Lehed

teisipäev, juuni 04, 2013

Pullerits: Mis oli Tartu rattaralli mõte?

Art Soonets ütleb, kui keegi millestki löödud on – ja Tartu rattarallil oli neid lööduid piisavalt, sest miks muidu püüdsid mõned mu 250., elu parimat kohta ja vähem kui kaheksaprotsendilist kaotust võitjaks tulnud Cofidise profile Gert Jõeäärele alla kiskuda, nöökides, et olin naistest alles üheksas ja kaotasin isegi 17-aastasele näitsikule ja mahtusin napilt sümboolse musta lipu ette –, siis neile, kus tunnevad end lööduna, et jäid minust tahapoole, ütleks Soonets nii: «Ärge võtke hinge!» Ja lisaks siis: «Võtke suhu.»

Jube karm? Rattasõit ongi karm. Elu on üldse karm. Elus öeldakse otse: «Kui on must, näita ust.» Ega muidu ennast ei kehtesta. Muidu sõidetaksegi sinust üle, otseses ja kaudses mõttes.

Ei, ärge arvake, et olen pärast 250. kohta õhku täis. Ei ole. Pole põhjust. Mitte vähimatki. Ega ma võitnud ju. Ma ei teinud grupis isegi tempot. Ei üritanudki. Aga sellegipoolest, võtke heaks või pange pahaks, arvan, et tegin korraliku sõidu. Miks?

Sest edestasin oi kui paljusid rohkem treenijaid, targemini treenijaid, süsteemsemalt treenijaid, välismaal kevadlaagrites treenijaid, pikkade rahulike sõitudega treenijaid, muidu enda arust kõvasid mehi, karbonjooksudega mehi, karbonkahvli ja karbonraamiga mehi, rohkem kui 2000 treeningkilomeetriga mehi, pulsikelladega mehi, vähemalt 200-euroste päikeseprillidega mehi, vähemalt 1000-eurose rattaga mehi, samuti neid, kes unistasid minust jagu saada, mind võita ja edestada, mulle pähe teha, kohta kätte näidata, ära panna, tagatulesid vilgutada jne, jne.

Aga kokkuvõtteks küsin ikkagi: no ja mis siis? Mis selle kõigega peale hakata?

Jah, oli vahva pühapäev, oli ilus ilm, oli tore võistlus, oli viisakas seltskond (kuni viimase 300 meetrini); sai võistlusest naudingut tunda; ei jäänud selg ega kael ega jalad valusaks. Kõik on ilus ja hästi.

Kuid täna, teisipäeva, 4. juuni õhtupoolikul olnu üle juureldes – mida on tolle 250. kohaga ning ajaga 3:23.50 peale hakata? Need on kaks numbrit kuskil protokollis. Varsti ei mäleta ma isegi neid, ammugi ei mäleta teised. Vaatasin Klubi Tartu Maraton tulemuste arhiivist oma kohta ja aega 2009. aasta Tartu rattarallil: 125 km ajaga 3:13:32, koht 324. Kui see kirjas ei oleks, ei mäletaks midagi. Ja isegi kui vaatan neid kirjas olevaid arve, ei mäleta tollest sõidust ikkagi mitte midagi.

Mul on teiega võrreldes see eelis, et otsin üles tollase blogi sissekande ja meenutan tolle abil, mis toimus, kuidas mul sõit läks.

Kas ma teen seda? Vaevalt.

Mis mõte sel on? Elada möödaniku sündmustes, mida pikaajaline mälu pole pidanud vajalikuks talletada. Ju siis polnud midagi olulist...
******
Amasa Back Trail, Moab, Utah. 20. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Priit Pullerits (paremalt viies heledas särgis, tema tuules kollase kiivriga tõenäoliselt Art Soonets) on tõusnud Tartu rattarallil vanal Võru maanteel sadulast, et kiirust lisada. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Tartu rattaralli peagrupp vanal Võru maanteel. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Siin tehakse hambad ristis Tartu rattarallil finišit. Nii kõva koha peale, nagu seda on 20. koht. Et iroonia? Võtke seda, kuidas soovite. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

29 kommentaari:

  1. Viktor K, kapirattur18:40

    Õige Priit,
    moraalne võitja oled sina - sõnameister ja mõttevõlur.
    Ilma sinuta ei teaks teine pool inimkonda, need kes ei rallinud seal Tartus, sellest võrratust sündmusest mitte midagi.

    VastaKustuta
  2. Mina jäin Priidust tahapoole, aga ei vigise ja ei süüdista selles kedagi peale iseenda.
    Lihas lõtv ja tahe nõrk, kogu lugu.

    VastaKustuta
  3. Anonüümne19:17

    Mida treenisin rohkem ja targemini kui nii mõnigi liibuva kostüümiga mees, aga ikka sain suhkamit :-(
    Peagi saan raha kokku, siis ostan Bianchi ratta

    VastaKustuta
  4. Anonüümne19:22

    Mina näiteks sain emotsiooni lahedast üritusest, pole mul ka karbonratast, pole mitmeid tuhandeid kilomeetreid all, mõnus oli ikka sõita, peagrupis tegid tugevad ees tööd, ise istud ja naudid suuri kiiruseid, tõsi mingil hetkel kui sikutati pidi ikka kõvasti pingutama ka.Priit kui te enam võistlustest emotsiooni ei saa, siis ilmselt on rattasõidust tülgastus.

    VastaKustuta
  5. Märt Moger Jr.21:04

    Kõvad mehed olete kõik kes minust kiiremini sõitsid ja need kes Priidust kiiremini sõitsid.

    VastaKustuta
  6. Võistlustest osavõtt ning võistlemine näitavad taset, milleni inimene on jõudnud, ehk see annab kehakultuuriga tegelejale tagasisidet oma tehtud töö edukusest. Pulleritsi puhul on tegemist kõrge tasemega ``spordinäriga`` (spordiharrastus pensionär, rahvasuus tuntud kui ka ``vana peer jne``) kelle Rattaralli tulemuse tase on kõrge ning sealt saadav rahuolutunne-emotsioon ilmselt veel kõrgem, eks see panebki edasi liigutama. Miks ma nii arvan?No eks ikka sellepärast, et kui poleks emotsiooni, siis poleks ka seda blogi, ja meil midagi lugeda.

    VastaKustuta
  7. Paul23:48

    Tubli Priit. Arvatavasti esimest korda sõitsid TARGALT. Rattasõidus ei võida tavaliselt tugevaim. Pead on ka vaja.

    VastaKustuta
  8. Anonüümne00:40

    Ajakirjanikul on prossuarvutus jälle meelest läinud. Raiuks õige valemi lõpuks endale palun pähe - kaotus võitjale 9%. Ah ajakirjanik sa pole ju maailmanaba, et oma aja murru nimetajasse paned, sinna käib võitja aeg ja luuseri aeg käib murru lugejasse, elementaarne. Õpeta siin õppejõudu. Ehe näide kuidas ajakirjandus sünnitab valesid. Küsiks retooriliselt, et milline põhikooli matemaatikaõpetaja peab hauas häbi pärast külge keerama, et tema kuulsaim musterõpilane ei oska siia maani matti? PP jutust teame ju, et ajakirjanik on sama rumal kui tema allikad - kas tõesti oli too vaene üpetaja nii rumal, et ei osanud õpetada Priidule selgeks protsendiarvutusi? Jaa õnn, et see mees leidis kutsumuse kirjatööl aga mitte inseneri erialadel. Muidu ei töötaks meil ükski arvutisüsteem, elektrivõrk, ega bensutankla. Elaksime ilma masinateta rahulikult raua või keskajas. Vot selline mõte tuli pärast seda blogikannet suhu. Ja nüüd on see suhu võetud jutt ka siis blogisse välja lastud.

    Mina ei tea mida PP selle teadmisega peale hakkab, kuid isiklikult tunnen rõõmu just pulsokast mis näitas täpselt ära, et milline tempo on jõukohane ning vältis ilusal päeval mõttetut pongestamist. Karbonhargid triikisid mõnusalt maanteed ja vältisid käte ja keha väsimist liigsest vibrast. Iga uus ja hea maanteeratas on vähemalt 1000€ ja seda oli uuena kindlasti ka PP oma, aga jah uuema selga on emotsionaalselt alati lihtsam istuda ning võimaldab väga pikaajaliselt ratta seljas istuda ilma, et seal seljas ebamugav või valulik oleks.

    Aga mida hakata peale PP ajaga? Eks ikka seda, et sellise ajaga võib mees rahvaspordi maanteesõidust julgelt ajakirjanduses rääkida tavalise harrastaja tasemel. Teisisõnu eksam on sooritatud. Võistlusspordi tasemel ma sõna võtta ei soovitaks, seeonrohkem see arvestamise teema, milles tundub baasettevalmistus olevat väga kasin nagu praeguse kommentaari alguses sai juba ka seletatud.

    Aga mis mõte on siin blogis seletada oma Baeri tn intervallidest ja 800m 2.02-st? Milleks elada minevikus ja seletada ajast millele oleks võinud uhke olla Ateena olümpiamängudel 87 aastat enne selle tulemuse jooksmist PP poolt?

    Nüüd jõuamegi poindini, et loodetavasti nüüd kui PP oma tulemusest ja selle arengust aastate lõikes edevalt kirjutab, siis tekib mõnedes inimestes kah tunne, et kui selline vibalik saab tolle värgiga hakkama, et siis saab ka tema oma täidlase kerega. Ja võib-olla üritab ta saada sama heaks kui PP sest profisportlaste tase pole nende jaoks nii atraktiivne või proovib Tootsi moodi PP-st poole aeglasemalt ja korralikult raja läbida. Vast on see, see mõte.

    VastaKustuta
  9. Lp 00:40, teie kriitika matemaatikaoskuste aadressil on ilmselt osati põhjendatud, aga kirjutada seoses minu nime ja 800 meetri jooksuga ajast 2.02 - vaat see on löök allapoole vööd. Väga valus. Seda vist ära ei seedigi. Sest õige tulemus on 1.55,9. Ja selle ajaga oleksin võitnud kolmedel esimestel olümpiamängudel, lisaks 1906 vaheolümpial.

    Aga matemaatikast enda õigustuseks siiski veel nii palju, et kui te teaksite, milline on Eesti ajakirjanike seas matemaatika tase, siis te korrigeeriksite oma väljaütlemist ning rõõmustaksite, et Eesti ajakirjanduses on vähemasti minusugune, kes matemaatikast midagigi jagab. Üldine pilt on ikka masendav. Näide: mingi näitaja on 16% ja siis on 19% ning ajakirjanik ütleb südamerahuga, et suurenemine on 3%. Lisaks, ega spordigurude seas matemaatika oskus parem ole. Kunagi uurisin suusajuhtidelt, kuidas ikkagi arvestatakse suusatamises kaotusprotsenti võitjale - ja ei saanud veenvat ega selget vastust.

    Lp Paul!
    Jah, sellest olen aru saanud, et rattaspordis ei maksa vaid jõud ja vastupidavus, vaid ka pea. Kasutasin seda ka eelmisel rattarallil, aga siis lagunes poolel maal tagumine kassett tükkideks ning edasi oli tegu, et kett mingigi hammasratta taha saada, et lõpuni välja vedada.

    Tegelikult, Paul, just see mulle rattasõidu huvitavaks teebki, et siin ei maksa ainult toores jõud, vaid nuppu on ka vaja. (Loomulikult meeldivad mulle ka rattasõidu suured kiirused.) Seekord raalisin kogu aeg, kus tuleb millal olla - ma ei tea, kui palju teised mehed pead kasutasid, aga oma sõidu edust julgen suure osa küll pea arvele kirjutada. Ja eks kogemused ka aitavad - et tead, kust rada läheb, kus grupp tavaliselt kiirendab jne. Kahjuks ei olnud peast enam kasu Otepäält Tartu poole lõigul, kui rajal polnud lihtsalt ruumi, ja kui siis mõnes kohas oli, siis olid loodusjõud vastu. Mis muidugi tähendab, et ei olnud ise piisavalt tugev.

    Aga jah, rattasõit on peaga ala.

    VastaKustuta
  10. Paul10:08

    Priit proovi mõnikord osa võtta näiteks Tartu veteranide velotuurist( toimub sellel nädalavahetusel). Seal passi selliseid mehi nagu Toomas Kirsipuu Või Kalev Vist. Siis näed kuidas on võimalik pundi seest ettepoole liikuda ja kuidas üldse taktikaliselt käituda. Üks küsimus ka. Kuidas palavus sõitmist mõjutas?

    VastaKustuta
  11. Paul, enda arust palavus ei mõjutanud. Selleks tuleb Moabis käia! (Naerumärk kah lisaks). Seal harjub kuumusega. Tegelikult oli ju piisavalt jahutavat tuult. Jõin kogu distantsi peale vaid ühe pudeli ehk liitri SiS energiapulbriga segatud vett, sellest täiesti piisas. Aga pärast lõpetamist oli janu muidugi suur, võiski jääda endale mahla sisse kallama, seda kodus õhtuni välja.

    VastaKustuta
  12. Anonüümne11:58

    Jõin kogu distantsi peale vaid ühe pudeli ehk liitri

    Tark sõit ?!
    Arenguruumi on veel piiritult :)

    VastaKustuta
  13. Sorry, ega ma rattarallile jooma läinud.

    VastaKustuta
  14. Anonüümne13:32

    Tavaliselt on ratturitel 0,55 või 0,75 liitrised pudelid.

    VastaKustuta
  15. Sport on terviseks....vist.... ja kui ei usu siis küsige mõnelt doktorilt :D, kindlasti on Ta nõus Teid harima :D

    VastaKustuta
  16. 15:12, pole nii kindel. Ükspäev err uudised pistsid mikrofoni E. Lippmaa ette, et ta kommenteeriks AV dopingusaagast mingit lõiku. küsitletav väga ei kõhelnud tõmmates teema palju laiemaks ja sõnas (mälu järgi), et sport üldse on küsitava toimega, kõik tema eakaaslased, kes olid omal ajal spordimehed, olla nüüdseks surnud. ju siis olid surres vähemalt hea tervise juures ja olgu muld neile kerge...
    Aga blogiautorilt küsiks et kas ja kui palju ta geele jms sellist näost sisse ajas?

    VastaKustuta
  17. Anonüümne16:34

    Peale medali kaelasaamist kallas PP küll nagu kaamel omale jooki sisse. Kõrvalt vaadates paistis täiesti janusse ennast sõitnud olevat. See pole ju tervislik ja mõnus.

    VastaKustuta
  18. Anonüümne17:32

    16:34 jutt viitab sellele, et üks mees oleks võinud lõpetada vabalt ka kiirabi autos. Meditsiinitöötajad teavad, et inimene ei tunneta janu. Sellepärast peab ultramaratonidel jooksja käima TP-des üle kaalu ja kui tema kaal on vähenenud liiga palju siis kallatakse jooksuhull vägisi vedelikku täis. Muidu on kooma.

    VastaKustuta
  19. 15:53, olin pigistanud plastist tillukesse geelipudelisse kolm või neli 30-grammist Dexali geeli (täpset kogust ei tea, sest osa jäi Jõgeva rattarallist purki alles) ning lahjendanud neid pisut veega. Võtsin sellest pudelist, mida kandsin särgi tagataskus, rattaralli ajal kaks või kolm sõõmu. Igatahes üle poole pudeli sisust tõin edukalt finišisse.

    VastaKustuta
  20. Anonüümne21:40

    Priit, kas Sa võid käsi südamele pannes kinnitada, et Sa rattaralli ajal mitte mingit prügi raja äärde maha ei poetanud ega minema visanud?

    VastaKustuta
  21. Anonüümne08:04

    Ärge võtke hinge! Võtke suhu.-- Hea, et sellistel üritustel ise ei osale. Järgmine aasta võiks selle suhuvõtmise korraldada kohe finishis, kes aga üle joone on, kohe eelneval suhu, teeks kohe pika rea. Sellist poolvarjatud homopropagandat tehakse siin :DD

    VastaKustuta
  22. 21:40 - ma ei saa aru, mis teil viga on? Millest selline inkvisitsiooniline küsimus? Kas teile ei mahu hinge, et oli ka mõni selline - ja mõelda vaid, et mina nende hulgas! -, kes tõepoolest mingit prügikübet ka maha ei visanud?

    Jah, ei visanud. Võtke teadmiseks, et ei visanud. Olete nüüd rahul?

    Et miks see pärimine mind vihale ajab, nagu aru saate? Sest ma kord juba ütlesin, et ei visanud, aga ikka tuleb keegi siin nagu kohtunik üle uurima. Kes te selline olete üldse?

    Ja võtke teadmiseks, et mulle ei meeldi ja mulle käivad närvidele ka need mehed, kes isegi banaanikoori kraavi veerde loobivad. Mis siis, et need pika aja jooksul lagunevad. Lihtsalt selline loopimine on inetu. Jõudsid banaani maanteele tuua, jõuad ka banaanikoore koju viia. Vähem ümbruse reostamist, ratturid, palun!

    VastaKustuta
  23. Anonüümne12:56

    Banaan, on meie flooras võõrliik. Valimatult loodusesse seda laiali loopida on keelatud. Hakkab veel vohama,nagu karuputk, mis siis saab?
    Teet

    VastaKustuta
  24. Anonüümne14:40

    L:"Eks igal ühel oli oma mõte:
    1) kellel pole elus parasjagu suuremat eesmärki leidis eesmärgi ja eneseteostuse.
    2) kellel on elus parasjagu teised prioriteedid sai ennast välja elada või välja lülitada.
    3) kindlasti on ka mõte rattaspordi populariseerimisel, millest mõõduka harrastamise puhul võidavad parema tervise näol osavõtjad. fanaatilisema harrastamise puhul võidavad aga tehnika, toidu ja ravimite tootjad."

    VastaKustuta
  25. Vist oli eelmises postituses, kus tunti huvi meditsiinistatistika vastu. Ametlikku võtta ei ole, aga naised saunas sahistasid sellised suurusjärgud, et sadakond registreeritud juhtumit, neist 2 väga kriitilised (otsa siiski keegi ei saanud) ja siis muidugi lõputult loendamata juhtumeid (plaastrid, puhastamine jms).

    VastaKustuta