Lehed

reede, detsember 14, 2012

Pullerits: Kas pika-kepi-meeste pidu on nüüd läbi?

Lahendame nüüd selle kepi pikkuse müsteeriumi lõpuks ära. Esiteks, arvan, et kõik on nõus, et kepi pikkus on tähtis. Aga küsimus on selles, milline pikkus, ja kas pikk kepp on alati ikka kõige parem kepp.

Kogu Eesti teab, et lasin Suusavendadel oma klassikasõidu keppe lühemaks teha. Paljud, nagu aru sain, olid jahmunud – mis toimub?! Seni olin ju raudselt pikkade keppide pooldaja. Lõppeks olin ju tõuganud end nendega Tartu maratonil kahel korral teise saja keskele.

Aga see ei tähenda, et paslikuma keppide pikkuse korral poleks võinud lõpetada paarkümmend kohta eespool.

Las ma nüüd seletan seda, mille üle olen juurelnud, mida olen teisi sõitmas nähes täheldanud ja millele olen asjatundjailt kinnitust saanud.

Paljud tõukavad valesti. Kohutavalt valesti. Viivad kepid kätest liiga ette ja kehast külgedel liiga kaugele. Samuti ei löö paljud keppe õige nurga all lumme – löövad liiga püstiselt. Tagatipuks teevad nad pika tõuke ehk viivad käed ja kepid liialt taha. Üks nende vigade põhjus, peale oskamatuse, on ka ülemäära pikad kepid.

Nüüd tuleb see oluline asi, mida on õpetanud mulle Suusavendade tiimist Kristjan Oolo ja endine Eesti koondislane Vahur Teppan. Ja mille eest, kindel see, peaks nii mõnigi mees mulle mõne aja pärast suure-suure aitäh ütlema, et aitan selle sissekandega nende vigu likvideerida.

Jätke meelde see: otsustav on tõuke algfaas! Algfaas peab tulema ülevalt teravalt ja jõuga. Teravalt ja jõuga saab keppe lumme lüüa üksnes siis, kui need ei ole liiga pikad. Kui kepid on liiga pikad, siis te pigem panete need lumele ja seejärel vajute neile peale ning edasiliikumine on tuim, vaevaline.

Teiseks, jätke meelde, ei ole vaja keppidega kaugele taha vehkida. See, mis te puusadest tagapool keppidega teete, ei anna teie tõukele absoluutselt mitte midagi juurde. Pigem vastupidi. Viite käed liiga taha, seejärel vajute kehaga ette liiga alla, mis tähendab, et peate uue tõuke alustamiseks keha taas üle vinnama. Saate ju isegi aru, et see väsitab.

Kolmandaks, tõukama peab võimalikult keha lähedalt, et jõud paremini tõukesse sisse saada. Veel kord: tõuge peab olema terav, jõuline ja lühike, käed liiguvad tõuget sooritades alla puusa esinukkideni.

Neljandaks, ja see on juba raskem, seda pean ise ka õppima, aga Vahur Teppan näitas mulle kujukalt, kuidas keha peab tõuke ajal kergelt üles-alla vetruma.

Oluline on veel see, lisas Teppan, et kõhulihased peavad olema tugevad. Kui nad on nõrgad, siis vajub keha läbi ja eelkirjeldatud paaristõuketehnikast ei tule midagi välja.

Saate nüüd isegi aru, et liiga pikad kepid sellist tõuketehnikat ei soosi.

Nüüd, nagu teate, on mul kepid paslikumad, ja nendega, nagu öeldakse, on nüüd hea edasi minna. Ei, mitte minna, vaid raiuda.
******
Bull Canyon, Moab, Utah. 18. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks kikkida piltidele.)

Foto 1: 2008. aasta Vasaloppeti liidrid eesotsas Jerry Ahrliniga näitavad, kui lähedal kehale tuleb paaristõuke algfaasis keppidega löök sooritada. Foto autor: Scanpix Sweden / Scanpix
Foto 2: Tänavune Tartu maraton: Stanislav Rezac (vasakul) on lõpetanud paaristõuke, käed on puusade juures, viib keppe uuesti ettepoole, Jerry Ahrlin on viinud käed just ette ning alustab keppidega lööki lumme. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Tänavuse Tartu maratoni liidergrupi liikmed näitavad paaristõuke lõppfaasi Kuutse toitlustuspunktis. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

65 kommentaari:

  1. Anonüümne09:52

    Üle hulga aja ka asjalikum jutt. Aitäh.

    VastaKustuta
  2. Anonüümne11:28

    ja sellist tehnikat suudab v.teppan teha tartu maratonil kõigil tasamaa lõikudel??? einomaeivõi.

    VastaKustuta
  3. Anonüümne11:37

    Uraa,kümme aastat harrastajate tipus olnud, maratonidel lugematuid kõrgeid kohti saanud ja kogu eesti rahvuslikku põlve omav Pullerits jõudis lõpuks ka suusatehnika ABC - ni. Nii vahelduvtõukelise kui vabatehnika elementaarsed tehnikanäidised on eesti keeles ilmunud juba 30 aastat tagasi. Pisut vähem rahvuslikku põlve ja hooaja algul mõned elementaaresd harjutused oleksid enamuse tehnikavigadest parandanud.
    http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/%C3%B5pime_suusatama/22763

    VastaKustuta
  4. Anonüümne12:03

    Esiteks, arvan, et kõik on nõus, et kepi pikkus on tähtis. Aga küsimus on selles, milline pikkus, ja kas pikk kepp on alati ikka kõige parem kepp.

    Hästi kirjutatud. Oli tore lugemine.

    PS. Kaalu ka avaldamist Cosmopolitani seksi eris. Õige vastus on sul ju nüüd teada.

    VastaKustuta
  5. Üldjuhul suusa-eestlasele juba esimeste tõsiste suusaretkedega sisse imbunud tarkus on ka Priiduni jõudmas. Loodame parimat ja tahaks näha Priitu ikka "lihtrahva" seas ka suusatamist nautimas.

    VastaKustuta
  6. Madis ja 11:37 - minu ettepanek teile: minge nädalavahetusel suusatama ja vaadake, kuidas inimesed sõidavad. Lugege üles paaristõugete kasutajad ja nende seas need, kes kasutavad siin sissekandes kirjeldatud tehnikat. Ma usun, et õige tehnikaga sõitjate protsent tuleb alla kümne. Siis räägime edasi suusatamise ABCst ning kes seda valdab ja vajab ja kes mitte.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne12:30

    See tehnika, mis sobib (ex)koondislasele, ei ole 1:1-le kopeeritav rahvasuusatajale. Miks, mõtle ise edasi, enne, kui lahtisest uksest rind kummis sisse murrad;)))

    VastaKustuta
  8. Anonüümne12:32

    Tõukamisel on eelkõige vaja kasutada selja- ja kõhulihaseid. Käed ainult annavad viimase lihvi. Nagu Priit ütles, tal see väga hästi välja veel ei tule. Siin pole vaja temaga näägutada, enamus, julgelt 80-90 % tõukavad valesti, sest kerelihased on nõrgad. Hea näide on Aivar Rehemaa, kes väsimuse foonil vajub ikka täiega ära ja ei julge väita, et ta suusatada ei oska.

    VastaKustuta
  9. Anonüümne12:42

    Muna on tulnud selleks et õpetada kanu :)

    Ei ole olemas ainuõiget tehnikat,võrdle kasvõi erinevate koondiste tehnikaid(saksa,soome,itaalia,norra).

    Kuidas sul endal tehnikaga lood on?
    Kas ühesammulist paaristõuget ei oska(see pidigi kõige keerulisem klassikaelement olema) või ei saa sõita (põlv,pidamismäärde puudumine vmt) ?

    VastaKustuta
  10. Anonüümne12:43

    Priit,
    kommentaator 12:30 on tabavalt toonud esile selle tehnilise oskuse omapära - sobib tippsportlasele, kuid ei ole nii hea tava-/rahvasuusatajale.

    Sama nagu rattasõit - optimaalseim väntamissagedus on (biomehaaniliselt) 60-70 RPM (Revolves Per Minute). Sama sagedust kasutatakse meditsiinilises koormustestis. Tippratturid väntavad enamus 90-100 rpm ja mõned isegi 110-ga! Või näitena toitumine - rahvasportlasel pole taastumisel mingeid eri geele ja pulbreid vaja, kuid proffide kulunormid on nii suured, et ilma lisanditeta ei taastu.

    Ühesõnaga - nagu sinu iidolid ameerikmannid ütlevad - ära võrdle õunu apelsiniga!
    PS. Hetkel olen veel nõutu, kumb sportlastest on õun, kumb apelsin ...

    VastaKustuta
  11. Kepi pikkus loeb - ma kaldun arvama, et sa oled siin ainuke, kes seda varem ei teadnud. Isegi 1-2cm omab olulist vahet. Seepärast ongi võistlejatel erineva pikkusega kepid erinevatesse oludesse (pehme rada, lame profiil, tõusudega profiil jne.)

    Õppida, õppida, õppida - Sul võtab see aga üllatavalt kaua aega :-)

    VastaKustuta
  12. Anonüümne13:31

    See koik on teooria. Kui VT jaab janni, siis PP ammugi.

    VastaKustuta
  13. Mina olen ja jään pika kepi meheks. Kuigi selg ja kõht on mul nõrgad.

    VastaKustuta
  14. Anonüümne14:14

    12:03,
    cOSMOPOLITAN

    Pullerits: "Paljud tõukavad valesti. Kohutavalt valesti."

    Cosmopolitan avaldakse Pulleritsu kirjelduse hea meelega.

    "Jätke meelde see: otsustav on tõuke algfaas! Algfaas peab tulema ülevalt teravalt ja jõuga."

    "Neljandaks, ja see on juba raskem, seda pean ise ka õppima, aga Vahur Teppan näitas mulle kujukalt, kuidas keha peab tõuke ajal kergelt üles-alla vetruma.
    Oluline on veel see, lisas Teppan, et kõhulihased peavad olema tugevad. Kui nad on nõrgad, siis vajub keha läbi " jne jne

    VastaKustuta
  15. Anonüümne15:08

    Priit, kui sul eemaldati sadu tükke kõhrematerjali, siis kas selle tõttu ei muutu midagi maksimaalses suutlikkuses? On ju kõhr taastumatu materjal kehas, seda treenides juurde ei kasvata.
    Mitu protsenti kõhrest üldse alles jäi kui osad tükid olid juba ca 1cm läbimõõduga?

    VastaKustuta
  16. Ma ei tea, 15:08. Aga pange nimetissõrm pöidla paindekohale - vaat nii suur auk pidi kuskil kõhres olema. Selleks ainult paaristõukeid kasutada saangi.

    VastaKustuta
  17. Anonüümne15:56

    Nii et mehed kepid julgelt poole lühemaks, hea tõuke lõpus jalgevahelt vahtida kaugel jälitajad on.
    Teet

    VastaKustuta
  18. Anonüümne16:57

    Väljavõte Lumeinfo portaalist

    "Mul on juba tekkinud foobia Suusahullude treeninggrupi ees. Nendele ei ole probleem teiste ees risti üle raja sõita või Dendropargi neljandal laskumisel mäe alt ühe suusa või ühe kepiga jälge astuda vaatamata, et mäest tulevad suure hooga suusatajad alla või spordipargi sprindirajal suuskadega jalgpalli mängida lüües palliga teistele jalgadesse või lihtsalt suure grupiga keset rada seista ja juttu ajada. Sellist lugupidamatust teiste suhtes Eesti suusaradadel mujal ei ole näinud."

    VastaKustuta
  19. Anonüümne18:11

    Järelikult on neil endale õige nimi pandud - ...hullud

    VastaKustuta
  20. Anonüümne18:26

    Hea, et Priit Pullerits liigub ka tasapisi tänapäevale lähemale. Kui enne võttis ta Leho Ripsi juuresolekul püksid jalast, siis nüüd teeb juba koos Vahur Teppaniga kepiharjutusi. Ei ole see nii raske midagi, vaid kõik on täiesti normaalne, nagu peabki. Nii võib Priidust isegi asja saada. Rõõm tõdeda, et endine võitlev tagurlane on omaks võtmas kaasaja hoiakuid.

    VastaKustuta
  21. Anonüümne18:35

    Paljud, nagu aru sain, olid jahmunud – mis toimub? Unistamine on meil tasuta, Priit! Mida on siin jahmuda, kui keegi oma hiidpikad kepid parajaks laseb teha? Oli ka aeg.....

    VastaKustuta
  22. Anonüümne19:57

    Meeste 15 km vabatehnikas võitis ajaga 36.27,8 norrakas Finn Hågen Krogh. Parima eestlasena sai Peeter Kümmel 46. koha (+2.38,9), Siim Sellis oli 108. (+4.08,4), Timo Simonlatser 120. (+4.19,5), Avo Sambla 133. (+4.45,8) ja Kein Einaste 185 lõpetaja seas 145. (+5.23,7)

    Äkki peaks need mehed ja Teppani ja Oolo juurde saatma... Ikka väga masendav.

    A.

    VastaKustuta
  23. Anonüümne20:04

    1. Õige mees ei lähe rühmatrenni tibidega ja pehmodega koos ühel suusal sõitmist ja kepsutamist harjutama.
    2. Õige mees ei kirjuta nagu suusapede Lumeinfo foorumis, et rada oli tipp-topp 5+ vms, sest suusasõit pole homobaaris käik.
    3. Õige mees ei täna südamest rajameistrit, korraldajaid ega Jumal teab keda veel, sest õige mees teab, et kõik sõltub ainult temast endast.

    VastaKustuta
  24. Anonüümne20:08

    4. Õige mees ei seisa trenni ajal.
    5. Õige mees ei lobise trenni ajal üle metsa.

    VastaKustuta
  25. Anonüümne21:08

    Re:"Esiteks, arvan, et kõik on nõus, et kepi pikkus on tähtis. " - ma arvan, et tähtis on kepi kestvus, mitte pikkus;)

    VastaKustuta
  26. Anonüümne21:12

    PP - Madis ja 11:37 - minu ettepanek teile: minge nädalavahetusel suusatama ja vaadake, kuidas inimesed sõidavad.
    ...
    Käin suusatamas ja minu jaoks on suusatamine kulgemine lumel ja ümbritseva looduse nautimine. Ja pole kellegi asi mismoodi ma sõidan. Pigem häirivad mind need PP tüüpi "tippsportlased", kes ei suuda mõista neid, kelle jaoks suusatamine pole sport.

    VastaKustuta
  27. Anonüümne21:15

    Tartu on ülikoolilinn, ootaks ikka, et kepi pikkust minnakse mõõtma kuhugi Ülikooli laborissse, mitte mingite "Suusavendade" saraškasse! Suusavendadel pole vastavaid mõõteriistugi, et tõuke tugevust ja tõukenurka mõõta - need on aga kepi juures kõige tähtsamad (ja-jah, tähtsamad kui kepi pikkus!).

    VastaKustuta
  28. Ja-jah, kõigepealt tuleb ikka Priidu kämbla pikkus ka üle mõõta, enne kui kepnoid tegema hakata :-)

    VastaKustuta
  29. Anonüümne23:34

    Juur ja Oja saab sellest sissekandest pool saate materjali, lisaks jagub materjali Cosmopolitanile ja teistele seksieri lehtedele.

    VastaKustuta
  30. Anonüümne00:40

    "Vasaloppeti liidrid eesotsas Jerry Ahrliniga näitavad, kui lähedal kehale tuleb paaristõuke algfaasis keppidega löök sooritada"

    Rezak ja Ahrlin näitavad ka mis marki suusaga ja saapaga loppeteid sõidetakse (ja võidetakse). Tagapool ponnistava fischeri-mehe näoilme on kõnekas.

    VastaKustuta
  31. Anonüümne00:54

    Need Madshuse suusasaapad näevad lihtsalt rõvedad välja. Nagu vene kalossid.

    VastaKustuta
  32. Anonüümne01:11

    "Aga see-eest nad hammustavad", ütles Preisi kuningas Friedrich kui tema sõdurite kehva riietust ette heideti. Visser on nagu tänapäeva Visu - tõeline rahvasuusk, kena disainiga küll

    VastaKustuta
  33. Anonüümne10:30

    Kulla Priit, minu suusatamise õpetaja oli legendaarne Hans Gross, kelle õpikule ka viite andsin. Olen suusatatehnikat õpetanud sadadele inimestele alates esimese klassi lastest. Kõik nad on omandanud õige tehnika alused mõne harjutamiskorraga.
    Minge mõne oma tuttava noortetreeneri juurde ja vaadake - kõik nende õpilased sõidavad tehniliselt väga ilusti.
    Ja pole olemas ühte ja ainuõiget tehnikat, see varieerub vastavalt individuaalsetele võimetele, distantsile ja raja läbimise eesmärkidele. Harrastussuusataja, kes ei sea endale eesmärki võimalikult kiiresti rada läbida, sõidab hoopis teisiti, kui nn poolproff, endine tipp.
    Põlvehädad tulenevad teie puhul elementaarsetest tehnikavigadest.
    Ja ütlen ka seda, et on kuritegelik propageerida siin haigena/vigastatuna treenimist, laskmata oma põlvel korralikult terveneda.

    11.37

    VastaKustuta
  34. Anonüümne12:30

    Liigeseid säästev ja vanainimestele nagu Pullerits sobiv sõidustiil on vana hea "sussisahistamisele". Aga kus sa sellega! Igaüks tahab ju noor olla.

    VastaKustuta
  35. Anonüümne13:02

    Kui Venemaa peaks Eestile kallale tungima, siis läheme ühtse rivina vaenlasele vastu. Kuid sellest rivist puudub Priit, kes paraku on juba ennast vigaseks treeninud.

    VastaKustuta
  36. Anonüümne16:32

    Miks peaks Venemaa Eestile kallale tungima? Mis soga te ajate?

    VastaKustuta
  37. Anonüümne20:07

    13:02 peab "ühtse rivina vaenlasele vastu" all silmas ilmselt siis Tartu Maratoni. Tõepoolest, Pullerits on 12. detsembril k.a avalikult teatanud, et tema selle talve suusamaratonide sarjas kaasa ei tee. Kahju, vana võitlejata saab meeste rivi hõredam.. Aga eks selliste sõjasõitude seadus olegi, et vaenlase ammunoolest või viskeodast tabatute asemele astuvad uued, lünk meestereas tõmmatakse kinni ja võitlus jätkub. -- Tartu Maraton, ja ka teised Estoloppeti sõidud, on kasutamata võimalus sõjalis-patriootilise kasvatustöö organiseerimiseks noorte, aga ka mitte enam nii noorte hulgas. Kindlasti on TM korraldajad ka mõelnud, et võiks maratonile mingit rahvuslik-militaarset varjundit anda. Konkreetsete tegudeni ei ole seni siiski jõutud. Iseenesest on eepiliselt karmis talvemaastikus toimub ühissõit suurepärane materjal. Norrakad ongi seda kasutanud: Birkebeinerrennet'it seostatakse sümboolselt 1206 Norras troonipärimise ümber toimunud märuliga. Vasaloppeti story-t on aga kuulnud vist küll iga suusahuviline. Rootslastele iseloomulikul perverssel viisil on nad Vasa-sõitu sidunud kunigas Gustav Wasa põgenemisega Rootsit vallanud välisvaenlaste eest. König Ludwigs Laufi (Austria loppet) nimi aga ütleb juba ära, et tegu on sõjasõiduga. Eesti lähiminevikust on kas just eeskujuks, võrdluseks aga kindlasti võtta 1970-ndatel peetud, tollal ülipopulaarne Tallinn-Keila suusa-teatesõit. See toimus, kui ma ei eksi, Komsomoli või Tallinna Parteikomitee egiidi all ja oli pühendatud "Eesti Punakaardi" sünnile Keila "lahingus" 1918. a. Tolle punasõidu formaat oli ülimilitaarne: neli võistkonnaliiget olid tihti nööridega üksteise külge seotud.
    Üle lumiste väljade rühmav meeste jada äratab igas tõelisest mehes ürgseid instinkte ja kui Indrek Kelk kuulutab, et TM korraldajad on seekordki valmis teenindama 10 000 suusatajat, siis kümme tuhat meest on kahtlemata väga suur jõud. Madisepäeva lahinguski ei olnud Lembitul venelaste vastu nii suurt väge välja panna. Kui aga üritust selles suunas muuta, siis tuleks rada ka muuta. Praegu ekseldakse suures poolkaares ja jõutakse ringiga samasse paika tagasi.

    VastaKustuta
  38. Anonüümne20:22

    Anonüümne ütles ...
    Need Madshuse suusasaapad näevad lihtsalt rõvedad välja. Nagu vene kalossid.

    00:54

    Oled sa neid käes hoidnud või jalga provinud - vaieldamatult hetke parim klassikasaabas!

    VastaKustuta
  39. Anonüümne20:24

    Kui Priit peaks siiski rajale see hooaeg naasema (Estoloppet), siis mina lõpetan Postimehe tellimise.

    VastaKustuta
  40. Anonüümne20:29

    20:07 Kas võiks veidi lähemalt kirjutada sellest perverssest viisist, kuidas on Gustaw Wasa sõit seotud Vasaloppetiga. Siiamaani mõtlesin, et asi on selge ja nii nagu igal pool räägitud. Tundub, et päris nii ei ole?

    Kas Tallinn-Keila suusasõidule oleks võimalik uuesti elu sisse puhuda? Oleks Tallinna inimestele maraton lähedalt võtta. Trassi segab vahepeal edasi arenenud teedevõrk. Aga kui oleks huvilisi ja korraldajaid, siis oleks vist tehtav.

    VastaKustuta
  41. On kellelgi teada, kuidas ja kuskohas see kunagine Tallinn-Keila suusatrass kulges? Mina olen seda sõitnud vaid üks kord ja suunal Tallinn-Keila. Edasi-tagasi oli vist neil ca 21 km?

    VastaKustuta
  42. Veebiavarustes oli kirjas, et kokku 42 km. Järelikult 21 km vaid üks ots.

    VastaKustuta
  43. Anonüümne21:26

    Tallinna-Keila võistkondliku suusasõidu kohta on napp, kuid krestomaatiline ülevaade Etsi blogis. Rada kulges Tallinna poolelt minnes Laagri lähedalt, üle põldude ja heinamaade praktiliselt Keila kirikuni (bensukani), seal pakuti teed ja oli pöördepunkt. Tagasitee oli rohkem Tallinn-Keila maantee poolt, Harku mõisa juurde välja, sealt piki praegust Harku ringi, kuid vastupidi praegusele sõidusuunale.

    Talviste ultramatkade ajaloost veel nii palju, et eile, 14.12.2012 sai 200 aastat, kui Moskvast taganenud Napoleoni "Suure Armee" viimane ellujäänud sõduritest sai Venemaalt eluga välja.

    VastaKustuta
  44. Olen selle Etsi blogi sissekandega kursis. Tundub, et peab temaga kontakteeruma, et seda ajaloo umbsõlme lahti hakata harutama. Kaardi järgi mõõtes on päris raske seda 21 km täis saada, kui ei tea täpselt kuidas too rada seal keerutas, kuna Keila on Tallinnale siiski üsna lähedal.
    Mina olen valmis käed külge lööma, et taastada Tallinn-Keila-Tallinn maraton.

    VastaKustuta
  45. Anonüümne01:39

    80 aastat tagasi (8.12.1932) kirjutas Postimees: "Jõgeval suusaseppade kursused. Kaitseliidu algatusel korraldatakse Jõgeva seltsimajas suusavalmistamise kursused 12.-15.dets. Kursused on esimeses järjekorras mõeldud kaitseliitlastele, kuid ka eraisikud - tislerid, on palunud endid vastu võtta, ... Puumaterjali suuskade valmistamiseks (nimelt kuiv kask, saar, tamm, vaher jne.) toovad kursuslased ise kaasa. ..." -- Tänane Postimees paneb oma Fischer suusad müüki. Sümptomaatiline?

    VastaKustuta
  46. Anonüümne01:44

    "Suuskade valmistamise kursused korraldatakse kaitseliidu maleva poolt kaitseliitlastele, millistest osavõtt võimaldatud ka noorkotkastele. Kursused toimuvad: Otepääl 7.-10.dets., Jõgeval 12.-15.dets. ja Kastre-Võnnus 8.-12.jaanuaril 1933. a." --Postimees, 11.11.1932

    "Kaitseliitlased suuski valmistama. Laiaulatuslikud kavatsused suusaspordi edendamiseks. Kavatsetakse korraldada 34 suusavalmistamise kursust üle maa ja 1800 kilomeetriline propagandasuusatamine ligemale tuhande kaitseliitlase osavõttel." --Postimees, 21.10.1932

    VastaKustuta
  47. Olen kambas, isegi selle raja koos vanematega ca 10 aastasena läbinud. Oht on et rada kulges aga trassil, mis tänaseks on eraomandis

    Tallinn - Keila - Tallinn suusamaraton 1982 00:54:37 00:56:30 00:01:53 Tallinnfilm Semjon Školnikov (režissöör), Vladimir Maak (operaator), Nikolai Šarubin (operaator), Peeter Ülevain (operaator)

    Tallinn-Keila-Tallinn suusamaraton

    VastaKustuta
  48. Anonüümne19:08

    Aitäh, 17:34. Ja milliseid suuski kasutaks Petter Northug siis, kui tal ei oleks Fischeriga miljonilepingut?

    VastaKustuta
  49. Anonüümne21:33

    Keegi teadjamees siin eespool rääkis, et Madshusi klassika saabas on konkurentsitult parim saabas maailmas. Kas sellel on mingi teaduslik vōi muu selgitus vōi pōhineb see mōne spordipoe müüja ütlusel vōi on ütlejal lihtsalt mingi Madshusi saapa fetsih?

    Algaja psühholoogina paneks diagnoosi, nendele, kes peavad iga hinna eest tōestama, et ka Madshus on hea suusk vōi koguni parim: see on alaväärsuskompleks vms. Madshus on täitsa ok suusk, nagu ka kōik teised. Isiklikult sōidan oma vana 2005 a RCS-ga. Kui ühte suuske ōhtust ōhtussse silitad, vahatad, harjad, puhastad ja sikeldas, siis ta saab sulle lihtsalt armasaks. Ilmselt mōnele on siis oma suusk nii armsaks saanud, et ei suudeta respekteerida seda, et ka mōni muu Firma suuski oskab toota.

    Martti

    VastaKustuta
  50. @ 21:33

    Madshusi saabas.

    Ei tea kas ta on hea või halb, aga salomoni saabast (tehnoloogiliselt meeldis selle klambrisüsteem rohkem) sobivas mõõdus lihtsalt ei olnud. Lootsin et venitub kasutades jalga, oli teine piiripealne - aga ei, 15-30 minutiga verevarustus jalas häiritud ja sõitmine piin. Ja muud ka ei sobinud jalga, madshus aga näe, sobis. Napilt. Ja jutt ei ole numbrist vaid liistu laiusest/siseosa kõrgusest.

    Nii et on hea küll jah ;)

    VastaKustuta
  51. Anonüümne00:03

    Petter Northug kasutaks kindlasti suuski, mis viivad võidule. La Sgambeda näite varal siis Fischereid.
    Teet

    VastaKustuta
  52. Anonüümne00:45

    Ma millegipärast arvan, et Northug patrioodina kasutaks Madshusi suuski.
    Aga Madshusi omanikud - see on vist väike perefirma - ei oska nii hästi marketingi teha nagu austerlased. Alustades juba sellest, et kes ostaks "hullu mehe" (Mad = ingl hull) suuska?

    VastaKustuta
  53. Anonüümne02:08

    Petter Northug peaks proovima Samelini saapaid.

    VastaKustuta
  54. Anonüümne10:27

    Madshusi marketing on sellel aastal kõva hoobi saanud, sest vene koondis on Rossignolile üle läinud. Veel eelmisel aastal sõideti Madshustega.
    Teet

    VastaKustuta
  55. Anonüümne11:33

    mis marketing ja mis hoobi. Kõik põhineb rahal ja sellise tasemega spordivarustuse juures sõidetakse sellega, kelle nn marketing rohkem raha maksab Näitena nike maksab kergejõustiku tiitlivõistluse võitjale aastas 50 000 USD varustuse kandmise eest, USA omadele ca 300 000 USD. Samad põhimõtted suusaski.
    Muuseas, kes vaatas Kanada etapi massistarti klassikas, nägi, et venelaste suusad, eriti Belovi omad ei libisenud. Mees kaotas algul kulla ja lõpulaskumisel ülejäänud medalid. Isegi vene kommentaator karjatas libisemise teemal. Määrivad ju meie mehed.

    VastaKustuta
  56. Anonüümne13:47

    Oi pagan, PP pidas pikakepipidu ja ma magasin selle maha :(. Kes veel peol olid? Oli hea pidu? Või pidutses peremees üksi sel peol?

    VastaKustuta
  57. Anonüümne14:16

    Kaarel Zilmer on siin pühjalikult õpetanud paaristehnikat http://kaarelzilmer.tumblr.com/post/69316213/klassikat-ja-uisku-oppides-esmalt-votame-aga
    1. See kus kepid lumme lüüakse, sõltub hetkekiirusest.
    2. See, kui kaugele kepid taha ulatuvad ja kui sügavale ette toimub kummardus, sõltub libisemisest ja ka kiirusest. Pole täit tõde, et käed tuleks kohe puusakondi juurest uuesti ette tuua. Muidugi on sprinteritel üks tempo ja kätetöö sagedus - maratoonaritel teine.

    VastaKustuta
  58. Anonüümne14:50

    "See, mis te puusadest tagapool keppidega teete, ei anna teie tõukele absoluutselt mitte midagi juurde. Pigem vastupidi. Viite käed liiga taha, seejärel vajute kehaga ette liiga alla, mis tähendab, et peate uue tõuke alustamiseks keha taas üle vinnama. Saate ju isegi aru, et see väsitab."
    Siin on mõni "aga", minumeelest. Võibolla on vahe erinevate suusatajate kehapikkuses, mis tingib pkkadel lattidel väiksema kummarduse, lühematel aga sügavama. Maratoni puhul kui lükkad käed taha, siis selles tõuke lõpufaasis toimub käte sirgendamine ja lihaste lõdvestamine ning rütmiliselt väljahingamine. Väsitav on kogu aeg sõita teravate ja tihedate löökidega. See on muidugi kiirem viis, aga sobilikum sprindile või kiirendusele kui vaja grupist mööda saada enne pikemat tõusu või finišikoridoris.

    VastaKustuta
  59. PENGOBATAN NYERI OTOT, TULANG & SENDI09:44

    Dear Admin, Let me comment. in the comments this time I want to share information about the health of bones, muscles, joints, etc. please click the link below

    Obat Sakit Pinggang
    Obat Asam Urat Paling Ampuh
    Cara Mengatasi Sakit Pinggang
    Obat Nyeri Otot
    Cara Meredakan Nyeri Punggung
    Obat Syaraf Kejepit
    Cara Meredakan Nyeri Encok Secara Alami
    7 Tanaman Herbal Untuk Menghilangkan Asam Urat


    VastaKustuta