Lehed

esmaspäev, september 09, 2013

Pullerits: Kuidas sõita Tartu rattamaratoni õigesti?

Tartu rattamaratoni avatud raja sõidu lõpujooneni jäi kuus kilomeetrit, kui selja tagant lähenes tõusul Euroopa maastikurataste maratonisõidu endine meister Allan Oras ning vedas umbes kümnemehelise grupi mulle järele ja siis kohe mööda ka. Eks ma muidugi võtsin targu kõrvale, sest rada läks seal kitsaks.

Olin sõitnud terve avatud raja üksinda. Ei tahtnud kellegi vedamisteenust kasutada – see oleks ju pooleldi mugavussport. Mees peab suutma ikka ise ka end kokku võtta ja vajadusel üksinda tööd teha. Ei saa ju elus alati teistele loota. Liiati on üksinda sõites see eelis, et saad tempot täiesti isikliku tahtmise järgi reguleerida. Kui tahad, imetled ümberkaudset loodust (kas te teate, mida kõike rattamaratoni rajalt näeb, kui pead pisutki kõrvale keerate ja selga sirutate ja kogu aeg elu, silmad maas, eest ei vänta?), ja kui tahad, proovid läbida teatud lõike maksimaalse suutlikkusega.

«Sa sõitsid vist 70-protsendilise kiirusega?» uurisin Oraselt, kui finišialas jooki rüüpasime.

«Ei,» vastas Oras oma tavapärase, äärmiselt sõbraliku olekuga. «Kohati sõitsin ikka võistluslähedase kiirusega.»

(Ma tean, mida mõni tahab nüüd kraaksatada: Oras poeb Pulleritsule! Nagu eelmise sissekande järel kraaksatas üks, et Austa poeb Pulleritsule. Ja nagu mõned on varem kraaksatanud, et Taaramäe poeb Pulleritsule. Küll on ratturite seas palju pugejaid... Ja kes see Pullerits veel on, et talle pugema peaks?)

Eile, pühapäeva hommikul oli Tartu rattamaratoni rajal ainult üks märg lõik: stardisirge heinamaa. Seal pildus kastet rehvide alt näkku. Ülejäänud rada oli kuiv ja kõva. Ka igal pool metsa all. Lõpus vaatasin, et nii mõnedki mehed olid sõitnud cyclocrossi rattaga. Ja paistsid näost rahulolevad.

Siit kerkib järgmiseks pühapäevaks kolm küsimust.
1.    Kas rattamaratoni peaks sõitma jäiga esikahvliga või amordiga? Eile kostis finišialas nii seda- kui teistpidi seisukohti.
2.    Kui suur peaks olema rehvides rõhk?
3.    Mil määral erineb maastikuratta sadula kõrgus maanteeratta sadula kõrgusest?

Eile sõitsin jäiga kahvliga, sest olen Eesti tippudelt kuulnud, et Eestis polegi sellist rada, kus amorti vaja läheks. Aga see, mis kehtib tippude kohta, ei pruugi kehtida tavaharrastajate kohta. Samuti tundus, et rehvides oli rõhk liiga suur, 3,5 ühikut, mis arvestades kuiva rada ja minu kerget kaalu pani mind krobelisemates kohtades üksjagu põrklema. Igatahes jäid juba poolel maal randmed täitsa valusaks, nii et aeg-ajalt tuli otsida võimalusi nende lõdvestamiseks. Samuti sain aru, et randmekella pole mõtet käele panna, sest sõidu lõpuks oli kõõluste ümbrus lausa punaseks muljutud. Sadul, avastasin ka ühtäkki, tundus liiga madal, kuigi olin sellise asendiga suvel sadu kilomeetreid sõitnud ja häda polnud midagi. Kuid nüüd tundsin, et sadula asend koormab jalgu – ilmselt polnud sirutusfaas piisav -, aga kui see panna sama kõrgeks, nagu on maanteeratta sadul, siis võib see vist raskemates kohtades manööverdades segama hakata?

Nagu eelminegi aasta, sõitsin pärast rattamaratoni avatud raja sõitu rattaga Tartusse. Seekord olid seltsiks tänavuse Tartu suusamaratoni 63. Hannes Veide, kes hoiab nelikürituse arvestuses viiendat kohta (ma olen kõndides läbitud Tartu nn jooksumaratoni ligi kolmetunnise tulemuse tõttu 258. kohal), ja kolmekordne Võrumaa meister mägirattakrossis Viljar Kannimäe. (Kui paljud nüüd kuulutama tõttavad, et nemad ka mulle poevad?)

Nii sai päeva esimeses pooles kirja 118 km. Õhtul tegin veel rahulikult 15 km peale. Oli asja.
******
Approaching Spring Canyon to Hey Joe Canyon, Moab, Utah. 21. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1-3: Võistlejad mullusel Tartu rattamaratoni Astuvere toitlustuspunktis. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

35 kommentaari:

  1. Anonüümne08:55

    Priit, sa oled valesti aru saanud. Mitte Oras poeb Pulleritsule, vaid Pullerits poeb Orasele.

    VastaKustuta
  2. mägikannike09:20

    Kolmekordne Võrumaa meister mägirattakrossis. Vau!

    VastaKustuta
  3. Anonüümne09:38

    Kui palju lahtist kruusa ja pehmet liiva on 1,8 bar-i alla 80kg mehele OK. See 3,5 on ikka ulme.... Kes sellist nõu on andnud? See, et käed ära põrutad, on üks asi,hullem on see, et ei veere ka...

    VastaKustuta
  4. Anonüümne09:53

    Eelmise loo juures Priidult selline kommentaar - "Miks te kasutate normaalsete inimeste kohta tobedat sõna hetero?
    Ei, normaalsete inimeste propaganda ei ole keelatud, sest miks peaks keelustama normaalsuse propageerimise?"

    Priit, kas sul oleks julgust need seisukohad otsesõnu ja keerutamata ka Postimehe veergudel välja öelda. Pean siis silmas seda, et nõuda selgelt, et ka Eestis tuleks Venemaa eeskujul homopropaganda ehk ebanormaalsuse propageerimine keelustada. Siiamaani on sinu homoteemalised kolumnid palju leebemad kui su siinne retoorika.

    Jaanus

    VastaKustuta
  5. Jaanus, ärme hakkame siin kõrvalteemaga tegelema, aga öelge, kui mehele meeldib naine ja naisele mees, kas see on siis ebanormaalne? Ei ole ju, see on täiesti normaalne. Aru ma ei saa, mis on teie probleem.

    Aga räägime edasi rattasõidust! See on praegu aktuaalne.

    VastaKustuta
  6. Anonüümne13:31

    Priit, kas sa alustasid pühapäevast sõitu kell 11.00? Sel juhul sa pidid algul ulmelist tempot tegema, kui Orase grupp su alles 6km enne lõppu kätte sai.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne13:41

    Hei! Olen aastaid hoidnud silma peal siin blogis kirjutatul ja tänan teid hr. Pullerits, et olete põnevalt kirjeldanud ja diskuteerinud spordis toimuvat. Olen ka ise väikestviisi spordilembene harrastaja ja püüan leida edaspidigi aega sattuda siia lugemaks neid toredaid jutukesi, kommentaare. (ka negatiivseid,mis vahest harva on põhjendatud,kuid tihedamini tahaks karjuda: tule taevas appi). :) Edu kõigile rattamaratonil, spordis!

    VastaKustuta
  8. Anonüümne13:47

    To 13.31
    Loogiline ju, et Priit alustas varem,või sõitis otsemat teed(viimast ta ei teinud). Aga mida selline küsimus veelkord näitab...? :)

    VastaKustuta
  9. Anonüümne14:51

    Ka mina olen siinset blogi jälginud, et lp. Priit Pulleritsu tegemistega kursis olla. Kõik jutud on väga huvitavalt kirjutatud. Mõned kommentaarid on küll natuke pahatahtlikud, aga neid õige spordimees ei loe. Tulles õhtul raskelt treeningult, võtan tihti lahti Pulleritsu blogi, et süveneda spordimaailma varjatud telgitagustesse. Iseäranis meeldib mulle, kuidas lp. Priit Pullerits toob välja oma isikliku panuse meie spordielu arendamisel, näiteks sõidab 33,6 km keskmise kiirusega 35,7 km/h. Siit blogist saan palju kasulikke nõuandeid, kelle juures lasta oma ratta ketti määrida või põlve ravida. See hoiab mulle palju raha kokku. Soovin lp. Priit Pulleritsule palju edu, nii suvel Ilmatsalu ringil kui ka talvel Tähtvere ovaalil!

    VastaKustuta
  10. Anonüümne15:06

    Mina tahaksin öelda, et mulle ka meeldib Priit Pullerits. Aga ma ei saa nii öelda, sest siis see kommentaar kohe kustutatakse (mehele ei tohi mees meeldida). Et jääda poliitiliseks korrektseks, ütlen nii - mulle isiklikult Priit Pullerits ei meeldi, aga mulle meeldib tema põnev blogi. Edu kõigile rattamaratonil, spordis!

    VastaKustuta
  11. Anonüümne15:43

    Ostan stardikoha TRM 89km´ile.

    mati.m2e ät gmail.com

    VastaKustuta
  12. Anonüümne16:03

    Diskuteeriks artiklis toodud 3 küsimuse üle natuke.
    Amorti on hea omada tehnilisemal rajal, näit. palju juurikaid, suurem kiviklibu ning lisada siia ka suurem kiirus. Tasasel maastikul, nagu seda rattamaratoni rada kahtlemata on, puuduvad sellised elemendid. Kruusal sõitmiseks sobib vähese mustriga, suure õhuruumiga, madala rõhuga kumm kõige paremini. Veeretakistus väiksem ning mugavam ka.
    Sadula kõrgus on suht individuaalne. Hea moodus paika saada on panna sadul võimalikult kõrgele ning üritada raske rauaga järsemast tõusust istudes üles kerida. Kui ringitamine ei tule välja, tunne nagu oleks 'stepmachine' peal, on sadul liiga kõrgel.
    Üks asi kui käed põrutusest ära surevad, teine see kui liiga suur keharaskus vajub kätele, kere on pinges ja käed lukustatud.

    VastaKustuta
  13. Kuulsin, et amordiga pidi suurim miinus olema see, et kui sadulast tõused ja hakkad kätega ratast vajutama, siis suur osa jõudu läheb amordi allasurumiseks, mitte edasiliikumiseks lisahoo andmiseks.

    VastaKustuta
  14. Anonüümne16:59

    Lisan Martin Loo arvamuse Eesti "tippude" sõidustiili ja rataste kohta. Kirjutas ta selle umbes aasta tagasi peale Kõrvemaa rattamaratoni.

    "Võimalusi minema panna oli palju ja miks mitte proovida. Tegelikult ju kaasvõistlejad ise jätavad "ukse lahti". Suvalise üheksakümne kraadise kurvi läbimise käigus paari ratta pikkuse(või enama) vahe saavutamine, moment tagasi mõnekümne cm kaugusel olnud sõitjaga, ei ole midagi erilist või rasket. Ja päris tõesti on väga suur vahe, mis asjad jooksu peale venitada ja täispumbata. Lisades siia veel jäiga esihargi(vintage?), mis mittesildal maastikul paraku hoopis võistleja edasiliikumise kiirust kärbib ning muidugi mõista ka rohkem väsitab ning kurnab- ja ongi valmis naljaks hübriid, mille asemel oleks võinud ju mnt või cx ratta valida ja siis võib olla hoopiski vastavatel võistlustel osaleda. Eks lõpuks teeb igaüks ise valiku, millega ja kuidas sõidab aga kui need paar rida kellegi mõtlema panid siis oli see juba kirjutamist väärt!"

    Järeldused tehke ise.

    VastaKustuta
  15. Ja järeldus on: jäik kahvel ei lähe mitte, amordid tuleb sisse lülitada.

    VastaKustuta
  16. Anonüümne19:09

    Anna, jumal, natukenegi mõistust.

    VastaKustuta
  17. Anonüümne19:40

    Ai-vai-vai! Kas ainus spordiblogi, kus sõnavabadust saab veel mingil määral harrastada, läheb mürinaga kinni? Ebanormaalsuse jutt on väga tõsine keiss. Mina LGBT-aktivistina viiks selle Euroopa Parlamenti välja.

    VastaKustuta
  18. Anonüümne19:45

    Priit, natuke mõtlemist-
    Taaramäe blogist:"...Muideks maratoni mehed ütlevad, et elvas on maanteemehe rada ja kruusa palju, kus kõik tulevad starti kõvade kahvlite ja siledate kruusa kummidega, siis mina kui päris õige maanteemees olin väga rahul, et mul oli all amort, mis kõik metsa-ja põllulõigud lahti oli ja kummi mustriks oli korralik kärn. Mulle tundus, et metsa oli palju ja ma pole kindel, kas ma oleks ilma nende lisadeta oma velo piisavalt ohjata suutnud. Maanteel on asi lihtne, küür selga, raud paremale ja pedaali, aga krossis asi päris nii lihtne pole." Haigelt mehelt 16. koht ja kaotus Austale alla 5 minuti. Tee omad järeldused ise.

    Minu mäletamist mööda sõitis üks maailma tippudest (Sauser?) Rakke Maratoni full-susseriga ja imestas eestlaste kangekaelsust kõva kahvli kasutamises. Loomulikult pani meite meestele pika puuga!

    Kummi rõhk on nii individuaalne, et ... 3,5 on kindlasti liiast kui sinu kehakaal ja ilma amordita. Mul 90 kilo ja kummides rõhk 1,8 (samas pean tunnistama, et tegu tubelessiga).
    Amordi osas veel niipalju, et võid ta rahulikult lukku panna, sest siis käitub tasasel suht jäigana, kuid järsul jõnksul annavad nad kõik mängida (10-20 mm).

    VastaKustuta
  19. Anonüümne19:55

    19:40, millisest blogist sa räägid? Pulleritsu blogis pole ju mingit sõnavabadust. Nagu peremees ise hiljuti mainis, käib blogi loosung (vt pealehelt) ainult tema enda kohta.

    VastaKustuta
  20. Anonüümne19:56

    Ei ole küll kahkvli-kummi-amordi teemas sees, kuid igal juhul pange kumm peale! Seda võib küll öelda.

    VastaKustuta
  21. Anonüümne20:25

    Urruaugu kummardajad on väljas uue taktikaga. Priidu kiitmine. Näis mis edasi.
    Kui käed kangeks jäävad võib olla sadul loodist väljas. Ots madalal. Siis vajub raskus liiga ette kätele.
    Teet

    VastaKustuta
  22. Hans21:23

    Olen mures. Priit kuulus suure Norra kontserni töötajate nõukogusse. Päevarahad, komandeeringud, hüved jms. Paha Kadastik lõikas selle ära. Ära heida meelt, Priit!

    VastaKustuta
  23. Anonüümne21:58

    Wga Pulleritsu kummirõhku ei saagi nii netis siin kindlaks määrata. Käi sõitmas ja katseta. Leia kesktee, kõval siledal pinnal a la kruus veeremise ja muhklikul teel veeremise vahel. Mina ca 78-80 kg kerega pole vist ka üle 0,2 MPa Tartu Rattamaratoniks kummi rõhku löönud, seda siis sisekummiga kummidele ja olen päris rahul olnud.

    amordist nii palju, et kui ülakeha peab vastu, siis kõvakahvel, aga kui kardad äraväsimist, siis on tark ikka amortdi tööga keha säästa. Pealegi on olemas ju lukustusega amordid, mille saad lukku panna, kui vetrumist vaja pole. Kõvakahvliga aga võidad päris korralikult ratta kaalus, mis aga ei ole TRMil kohe üldsegi mitte määrav.

    VastaKustuta
  24. Anonüümne23:28

    PP küsib: "Kuidas sõita Tartu rattamaratoni õigesti?"

    Vastan:
    - ole kaasvõistlejate vastu viisakas;
    - aita hädasolijaid ning aeglasemaid;
    - tervita viisakalt kõiki naabreid rattarajal ja tutvusta ennast tagasihoidlikul moel;
    - ära hoople oma varasemate tähelepanuväärsete saavutustega rattarajal;
    - ära trügi;
    - lase tagantulijad alati mööda;
    - järgi liikluseeskirju (sõit toimub ju avalikel teedel)
    - kindlasti paigalda rattale porilauad ning pakiraam (porilauad kaitsevad sind ja kaasvõistlejaid määrdumise eest ning pakiraamile saad võtta rajal leitud uue sõbra).

    Ning mis kõige tähtsam, alusta sõitmist pühapäeval kell 10.00 Otepäält suunaga Elva poole, mööda korraldajate poolt tähistatud rada. Vastupidiselt sõites toimid lootusetult valesti. Samuti toimid valesti siis kui sõidad Tartust mööda Jõgeva maanteed välja ja pärast sama teed mööda tagasi.

    Lõpetuseks pean paraku tõdema, et blogi lugejaskonna funktsionaalne lugemisoskus on äärmiselt madal. Kui PP palub kogenud härrasratturitelt ja kõvadelt spordimeestel abi, kuidas õigesti sõita, hakkavad nemad jahuma midagi kahvlitest, kummidest ja oma jooksudest, andes ainult soovitusi kuidas kiirest sõita. Küsimus ei olnud ju selles. PP on siiski eelkõige härrasmees ja soovib oma rattasõitu teha kohase pieteeditundega.

    VastaKustuta
  25. Anonüümne00:59

    Küsimuse püstitus juba on Pulleritsul vildak. Tema küsib "Kuidas sõita Tartu rattamaratoni õigesti?" Küsida tuleks "Kuidas sõita õiget rattamaratoni?" Sest tähtsaim ja õigem on alati sõita oma sõitu (seejuures järgides võistlusreegleid, olla kaasvõistlejate vastu viisakas ja abistada nõrgemaid - kõik see, millest 23:28 ülal väga hästi kirjutab). Seetõttu ei ole küsimusel "Kuidas sõita Tartu rattamaratoni õigesti?" mõtet. Valesti püstitatud küsimusele ei saagi mõistlikku vastust anda. Pulleritsu see aga ei heiduta. Tema toob sisse kahvlid, kodarad ja rummud - nagu õige sõit nendes tehnilistes üksikasjades seisneks.

    VastaKustuta
  26. Mu Trekil on selline amort, mis 1) ei ole reguleeritav leistangil asuvast kangist/nupust, vaid kahvli enda küljest, ja 2) ei saa amorti siis reguleerida, kui istuda ratta seljas, olgu paigal või sõites - siis ei ole see kahvli küljes olev "kork" kuidagi keeratav. Kas ongi selline tehnoloogia või teen midagi valesti?

    VastaKustuta
  27. Anonüümne10:41

    Mäletan, et ostsid ratta ameerikast. No vat. Kapitalistlik rämps tõmbas sul ikkagi naha üle kõrvade.
    Teet

    VastaKustuta
  28. Anonüümne10:54

    Seda amorti peaks olema võimalik muuta lenksult juhitavaks aga see maksab olenevalt amordist. Minul läks see maksma ca 50.-
    TRM-il amorti küll vaja ei lähe. Pigem tasub investeerida tubeless jooksudesse.

    VastaKustuta
  29. Anonüümne11:25

    See Priidu ratas pole võistlusratas. Sellel ei saa kahvlit jäigaks teha, et tõus oleks sõidetav nagu jäiga kahvliga ja laskumised sujuvad ja juhitavad(nt Meegastemäe laskumine).
    Proovisõidul oli üks mees jäigaga ja oli kohe näha kui ta laskumistel jalgu jäi.

    VastaKustuta
  30. See amort on sul igas mõttes kehv kui tahad maastikul võidu sõita: raske, väheste reguleerimisvõimalustega ja ei toimi eesmärgipäraselt. Kui tahad amordiga sõitu nautida, siis osta selline, millel oleks
    a) õhksisu ehk siis amordi jäikuse reguleerimine õhurõhu muutmise abil
    b) tagasilöögi kiiruse reguleerimisvõimalus
    c) mingit sorti lukustus. Ka amordi krooni pealt on edukalt võimalik seda lukku lükata kui natuke harjutada. Lenksult muidugi mugavam.

    VastaKustuta
  31. Anonüümne19:16

    Lase mehhaanikutel kõige jäigemaks reguleerida. Praktiliselt kõik amordid on purunemise vastu kaitstud läbilöögi võimalusega. Seega eriti karmil põrutusel saad ikkagi natuke abi.

    Aga eks see üks selline "poolkõva" variant ole ...

    VastaKustuta