Lehed

reede, juuni 21, 2013

Jaan Saks: Kuidas õigesti ja tulemuslikult treenida?

Milles on ta oma kümneaastase rulluisukarjääri jooksul näinud harrastajate peamisi vigu ja puudujääke, räägib klubi Rullibaas treener Jaan Saks, tunamullune Eesti meister rulluisusprindis.
Tähelepanu: järgnevast on üht-teist õpetlikku kõrva taha panna ka neil, kes rulluisutamisega ei tegele!

Harrastajate suurim viga on rulluisutamise üleforseerimine – muudkui loetakse kogutud kilomeetreid ja treeningtunde. Aga teatud hetkest ei aita maht enam tulemuse paranemisele kaasa. Liiga pikki, näiteks kahe- ja kolmetunniseid treeninguid ei ole mõtet rulluiskudel üldse teha, sest esiteks ei kesta ükski Eestis peetav võistlus nii kaua, ja teiseks on rulluisutamine äärmiselt tehniline ala, kuid liiga pika treeningu vältel tikub tehnika lagunema. Tüüpilised vead on need, et rattad hakkavad väljapoole ja põlved sissepoole vajuma ning selg jääb kangeks ja valusaks, sest seda ei osata hoida pingevabalt ja kumeras.

Teine viga ongi see, et ei osata hinnata õige tehnika tähtsust. Paljud sõidavad ilma igasuguse tehnilise koolituseta. Tehnikat võib õppida videost või raamatutest, aga kui treenerit ikkagi pole, kes te sõitu kõrvalt jälgib, on õiget tehnikat raske omandada. Just logiseva tehnika tõttu kaebavad paljud, et võistlused muutuvad kannatamiseks ning selg ja jalad tikuvad väsima.

Eriti tähtis on see, et jala tõukesuund ja keha raskuskese oleks õigesti paigas. Kui hoog on sees, siis pole tahatõukest abi – see on vaevaline ja kulutab energiat, ent kiirus ei kasva. Suure hoo korral on võimalik tõugata vaid küljesuunas, kõrvale – ainult niimoodi saab kiirust lisada. Sellist liigutust on väga raske ilma spetsiaaltreeninguta lihasmällu kinnistada. Samuti on oluline omandada, et keharaskus püsiks veeremise ajal uisku kohal.

Kolmas häda on see, et paljud treenivad üksinda, kuid võistlustel toimub grupisõit. Seega tuleb harjutada kaaslastega tuules sõitmist: jälgida eessõitja sammu ja hoida temaga sama rütmi, minna talle võimalikult lähedale. Loota, et seda saab õppida võistlustel, ei maksa – sest võistlusi ei toimu selleks piisavalt palju. Pigem tehke treeningul kellegagi juttu ning küsige, kas võiksite koos sõita, või astuge rulluisuklubisse. Uskuge, grupis sõit parandab teie aega olulisel määral. Samuti on grupis energiakulu palju väiksem, mistõttu saate pöörata rohkem tähelepanu õige tehnika säilitamisele.
Kui tuules sõitmise kogemust ei ole, sest kardetakse näiteks eessõitja pidurdamist, lastakse vahe temaga suureks. Kahemeetrisest vahest pole taga sõitjale mingit abi. Piltlikult öeldes tuleb sõita nii lähedal, et lõug toetuks eessõitja seljale.

Seega, neljandaks, on oluline osata pidurdada. Harrastajate rulluisul on selleks piduriklots, võistlusuiskudel tuleb aga asetada jalg taha risti ja pidurdada hõõrdumise jõul. Samuti on vajalik oskus kasutada pidurdamiseks eessõitjat: pange paindes käsi tema seljale ning sellega pehmelt amortiseerides pidurdage hoog vahet hoides maha. Niisugust pidurdamist tuleb tingimata harjutada, sest vastasel korral võib sellest võistlusel ehmuda ning siis on kukkumine sageli paratamatu.

Kui harrastaja võistlusaeg jääb 1:40-1:50 kanti või üle selle, siis on oluline, et tal oleks korralik üldfüüsiline baas. Kuid aeroobse vastupidavuse arendamisest peaks tegema rattasadulas või joostes. Rulluisutreeningud jäägu tehnilise külje arendamiseks. Ja need ei pea kestma sugugi nii kaua, nagu kestab teie võistlus. Piisab ka tunni kuni pooleteise pikkusest harjutuskorrast.

Viimaks peab kindlasti arvestama ka sellega, et rulluisuvõistlustel ei püsi kiirus ühtlane, nagu näiteks jooksu- või suusavõistlustel. Grupis toimub alatasa väikseid kiirendusi, mis tähendab, et nii pulss kui tehtava töö intensiivsus varieeruvad. Seetõttu tasub aeg-ajalt rulluisutreeningul sõita ka vahelduva tempoga. Kui võtate ette pooleteise tunni pikkuse sõidu, sõitke esmalt kümme minutit soojenduseks, seejärel viis minutit veidi kiiremini, siis taas kümme minutit rahulikumalt ning viis minutit jälle kiiremini.

Neil, kes Eesti võistlustel esimese saja sekka ei pretendeeri, pole mõtet liiga intensiivseid intervaltreeninguid teha, sest nende võistlustempos ei esine nii suuri muutusi nagu tippsõitjatel; nende võistlustempo lainetab vaid kergelt üles-alla. Siiski, ega mõni 20-sekundiline spurt paha ka tee – sedasi saab harjutada maksimaalse kiiruse saavutamist ning selle hoidmist.

Harrastaja võiks teha vähemalt kolm treeningut nädalas, näiteks kaks rulluiskudel ja ühe jalgrattal. Paljud tipprulluisutajad kasutavad mahutreeningute jaoks just ratast. Ja kindlasti tasuks harrastajal hooajal algul lasta kas mõnel kogenud sõitjal või treeneril oma tehnikat sättida.

Lõpuks kolm soovitust

Selleks, et saavutada piisav sportlik vorm võistlusdistantsi läbimiseks, peate treeningul suutma selle distantsi läbi sõita.
Mida suuremaks võistlustel teie sõidukiirus kasvab, seda rohkem on vaja treeninguil kiirusi varieerida.
Mida rohkem te sportlikult tasemelt tipprulluisutajatele lähenete, seda olulisemaks muutub treeningul nn kiirete kilomeetrite kogumine.
******
Behind the Rocks and La Sal Mountains, Moab, Utah. 20. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Jaan Saks kaks aastat tagasi Adaveres Eesti meistrivõistlustel rulluisusprindis. Foto autor: Jaanus Juss
Foto 2: Jaan Saks (esireas vasakul) võitmas tunamullu Moskva meistrivõitlusi rulluisusprindis, tema kõrval Danila Ruusu. Foto Jaan Saksi erakogust
Foto 3: Jarek Mäestu ilus pingevaba uisusamm 2009. aasta kevadel Tartus Tähtvere spordipargi ovaalil. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

23 kommentaari:

  1. Ma olen juba nii ammu oodanud, et siia mõni rulliteemaline postitus tuleks! Ma tänan!

    VastaKustuta
  2. Anonüümne20:36

    Liisu on ilus!

    VastaKustuta
  3. Mulle ka Liisu meeldib. Küll on hakkaja tüdruk. Ilus, krassaavitsa ja blogib agressiivselt. Selline naine viib eesti elu edasi.

    Liisu kui sul poiss-sõprasid veel alla kümne tüki, siis kirjuta mulle Evald ät gmeil.com

    VastaKustuta
  4. Anonüümne21:47

    Liisu pildi võiks suuremalt blogisse panna.

    Aga kui tagasi teemasse minna, siis kisub asi põnevaks. Maht vs. intensiivsus. Ootan huviga järgmisi sissekandeid ja Pulleritsu TRM tulemust.

    VastaKustuta
  5. Anonüümne22:09

    Blogi naislugejad võiksid siin veelgi rohkem sõna võtta. Siis muutuksid siinsed anonüümikud kindlasti kultuursemaks ja ehk muutuks ka blogiomanik lugejaid austavamaks.

    VastaKustuta
  6. Anonüümne00:25

    Selline mõte suveöhe.

    Tegemist on meestevahelise kokkuleppega nii temposõidu kui homse grupisõidu osas.
    Taaramäel (ka Eestil uhke tunne) on grupisõidu meistrisärki vaja vähemalt kolm nädalat. Kangertile ei oleks see ka üleliigne ese, kuid mitte praegu hädatarvilik ja temposõitudes, kus ta viimasel ajal on kõvem jalg olnud, on temposõidu meistrisärk praegu isegi olulisem.
    Niisiis lepiti kokku, et üks saab ühe, teine teise, vastavalt vajadusel toetatakse.

    Temposõidus Taarakas startis viimasena ja tal oli täpselt teada, mis tempot vaja hoida, samas ei võinud ka palju maha jääda, muidu oleks Eesti toetav publik kividega surnuks pildunud (nii meie moodi ju!). Seega hoidis mees sekund-sekundis ja vahetult enne lõppu tegi igaks juhuks veel ka "vales suunas ärakeeramise, meeltesegaduses loomulikult:)", et oleks olnud ju sügav jama, kui oleks näiteks sekundiga võitnud...

    Seega, Kangert on oma saanud, Taarakas saab oma homme, lisaks neile on saanud Eesti oma kohalolu õigetel aegadel ja kõik on rahul.
    Hundid söönud, lambad terved - juhhei, Ameerika!

    Olles mitte kõige nõrgem jalg inimhingede inseneeria ja kehakeele alal, siis selline järeldus neljapäevastest liikumistest-väljaütlemistest paratamatult mulle vastu vaatab.
    Arvestaes tehiolusid, siis tundub, et tegu ongi parima lahendiga.

    Liisule aga edu, tervist ja särtsu ning käi meid ikka tihedamalt tervitamas!

    Kiisu-Miisu

    VastaKustuta
  7. Anonüümne11:32

    http://sport.delfi.ee/news/jalgrattasport/uudised/otse-kangert-katkestas-eesti-grupisoidu-meistrivoistlustel.d?id=66326632

    "Kangert rääkis, et kogu sõidu oli rattal pidur peal, millest ta ise aga sai aru alles siis, kui kõrvale tõmbas. "Tuju võttis ära, noored panid paremalt ja vasakult mööda. OLNUKS PARDAKOMPUUTER, näinuks selle ära," rääkis ta."

    VastaKustuta
  8. Anonüümne11:51

    No on ikka mehed Eestimaal:
    "Gert Jõeäär on samuti katkestanud! Jõeäär astus sadulast maha seitsmenda ringi lõpus. Ta hakkas kiirendama, kuid astus JALGRATTAVÄNDA pooleks."
    :))

    VastaKustuta
  9. Anonüümne12:45

    Mandri katkestamise põhjus: "kõhuhäda".

    Anonüümbeti koefitsient:

    Jah - Ei
    1.01 - 150

    VastaKustuta
  10. Hurraa, Rein Taaramäe tuli grupisõidus Eesti meistriks. Palju õnne!

    VastaKustuta
  11. Anonüümne14:10

    Hurraa tõepoolest. Nüüd saab siis Tour de France'i ülekannete ajal kohe aru, et kui tõusu peal on peagruppi jäänud Cofidise meestel kõigil ainult punased särgid, siis võib teleka kinni panna ja midagi mõistlikumat tegema minna...

    VastaKustuta
  12. ...saite ära panna, ikka parastades, nagu ühele "õigele" eestlasele kohane.

    Soovitan tänase Postimehe AK-s kõigil lugeda ajaloolase Jaak Valge esseed "Eestlasele Eesti nimi". Kui te mind neil teemadel uskuda ei taha (sest vaja on ju ära panna, ikka parastades ja ilkudes; ja essees ei ole juttu sugugi vaid nimedest, õieti pole noist peaaegu üldse juttu), siis lugege ja veenduge, et teised targad ja haritud mehed räägivad sama juttu.

    VastaKustuta
  13. Anonüümne15:20

    Situatsiooni realistlik hindamine ei ole ära panemine. Kui napp 10 päeva enne Tour de France'i starti kaotada eraldistardis mehele, kes on alles sõitnud läbi Giro d'Italia ja Tour de Suisse ning on enda sõnul "täiesti tühi", siis mida sealt nii väga loota on?

    VastaKustuta
  14. Täna, laupäeva õhtul tuli rattaga linnas sõita, olid mõned käigud. Lõpuks 11,3 km keskmisega 35,5 km/h.

    VastaKustuta
  15. Anonüümne00:09

    Proovi ka lühemaid distantse.
    100 meetri peal peaksid vähemalt 60 km/h keskmist kätte saama. Võrreldes 35,5 oleks see ikka hoopis teisest klassist.

    VastaKustuta
  16. Anonüümne01:21

    Nookuulge, PP leivanumber on 800m.

    VastaKustuta
  17. Anonüümne11:25

    Joy of being openly gay -
    sa peaksid seda kogema, Priit.
    Sõidad rattaga Tartus,
    samal ajal tuhanded mehed Amsterdamis, Pariisis, Berliinis, Londonis elavad täisväärtuslikku gei-elu.
    Jääd paljust ilma.

    VastaKustuta
  18. Anonüümne11:50

    Tsiteerin perekooli.Kas sina Priit?

    "Ma nüüd ka lõpuks vihastusin nii, et mõtelesin kohe - teen teema!
    Nimelt olen viimasel ajal pidevalt kokku puutunud jalgratturitega. Noh, ilus suvi ja nii. Tõmbad liibukad selga, võtad oma kalli ratta ja kukud mööda sõiduteed uhama, vähemalt 35 rauas. Ok, oma asi, kui eluga riskid.
    Aga mõni asi võiks ikka selge olla - kui sa sõidad sõiduteel, siis kehtivad sulle samad foorituled nagu autodele. Eile pidin 2 korda jalgratta alla jääma. Valetan - esimest korda pidi mu lapsed jalgratta alla jääma. Sest nad ilusti ootasid rohelise tule süttimist ja kuna autod peatusid, siis hakkasid jalakesed just kõnniteeservalt alla astuma - kui üks vahva puhkust nautiv meesolevus meist meeletu kiirusega mööda kihutas. Nii 20 cm kauguselt käis meist tuulejutt üle ja läinud ta oligi. Kirusin seda troppi ja mõtlesin, mis jääks järgi 3- ja 5-aastasest lapsest, kui täismees neile 35km/h otsa sõidaks.
    Samal õhtul linna teises servas kordus sama lugu juba minuga üksi - peatunud autode vahelt kihutas minust, kui juba sebral teed ületavast inimesest, mööda järgmine rattur, sees vast juba 50km/h, kuna ta vuras mäest alla.
    Kas peaks hakkama rattaristi kaasas kandma? Hea meelega heidaks seda sinna kodarate suunas ..."

    VastaKustuta
  19. Eile, pühapäeval võtsin pisut kergemalt. Sõitsin linnast maale, 30,7 km 54.40ga, keskmine 33,7 km/h.

    VastaKustuta
  20. Karmo15:27

    Liisu on vääga ilus...

    VastaKustuta