Kersti Kaljulaid (fotodel) näib EOK presidendina olevat esimese rünnakulaine eelmisel nädalal üle elanud. Eks kaasa aitas ka see, et ta varjus kujuteldavasse punkrisse, kus ta osutus tabamatuks, ning tõrjetööd pidid tegema teised, pemiselt asepresident Gerd Kanter ja peasekretär Kristo Tohver.
Esimese rünnakulaine all vastupidamine on väga oluline, nagu näitab Ukraina algne vastupanu Venemaale veidi enam kui neli aastat tagasi ning Iraani vastupanu, hoolimata märkimisväärsetest kaotustest, USA-le ja Iisraelile selle kuu algul. Seega, kui kiiret langemist ja lagunemist ei toimu, on võimalik jõude koondada, sest ega ründajad, kes algul panevad peale maksimumkäigu, suuda seda lõpmatuseni hoida. See on nagu 5000 meetri jooks: võid ju esimese ringi läbida marulise tempoga, et vastased ära ehmatada ja maha raputada, aga seejärel peab kiirust vähendama, sest pikk võistlusmaa ootab ikkagi ees.
Algatuseks on küsimus selles, et saada EOK liikmetelt kokku vähemalt 13 allkirja, et Kaljulaiu teema üldse päevakorda tõsta. Sel rindelõigul oli kaalukas esmaspäeval Kanal 2s Erki Noole öeldu, et tema oma allkirja Kaljulaiu umbusaldamiseks annab. Niisugustel puhkudel on alati vaja kedagi autoriteetset, kes tõuseb püsti ning näitab julgust ja eeskuju. Alles siis söandavad ka paljud teised häält teha.
Kui oletame, et Kaljulaiu vastu suudetakse survet hoida, isegi kasvatada – millesse on raske uskuda, kuid välistada seda ka ei saa –, siis jääb tal kaks võimalust. Esiteks, kui siseinfo või sisetunne ütlevad talle, et vastaseid on liiga palju ja EOK presidendi koht satub tõeliselt ohtu, on mõistlik ise taanduda, tuues põhjuseks näiteks Eesti spordis kodurahu säilitamise vajaduse. Samas saab ta jääda endale avalikult kindlaks, et ajas siiski õiget asja – aga kui muutusi paremuse poole ei taheta, saab ta väita, siis tuleb paratamatult arvestada organisatsiooni enamuse tahtega. Nii saab ta positsioneerida end ohvrina, kes seisis siiski õige asja eest, ja säilitada taandudes ka näo.
Kuid vaevalt Kaljulaid seda teed läheb, sest taandumine tähendab ikkagi kaotust ning seda ta oma iseloomust tulenevalt tunnistada ei saa.
Praegu seisuga, kui Kaljulaid on esimese surve endalt maha saanud ja tema vastaste korraldatud rünnaku algne hoog on raugenud – aga tuleb tunnistada, et seis võib iga päeva ja nädalaga muutuda –, näib protsess tüürivat sinna suunda, et EOK täiskogu ees tuleb küll Kaljulaiuga seonduv arutlusele, kuid paleepööre jääb ära. Sellele viitab ka esmaspäeval Kanal 2s Noole öeldu, et «meil oleks vaja laua taga või suures saalis selgeks rääkida see, mis seisus oleme ja millest on tekkinud rahulolematus».
See ei kõla just sõjapasuna puhumise moodi, et mehed, nüüd rünnakule. Kui enamasti otsese ütlemisega ja kompromissitu Nool võtab tuure vaiksemaks, siis teised, kes Kaljulaiu saatuse üle hääletama hakkavad, vaevalt temast kõvemat häält hakkavad tegema.
Foto 1: Kersti Kaljulaid mullu 28. detsembril Tallinnas spordiaasta tähtede pidulikul üritusel. Foto autor: Konstantin Sednev, Postimees Grupp / Scanpix
Foto 2: Kersti Kaljulaid tänavu 24. jaanuaril Viljandis Mulgi uisumaratonil. Ta sai naiste üldarvestuses 4. koha. Foto autor: Elmo Riig, Sakala/Scanpix
Foto 3: Kersti Kaljulaid (vasakul) 22. veebruaril Henry Sildaru olümpiahõbeda tähistamisel Tallinnas Rotermannis. Foto autor: Konstantin Sednev, Postimees Grupp / Scanpix
Kanter: «Et ei toimunud presidendi kätlemist… Tegelikult oli tegemist kompromissiga, kuna Tõnis ei soovinud Kerstit üldse laval näha. See oli eelnevalt kokku lepitud. Põhjuseid oskab Tõnis ise selgitada.»
VastaKustutaKuidas siis need asjad on?
https://sport.postimees.ee/8439965/telehommik-gerd-kanter-kaljulaid-ei-keeldunud-sildarude-katt-surumast-tonis-noudis-seda?
Nool pani esimese valangu võssa - promahh. Käesurumise intsident oli hoopis Tõnise initsieeritud, nagu olümpiavõitja Kanter ütles TVs. Pange tähele paberita treeneri võimupositsiooni, mille ta oma liitlastega on juba saavutanud - tingimusi määrab Sildaru! Taustahoovuste avalikustamine annab juba selgesuunalisema kontuuri tegelinskitest, taktikast ja eesmärkidest.
VastaKustutaVõimupöörajaid liidavad loomulikult ka väärtused. Väärtuskonflikt aitab kaevikuid sügavamaks kaevata ja liitlasi leida. Mida me teame 3, kes pea kaevikust välja on pistnud:
Märks on parteilane, olnud EKREs, nüüd EERKis. Rahvuslased ja Konservatiivid on nähtavale tulnud katkulauda laulupidudega ja ENSV lipu perfomansidega. Nende populaarsus on veel väiksem kui E200l.
Kriisk - paberiga edutu kõrge kategooriaga treener, spordiopositsionist. Isamaast lahkunud poliitik, kelle viimased olulised poliitavaldused on olnud nafta ja Tartu konservatiivse komeedi Kris Kärneri toetuseks.
Nool - spordiotsustajate ringist kõrvale nügitud treener, kes on talent Saga Vannise treener. Välislepingutega ei saa kiidelda paljud. Samuti Isamaast lahkunud konservatiiv.
Sellessamas Kanteri usutluses on veel üks tähelepanuväärne treenerikutse kohta käiv lause: "Kui räägime aasta treeneri statuudist, siis praegu on aega piisavalt. Saan aru, et Tõnis on baaskoolitused läbinud. Kuna EKR 3 annab välja suusaliit, siis usun, et kui see eksam ära teha, oleks teema laualt maas"
VastaKustutaEhk siis -- kui Tõnis Sildaru teeb endale 3. taseme treeneri kutse, siis on nõus EOK teda jälle kätel kandma ja kiitma ning ülistama. Treeneri kutse 3. taseme sisu on järgmine: Abitreener (kutsetase 3) on omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Ta täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades ning võib vajada juhendamist..
Nagu kutsetaseme kirjeldusest näha, siis tegemist on tõepoolest treeneriga, kes treenib olümpial ja MK etapidel poodiumile jõudvaid tippsportlasi. Aga bürokraadid on rahul -- formaalsed nõuded on täidetud, paberid on korras. Ei ole raske arvata, et ühel hetkel lööb kangema iseloomuga inimesel ego välja ja ta ei lähe sellise suhtumisega kaasa.
Selles kutsestandardite segaduses peaks nüüd kutsekomisjon endale peegli ees sügavalt silma vaatama ja olukorda analüüsima.
Jah, kutsestandardid on üldjuhul kasulikud -- kui ma viin lapse ujumise/korvpalli/suusatamise vms treeningule, siis sa saan kindel olla, et juhendaja põhimõtteliselt oskab teda õpetada. Sest enamus lapsevanemaid ei tea treenerite tausta. Kui ma harrastajana liitun spordiklubiga, et parandada oma ujumise/korvpalli/suusatamise vms oskusi ja saavutada kuskil rahvavõistlusel paremaid tulemusi, siis ma ma saan kindel olla, et spordiklubis juhendavad mind inimesed, kes asjast midagi teavad.
Aga kui me räägime tippspordist (tulemusspordist), st olümiamängudest, maailma karikasarjast, Euroopa meistrivõistlustest , tennise WTA ja ATP turniiridest ning muust samaväärsest, siis on Eesti formaalse treeneri kutse nõudmine selgelt ületähtsustatud. Kui sportlane sellisel tasemel poodiumile või liidrite sekka, siis järelikult on tema juhendaja või treener samuti sellel tasemel. Siin räägivad tulemused ja ainult tulemused, mitte kabinetis sündnud formaalsused.
Treeneritel on täna 6 kutsetaset (https://www.eok.ee/treenerid/treenerikutse ), neist 3. kõige madalam ja 8. kõige kõrgem.
Vaadates tänaste Eesti tippsportlaste (Team Estonia liikmed) treenerite kutsetasemeid spordiregistris tuleb välja järgmine:
Eneli Jefimova (mitmekordne Euroopa meister, OM 7. jms ujumises) -- endine treener Henry Hein, vanemtreener (tase 6)
Katrina Lehis (olümpiavõitja ja OM pronks jms vehklemises) -- treener Nikolai Novosjolov (ka Eesti epeenaiskonna peatreener), treener (tase 5)
Irina Embrich (olümpiavõitja, Euroopa meister jms vehklemises) -- treener Samuil Kaminski; treenerikutse puudub
Harri Lill ja Marie Kaljuvee (MM hõbe jms kurlingus) -- treener Steffen Walstad, treenerikutse puudub
Johannes Erm (MM hõbe, Euroopa meister kergejõustik) -- treener Holger Peel, vanemtreener (tase 6)
Niina Petrõkina (iluuisutamine, 2x Euroopa meister) -- treener Svetlana Varnavskaja, meistertreener (tase 7).
jne. jne.
Siia nimekirja võib lisada ka Šveitsi rannavolleduo olümpiapronksile viinud Rivo Vesiku -- abitreener, tase 3) ja veel paljud teised.
Miks meie edukaimate tippude treenerid ei väärtusta sisuliselt EOK kutsestandardit ja ei ole kõik kõrgeima, 8. taseme eliittreenerid? Kas nad ei leia selleks motivatsiooni ja vajadust? Miks, härrad ja prouad EOK-s???
Baastaseme koolituste läbimine ei tohiks olla keeruline, kuidas aga sadistlikke võtteid rakendanud juhendaja kutse-eetika nõuetele vastama saada? Loodetavasti komisjon paberi väljastamisel 1) võtab faktid ette ja lükkab taotlemise tagasi või 2) taotlemisega seoses algatab uurimise.
KustutaNagu treener Pahvi juhtum näitab, sa võid formaalselt lõpuks, kui mitmed faktid on sinu vastu, vabandada, läbida tervenemiskursused, kuid hoiakut, mõttemaailma see ei muuda. Uus jäme spordieetika vastu eksimise juhtum on vaid aja küsimus.
Hm, sadistlikud võtted on hetkel vaid tõestamata väide. Henryl talle etteheiteid ei ole ning Kelly väiteid tuleks paraku vaadata kestva kohtusaaga võtmes.
Kustuta"Paid tüdrukud ei võida, võitmiseks pead olema kiskja" on kahekordne olümpiavõitja selgesõnaliselt öelnud 2010.a. temast kirjutatud raamatus.
Last-not-least miski koolitus ei taga eetilisust, Mehis Viru oli 7. taseme treener... Mati Alaverist ja Andrus Veerpalust me parem siinkohal ei räägi.
Sadismist on foto (fakt) olemas. Viru-taoliste ebaeetiliste tegelaste üle uurimisprotsessi algatamine ongi võimalik tänu kutse- ja kutse-eetika normidele. Jah, kutsestandardid ja nende üle järelvalve ei taga ka kõike, nurgatagust treeneritööd soovitasid Virule nii mõnedki Pulleritsu blogi lugejad. Meenutage vaid ühe juristi õigustusi blogis. Viru võttis tõsisemalt maha aga juba kohus, kes tõendas, et tegu on seksuaalkurjategijaga.
KustutaMis tase on Tobreluts, Viigipuu, Rehemaa? Kristjan Ilvese isa ?
KustutaAga vaata järgi - https://www.spordiregister.ee/treener
Kustuta12:07 -- õige, välislepinguteni on Eesti treeneritel keeruline jõuda aga see pole võimatu. Samas välislepingute puhul ei tundu formaalne kutsetase just määrav olevat.
VastaKustutaVaatame lisaks eelnevalt mainitud Rivo Vesikule ka mõningaid teisi:
Heiko Rannula (Poola meistri Varssavi Legia ja Eesti korvpallikoondise peatreener; Eesti Vabariigi spordipreemia 2023 laureaat) -- vanemtreener (tase6)
Kein Einaste (Šveitsi murdmasuusakoondise ja laskesuusakoondise treener) -- treenerikutse puudub
Gerd Kanter (endine Kristjan Čehi treener ajal, mil viimane tuli 2022 maailmameistriks) -- treener (tase5). sic!!! Käige ikka minu sõnade, mitte tegude...
Üsna hästi võtab selle tippspordi treenerite olukorra kokku tänaseks välismaale suundunud Henry Hein (eelneva 3 aasta Eesti parim treener) -- "Eestis on teadmiste, oskuste ja palga poolest piir ees" (Delfi, 2024 .
Kokkuvõttes -- Tõnis Sildaru ei ole kindlasti ingel ja Sildarude peredraama koos kaasneva avaliku poriloopimisega on masendav. Aga kui EOK otsustas siiski Tõnist premeerida ning samal ajal seada käsi ette tema võimalikule nimetamisele aasta parimaks treeneriks juhul kui ta ei tee ära madalaima, abitreeneri, kutseeksamit, siis on see puhas halduskius. Jah, juriidiliselt korrektne aga sisuliselt väär. Ja EOK kutsekomisjonil on aeg oma protseduurid üle vaadata.
Nõus, kutsekomisjonil tuleb norme rangemaks seada, et välistada tüüpide, kes "kindlasti pole inglid", atesteerimine treeneriks.
KustutaJa lp. kommentaator sõnastab siin nüüd üheselt mõistetava "ingli" definitsiooni, millest kutsekomisjon nüüd ja edaspidi lähtub...
KustutaKuidas saab olla nii, et Kein Einastel ei ole kutset? Ta peaks olema ülikoolis kehakultuuri õppinud. Kas see paber ei maksa midagi?
VastaKustutaEi maksa. Olen 20 aastat teinud sporti, esindanud Eesti koondist, 10+ eestikate medalit. Lõpetanud Tartu ülikooli kehakultuuri. 20 aastat koolis kekaõps. Ma ei kvalifitseeru täna isegi mitte abitreeneriks. Ei saa minagi aru, miks mul oli kõrgharidust vaja. Isegi koolis võivad õpetajad töötada ilma kõrghariduaseta.
KustutaNii paraku ongi. EOK on (loodetavasti tahtmatult) loonud süsteemi, mis on äärmiselt jäik ning vähegi keerulisemates olukordades kipub kinni kiiluma. Pole tähtis, kas sul on akadeemilised teadmised ja seda tõestav paber ülikooli diplomi näol või juhendatavate suurepärased tulemused mõnel spordialal (või ka mõlemad), treener oled vaid siis kui hangid veel ühe paberi miskilt komisjonilt, kelle jaoks tegelikult pole olulised ei tulemused ega ka eelnev ülikooli diplom.
KustutaKas nii ei võiks olla, et kui saad ülikoolist vastaval alal diplomi, saad ka treenerikutsepaberid. Siis edasi vaatad, kui nt kekaõpsitööks kutse uuendamine ei ole vajalik, siis nii on. Kui soovid treeneripabereid säilitada, käid teadmisi ja pabereid uuendamas, nagu nt tohtrid.
KustutaSiin on aja jooksul kogunenud palju väärt mõtteid. Kas võin need kokku võtta ja nende põhjal ka ajakirjanduses litaka anda? Mida kogukond ütleb? Annab loa? Muidu jäävad väärt mõtted ainult siia.
VastaKustutaOle lahke!
KustutaSildaru võib ju omale 3.kategooria teha, aga ega see eriti parem välja ei paista, kui sootuks ilma kategooriata - "suvalisest jorsist" saab abitreener. Siis ta peaks veel ühe mehe endale juhendajaks võtma. Temale võiks ikka kohe omistada 8.kategooria, aga süsteemi võiks niiviisi ümber ehitada, et meistertreener küll, aga Kuutsekale lastegruppi juhendama saaks minna alles siis, kui teeb ära 5-nda. Ehk et kui praegu sisalduvad kõrgemas kategoorias kõik madalamad, siis võiks kõrgeima muuta selliseks, kuhu saad hüpata nii eriliste teenete eest, kui ka mööda redelit ronides.
VastaKustutaKõigepealt tuleb koolituste, seminaride abil ronida sinna tipukategooria lähedale, paar tipmist taset pelgalt õppimisega enam ei saa, siis tuleb juhendatava medalid ette näidata.
KustutaAga mis motiveerib inimest, kelle juhendatav on juba jõudnud absoluutsesse tippu osalema seminaridel ja koolitustel, mida viivad läbi vaid raamatust teadmisi omandanud (kui sedagi) isikud?
KustutaNagu eelnevast näha, siis tippude tegevtreenerid just väga ei kipu neid kõrgemaid tasemeid omandama. Kas äkki on siiski asi selles, et treenerid ei näe selles Eesti tasemeõppes väärtust ning lähevad vajadusel pigem välismaale oma kogemusi jagama ja ka uusi omandama?
Kogukond annab muidugi loa igasuguseks litakaks mis ennekõike loob noortele võimalusi tegeleda spordiga. Kõrini on ettekäänetest et vaadake norras tehaksegi kõike peremudelina ja riigilt keegi toetusi ei saagi. Tegelikkuses see nii ongi, kuid kohe kui noor saab vanemaks kaasnevad norras avatud rahakotid, kuid eestis ka siis ei saada sisuliselt midagi.. Me ei tohi võrrelda seda mudelit norraga, sest seal on loodud kõiksugused keskused mis on kõigile noortele. Eestis maksa nii murdmaa kui mäesuusa keskuse eest raha.
VastaKustutaEt mõista mis tegelikult toiumub ja suusad ka risti kõigil ESL ja EOK rahvaga, siis tasub mõelda ennast väikeseks Toomaseks kes lapsest saadik on sportinud ja jõudnud 16 aastaseks ning nüüd lõpuks ometi võiks ju mingilgi määral toetust saada. Kalju Kerstilaid on teinud palju, et teda vihataks.
Ott
16-aastase Toomase elu ootusi ei ole võimalik pooleteise aastaga pekki keerata. Lapsevanema enda spordi õhulossid võivad kokku kukkuda hetkega, seda Kaljulaidist sõltumatult. Nii on lood, Ott.
KustutaEOK presidendi tagasikutsumise küsimus läks nüüd ametlikult liikuma, sain selle kohta eile õhtul kirjaliku kinnituse, sh algdokumendid, enam pole see ainult kavatsus ja jutt:
VastaKustutahttps://sport.postimees.ee/8440836/kersti-kaljulaiu-tagasikutsumine-sai-sisse-ametliku-hoo
Tõnis Sildaru ja Schrödingeri kass: Eesti spordipoliitika kvantmääramatus
VastaKustutaDiskussioon Tõnis Sildaru treenerioskuste ja kutsekvalifikatsiooni üle tekitas minu insenerimõistuses ühe ootamatu paralleeli – Tõnis Sildaru on tänases Eestis meie oma Schrödingeri kass.
Nimetatud kiisu on teadusajaloo kuulsaim loom, kelle najal loodud mõtteeksperimendiga soovis Erwin Schrödinger 1935. aastal näidata toonase kvantmehaanika tõlgenduse absurdsust. Schrödinger nimelt väitis, et rakendades kvantmaailma reegleid meie igapäevasele tasandile, saaksime luua kassi, kes on korraga nii elus kui surnud. Mis on ilmselgelt võimatu.
Schrödingeri sõnum oli lihtne: kui matemaatiliselt korrektne mudel toodab absurdse tulemi, on viga mudelis, mitte reaalsuses.
Sildaru superpositsioon: Treener ja Mitte-treener
Täna, aastal 2026, oleme Eesti spordis loonud sarnase kvantoleku. Vaatame fakte: Henry Sildaru võitis olümpiamedali. EOK kodulehel on Team Estonia nimekirjas mustvalgel kirjas: Henry Sildaru treener on Tõnis Sildaru. Riik ja EOK on seda fakti kinnitanud ka rahaliselt, makstes preemiaid ja toetusi eduka treeneritöö eest.
Kuid siinkohal sekkub EOK kutsekomisjoni "detektor". Tallinna Ülikooli professori Kristjan Porti ja kehtiva reeglistiku silmis Tõnis Sildaru ei ole treener, sest tal puudub vastav paber.
Sarnaselt Schrödingeri kassile on Tõnis Sildaru EOK jaoks korraga kahes olekus:
Sisuliselt: Olümpiamedalisti treener (kellele makstakse palka ja preemiat).
Juriidiliselt: Olematu isik, kes ei kvalifitseeru isegi parima treeneri kandidaadiks.
Kui paber tapab reaalsuse
Schrödinger ja Einstein keeldusid leppimast olukorraga, kus teooria eemaldub tervest mõistusest. Nad uskusid, et teooria peab kirjeldama objektiivset tegelikkust, mis on meist ja meie mõõtmistest ning tõekspidamistest sõltumatu.
Eesti spordijuhtimises on aga mindud vastupidist teed. Meie "teooria" (treenerikutse eeskiri) on muutunud olulisemaks kui "reaalsus" (olümpiamedal). Oleme loonud bürokraatliku mulli, kus paber mitte ei kinnita pädevust, vaid loob selle. Kui sul paberit pole, siis reaalselt eksisteerivat medalit ja tehtud tööd justkui ei loeta.
See ongi puhas absurdihetk – hetk, mil süsteemi loonud inimesed peaksid peeglisse vaatama ja küsima: kas meie reeglistik teenib sporti või teenib sport meie reeglistikku?
Kokkuvõte: Aeg kohandada mudelit
Füüsikas on dekoherentsuse teooria tänaseks selgitanud, miks kass ei saa olla korraga elus ja surnud – reaalsus surub end peale. Ka EOK-l oleks aeg õppida teadusajaloo suurkujudelt.
Kui reeglistik toodab olukorra, kus olümpiamedalisti juhendaja ei saa kandideerida aasta treeneriks, siis ei ole viga treeneris, vaid süsteemis. On aeg lõpetada see kvantmääramatus ja kohandada meie "teooriad" reaalse eluga, kus tulemused räägivad selgemat keelt kui ükski pitsatiga paber.
Muidu jäämegi vaatama kasti, kus kass on justkui surnud, aga hiiri püüab sellest hoolimata paremini kui keegi teine...
Robot, mine...
KustutaSee ei ole roboti kirjutatud vaid veidi teise nurga alt tehtud analüüs, mis põhineb kahel faktil:
Kustuta1) Tõnis Sildaru on EOK kodulehel Team Estoni treenerina kirjas (https://www.eok.ee/team-estonia/team-estonia-treenerid)
2) EOK treenerite kutsekomisjoni esimees Kristjan Port leiab, et Tõnis Sildaru ei ole treener ja teda ei tohi treeneriks nimetada (https://sport.postimees.ee/8438546/sildaru-kaasus-kristjan-port-olumpiamedali-nimel-ei-tohi-ohverdada-lapsi-ja-uhiskonda)
EOK president on teinud mitmetimõistetavaid avaldusi medalite olulisuse ja mitteolulisuse üle. Kersti Kaljulaid, kes nii enne olümpiat kui olümpia ajal ning ka 22.02 Henryt vastu võttes soovis igati pildil olla ja arvamust avaldada on nüüd avalikkuse eest juba ligi kuu aega kadunud, vaid EOK asepresident Kanter ja peasekretär Tohver annavad kohati segaseid ütlusi. Ning Kristjan Port võitleb justkui ülla asja eest aga teeb seda täiesti kummaliste ja avalikkusele raskesti mõistetavate meetodite ning väidetega.
Seega väide, et Eesti spordibürokraatia on vähemalt treenerite hindamise ja tunnustamise koha pealt täiesti kinni jooksnud, on asjakohane. Kehtivad reeglid on viinud meid kõiki, kes me medali üle rõõmustasime, jaburasse seisu.
Kui EOK asepresident ja kutsekomisjoni esimees tõsimeeli väidavad, et aasta treeneriks kandideerimine on võimalik kui Tõnis Sildaru teeb enne aasta lõppu ära treeneri eksami, siis ongi just täpselt nii: "oleme loonud bürokraatliku mulli, kus paber mitte ei kinnita pädevust, vaid loob selle. Kui sul paberit pole, siis reaalselt eksisteerivat medalid ja tehtud tööd justkui ei olegi".
Selle asemel, et süüdistada kogu ülejäänud maailma selles, et EOK poolt kehtestatud reegleid ei jälgita, peaks EOK peeglisse vaatama ja reegleid kohendama. Maailm toimib omasoodu, mitte EOK presidendi ja kutsekomisjoni kinnisideede alusel.
Teksti mehaanika on selgelt näha ja tuntav. Robot ei tunne, ta produtseerib sisenditel (sic!) tekstijupi valmis.
KustutaNii et, Robot, mine koos oma sulasega...
12:10 - kui sisulisi vastuväiteid ei oska tuua, siis on mõnevõrra lame minna vormi kallale. Aga kui sa arvad, et eelneva kirjatüki autor on AI, siis on see sinu vabadus (valesti arvata)...
KustutaKui spordirahval on tõesti tõsine soov Kaljulaid välja vahetada, siis tuleks eestvedajaks leida veidike tõsiseltvõetavam indiviid kui kodanik Märks ja pakkuda asemele väärikas kandidaat.
VastaKustutaMuidu on kogu aktsioon surnult sündinud.
Kalju Kerstilaid lahkub nagunii ja mitte vaid Sildarude pärast.
VastaKustutaSpordivõistlustel on reeglid ja reegleid aeg-ajalt kohendatakse, kui reegel ei täida oma eesmärki. EOK aga raiub nui neljaks, et selline reegel sai vastu võetud siis ja siis. Vahet ei ole, mis oli ja kuidas oli. Fakt on see, et see reegel ei tööta. Ajakirjanduses on toodud näiteid küll ja veel, miks see praegune reegel on jabur. EOK ja Port ei saa aru, et sisu on oluline. Võtame suvalise spordiala ja kõik litsenseeritud ja litsenseerimata treenerid, saadame neile hommikul Kaljulaidi ja Porti ukse taha nagu dopingukontrollis ja siis paneme testi nina alla. Mis te arvate, kas need treenerid, kes ei ole litsenseeritud ja on viinud oma alluvad tiitlivõistluste medalini, siis need testis feiliksid oluliselt rohkem, kui need, kes saanud selle 3nda kategooria kätte.
VastaKustutaOluline on sisu ja veelkord sisu. Siililegi selge, et kui sul pole kehakultuuri kõrgharidust või sa ei ole ise olnud tippsportlane või viinud oma lapse tiitlivõistluste medaliteni, siis selline tegelane ei saaks olla noortetreener ega ka Myfitnessis täiskavsnaute harrastajate treener.
Miks kottida kehakultuuri kõrgharidusega treenereid?
Miks kottida tiitlivõistluste medaliteni viinud endist tippsportlast või siis lapsevanemat?
Miks kottida MK tasemel võistleva sportlase treenerit mingi krdi paberiga?
Tahavad tõde, ainus mis EOK silmis päästaks, on dopingukontroll. Mingu Sildarule ukse taha, 30 minutit test, teeb ära või ei tee ja asi ants :).
Ja samamoodi peaksid nad külastama ka teisi treenereid aeg-ajalt, kui testis feilivad, siis võtku litsents ära.
Kui samamoodi tuldaks meile ukse taha, et näe, siin on liiklustest, 10 küsimust, tee ära, ja kui on rohkem kui kaks viga, siis on läbikukkumine ja juhiluba tuleb ära anda - kas see süsteem teile meeldiks?
KustutaMis EI tähenda, et teie ülejäänud argumentatsioon ja võitlus ei oleks sümpaatne.
Jutu mõte oligi see, et litsentsiga treener ei ole targem. Kui Port nii väidab, tehku nn dopingutest ja siis vaatame, kellel õigus.
KustutaPaljud lällavad siin Kaljulaiu kallal, et ta on jäik paindumatu treenerikvalifikatsiooni ja -süsteemi suhtes. Samas treeneritereigister loodi ja arendati Siimani, Seli ja Sõõrumaa ajal, huvitav, et miks keegi nende otsa ei vaata. Siis sobis see treenerite kvalifitseerimiseprogramm küll.
VastaKustutaTreenerite registrit hakati kasutama parimate valimisel 2020 Sõõrumaa ajal, see on õige. Siimanni ja Seli ajal seda selleks ei kasutatud. Registril pole viga, aga register on pandud selle teenistusse, kellele saab tunnustust jagada ja kellele ei saa. Ehk normaalset asja kasutatakse malakana.
KustutaLas see register olla . Tegelikult on see päris hea asi. Samuti treeneri nn kutsekvalifikatsioon. Ära tuleks muuta kvalifitseerumise tingimused aasta parima treeneri väljaselgitamiseks. Kas seda on tõesti nii rakse aru saada? Kas seda on tõesti nii raske teha?
KustutaRegister on hea ja registrit tuleb kasutada. Kahtlemata parima treeneri valimisel. Mis Siiman ja teised seda ei kasutanud, siis pole ju seda ka vaja.
KustutaRegister on ok. Muuta tuleks aasta treeneri valimise reegleid või õigemini neid reegleid, kes peaksid saama treenerikutse. Teatud tegelased peaksid saama selle automaatselt ja mõned oluliselt lihtsama vaevaga. EOK on ise teind nii lolli süsteemi. Kui selline süsteem, siis ei tohiks mitte ükski välismaa treener ju kandideerida. Aasta treeneri valimisel tuleb 100% kiirelt lahendus leida. See ei ole Tõnis Sildarui karistamine, kui ta tiitlit ei saa, sellega karistatakse ka võitjat, kes peab laval piinlikkust tundma.
VastaKustutaJah, mitte ükski välistreener ei tohi kandideerida. Ometi Kontaveidi treenerid kandideerisid. Sellest tegin ka paljastava loo, et EOK väide, et ta on kontrollinud nende treenerikutset, on hülgemöla - et ka piinlik neil niiviisi puru silma ajada ei ole!!!!
Kustutahttps://sport.postimees.ee/8436690/eok-vaide-et-ta-kontrollib-valistreenerite-kutsetunnistust-kukkus-kokku
Treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteemil iseeneset ei ole häda midagi. Nagu varem öeldud, siis laste, noorte, harrastajate jms. puhul on väga hea, et on olemas võimalus uurida, kas spordiklubis töötav treener ka tegelikult teab spordist ja treenimisest.
KustutaKunagi on ilmselt parimate kavatsustega otsustatud, et aasta treeneri aunimetusele kandideerijal peab olema treeneri kutse. Miks, ei tea aga senini enamasti ongi see nii olnud. Süsteemi loojad aga ei arvestanud asjaoluga, et tippude treenerid võivad olla välismaalased või ka n.ö. süsteemivälised isikud. Kui nüüd aga on reaalses elus juhtunud nii, et 2025.a. üheks aasta treeneriks valiti välismaalane Stefani Wendelschaefer ja 2026.a. treeneri potensiaalseks kandidaadiks võib osutuda meie ainsa olümpiamedalisti treener, kes on n.ö. süsteemiväline, kiilus EOK loodetavasti heade kavatsustega tehtud reeglistik kinni.
Välistreenerite kvalifikatsiooni määramise kohta ajas EOK miskit suht segast juttu suhtlusest alaliitudega, et treenerikutse olemasolu tuvastada. Nagu PP varasemalt näitas, siis alaliidud ise ei teadnud sellisest varasemast koostööst küll mitte midagi. Omaette küsims on see, et kui välistreenerite puhul usaldab EOK vähemalt sõnades alaliite, siis Eesti treenerite puhul on EOK reserveerinud endale otsustamise ainuõiguse.
Tõnis Sildaru kaasuse puhul otsustas EOK mis iganes põhjusel seda kutsetunnistuse nõuet nüüd kasutada malakana väga ootamatus kohas. Esmalt tegi EOK täitevkomitee ühehäälse otsuse premeerida Henryt kui medali võitnud sportlast ja Tõnist kui tema juhendajat vastavalt kehtivale korrale -- 21.02 toimunud EOK täitevkomitee otsustas seda peasekretär Tohveri ettepanekul ühehäälselt. EOK Team Estonia lehel on Tõnis Sildaru freestyle suusatamise A kategooria treener, järgmised 2 aastat maksab EOK Suusaliidule igakuiselt nii Henry kui Tõnise jaoks mõeldud toetuse - tegevustoetusi maksab nimelt EOK alaliitude kaudu, mitte otse sportlastele või treeneritele.
Paar päeva hiljem ilmus justkui tühjalt kohalt EOK seisukoht, et Tõnis Sildaru sai küll juhendajana preemia ja järgmised 2 aastat A kategooria toetust kuid kuna tal pole treeneri kutset, siis ta ei saa kandideerida aasta parima treeneri tiitlile.
Meeldetuletuseks - aasta treener on aunimetus, ei midagi enamat. Aasta parimad valivad spordihuvilised (rahvas), ajakirjanikud ja sportlased (alaliidud). Aasta parima aunimetusega kaasneb võimalus Alexela kontserdimaja lavale astuda, kuldse Kristjani kuju ning nimi ajalooannaalides. Aasta parim treener ega ka aasta parim sportlane ei ole kvalifikatsioon, see on selline veidi showmaiguline aunimetus -- üldsuse lemmik või siis enim emotsioone tekitanud isik. Siduda sellise valdavalt spordihuviliste poolt antava aunimetuse nominendiks olemine formaalse treenerikutsega on kummaline -- erit arvestades, et samal ajal maksab EOK samale isikule järgnevad 2 aastat läbi Suusaliidu A kategooria treeneri toetust... Tõnis Sildaru küll loobus sellest kuid fakt on see, et EOK selle toetuse määras ja väitis, et seda ka Suusaliidule maksab hoolimata Tõnis Sildaru arvamusest.
Kuna selline EOK seisukoht küttis üles paraja tormi, siis esinesid nii EOK asepresident kui kutsekomisjoni juht veel kummalisema (et mitte öelda totrama) avaldusega -- kui Tõnis Sildaru omandab enne sügist treeneri kutse, siis võib ta aasta treeneriks kandideerida. Eespool on selle kohta on tabavalt öeldud, et EOK on loonud bürokraatliku mulli, kus paber mitte ei kinnita pädevust, nagu treenerite kutsestandardi loomise algne idee oli vaid loob pädevuse. Kui sul paberit pole, siis reaalselt eksisteerivat medalit ja seni tehtud tööd ei loeta millekski. Kui sa tagantjärgi hangid puuduva paberi, siis muutuvad ka eelnevad saavutused legaalseks.
KustutaMõnevõrra on raske uskuda, et Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port nii jabura süsteemi on loonud ja veel mõistetamatum on, et selmet seda süsteemi ajakohastada, väidab EOK sirge selja ja selge silmavaatega, et süsteemil pole viga midagi, kõik ülejäänud käituvad valesti. Samas Kristjan Port ei ole kunagi olnud tippsportlane ega ka treener, seega tal praktilised kogemused puuduvad. Kristjan Port on lugupeetud teadlane kuid ta on teoreetik, mitte praktik. Seega see eespool olev võrdlus Schrödingeri kassiga on väga pädev -- EOK kutsekomisjon ja ka president ning asepresident üritavad hetkel painutada reaalset maailma toimima oma teoreetilise mudeli järgi, mitte ei saa aru, et loodud mudel on kohati ebatäiuslik ja vajab reaalse eluga kooskõlla viimist.
Lp. PP -- te võiksite ka uurida Suusaliidu (Kristjan Koll) seisukohta nii preemia kui treeneri kutse osas. Kristjan Koll on EOK täitevkomitee liige, kes premeerimise otsuse kinnitas. Suusaliit on see, kes ni seni kui ka tulevikus sportlased võistlustele registreerib ja ka ettevalmistuse raha jagab. Kas Suusaliidul on kavas hakata kuidagi piirama Tõnis Sildaru kui treeneri registreerimist tippvõistlustele ja kas Suusaliit hakkab kuidagi nõudma, et ettevalmistuse ja võistlust toetuse saamiseks peaks Henry Sildarul olema ka n.ö. paberitega" treener? Sest nagu eespool korduvalt märgitud, A kategooria sportlase treeneri toeust järgmised 2 aastat EOK-lt ju saab.
Aasta treeneri valimine on puhas missivõistlus, mis treenerikutset vaja on. Ma võin oma vanaema ka sinna kirja panna, keegi ei saa keelata. Teha seda mingi treenerikutsega siduvaks on jama.
Kustuta11:23 viitab, et kalju kerstilaid, on avalikkuse eest juba ligi kuu aega kadunud. Vaid EOK asepresident Gord Kontor annab ütluseid ja on pildis. Aga kui nii, siis pangegi viimane pukki. Kujutan ette, et tal on ka praegu ülimalt ebamugav musta valgeks rääkida, aga selle eest võikski teda edutada. Sprodirahvas ilmselt tuleks ka kaasa. Ehk siis ikkest vabanenuna teeb ka asjad korda.
VastaKustutaMäletate, et EOK sai teabenõude, et avaldaks oma raha kulutamised jms.
VastaKustutaSiin on see, mida EOK teabenõude esitajale vastas:
Anname teada, et oleme Teie pöördumise registreerinud.
Lähtudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lõikest 2 on Teie pöördumise küsimuste 1-2 ja 4-5 puhul tegemist selgitustaotlusega, mitte teabenõudega avaliku teabe seaduse mõistes. Tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6 vastame Teile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul.
Täiendavalt selgitame, et küsimusele 3 vastamine eeldab info koondamist mitmest erinevast allikast ning andmete süstematiseerimist ühtsesse ja arusaadavasse vormi, mistõttu on teabenõudele vastamine aeganõudev. Sellest tulenevalt pikendame avaliku teabe seaduse § 19 alusel teabenõudele vastamise tähtaega 15 tööpäevani.
Lugupidamisega
Eesti Olümpiakomitee
Sain soovituse kuulata Astrid Kanneli intervjuud Vikerraadios Gerd Kanteriga:
VastaKustutahttps://vikerraadio.err.ee/1609967455/reedene-intervjuu-astrid-kannel-ja-gerd-kanter
Tuttav oli vist veidi irooniline:
Autos juhtusin kuulama Eesti tuntuima ja professionaalsem spordiajakirjaniku ASTRID KANNEL`i usutlust EOK esitankisti KANTER`iga. Nauditav kuulamine - teravad küsimused, põhjalikud argumenteeritud vastused ning informatiivne nauditav dialoog. Mida oligi oodata - Astrid on ju aastakümneid põhjalikult sporti ja olümpialiikumist kajastanud. Tuleb nõustuda nendega, kes väidavad, et Astrid on mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma parimaid spordianalüütikuid.
Aga suur küsimus: kas Kanter on järjekordne tegelane, kelle EOK on ERRi lükanud, et muu ajakirjanduse kriitikat EOK suunal tasakaalustada???
Huvitav oli jälgida, kuidas Kanter teravamate küsimuste puhul alustas väga sageli vastust, öeldes ülipositiivse tooniga "Jaa!" ning siis järgnes üsna ettevaatlik selgitus. Ühelt poolt see vist ongi talle omane suhtlusmaneer - helge külapoisi värk, pehme, kompromisse otsiv, solvanguid ja teravusi vältiv, st ta on vast kõigiga selline? Samas on seda "jaatusega" alustamist ka teiste avalike esinejate puhul just viimastel aastatel märgata olnud - see on küllap mingi eraldi õpitav ja praegu populaarne PR-tehnika kah, et kõigepealt luua "jaatuse" abil positiivne "einoh pole siin hullu midagi, meie teiega oleme ju ühes paadis"-foon (nii läbinähtava võttega! :) ning siis püüda ebameeldivale küsimusele võimalikult pehmelt või halvemal juhul ka võimalikult vähe vastata? Hee.
KustutaSelles mõttes meeldivad mulle Kristjan Pordi intervjuud - kõigega ei pea nõus olema, aga vähemalt alati otsekohene nähvakas, selged seisukohad, ei mingeid pette- ja pehmendamise väljendeid ja tühisõnu.
Kuulajana pettumus kindlasti, et ka selles "Reedese intervjuu" saates oli Kaljulaidi asemel Kanter. Astrid Kannel vähemalt osundas saate algul kohe konkreetselt Sildarude juhtumile, st oli lootust, et fookus sinna läheb (saate tutvustustekst Vikerraadio veebis oli ikka päris hambutu, "spordi rollist tänases sõdivas ja stressirohkes maailmas. Kuidas võita ja kuidas kaotada?" - no mida-asja! :). Ja Kannel ju siiski püüdis küsida kõiki teravamaid asju ka. Aga pidanuks ühtlasi kohe alguses märkima, miks Kanteri asemel Kaljulaidi saates ei ole - praegu jääb võimalus järeldada, et ERR üldse ei püüdnudki teda eetrisse saada.