Tänage lagunenud pereraku intriige siin. Kas tõesti usute, et sellisest jamast läbi tulles jääb veel kullaainest järgi? Võtke nüüd unerohtu ja magsge välja ja mõelge veelkord selle üle pärast ajakirjanduses mustapesu pesemist saate vast ikka aru, et õnn on medal. See on väga, väga suur õnn. Aga no kui panna on vaja siis läheb ajakirjandus arust ära. Kurb.

 
At 08:12, Anonymous Anonüümne said...

WTA1000 Qatar on suur värk ja meie Anjuuta on maailma 6 püss. Mehed raisk see on ajalugu. Kunstlume jibra kuskil Pekinja olümpial pole midagi selle kõrval. Võidu korral saab Araabia kõrbemaa kullast kotka karika. Niisugust pole isegi Moabi kõrbemaa kangelasel ette näidata. Mõelge mehed kui te mõelda oskate.
https://tennisuptodate.com/wta/qatar-totalenergies-open-wta-entry-list-with-sabalenka-muguruza-badosa

 
At 08:17, Anonymous Anonüümne said...

Qatar WTA1000 on suur tõesti. Sellest kirjutab Indian Times, Teheran News, Jerusalem Post, Washington Post, San Francisco Bay Chronicle, Melbourne Smag, Moscow News, Sao Paolo Bay City Rollers.

 
At 08:19, Anonymous Anonüümne said...

Aga Tarto Postimees?

 
At 08:35, Blogger Priit Pullerits said...

Postimees küsib veebis esiküljel pealkirjas:
OTSEÜLEKANNE JA -BLOGI ⟩ Kuidas läheb eestlastel laskesuusatamise meeste teatesõidus?

No mis küsimus see on?! Teadagi, kuidas läheb - halvasti läheb.
Minu pakkumine: Eesti saab ringiga; ja kui ringiga ei saa, siis 18. kohast paremat ka ei saa.

Tegelikult täiesti ebaoluline küsimus ja teema.

 
At 09:39, Anonymous Anonüümne said...

Mis värk nende klambritega on? Alles hiljuti tulid need tal ka ühel võistlusel lahti. Kas keegi ei suuda tal neid õigesti reguleerida või hakkavad lihtsalt ära lagunema. Ustav poiss muidugi ei taipa ka neid kontrollida.

 
At 09:51, Anonymous Anonüümne said...

Närvid veavad alt. Klambrid on mõeldud luumurdude ja lihasrebendite eest kaitsma. Kui paned üle ohututse piiri siis hakkavad asjad juhtuma. Pead omama väga head taju, et piiri lähedal oma sooritust teha. See on sarnane laskesuusatamisel märgi maha laskmisele. Kui närvid korras ja suudad kõiki tegureid arvesse võtta, siis paned kümppi. Kui mingi jama segab keskendumist ja võtab soorituse jaoks vajaliku olulise ressursikübeme ära, siis lasedki märgist mööda ja juhtuvad probleemid mis väljenduvad näiteks suusa klambri lahti tulemises. Ei midagi keerulist. Inimlikud faktorid. Neid faktoreid juurde ei osta ja targutades suuremaks ei treeni. On vaja sisetunnet, mis eristab terad sõkaldest. Kui sisetunne ei saa asjale pihta, siis ongi jama majas. Tuleb väga heal juhul pronks aga mitte kuld.

 
At 10:19, Anonymous Anonüümne said...

Kui saaks sõidukõlbulikud, terved suusad, siis võiks rennisõidult ka medal tulla. Renn on sobilik noortele neidudele poolpehme taliala, kelle huvid on juba spordi juurest suunamudimise ja laifi rebimise manu siirdunud.

 
At 10:26, Anonymous Anonüümne said...

Laskesuusatamise meeskonna edetabel
.....
Usa
Leedu
Eesti
Hiina
Soome
Bulgaaria

Sommid ei saa tehniliste aladega hakkama.

 
At 11:40, Anonymous Anonüümne said...

Minu jaoks on selgelt selle olümpialt tipphetked soomlastelt ja Eesti poolelt Alevi 33. koht suusavahetuses. Trikitamisalad nõuavad osavust ja kõva tööd, et teha ära korralik tulemus, aga kas need peaks olema olümpiaprogrammis...? Igasuguseid xtriim alasid toetab südame jaoks tapajoogi tootja, mille seos spordiga peaks olema sama keelatud kui tubakatoodete, eriti arvestades, et nende alade publik on noor.

 
At 12:01, Anonymous Anonüümne said...

Aga ilma nende kottpükste aladeta ei saaks austraalia uusmeremaa indoneesia talve olümpia medaleid. Korea on päris kõrgel medalites. Need teevad vist kiiruisutamist. Okei.

Talve olümpia ei ole vaid norra rootsi venemaa leib. Suur maailm teab talve olümpiat iluuisutamise ja hoki järgi. Väga hea et ilukas skandinaaviat ei ole. On Vene krassaavitsad kes on suusablogi kogukonna lemmik sportlased nagu me teame. Eesti medali tähistamiseks võiks Soonets skanpiksist Njuuša pildid välja otsida.

 
At 13:05, Anonymous Anonüümne said...

Aga nüüd põhiküsimus. Kas TM toimub? Vaadates ilmaennustusi siis isiklikult kipun kahtlema. Ehk on keegi rohkem lumesulamis kiirustega kursis? Võibolla Padrel on infot?

 
At 13:15, Anonymous Anonüümne said...

Nõrk ikka väga nõrk.

 
At 13:24, Anonymous Anonüümne said...

https://www.msn.com/en-us/sports/tennis/novak-djokovic-says-hed-rather-miss-more-grand-slams-than-get-a-covid-19-vaccination/ar-AATS6yX?ocid=uxbndlbing.
Õige otsus mehelt. Milleks riskida tervisega ja süstida endasse kahtlast kraami, mis ei hoia ära haigestumisi ja viib noori terveid inimesi hauda.

 
At 13:28, Anonymous Anonüümne said...

Padrel on infot aga ta käib selle välja õigel hetkel.

 
At 14:01, Anonymous Anonüümne said...

Padre võiks siiski oma hinnangu anda tänasele spordipäevale. Ei ole meist asja. Läti paugutab kelgus ja hokiareenil. Eesti ei tule isegi punkti kohale.

 
At 14:04, Anonymous Anonüümne said...

Lätlased on üldse superstaarid. Porzingis paugutab ameerikas 55. Eiduka alustas Haanja klubis ja kütab esikümnesse klassikalisel alal. Täts it.

 
At 14:11, Anonymous Anonüümne said...

Manipuleerib infoga nagu nad kõik.

Võtame näiteks kuulsa dopinguspetsi Kristjani, kes ka zonglöörib vabalt infoga - https://annestiil.delfi.ee/artikkel/95850735/kristjan-port-hoiatab-kuidas-aastatepikkune-istumine-inimeste-tervist-havitab-haigused-mida-sellega-seostatakse-on-ullatavad Kõhutunde pealt kirjutab pika jutu ja kahtlemata on väga hariv tema muredele kaasa elada aga kui võtame lahti faktid, siis selgub, et näiteks, millega kõiki maailma probleeme ära seletatakse, kasutab ta Martin Luther Kingi mõrtsuka mõnitamise matkarada, mida võitjad läbivad keskmise kiirusega 3 km/h, kuhu lastakse peale manipulatiivselt valitud seltskond rahvamatkajaid ja selle alusel tehakse järeldusi maratonijooksjate kohta. Kamm ooon! Sealt võib lugeda veelgi ägedamaid järeldusi, et kuna üks tüüp oli füüsik, siis füsikuid ongi kõige kõvemad sportlased. Ühesõnaga - Priidust on veel andekamaid jutuväänajaid meie massmeedialehtede veergudel.

 
At 14:13, Anonymous Anonüümne said...

Ma olen alati rääkind peaks lätlaste juurde talvespordi trenni minema. Kelgus saab medaleid kuhjaga kui õpid kiiresti kelgutama. Leedukate juurde laskesuusa trenni minema. Saab ehk esikümne hulka. Kaua sa ikka korea koondisele kaotad.
Ainus trenn mida eestis teha on tennis. Ostab valged püksid ja valged sokid ja kõksima.

 
At 14:19, Anonymous Anonüümne said...

Jah kui valida kas külmas lumes või valges sokis kõksida siis ikka tennis. Tüdrukud ka vaatavad rohkem.

 
At 14:59, Anonymous Anonüümne said...

Kahju et Kägu ei ole. Ta võtaks päeva kokku väga asjatundlikult.

 
At 15:11, Anonymous Anonüümne said...

Mis kokkuvõtet siin ikka. Uus katse tuleb. Küsimus on, et kas saame kulla? Nüüd on tegemist Eesti au küsimusega. Esimene medal võttis liigsed pinged maha. Rennisõit näitab , et kas kottpükste ala on Eesti olümpiatulevik või mitte. Kui see kõik läbi, siis jagame hinnanguid.

 
At 15:24, Anonymous Anonüümne said...

Nüüd siia ka üks olümpiaväline küsimus, kuid peapostituse teemaga peaks haakuma: Miks võeti Suusasemude meeskond Tartu Teatemaratonil maha? Äkki Priit teab?

 
At 15:29, Anonymous Anonüümne said...

Kottpüksist ei saa superstaari kui sa just hiinlane pole. Harrastame ikka suuri spordialasid nagu korvpall, biatlonisuusk, vettehüpped, tennis ja maanteeratas. Nendes on kuulsus ja au õiget mekki manu. Male ka, šahh ja matt.

 
At 15:33, Anonymous Anonüümne said...

09:51 Pead omama väga head taju, et piiri lähedal oma sooritust teha. Naelapea pihta mõte . Olen seda mõtet samuti veeretanud korduvalt treeningutel. See on niivõrd tähtis tähelepanek, et olen lõpetanud trennid peale tööpäeva. Sest tajudega on pehmelt öeldes halvasti päeva teises pooles. Ainus õige edasiviiv treening saab toimuda päeva esimeses pooles. Võimalik, et siia ongi koer maetud nende ebaõnnestumiste jadas.

 
At 15:37, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits ei mängi tennist vaid mängib viiulit. See on ka superstaaride ala. Peene tunnetus peab olema muidu tõmbad kääks vale noodi ja dirigent paneb litaka vastu näppe.

 
At 18:19, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits ei mängi mitte viiulit vaid mängib meie närvidel. Tõde on tal ammu teada, kuid välja ei ütle. Laseb meil veel omas mahlas küpseda.

 
At 19:23, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Olen Sildaru koha pealt Pulleritsuga suuresti nõus. Kui suurfavoriit jäetakse kolmandaks, siis ei peaks ta olema õnnelik ja rahul. Vaadake venelaste nägusid pärast tänast laskesuusatamise teatesõitu. Kas nad olid oma kolmanda koha üle õnnelikud ja sellega rahul? Kas norra murdmasuusatajad olid rahul ja õnnelikud, kui said venelastelt ilge ketuka ja võitsid hõbeda? Tõelist tsempioni tuntakse sellest, et ta ei rahuldu vähemaga kui esikoht. Samas mõne sportlase võimed ilmselgelt ei ole piisavad medalitele ja kõige kirkamate medalite eest võitlemiseks,siis me hindame tema sooritust pisut teistsuguste kriteeriumite järgi.Kas keegi tahab väita, et Sildarul ei olnud oskusi ja võimeid täna võitmiseks? Minul maksumaksja ja pealtvaatajana ei oleks Sildarule mingeid pretensioone, kui ta tunnistaks, et ta ihkas küll kulda ja oli selleks võimeline, aga lihtsalt täna oli selline päev, kus asjad ei klappinud ning ta pidi leppima lohutusauhinnaga. Spordisõbrad ja fännid mõistaks seda. Alati ei saa võita. Võtame või tänase põhja kahevõistluse ja Riiberi ülimalt lolli apsaka. See, et selliste kogemustega mees teeb sellise apsaka on uskumatu. Samas me teame, millise jama ta eelnevalt läbi elas. Arvestades eelnevat, siis kannaks ka Ilvese tänase soorituse pigem positiivsele poolele. Olgem ausad kergematel radade, võib ta ehk hea õnne korral ka medalitele pretendeerida, aga sellistel karmidel radadel ja karmi ilmaga mitte kunagi. Need on sõidumeeste võistlused, kus head hüpped loevad vähem kui euroopa kergetel radadel.

 
At 19:39, Anonymous Anonüümne said...

15:33 eks ongi hommiku ja õhtu inimesed. Kes krutib päev otsa pinget ja ongi alles õhtuks tipus ja teine paugutab oma padrunid hommikul kell 6-9 ära ja siis tiksub säästureziimil magama minekuni. Millest see sõltub on veel keerulisem küsimus, ilmselt parim vastus on lihtsalt elusaatuses. Mõni tahab panna ja panna aga saab järjest vastu näppe sihukesed litakad, et vaatad ja imestad, kuidas ta ikka veel üritab ikka kehvemini ja kehvemini. Ammu oleks aeg leppida ja perspektiive kohendada ausalt ja avameelselt.

 
At 21:14, Anonymous Anonüümne said...

Inimesel on põhimõtteliselt kaks valikut, esimene loomulik biorütmi järgi, teine tehislik imperialistide loodud elamise viis. Targad on need kes valivad esimese järgi. Sport on ilmselt kõige lähemal sellele, mis puudutab inimese saavutusvõimet.Tuleb võtta kõige rohkem tegureid, arvesse et saavutada maksimum. Aeg on unustada konveier süsteemil elamis viis. Vähemasti spordimaailmas. https://sportinsider.ru/et/psihologiya/moi-bioritmy-na-segodnya-rasschitat-kalendar-bioritmov-cheloveka.html

 
At 22:38, Blogger Priit Pullerits said...

Olen Käguga leidnud taas ühise keele! 100 % nõus temaga seekord. Masendav vaadata seda pronksi üle rõõmustamist ajakirjanduses, eriti Anu Sääritsa ülevoolavalt kilkavat intervjuud pärast medalitseremooniat. Pronks oli asjatundlikule spordisõbrale selge pettumus. Aeg on seda ükskord ometi tunnistada. Kui Ilves oleks saanud pronksi, siis võinuks hõisata.

 
At 22:41, Anonymous Anonüümne said...

Kelly pronks oli selge pettumus ja seda mitmel põhjusel. Priidu eelnimetatud üks põhjustest oli see, et ta polnud pea 8 aastat mitte ainsatki pargisõiduvõistlust kaotanud, mille ta lõpuni teinud on (loe: pole katkestanud). Teine suur põhjus on see, et tulemuste tase oli väga lahja ja kolmas on see, et Kelly tegi samal tasemel kava juba 6-7 aastat tagasi.

Kelly pronksi toonud sõidus oli kolmest hüppest 900 kraadi, 1080 ja 900 kraadi, ehk siis 2.5 ja 3.0 ja 2.5 pöördega hüpped. Minu teada tegi Kelly juba ammuilma 1440 kraadise hüppe, 1260st rääkimatagi. Kõik hüpped on endiselt lihtsalt tiirlemised, mitte nö saltod. See tase oli tal omandatud 12-13 aastaselt.

Kelly spordiala on tilulilu võrreldes iluuisutamisega. Minu meelest on vägag võrreldavad iluuisutamise ja pargisõidu hüpped. 4 kordseid teevad väheseid, 3 kordseid enamus. Aga pargisõidus kolmekordsetel ei jäänud enamus korralikult püsti.

Mõttetu spordiala, väga marginaalne. Miks? Kogu aeg nad ise ju propageerivad, et ihhaahhaa ja ahhhahhaaa, vahet pole, kas võidan või ei, ikka naudin. See on lausvale. Täna tegid kõik tulemuse peale ja nüüd, kui oli vaja panna, siis suur enamus kukkusid, koperdasid, sest nad pole harjunud pingeid taluma. Kõik nad. Punktiandmine on ka nii nagu ta on. Nägite Kaljuveeri intekat venelasega, kes oli nii pettunud, et kohtunikud talle punne ei andnud. Ka norrakas sai ülimadalad punnid, ka ise arvasin, et võib Kelly tulemuse üle lüüa, aga sai 10 silma hoopis vähem. Norrakas oli hiljem väga löödud olnud ja polnud kohtunikega nõus. Iluuisutamises on normaalne süsteem, iga hüppe eest eraldi punni. Siin on üks krdi udumudu.
Isegi, kui Kelly saanuks kulla, siis see oleks kõige vähem maitsnud kuld, mis Eesti on saanud. Tased polnud ollagi. Kui 5-6 naist teinuks neid korke ja asju ja Kelly 4kordseid või õppinuks ise salto ära ja saanuks siis kulla, siis olnuks teine teema. Olgem ausad, tase oli olematu.

Positiivne kogu selle asja juures on see, et enam pole kuulda olnud seda laulu, et maailma kõige tähtsaim võistlus on X-Games. Võistlus on võistlus. Nautida võib pühapäeviti sõpradega mäel.

Ei salga, et naised on muutunud sel alal paremaks viimase 5 aastaga v.a Kelly. Paremaks muutunud vaid tehniliselt, se, mis kõrvade vahel päris võistlusolukorras, see ikka olematu veel. Naiste iluuisutamiseni on veel pikk tee käia. Aga juba järgmisel OMil võib olukord teine olla. Ma pole sugugi kindel, et meie Kelly selle ajani jätkab. Vaadates ta sotsiaalmeediat ja kui palju reaalselt trenni rügab, siis ma pigem ei usu seda. Ilma isata ta ei hakka ühtegi saltot kunagi hüppama.

 
At 23:14, Anonymous Anonüümne said...

Kägul muidugi kõige rohkem õigus. Kes tahab maailma suureks saada peab Kägu koolis käima ja temaga sõber olema. Suusablogi on ka ilma Käguta rohkem nagu pargihüpete kolhoos.

 
At 23:18, Anonymous Anonüümne said...

Arvasin kaua et kahevõistlus on mõttetu spordiala, noh selline lohutus värk poolemeestele, aga tegelikult hästi suusatasid, hoogsalt panid mis sest et hõredas õhus. Ilves kahjuks ei tee suusatamist ära.

 
At 07:38, Anonymous Anonüümne said...

Laskesuusatamises on 9. kõva koht. Kahevõistluses ei ole. Suvalised jaapanlased ja sakslased olid eespool. Mitu sakslast on Kontaveitist eespool?

 
At 07:50, Blogger Priit Pullerits said...

Lp 22:41 - see on kõige asjalikum kommentaar Kelly Sildaru eilse võistluse kohta, mida ma Eesti meediaruumis olen lugenud. Müts maha teie ees! See vajab avaldamist suuremas meediaruumis. Ma ei tea, kuidas seda teha, aga arvan ja usun, et seda kainestavat pilku on vaja.

Mulle helistas ka eile üks teile tuntud endine spordimees ja rääkis, et Sildaru peab olema õnnelik, et üldse pronksigi sai, sest mitmed teised tegid märksa paremaid trikke. Millele siis viitab ka venelase ja norraka kriitika kohtunike pihta.

Eelnenut arvestades hakkab mulle ühtäkki koitma, miks Kelly Sildaru nii õnnelik oli. Äkki sai ta ise ka aru, et pronks oli tõesti sülle kukkunud, sest kui veel ühelainsalgi konkurendil oleks kava korra välja tulnud, oleks ta pidanud suu medalist üldse puhtaks pühkima.

Sellised kommentaarid, nagu 22:41-lt, tõstavad blogi kommentaariumi taseme taevastesse kõrgustesse. Aitäh!

 
At 08:05, Anonymous Anonüümne said...

22:41 on Kägu mees.

 
At 08:25, Anonymous Anonüümne said...

Ei tasu võrrelda iluuisutamist akrobaatikaga. On erinevad füüsikad selle taga. Mäesuusatamise mõte ongi fun promo. Ükski inimene ei lähe mäesuusakeskusesse masot tegema. Fun on selle äri nimi. Inimesi tuleb meelitada mäe otsa luudepurustamise asemel rõõmsa näoga. Kelly ala on jõhker. Mäletate kuidas ta rõõmsa näoga pidi esinema meedias kui luud jälle ja jälle puru olid. See ongi issi teene, et hoidis piigat alati piiril mida teised ei julgenud teha. See ala tuleks keelata promotavate alade nimekirjast. Me ei saa lubada, et pedofiilid laste luid lõhuvad.

 
At 09:08, Anonymous Anonüümne said...

Mõelge vanamehed, kui te oleksite Mikaela Shiffrini poolehoidjad, ei kiibitsejad, siis millist nutulaulu te joriseksite? Kaunitar on seni sõitnud mäge kui Tormis Laine. Esikolmik on jäänud kindlalt püüdmatuks. Aga kas ta vääriks sellist suhtumist kui Pullerits, pooletoobine Kägu ja mõni veel siin Kelly suhtes demonstreerivad? Ei vääri.

 
At 09:41, Anonymous Anonüümne said...

Mul on iga medali üle, mis Eesti sportlane olümpialt toob, hea meel. Aga panin samuti tähele, et nt. Eileen Gu sooritas hüpetel mingeid salto moodi asju, Kelly tiirleb, tõsi küll väga stiilselt, püstiasendis. On seal kohtunike jaoks mingit vahet, ei tea.

 
At 09:43, Anonymous Anonüümne said...

Kas keegi ajakirjanik on üldse uurinud, kui palju tunde/päevi Kelly lumel veedab. Mina sellest alast aru ei saa. Mu teada oli ta rohkem kui pool viimast kalendriaastat Eestis, kuidas see võimalik on? X-mängude eel käis Kelly Los Angeleses, kus oli soe ja mõnus ja sai Instagrammi postitada naba pilte. Mul tekib küsimus, kui palju lumel trennipäevi ta üldse teha saanud on. Selles mõttes on tegemist lihtsa spordialaga, et see ongi ok, kui trenn kestab 3-4 tundi. Ilusuisutaja/Iluvõimlejad, maailma tipud treenivadki iga päev 6-7 tundi. Kui palju on Kellyl aastas lumepäevi ja lumetunde. Ainuüksi selle järgi saaks mõõta ala taset võrreldes teiste aladega.

Ja see Kelly suusa teema. Kuidas on see võimalik, et see probleem ilmeb alles võistlustel? Kas trennides siis kordagi ei proovitud neid hüppeid või siis tehtigi kuude jooksul loetud korral päris hüppeid? Kui nii, siis on loogiline, et varem polnud võimalik avastada seda, et suusk liiga kergelt jalast tuleb. Aga mis sport see on, kui 3 kordseid hüppeid lumel mõne kuu jooksul liiga vähe teed. Palju iluuisutajad trennides hüppavad? Ilmselgelt rohkem. Ja kui Kellyl alal on vigastus suurem ja hüpatakse trennis vähem, siis polegi miskit imestada, et kõik käbla käivad ja kui peas ka keeruline võistelda, siis ongi olematu tasemega võistlus nagu ta on. Joppamise küsimus. Kui ma ei eksi, siis kulla saanud švenitslane sai finaali ainult 1-2 punnise eduga. 4-5 naist oleks sips vähem koperdanud, siis jäänuks šveitslane finaalist välja. No eks finaali taset näitab seegi, et vaid 3 naist said 80 pluss punkti.

Selles mõttes 100% nõus, et Kelly peab olema õnnelik, et neljandaks ei jäänud. Kahju lihtsalt sellest, et kulda pakuti sisuliselt tasuta arvestades Kelly 6-7 aasta tagust taset.

 
At 09:58, Anonymous Anonüümne said...

9:43 - pane suusad alla ja siis saad teada vastused oma küsimustele. Eestis on piisavalt suusakeskusi, kus algteadmisi omandada. See mitu tundi päevas peab trenni tegema ei ole erinevate alade osas võrreldav. Üks ala vajab taastumiseks rohkem aega kui teine. Ja kindlasti ei ole mäe otsast 8 tundi igapäevaselt alla kukkumine fun. Peab jääma aega haavade lakkumiseks, et olümpiatsükkel üle elada. Vaja on jõudu ja täpsust erinevalt iluuisutamisest, kus võid suvalises paigas alati maanduda ja kui tunne kehv on siis soorituse hetkega lihtsalt venitada. Kelly ala on nagu ilma varupadruniteta hoo pealt püssiga puusalt märki tulistamine ja nii viis korda järjest. Võidab see, kes kõik märgid selle juures ka maha laseb. Tehke järgi.... nagu ütlevad klassikud. Ma pole näinud laskesuusatajat, kes aastaid igapäevaselt 8 tunniseid päevi teeks suuskadel.

 
At 10:05, Anonymous Anonüümne said...

Vaadake vanamehed spordil ja spordil on vahe. Kes teist Streifist alla julgeb tulla? Kodumaa auks ja kuulsuseks et hõbe medal ära tuua? Arvan et vaid Kägu saaks hakkama tema juba põnnama ei löö, me ülejäänud aga jookseb pükse vahetama.
https://m.youtube.com/watch?v=Hq_wxQiJxz0

 
At 10:38, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav, kui palju energiat/jõudu (mõõdetaval kujul) paneb vigursuusataja ühte trikki või hüppesse võrreldes iluuisutajaga? Milline on treeningtunni energiakulu võrreldes teiste aladega?

Vigursuusatamine on tundunud õudne ala, nagu üldse suurel kiirusel mäest alla tulek ja pea alaspidi õhus olemine, eriti pärast Michael Schumacheri õnnetust (mis siis, et ta suusatas oma lõbuks). Ei tea, kas vanus koputab, aga võtaks küll natuke ärevaks, kui oma laps sellise asjaga tegeleks. Ikkagi natuke tundub, et see ala on heaolumaailma sünnitis, st sündinud maailmas, kus inimesed ei oska enam oma elu pärast karta? Murdmaasuusk, sportmängud jm traditsioonilised alad on vähemalt nii turvaliseks arenenud, et seal ei ole naljalt võimalik kaela ära murda.

Aga noh, kõrvalseisja jauramine kindlasti. Ise mängin pojaga malet.

Vettehüpped või ilma varustuseta mägironimine on vist sama hull asi, ometi on ronimine äärmiselt ligitõmbav: ainult kaljusein vs inimene, ei mingeid lisavidinaid. Ülim keskendumine, kui kukud, siis sured. Priit võiks teha intervjuu Alex Honnoldiga, kes Yosemite rahvuspargis El Capitani seinast (914 m) ilma varustuseta üles ronis. Filmijupid sellest, kusagil oli Nat.Geographicu film ka täispikkuses vaadatav:
https://www.youtube.com/watch?v=tnRoda7Ke2w

Siiski palju õnne Kellyle. No ei pääse sellest eestlaslikust lumepallist, et mida iganes keegi teeb, ikka pole piisav. :)

 
At 10:55, Anonymous Anonüümne said...

Veel üks klassik: Werner Herzogi 1974.a. film "The Great Ecstasy of Woodcarver Steiner", Šveitsi suusahüppaja Walter Steinerist:
https://www.youtube.com/watch?v=oTdQ2fGlrq8
https://en.wikipedia.org/wiki/Walter_Steiner

 
At 11:43, Anonymous Anonüümne said...

10:38 asjad on suhtelised. Ütleme Eesti ei saa jäähokis ja vabatehnika suusatamises medalit. Kelly aga on pikki aastaid liider ja tipptegija. Meedia uneles mõnusalt - Kelly on noor ja jõuab käia mitmel olümpial, ta on tipp ja toob kuhjaga medaleid, temast oodati kõigi aegade medalivõitjat Veerpalu ja Šmigun jäänuks kaugele maha. Üks hädine halfpipe pronks pole see. Pronks 50km suusatamises norra ja vene järel oleks suur asi. Küsi Pulleritsu käest temal on kogemusi

 
At 13:13, Anonymous Anonüümne said...

Pole vahet medalil ja mitte medalil peaasi et on võitleja hing.

 

Postita kommentaar

<< Esileht