Panin ritta kõigi kolme mängu võtmenäitajad Eesti poolt vaadatuna ja kaege nüüd ise, kas need peaks andma ainest rahuloluks.
Väravaüritusi 1-34 2-23 2-19 =5-76
Väravaid 1-4 1-3 0-1 =2-8
Lööke raamidesse 1-9 1-10 2-6 =4-25
Blokeeritud üritusi 0-12 0-5 0-5 =0-22
Nurgalöögid 1-10 0-9 0-14 =1-33
Aga palju kõnekam on see, et kolme mängu jooksul suutsid Eesti noored jalgpallurid tekitada kõigest viis väravahõngulist olukorda, samas kui vastased tekitasid neid 76 ehk 15 (!) korda rohkem. Nurgalööke saadi kolme mängu peale üksainus, aga vastased said 33. Need on näitajad, mis demonstreerivad klassi vahet. Valusalt.
Enesepettusel on üks suur viga: see ei aita mitte kunagi jõuda tõeliste kordaminekuteni, sest puudujääkide tõdemise ja nende kallal töötamise asemel keskendutakse juhusaavutuste üle hurraatamisele. Hurraatamine, olgu kas või rahulolu väljenduseks, tapab spordis nõrgema poole igasugused eduväljavaated. Eesti jalgpall, küll näete, ei tõuse ka järgmise põlvkonna jooksul mitte kuskile.
Fotod 1-4: UEFA noormeeste U17 EM-finaalturniiri mäng 28. mail Tallinnas Lilleküla staadionil Eesti ja Horvaatia vahel. Fotode autor: Madis Veltman, Postimees/Scanpix
Tehnilised oskused nadid, söödumäng puudulik, võhma ka vähe (krambitasid ja hingeldasid juba õige vara). Eelnevat arvesse võttes peatreeneri taktikavalikud ka piiratud. "Viisakate" kaotustega palju välja ei vabanda, sest (2009 ja vanemad) saavad pähe ka Fääri saartelt ja Luksemburgilt.
VastaKustutaKahju, et noored lollitakse ära jalgpallis andes neile veel võltslootust, et välimaistele talendiotsijatele võidakse silma jääda.
See on muinasjutuvestja ja kõigi tema luti otsas olevate asjapulkade töö tulemus.
VastaKustutaSiit on hea edasi minna. Tervitusi RP’le!
Üks enesepettus paistab ka EOK valimistel, Tudebergi kandidatuur.
VastaKustutaPettus on elu osa. Kamuflaaz täidab kiskjate kõhu ja päästab saagi naha. Elu on keeruline. Võimumängude a ja o on väärtuste liigutamine. Vutt toob pappi siia mida meedia liigutab siia sinna ajupesuks. Ja ega seegi blogi postitus alturismist tehtud pole.
VastaKustuta21:57-le: jah, jalgpall on otsast lõpuni jooksumäng. Selle mängimiseks tuleb teha esmalt joostes palju mahutrenni ja siis roppu, kurnavat lõigutrenni otsa. Kui seda ei tee, ei tule ka mängust midagi välja. Niisama palli kõksides jäädki palli kõksijaks.
VastaKustutaSelleks et Eesti jalgpallurite baastasemest veidigi sotti saada, tuleks nad panna aja peale jooksma kas 3000 või 5000 m ja siis 400 m otsa. Nende aegade võrdlus võiks olla aastast aastasse iga sportlase arengu, paigalseisu või taandarengu üks mõõdikuid. Mitte see, kui palju kordi keegi otsmikuga järjest palli suudab kõksida.
See mahutrenn koos sellega kaasnevaga on küll õige jutt...kui oled selles nõrk siis kõksi v tribla trennis nagu Messi,kuid mängus oled peale 15min nagu tavaline päntajalg, kellest võimekamad sõidavad üle...sest nad ei väsi :)
VastaKustutaOlen eelkõnelejatega päri - noored tuleb jooksma panna. Ja teiseks, noored tuleb jooksu (või kergejõustiku) juurde jättagi. Kõik väärtuslik, mis eesti jalgpalluril saab olla, tuleb klassikalistest kergejõustikualadest. Öelge, kes teie meelest on olnud Eestis hea tehnilise pagasiga, mis otse loomulikult toetub baasvõimekusele, mängumees? Meie kuulsaim pallur on olnud väravavaht - Poom -, teda tuleb teiste väljakumeestega erinevalt hinnata, aga Poomi ma pean ka tehniliselt õnnestunuks. Piiroja, Klavan, Mets on olnud väga, väga krobelised, aga vähemalt Piirojal oli hea vastupidavusbaas all. Kui lisada võitluslikkus võhmale, saame rollimängija, kelle trump on viskuda võitlusesse või sõita kossi. Kõik, kogu tehnika.
VastaKustutaNagu sinu nimekirjast näha on Eestist kuhugi välja jõudnud kõik kas väravavahid või kaitsjad. Ning need mehed said U17 turniiril täie raha eest oma võimed agentidele näidata - kaitse edukus oli ligi 90%, samas kui vastastel vaid 50% kandis ;)
KustutaSelline info tuli sisse:
VastaKustutaRas**s üritab treenerikutset saada, peab alustama 3. tasemest, aga kukkus läbi, sest ei sooritanud üldainete testi. Ka praktiline tund polnud midagi erilist. Hämas kehatemperatuuri tõusust visuaalsel vaatlemisel. Tahtis end näidata targemana, aga hindajad polnud lollid. G**t taotles 6. taset, aga ei osanud vastata küsimusele, kuidas ta aitab kõrgushüppes sportlasel, nii noortel kui edasijõudnutel, leida-määrata äratõukekohta, hoojooksukaart, hoojooksu pikkust ja kas kasutada eelhoogu või mitte.
Kas see on mingi nali või? Mina loen nimede tagant välja ühe tõkkejooksja ja tema elukaaslase, kes mõlemad treenivad potentsiaalikaid noori kergejõustiklasi.
KustutaKüll ta isa käest saab, et läks üleolevalt testile peale. Ühe mõjukama kergejõustiku pere maine sai pihta. Teiselt poolt kiidan testijaid, kes asja võtavad tõsiselt ja allahindlusi ei tee. Nii peabki!
KustutaÄrge unustage, et PP on ajakirjanik, kel kogemust umbes 40 aastat. Seega on loomulik, kui tal on kõik kohad Eestis salajasi infoallikaid täis. Ja kuna PP on ajakirjanik, siis ilmselt ajuvaba kõmujuttu, mil tõde pole taga, ta meile siin ei avaldaks.
Kustutaokei, jalka on kehva-pole jooksuga tegeletud ja võhm puudu. Lihtsalt mingi pildi saamise huvides, kus on Eesti noored ja täiskasvanud pikamaajooksjad maailma konkurentsis?
VastaKustutaKas jalgpallurite jooksmist silmas pidades ei peaks mitte vaatama keskmaajooksu taset? Pikamaajooks on see ainult ajalises võrdluses, aga pikamaajooksus ei jääda seisma ega tehta pidevalt vahespurte.
VastaKustutaMinu viimane kiri Flora noorteklubi esindajale Taavi Trasbergile, kellelt olen palunud Eesti noorjalgpallurite jooksuandmeid:
KustutaOlgu öeldud, et mind kindlasti ei huvita kellegi konkreetsed, nimelised tulemused. Huvitab üldine jooksutase kui selline.
Ma ei tea ka paraku, mis alal te jooksutulemusi mõõdate ja kuidas. Üks asi on joosta staadionil naelikutega 60 meetrit, teine asi on joosta murul jalgpallijalatsitega 60 meetrit.
Seetõttu küsin, mis kiirjooksu ja mis pikamaajooksu tulemusi teil mõõdetud on. Kuna jalgpallis on vaja vastupidavust, aga samas ka kiirust, siis ilmselt on teil mõõdetud nii pikamaajooksu kui sprindi tulemusi, näiteks 3000 m ja 100 m. Klassikalised distantsid oleks kõige arusaadavamad, sest kui võtta nt 30 m lendlähtest, siis see ei ütle enamikule midagi, sest enamik pole sellist maad jooksnud ja sel alal tulemust kirja saanud.
Laiem taust on see, nagu mainisin, et minu arusaamise järgi on jalgpall ennekõike jooksumäng, ilma jooksusuutlikkuseta ei ole võimalik midagi saavutada. Tuleb kesta 90 minutit enam-vähem pidevat liikumist, mille sees on ka hulk paarikümnemeetriseid kiirendusi. Kiirendustest taastumiseks on omakorda taas vaja mahutrenni, sest muidu saab jaks lihtsalt otsa.
Huvitab ka, kui suur on noorte trennides nädalane jooksumaht ja kuidas see jaotub eri tsoonide vahel (aeroobne versus anaeroobne; ilmselt jalgpallureile oleks kõige paslikum hoopis fartlek?). Nii palju kui minuni juhuslikku tagasisidet on jõudnud, pole jooksutrenn vajalikul määral Eestis hinnatud, sest miks muidu on vastupidavuses allajäämine isegi minusugusele jalgpallidiletandile silmnähtav.