Pullerits: Kas Tanel Kangert võtab liigse riski?

Seda ei juhtu iga aasta, kui Eesti rattur jagab maailma ühel kolmest suurtuurist liidriga täpselt sama aega. Nüüd sai sellega laupäeval alanud Vueltal hakkama Tanel Kangert, kes on ametliku protokolli järgi kuues - nagu öeldud, liidriga sama ajaga. Sellest kõigest võiks muretut rõõmu tunda, kui kolleeg Jaan Martinson poleks laupäevases Postimehes edastanud kurjakuulutava info:

«Mõni päev enne Vuelta algust hakkasid [Kangerti] põlved taas tunda andma: on endasse vett kogunud ja paistes,» kirjutab Martinson.

Ma tean enda kogemusest, millest Kangert Martinsonile on rääkinud. Mul oli juuli algul opereeritud parema põlvega täpselt sama lugu. Ei teagi, millest tekkis sinna valu, mis andis tunda ka käies, nii et sundis kergelt lonkama. Katsusin sõrmedega põlvekapsli ümbrust: see tundus võrreldes vasaku põlvega pehme. Läksin doktor Leho Ripsi juurde, kes ütleski seda, mida ise kahtlustasin: põlves on vesi sees. Aga ta ei öelnud, et vaat, nüüd võtan süstla ja tõmban põlvest vee välja. Miks nii ei tehta, kuigi see tundub ju lihtne ja loogiline, seda ma ei tea, ja ei hakanud ka küsima. Kui see olnuks kiire lahendus, siis küllap oleks dr Rips seda teinud.

Minu oletus, miks ta seda ei teinud: vesi ei teki põlve niisama heast peast, see on arvatavasti põletiku või mõne muu trauma tagajärg. Kui vesi välja võtta, siis ega see ju algpõhjust, minu puhul ilmselt põletikku ei ravi. Küllap tekiks vesi põlve peagi tagasi. Niisiis kirjutaski dr Rips mulle välja põletikuvastase Arcoxia, mida pidin kaks nädalat neelama. Et põletikust, vee tekitajast, lahti saada. Tundub, et aitas.

Aga Kangertil on lood vist hullemad. Kui ta ütleb, et põlved on paistes, siis see viitab tõsisele põlveprobleemile. Jah, ka mul oli parem põlv läinud silmanähtavalt suuremaks kui vasak, aga mingil juhul ei kasutaks ma selle kirjeldamiseks sõna «paistes».

Kui küsisin dr Ripsilt, kas pean vett kogunud põlve tõttu rattasõidus pausi tegema, vastas ta, et ei. Ta ütles, et kindlasti võin edasi sõita; lausa vastupidi: liigutamise katki jätmine oleks veelgi hullem. Aga pange tähele, mida ta lisas: igasugused spurdid ja kiirendused ja jõulised pedaalimised tuleb küll välistada.

Niisiis, Kangerti põlvede probleem ei ole mingi tühine mure ning Vuelta oma karmide mägiste etappidega ei tee tema põlvede seisukorda kohe kindlasti paremaks. Seetõttu küsingi, ega Kangert äkki liiga suuri riske võta, kui vigaste põlvedega nii raske katsumuse ette võtab.

Ise tegin täna ka üle tüki aja veidi kiirema sõidu: 33,6 km Tartu ümbruses uksest ukseni 58.47ga ehk keskmine kiirus 34,3 km/h. Ma liigun siiski. Mittetreenimisest hoolimata.

Ja nüüd te küsite, kas selline veidi kiirem sõit opereeritud põlvele mõju ei avaldanud. Avaldas ikka. Tunda on.
******

View from Bartlett Wash Slickrock Trail, Moab, Utah. 21. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Astana meeskond lähenemas Vuelta avaetapil, meeskonnasõidus, finišijoonele. Foto autor: Reuters/Scanpix
Fotod 2 ja 3: Astana meeskonna kuus esimest sõitjat ületamas Vuelta avaetapil, meeskonnasõidus, finišijoont. Fotode autor: Reuters (2) / Scanpix ja AFP (3) / Scanpix
Foto 4: Astana meeskond tähistamas Vuelta avaetapi, meeskonnasõidu võitu. Paremalt teine Tanel Kangert. Foto autor: Reuters/Scanpix