Sport ja ohutus?! Sport ja turvalisus?! Sport ja füüsiliselt mitte katkine inimene?! Ärge ajage lolli juttu! Sellised asjad pole võimalikud.
„Tippsportlasena on Kanter varemgi tervisehädadega kimpus olnud – 2006. aastal maailma parimal kettaheitjal diagnoositud selja-trauma oli mõne arsti hinnangul koguni nii ränk, et kuluaarides sosistati visa töörügaja karjääri enneaegsest lõpust.”
Vaatame rattavõistlusi. Finišiheitlused lõpevad pahatihti suurte kukkumistega suurtel kiirustel. Tuleb meelde, kuidas Rein Taaramäe ütles mõned aastad tagasi, et mõned profiratturid sõidavad nii julmalt ja hoolimatult, nagu homset polekski.
Või vaadake trikisuusatamist. Pöörane! Kui olümpial vaatasin, mida Henry Sildaru rennisõidus tegi, tuli iseenesest üle huulte järeldus, et see on ju ala, kus mäng käib selle peale, kes suudab surmale kõige lähemale jõuda.
Seada treenerikutse vajalikkuse põhjenduseks, et siis on tagatud spordis suurem turvalisus ja et siis ei lähe sportlane medalit jahtides katki, on täiesti absurdne, ajuvaba ja reaalsusest irrutatud.
Foto 1: Belgia rattur Jonas Rickaert on kukkunud valusalt 2024. aasta Tour de France'i 12. etapil. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 2: Türgi klubi Galatasaray mängija Noa Lang on saanud vigastada 18. märtsil Meistrite liiga mängus FC Liverpooli vastu. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 3: Belgia klubi Standard de Liege mängija Nielsen Casper on saanud vigastada 22. märtsil KVC Westerlo vastu. Foto autor: ZumaPress.com/Scanpix
Foto 4: Prantsusmaa jalgpallinaiskonna mängija Sakina Karchaoui lahkub 2023. aasta MMil mängus Austraalia vastu pärast vigastada saamist väljakult. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 5: Ameerika mäesuusataja Lindsey Vonn kukub Milano Cortina taliolümpial kiirlaskumise võistlusel Cortina d'Ampezzos. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 6: Portugali kiirjooksja Ericsson Tavares viiakse tänavusel sisekergejõustiku MMil Poolas Torunis pärast vigastada saamist 4x400 meetri teatejooksus kanderaamil võistlusareenilt ära. Foto autor: AP/Scanpix
Aga milleks meile liikluseksam ja juhiload? Kas see on elimineerinud kihutajad ja roolijoodikud. Mida see paber siis üldsegi näitab?
VastaKustutaKanter ja Port tõlgendavad mõistet "turvalisus" teistmoodi kui PP. Ükski loos viidatud näide ei olnud põhjustatud treeneri rumalusest.
VastaKustutaOot-oot! See oli Vonni treeneri rumalus lubada tal olümpial sellise vigastusega võistelda. Vonn võinuks seetõttu kaotada jala, nagu nüüd teame.
KustutaKas Te Tour de France'i tõsieluseriaali olete näinud? Seal on stseenid, kuidas võistkondade juhid ajavad kukkumise tagajärjel traumeeritud sportlasi sadulasse, et need edasi sõidaksid. Ükski treener ei astu vahele, et nii ei tohi.
Enamik treeningul saadud vigastusi on treenerite süü. Treener peab kogenuma ja targemana kõrvalt nägema, kui sportlane võib endale viga teha. Treener kirjutab plaanid ja doseerib koormusi.
Treener võis vastu olla, arst võis vastu olla, isa võis vastu olla, aga kui sportlane ütleb, et ta tingimata osaleb olümpial, siis nii on kogu sellest tuleneva riskiga. Vastupidine oleks aga ebaeetiline ja isegi ebainimlik. Pullerits ei saagi sellest aru saama.
KustutaPriit, aga on sul mingi tõend, et keegi Vonni sundis?
KustutaKui jutt on turvalisusest, mida seoses treenerikutsega on nii palju nüüd rõhutatud, siis turvalisuse nimel oleks treener pidanud panema sportlasele aru pähe. Sportlane on ju oma mullis, silmaklappidega, suures võistlushimus ei oska ohte näha või ei taha neid näha, võtab ebaturvalisi (sic!) riske. Selleks ongi treener, kelle kutsetunnistus (sic!) peab siis EOK nägemuses tagama selle, et ta suudab sportlasele aru pähe panna, et ta end medalit taga ajades sandiks ei kihutaks. Aga näe, ei saanud panna või sportlane ei kuulanud teda. Seda ma siin üritangi teile selgeks teha, et see jutt turvalisuse argumendist on asjakohatu, olgu treener kvalifikatsiooniga või ilma.
KustutaKui ANDEKAS noor sportlane treenib päevast päeva aastaid ja on paberitega treener, aga tulemust ei tule... Siis on sportlane raisanud palju aega mõtetult treenides ja aega raisanud ja see teeb peast palju haigemaks. Kas asi on ikka paberis või siiski inimese tarkuses?!
KustutaHakkab visalt kuid lõpuks muutuma arusaam trikisuusatamisest ja ala treeneritest. Juhin taaskord pessimistidele tähelepanu, et eesti noored on tulemas koju World Rookie Tourilt medalitega. Ülinoored ka veel paar kutti on kasvamas peale !
VastaKustutaLähipäevil on häid uudiseid tulemas ja võistlused tõmmatakse lukkupaari nädalaga. Treeningud jätkuvad...ning siinkohal hr.M.Aderi jutt tundub jabur kui väitis et eesti suusatajad saavad treenida napilt 2 kuud.Lumelaudurid ja trikisuusatajad saavad 8 kuud lumel käidud ja mis häda murdmaa A- koondisel on? Tänan igatahes et Priit teemat käsitleb esmalt! Aga et mõista oluliselt põhjalikumalt, siis soovitaksin minna mõnele noortesarja etapile vestlema noorte vanemate ja noorte endiga.
Ott
Sa oled peast päris segi?
KustutaSa ei ole üldse kursis suusaspordi kui sellisega. Aderil on selles suhtes õigus, et Eesti talve tingimustes on kodamaal treenimise võimalused lühiajalised. Looduslikul lumel mõnel talvel täitsa võimatu.
KustutaKui need noored kuskilt tourilt medali toovad, on see väga hea. Aga selle pärast ei pea kogu suusarahvas leili minema ja tormama etapile kohale.
KustutaJa loomulikult on täiesti kontekstiga seotud kukkumistega ja pallimängude vigastuste fotod (ega ma järge ei aja, mis situatsioonides need pildid tehtu, aga pallimängudes siiski enam levinud kontaktvigastused) ja näha nendes treeneri süüd? Ja sinu enda isalikud õpetused siin blogis, kui targalt tuleb treenida ja mida jälgida, et terve püsida? Tõesti, milleks treeneri tarkus? Sto sdez dumat nada, sdez tolko prõgat nada.
VastaKustutaTervis on kalleim vara, sageli taastumatu või hiljem ilmnevate mõjudega. Iga sportlase treeneri esmakohus, kui lähtume EOK püstitatud turvalisuse maksiimist, on teha selgeks, hästi selgeks, millised on sportimise ja treenimisega kaasnevad terviseriskid ja neid kogu aeg meelde tuletada, et ikka oleks turvaline ja treenitav teaks, mis ta mängu paneb ja mida ohtu seab. Kas see toimub? Kas Varnavskaja räägib iga nädal mitu korda Petrõkinale, et vaata, kui sa kukud, võid ristatisidemed välja väänata, mis paranevad kuus kuud, ja vaata, kui sa saad 20 aastat vanemaks, siis kõik need hüpped ja maandumised ja põrutused ja ülekoormused hakkavad oma mõju avaldama. Kui räägiks, siis see oleks turvalisuse eest hoolitsemine, mis on professionaalsele, EOK käsitluses nõutud turvalisust hindavale treenerile kohane.
KustutaSiin PP veidi eksib -- vähemalt Lindsay Vonni ja tippspordi osas. Sellel tasemel treener ei pruugi olla ei kogenum ega ka targem, isegi sportlasest vanem ei pruugi olla.
VastaKustutaLindsay Vonn on 41 aastane olümpiavõitja, kahekordne maailmameister, neljakordne maailma karika üldarvestuse võitja, 16 korda individuaalalade väikese karika pälvinu, 145 korda MK etappide arvestuses esikolmikusse ja 84 korda poodiumi kõrgeimale astmele jõudnud sportlane. On vähe usutav, et keegi on temast mäesuusatamise kiirusalade osas kogenum ja targem.
Treeneri roll sellisel tasemel tippspordis on veidi teine ning erineb individuaalalade ja võistkonnaalade osas. Ühine on see, et OM, MM jms tasemel sportlast ei õpeta treener ei suusatama, palli mängima, ujuma ega jooksma või hüppama. Individuaalsed oskused ja tahe ning võime neid arendada peab igal sellel tasemel sportlasel endal olema.
Individuaalaladel treener ei käsi ega keela, ei anna valmis õigeid ega valesid lahendusi. Treener on nõuandja ja kõrvaltvaataja, kes aitab sportlasel mõista ning analüüsida oma käitumist ja annab omapoolseid soovitusi soorituse parandamiseks. Samas võistlusrajal on individuaalalade sportlane üksi. Sportlane saab loota vaid iseendale ja otsustab ise, kuidas ja mida ta võistluste ajal teeb. Treener saab raja kõrvalt tihti nõuandeid jagada (vahel vaiksemalt, vahel häälekamalt) aga treener ei uju, ei jookse, ei suusata ega ei vehkle. Selleks, et koostöö laabuks, on vaja sportlase ja treeneri vahel head usualdust ja teineteisemõistmist. Ainult siis sünnib tulemus. Aga kuna samal ajal peab nii sportlane kui treener olema üsna suure ego ja kiskjahingega isiksus, siis tihti juhtub, et ühel hetkel lähevd sportlase ja treeneri teed lahku.
Võistkonnaaladel on treeneri roll veidi teistsugune. Kuskil on öeldud, et oümpial Kanada jäähokimeeskonna või USA korvapallitiimi treeneriks olemine on kui kasside karjatamine. Sul on võistkonnas mitukümmend miljonärist absoluutses tippklassis mängijat, kelle isiklikes oskustes ega ka egode suuruses pole põhjust kahelda. Aga selleks, et võistkond võidaks, peavad need isepäised kassid toimima igas mängus laitmatu tiimina -- vajadusel suruma maha oma isikliku ego ja tegema musta tööd kaaslase heaks ning jälgima kokkulepitud mänguplaane. Ning mitte vähetähtis on see, et väljakul on korraga vaid osad mängijad -- näiteks Portugali jalkakoondise treeneril peab olema üüratult enesekindlust, et vajadusel Ronaldo mängust välja võtta kuna tal sel korral lihtsalt ei õnnestu... Rattasport, vähemalt maanteel on rohkem sarnane võistkonnaspordile kui individuaalspordile.
Teine lugu on harrastajate ja noortespordis. Siin peab treener kindlasti õpetama ennast säästma ja ohutult käituma. Sest võistlusspordi üks aluspõhimõtteid on see, et tulemuse saamiseks tuleb jõuda finišisse. Suurepärasest sooritusest raja esimesel kolmandikul pole kasu kui sooritus teisel kolmandikul pooleli jääb.
Seega -- jah, noortespordis on treeneril suur roll ohutuse tagamisel aga tipptasemel saavutusspordis see nii ei ole. Sest tipptasemel sportlane pane täiega, riski piiril. Sest vaid nii saab võita. Ja kõik tipud teavad, et riski piiril toimetades on ühel hetkel oht sattuda ka teisele poole seda piiri. Selles osas pole treeneril suurt miskit teha.
Lindsay Vonn läks võitma olümpiamedalit, selleks oli vaja rajal sajandikke ja kümnendikke võita. Seekord läks asi üle piiri ning lõppes sedasi kui lõppes. Aga ma usun, et Lindsay ei teeks midagi teisiti -- tippsporti tehaksegi põhimõttel "käsi kullas või p***e mullas"...
Noh, Verpsi põlv olevat olnud vist küll millestki muust katki, kui ainult suusatamisest.
VastaKustutaJa treenerikvalifikatsiooni on kasvõi selleks vaja,et ei juhtuks selliseid asju nagu paar aastat tgasi Tartus, kus tantsu- või võimlemistreener tekitas lapsele venitamise-painutamisega tõsise vigastuse.
Neis klubides on üsna tavaline, et trenne hakkavad andma paar aastat trennis käinud vanemad liikmed
Turvalisuse sissekirjutamine on katse treenereid suunata. Eelkõige alaealiste treenereid. Et sportlane teaks, millised võivad olla riskid. Et treener ei laseks enne vigastuse paranemist tulemuse nimel riskida. Ja et vigastuse korral ei jääks sportlane üksi ning justkui süüdi.
VastaKustutaNykänenil ei olnud õiget haridust ega kasvatust, treenerid õhutasid ainult sportima ning korraldasid ära nii kooliga kui joomaprobleemid. Selg ja põlved valutasid, aga ikka kupatati hüppama, sest medal luges. Ta ei olnud ainus, ta oli tüüpiline.
Alles pärast dopinguskandaale hakati treeneritelt ja funktsionäridelt vastutust nõudma. Ja seejärel miski muutus. Enam ei imestata, kui suurvõistlusel favoriit ei osale, sest teeb eksameid või peab praktikat õiendama. Ei imestata, kui näiliselt väikest vigastust kaua aega ravitakse.
Medal on ajutine, haridus jääb. Võit ei maksa midagi, kui pärast vaevu liigud.
Noor laskesuusataja Oskar Orupõld on ka küljelauale ühe paugu pannud: https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120563885/noor-laskesuusataja-kersti-kaljulaid-peab-teenima-sportlast-ja-treenerit-mitte-iseennast
VastaKustutaKuna blogiperemees ka delfi artiklite viiteid lisab, siis julgesin ka.
See on suurepärane kolumn! Räägib sisuliselt samast, mida ma selles sissekandes karmide näidete varal. Noor autor paneb need väga ilusasti kokkuvõtvasse, kõigile arusaadavasse keelde.
KustutaSellel pole tulemusigi. Tolkneb juunioride hulgas 80.kohal. Mida selline teab tippspordist?
Kustutaoli see ikka noor laskesuusataja?
KustutaNäe, Kelly Sildaru nime all esines veel hiljuti Tõnis Sildaru, tema on ka Henry Sildaru.
Kui keegi veel arvab et eestis 2 kuud vähesel lumel treenides jõuab maaiilmas heale tasemele mis iganes suusaspordis...siis te olete rumal.
VastaKustutaOktoobrist maini tulebki ikka välismaal ka palju suusatada ja Ader ajas jama kindlasti kui väitis et pisut keeruline on. Õige on ikka öelda võimatu!
Ats
Tänasega on 99% kindel, et Henri Sildaru on aasta meessportlane ja Tõnis sisulises mõttes aasta treener. OM hõbe ja MK üldvõit, ei kujuta ette, kes suudaks miskit vastu panna. Vaene treener, kes saab selle aasta treeneri autasu ja peab seal laval olema.
VastaKustutaOle hea ja lõpeta see soigumine.
KustutaOle hea ja lõpeta lugemine. Kui ei sobi, ära loe. Teemat tuleb kütta seni, kuni see on kuum. Kui tahad, et sõnum kohale jõuab, siis tuleb seda öelda miljon korda. Nii nagu blogiperemees üritab selgeks teha, et ETV kajastab laskesuuska valesti.
KustutaAga miks valesti? Mis mõõdupuu põhjal?
KustutaAlustuseks see, et ETV ja ERR laiemalt on võtnud sporti kajastades paitava tooni, takkakiitva hoiaku, puudub kriitiline meel, kohati muutub nende tegevus sportlast teenindvaks ja spordiala propageerivaks. See ei ole ajakirjandus.
KustutaEi tea, kas see tuleneb kadunud Toomas Uba pärandist? Või sellest, et erinevalt kirjutavatest ajakirjanikest, kes saavad loo teha ka siis, kui sportlane ja treener ei räägi, ei saa näitav-rääkiv ajakirjandus lugu teha ilma, et nood oma näo ja häälega ekraanile ei ilmuks - ja selleks tuleb nendega hästi läbi saada, olla oma semu?
Kas peremehelt laskesuusa kohta hooaja analüüs või miskit kokkuvõtet ka tuleb? Need, mis varem siin avaldatud, olid huvitavad ja sai korraliku pildi tegelikkusest.
KustutaTäna Postimehes ka väga hea artikkel. Täname Priitu!
Mis sõnum peab kohale jõudma?
VastaKustutaMiks üldse sellise mõttetu teema peale nii leili minna?
Keegi siin alguses tõi välja juhilubade teema. Väga õige. Kas PP istuks bussi, kui on teada, et bussijuhil lube pole. Juht võib olla rallisõitja või muidu väga hea autojuht, aga juhiload eeldavad, et tal on selge ka liikluseeskirjad, esmaabi jms.
VastaKustutaSama ka treenerikutsega. Seda esiteks.
Teiseks, Spordiseaduses on treeneri nimetus väga selgelt defineeritud. Seadus on täitmiseks, mitte PP või kellegi kolmanda suva järgi väänamiseks.
Parimaks treeneriks ei saa nimetada kedagi, kes ei ole treener, nagu ei saa ka parimaks bussijuhiks nimetada seda, kes ei oma vastavat juhiluba.
Ja kui seda tehakse, on see seaduse rikkumine, mis on võimalik kohtus vaidlustada.
Nii et tegelikkuses ei saagi EOK parima treeneri valiku statuuti muuta. Sel juhul tuleks see nominatsioon ringi nimetada milleks iganes, aga mitte treener.
Ah et Tõnis Sildaru ei ole treener? Tõesti või??
KustutaAga miks siis on Tõnis Sildaru EOK ametlikul kodulehel kirjas lausa A-kategooria treenerina? Palun väga, veenduge oma silmaga:
https://www.eok.ee/team-estonia/team-estonia-treenerid
Kuidas EOK teda äkki treeneriks saab nimetada, kui, teid tsiteerides, "spordiseaduses on treeneri nimetus väga selgelt defineeritud"?
Priit, see küsimus esita EOK-le. Eks nende preemiate ja toetustega oli ka ju probleem ja preemia maksti mingi muu nime alt.
KustutaAga mis sa arvad, kui kõik(või enamus või isegi mingi osa) treenerid lähtuvad samast pretsedendist, et treeneri kutsetunnistus pole vajalik. Milleks end täiendada, milleks käia koolitustel, milleks täita alaliitude nõudmisi, kui saab ka ilma.
15:24 -- kas treeneri töö eesmärgiks on käia koolitustel või treenida sportlasi?
KustutaTreneri töö tulemuslikkust näitavad tema õpilaste saavutused, mitte omandatud paberite arv.
Ja milliste võõraste sportlaste treenimisel neid tulemusi on saavutatud?
KustutaPordilt väga õige küsimus.
16:31-le. Sinu küsimus on nii rumal, et ega sa vist väga hästi spordist ja treenimisest aru ei saa. Ma muidugi ei ole kindel, aga usun, et selliseid riike, kus ilma koolituseta ja ilma täienkoolituseta treenereid lubatakse treeneritööle, kas neid üldse on või kui, siis kindlasti väga väga üksikud
KustutaImetlusväärne sihikindlus kirjutamaks teemadel, millest mitte midagi ei tea. Ei erine mitte kuidagi tavapärasest Delfi kommentaariumis räuskavast "asjatundjast", kelle ainuke eesmärk on kellelegi halvasti öelda. Sporditurvalisus ei tähenda kaugeltki ainult seda, et tippsportlased tippsporti tehes ennast ei vigastaks. Vigastused on tippspordi loomulik osa ja sportlase teadlik risk. Selleks, et üldse tippu jõuda peab suutma kümneid aastaid treenida niimoodi, et valed treeningmeetodid ei soodustaks vigastuste tekkimist, ei teekonnal tippu, ega ka tipus olles. Ka kõik õigesti tehes tulevad vigastused, osa on seotud geneetikaga, teised halbade asjade kokkulangemisega. Treener, kes ei tea kuidas inimese keha toimib, koormustele reageerib, taastub, milliste harjurustega taastumist soodustada jne, ei saa suure tõenäosusega teha parimat võimalikku, et sportlase tervist enne tippu jõudmist mitte ära rikkuda. Spordikaitstus kätkeb endas veel ka vaimset turvalisust, eetilisust, väärkohtlemist ja selle piire. Igas valdkonnas on neid, kes saavutavad mingil elualal olenemata haridusest ja ettevalmistusest edu, kuid ilmselgelt ei ole nad enamuses ja statistika räägib alati nende kasuks, kes on vaeva näinud, et enne praktikat ka teooria selgeks teha. Soovitan kõigil oma liistude juurde jääda 🙂
VastaKustuta