Lehed

kolmapäev, oktoober 23, 2013

Pullerits: Kuidas mahukogujate mantra mureneb?

Mahukummardajail on saabunud rasked ajad. Alles see siin oli, kui omaaegne maailma parim jooksja Sebastian Coe laitis maha suure kilometraaži tähtsustamise. Nüüd teeb sedasama Šveitsi keskmaajooksutreener Christoph Schmid, kes valmistab Eesti suusatajaid ette Sotši olümpiaks.

Kes juhtus lugema Jaan Martinsoni suusalugu esmaspäevases Postimehes, sellel ei saanud jääda märkamata mitu olulist sõnumit. Alustuseks: «Eesti suusasprindikoondise senine maailmapilt on purunenud,» tõdeb Martinson. Mispärast? Aga seepärast, selgitab Martinson, mis on Schimid süsteemi aluseks. Esiteks, pange nüüd tähele: esmatähtis on kvaliteet, mitte kvantiteet. Kordan: mitte kvantiteet! Edasi saame teada, et nädalas on kaks väga intensiivset harjutuskorda, kus sisuliselt imiteeritakse võistlust. Nii et maakeeli öeldes käib tihe ja kõva andmine. Jätkame: loos on tsitaat, et «eesmärk on olla võistlustel kiire, mitte treeningtunde koguda». (Kahjuks ei ole arusaadav, kas seda ütleb Peeter Kümmel või Siim Sellis, kuid ega kokkuvõttes vahet ole.)

Edasi läheb veelgi huvitavamaks. Kein Einaste tõdeb, et Eesti suusatajad on kõvasti parandanud oma uisutehnikat, mis varem ei kõlvanud kusagile. Eriti huvitav on see, miks varem oli tehnika lippadi-lappadi, kuigi suusatajad teoorias teadsid, millised peavad olema nurgad ja kraadid. «Milles peitus põhiviga?» esitab Einaste küsimuse ja vastab: «Ha-ha! Selles, et me liikusime edasi liiga aeglaselt!» Saate aru, aeglase kulgemisega te kusagile ei jõua, isegi tehnika laguneb tükkideks.

Aga ka see pole veel kaugeltki kõik. Einaste jätkab: «Me pole varem arendanudki lihaseid, mida uisutehnika nõuab. Nüüd lõpuks arendame. Pidevalt ja intensiivselt.» Kas kuulsite? Intensiivselt!
Aga te muidugi ärge kuulake Coe’d ega Schmidi, jätkake muudkui samas vaimus mahu kogumist ja tiksumist, imetlege oma suurt kilometraaži ja kulutatud treeningutundide hulka.

Kuid ma tean, millega Martinsoni loo lugejad mulle lõpus ikkagi ära püüavad teha – seal on lisalugu, kus Kümmel kiidab pulsikella. Martinson kirjutab, et kõik vajalikud andmed Eesti hoolealuste treeningute, füsioloogia ja arengu kohta saab Schmid kätte pulsikella näite uurides. «Saadame andmed neti kaudu Schmidile, kes neid analüüsib, järeldusi teeb ning edasise kohta arvesse võtab,» selgitab kirjutises Kümmel.

Alustaks sellest, et kohtasin eile kahte Eesti suusakoondislast, kellest ühega rääkisime sprinterite-loost. Temas tekitas ka imestust, et Schmid peab pulsikella näite ainutähtsaks. (Kuna tegemist oli eravestlustega, siis ma ei avalda nende kahe suusataja nime.) Ta seletas, et pulsikell võib teinekord näidata suurepäraseid asju, aga enesetunne võib olla samal ajal väga sant – ja võimalik on ka vastupidine olukord.

Jah, mullegi tundub pulsikella näitude järgi treeningute analüüsimine ja planeerimine sama targa teona nagu patsiendile telefoni teel diagnoosi panemine.

Rääkisin pulsikella teemal ka Martinsoniga. Ta loendas mulle kohe terve rea sportlasi, kes pulsikella näitusid üle pole tähtsustanud, alates Kristina Šmigun-Vähist ja lõpetades Tanel Kangertiga. Ja golfimängijana lisas, et treeningul on tähtis ka näiteks keskendatus, mitte üksnes see, kui kiiresti pulss lööb. Ta seletas, et kui peab sooritama sada teatud liiki lööki, aga millegipärast ei suuda end sajaprotsendiliselt kokku võtta, on targem see löögitrenn üldse ära jätta. Muidu teed enda mänguoskusele pigem kahju.

Lühidalt: pulsinäitaja on küll oluline näitaja, aga see ei ole kaugeltki ainus näitaja ja ammugi ei ole see kõikehõlmav näitaja. Spordis on palju pisiasju, ka vaimseid, ja need ei ole pulsikiirusega küll sugugi seotud. Pulss võib ju olla suurepärane, aga kui tuju pole, motivatsioon on nullis, muud elumured on kukil, lihased on kanged, liigesed krudisevad, pea valutab jne, jne, siis... võitegi pärast imestada, nagu olen sageli kuulnud, et «mitte ei saa aru, pulss oli täiesti normaalne, aga näe, mitte kiiremini ei jõudnud».

Sellised naiivselt lapsikud imestamised tulevadki nende suust, kes on pulsikella poisikeselikult ja pimedalt armunud.
******
Jaanus Laidvee in the bottom of Spring Canyon near Green River, Moab, Utah. 21. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Peeter Kümmel ja Siim Sellis Tehvandil rullsuusatamas. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Jooksja Tartus Tähtvere pargis Kreutzwaldi tänava ääres. Arvake ära, kes on pildil! Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 3 ja 4: Naisjooksjaid Viljandi linnajooksul: Maris Tamm (ülal) ja Liis-Grete Arro. Fotode autor: Marko Saarm, Sakala/Scanpix

73 kommentaari:

  1. Anonüümne09:53

    Priit, talvel muudkui korrutasid, et Kümmelil jt sellidel on küll kiirust, aga mitte vastupidavust.

    >> Kes juhtus lugema Jaan Martinsoni suusalugu esmaspäevases Postimehes,

    Ei juhtunud. Ammu enam pole juhtunud. Ja maailmapilt pole purunenud. Hoopis vastupidi.

    VastaKustuta
  2. Anonüümne09:58

    Foto 2-Martti Rell.

    VastaKustuta
  3. Priit jälle oma headuses asju kontekstist välja rebimas :)

    Nagu silmaklappidega hobune näeb ainult seda mida on vaja.

    Näide - «Tegelikult poleks seda vaja teha. Piisab täiesti, kui tõmbad pulsikella andmed arvutisse. Seal on ka lahter selgituste jaoks, kus saab kirjeldada enesetunnet ja muud säärast. Saadame andmed neti kaudu Schmidile, kes neid analüüsib, järeldusi teeb ning edasise kohta arvesse võtab.»
    Ei ole nii, et enesetunnet treener ei arvesta ja paneb ainult pulsi järgi. Selgelt on kõik kirjas artiklis mis treenerile läheb. Jah lause või 2 eespool oli see Priidu poolt välja rebitud lause, mis on selline üldistav kokkuvõte ilma detailideta. Priit palun ära eksita niimoodi lugejaid ning proovi rohkem konstruktiivsemat juttu kirja panna.

    Teine selline nii ja naa interpretatsioon on intensiivsuse ülespuhumine. Nad teevad 2 intensiivset trenni nädalas ülejäänud on taastavad!!! St no 2 mitmest trennist siis äkki 10+ treeningust?!? Tavaline harrastaja ei peaks end kurnama pidevalt "ninast-veri-väljas" trennidega, kus laktaadi taluvust, võimsust jms arendatakse. Ehk siis ilmselgelt on läinud suusatajate treeningud intensiivsemaks, kuid mitte "intensiivseks" nagu sinu poolt kirja pandut võib tõlgendada.

    Jõudu edaspidiseks ;)

    VastaKustuta
  4. Anonüümne10:03

    Mahukogujad on m..nid mehed.
    Aga Schmidt alustab valest otsast.
    Praegu tuleks mitte asfaldil liuelda, vaid hüpetega mägesid vallutada. Kiirust ei ehita kui jõu baas puudu.

    VastaKustuta
  5. Anonüümne10:03

    Priit, miks sa arvad, et maratoniks valmistuv harrastaja peaks treenima sama moodi, nagu 2-4 minutiliseks maksimaalseks pingutuseks valmistuv keskmaajooksja ja suusasprinter?

    VastaKustuta
  6. Anonüümne10:12

    häbi Pullerits. Täpselt nagu poliitik või Martinson, kelle asjatundmatu blondiiniliku vaimustusse langemise kohta Pahv eile raadios samal teemal rääkides tähelepanu juhtis.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne10:12

    Ei saagi nüüd aru, kas Priidu meelest on Schmidt väga tark, kuna tõstis treeningute intensiivsust, või loll, kuna laseb kasutada pulsikella. Või on ta mõlemat korraga?

    VastaKustuta
  8. Anonüümne10:15

    Priit ajabki jälle sprinterite ja maratonimeeste tegemised segi.Nikolai nuustakult.

    VastaKustuta
  9. Anonüümne11:18

    Ilmselt Priit järgmine aasta maratone ei sõida, vaid keskendub sprindile, täpsemalt uisusprindile. Überfisherid - suusad mis libisevad ise ja mille peal püsimine nõuab 1000ndeid suusatunde ja mis on saadud mustalt turult suusavendade käest - ootavad praegu kuskil nurgas oma tundi. Lahe. Kõlab nagu plaan.

    VastaKustuta
  10. Lp Margus, 10:00, ma nägin küll, et tekstis oli kirjas, et Kümmel saadab ka ülevaate seisundist, aga mõtleme nüüd - kui kvaliteetne (sic!) saab see olla? Esiteks, inglise keel pole Kümmeli ega Schmidi emakeel, ja muus kui emakeeles väljendudes võivad olulised nüansid varju jääda. Nt: My feeling is OK, not tired, slept well. No mida see tähendab?! Teiseks, Margus, ja see on peamine, mingi kirjalikul teel edastatud seisundi kokkuvõte ei korva seda, kui treener saab seisundit oma silmaga ja vahetus vestluses (küsimus-vastus, täpsustav küsimus jne) hinnata. Lühidalt: Schmid on säästuvariant, tema töö ei saa olla sajaprotsendiliselt viljakas, kui juhendamine käib meili ja sms-ide teel.

    VastaKustuta
  11. Anonüümne12:07

    PP, miks ka Sa arvad, et tippsportlased on meil ikka nii lollid, et ei oska piisavalt oma seisundit kirjeldada? Oskavad ka teised peale Sinu inglise keelt piisavalt. Telefoni teel suhtlemine ei tähenda SMS'i, telefoni teel on võimalik ka rääkida.

    Küll ikka üritab mees lugusid ei millestki välja imeda... Mine kuula parem seda, mida Pirksaar neljapäeval Tartu spordihuvilistele räägib ja tee sellest kokkuvõte?

    VastaKustuta
  12. Anonüümne12:09

    Tegelikult ei tea me, kas on avastatud midagi uut või on kõik samamoodi. Iga uue treeneriga saabub mõneks ajaks eufooria.
    Intensiivsust saab taga ajada ainult siis, kui on olemas piisav mahubaas, muidu lõppeb üritus kas vigastuse või ületreeninguga. Coe metoodikat rakendati ju NSVL koondistes, ellujääjad tulid MM kullale.
    Priit peaks lõpuks arusaama,et pulsikell on väga oluline taastava ja segareziimi trenni ajal, pulss ei tohi ületada teatud löögisagedust. Samuti ekstreemsemate ilmaolude korral ( vastutuul, libedus ), kus edasiliikumise kiirus võib anda petliku tunde.
    Minu arust on olulisem tõdemus, et Eestis puudus senini kompetentne uisutehnika õpetus. Alaver pidi ju proffessor olema või kuidas selline asi üldse võimalik on, et kõik treenisid süstemaatiliselt valesti

    VastaKustuta
  13. Anonüümne12:22

    Sprinterite tõe kriteerium on olümpia. Enne seda on see kõik vaid tühipaljas kaagutamine.

    VastaKustuta
  14. Nüüd Priit justkui tunnistab, et jah luges ja olid teadlik, et Kümmel edastab ka enesetunnet. Kuid siiski jätsid sa selle mainimata arvates, et Kümmel ei oska keelt. Läbi selle said peale suruda ikka oma tahet ja oma visiooni, milleks on sul loomulikult õigus oma blogis. Lihtsalt teed jälle oletusi, mida ju ometigi ajakirjanik teha ei tohiks. Ehk siis jälle sama teema... paneme ainult kirja selle mida heaks arvame. Sul on lugejaid seinast seina ning seega peaks olema ka ülevaated suhteliselt objektiivsed.

    Teiseks jääks ka ilma pulsikellata pool informatsioonist puudu isegi kui ta oleks Eestis. Vaevalt, et ka Alaver iga sekund oli sportlase kõrval. Pulsikell annab teada juba tegelikult enne mõnest olukorrast kui seda enesetunne teeb. Organism sees juba võitleb väsimuse vastu kui sa ise seda ei tunne veel. Hommikune HR, HRV, jne kõik need näitajad üle aja näitavad väga hästi tegelikku seisundit juba enne kui asi läheb nii hulluks, et ise tunned end väsinuna.

    Lihtsalt vaidlus vaidluse ilus valimiste jätkuks ;)

    VastaKustuta
  15. Anonüümne12:46

    Priit, sa võid selle jutuga ju oma arust taas head nalja teha, kuid minu arvates sa mõnitaid oma tendentslikkuse ja pseudovaimustusega sulle tundmata asjade kohta lugejat. Ära siis imesta ega pahanda, kui suur osa neist sind parajaks tölliks peab.

    VastaKustuta
  16. Anonüümne13:00

    PP, paugutama saab hakata alates miskist tasemest. Sina ju küsid arvamust tippudelt ja neil on põhi olemas. Kui harrastaja hakkab paugutama, siis on ta infarktiga haiglas. Tipud on mahu ära teinud, neil on lihastes välja arenenud kapillaarveresoonte võrk, mis suudab ära tarvitada verega transporditava hapniku. Kui seda ei ole, siis pole vehkimisest kasu. See "põhi, krunt, vundament" millest ma räägin, ei pea olema igal aastal kogutud. Piisab, kui korralik sportlik põhi ja ajalugu on varasemast olemas, siis pauguta palju tahad. Praegu tõmbad kontesktist ja sätid kõigile. Sinu postitus käib tippude kohta. Pole olemas asja, mis sobib algajaile ja tippudele korraga. Aga üldistamine on PP leib. Seda ei saa ju ära võtta. Jääd nälga.

    VastaKustuta
  17. 12:46, kohe kindlasti ei mõnita ma lugejaid, ja kui mõni tundis end mõnitatuna, siis palun südamest ja siiralt vabandust. See, mida püüan teha, on otsepöörduvate sõnavõttudega teid oma mugavuskookonist välja suitsetada, et te mõtleks ka veidi teismoodi, sest te kõik olete siin ju aastaid trenni teinud, ning vaheldust ja uudsust vajame me kõik. Kui ma pöörduks te poole tagasihoidlikult, et "teate, ma lugesin mingit asja, mul tekkis sellest järeldus, et mõni asi võiks olla ka teistmoodi, aga küllap ma nagunii eksin, sest ei ole ju ma mingi professor" - te ju haigutaksite sellise jutu peale. Aga kui teid "välja suitsetada", siis tekib vaidlus, siis on vaja tuua välja argumente, ja seda te ju olete siin kenasti teinud - ja tänu teile on vestlus vägagi sisukas ja hariv. (Aga kindlasti mõni nüüd mõtleb, et näe, hakkas igavat ümarat juttu ajama, enam ei viitsi edasi lugeda.)

    Lp Margus, 12:43, ma lihtsalt elimineerisin materjali taasesitusest sõklad, nii et terad jääks alles! Ja aitäh teile eeskujuliku-viisaka-korrektse ja asjast arusaava (sic!) kommenteerimise eest!

    VastaKustuta
  18. Anonüümne14:15

    http://www.ohtuleht.ee/550871

    «Pärast suviseid Eesti meistrivõistlusi harjutasime Ramsaus, kus suusatasime väga palju,» märgib ta. «Maht oli suur, aga tundub, et üle ei pingutanud, pulsid on madalad.

    VastaKustuta
  19. Anonüümne14:20

    Harrastajale piisab sellest kui ta 2 korda nädalas teeb soojenduse ning siis jookseb nii kiiresti kui jõuab ja nii kaua kui jõuab. Ülejäänud päevadel võib rahulikult taastavale treeningule keskenduda.
    Koondise probleem kokkuvõtvalt on siis järgmine: varem suusatasime küll ja teadsime kuidas uisku peab sõitma, kuid kiirust ei olnud. Nüüd selgus, et kiirust pole sellepärast, et me ei osanud suusatada.
    Teet

    VastaKustuta
  20. Anonüümne16:40

    Mittemidagi ei saa aru. Mõni aasta tagasi kurtis üks sprindikoondise liige et näedsa, anaeroobset on liiga palju tehtud, nii ei saagi tulemused tulla. Nüüd siis ei oska koondislased (mitte harrastajad!) enam äkki ei suusatada ega treenida.
    Ootaks enne kiremist ikke munad ka ära.

    VastaKustuta
  21. Anonüümne16:47

    olen Priidu 11:53 postiga väga nöus. Mötisklesin ise sedasama, aga ei viitsinud sönadesse vormida.


    Sprinterite tõe kriteerium on olümpia. Enne seda on see kõik vaid tühipaljas kaagutamine.

    igal juhul.
    Sama nagu kahevöistlejatega. Kaagutamist on palju aga vöistlustel ikka 6 min teistest tagapool.

    VastaKustuta
  22. Anonüümne16:50

    Huvitav saab olema vaadata kuidas Kein Einaste söidab umbes 2x kiiremini kui varem, peale seda ta uue sprindi lihase on endale kasvatanud.

    VastaKustuta
  23. Anonüümne17:21

    Alaver siiski oli/on professor.
    Maailma parim.

    VastaKustuta
  24. Alaver on veel vähem professor, kui Ain-Ivar Tupp on doktor (Holden)!

    VastaKustuta
  25. Anonüümne19:50

    Ain-Ivar Tupp ON doktor Holden.

    VastaKustuta
  26. Anonüümne22:07

    Sprindikoondise meestel võimsad Hondad tagumiku all, pärast trenni kiire kõne treenerile ja apres ski-le..

    VastaKustuta
  27. Anonüümne22:12

    Ärge pilgake midagi. Haanjas panevad juba sel nädalavahetusel tõelised mahumehed (100 km!), teiste seas ka Keba, jala joonele...

    VastaKustuta
  28. Anonüümne22:25

    Sandra Bullock'i bikiinipiirkond läks kõrbema - Priit Pullerits ETV filmis just nüüd!!!

    Tegija igal alal...

    VastaKustuta
  29. Mina Pulleritsu spordiblogi ei loe. Juba mitu aastat. Ei leia sellel tegevusel mõtet.
    Vahel, kui juhuslikult siia satun, siis loen ainult kommentaare. See Teet kirjutab päris hästi.

    VastaKustuta
  30. Anonüümne23:44

    Vaata ajakirjanikuhärrat, ikka ampsas küllalt kiirelt asjalood enam-vähem läbi ja hakkas osalt kaasagi mängima.
    Jaa, PP, nagu liistude juures öeldakse - polnud paha!!

    Muidu peris ok film oli, mingisugust eneseimetlust ma tegijate poolt küll ei märganud (nagu meedias keegi kuskil kurtis). Küsiks hoopis vastu, et kas hapud viinamarjad?

    Tervisi spordipoistele,
    Mari Viin

    VastaKustuta
  31. Anonüümne09:03

    mis film? kus film?
    kas Priit vöttis osa?

    VastaKustuta
  32. Anonüümne11:55

    Kaunad jt. kõvad mehed---3.11. k.12.00 maastikujooks Ebavere suusaradadel,1või2 ringi ,vabal valikul,raske,tasuta,saun,kuum tee,suupisted,poodiumil paksud ümbrikud.i.5294245.

    VastaKustuta
  33. Keerake veski veel topeltpööretele - materjali järgmise samasuguse arvamuse jaoks Indrek Otsuse nö "teadustööst" ühe blogija kallal:
    http://foorum.mybody.ee/blog-entries/2-kuud-rattatreeningut-parandas-tulemust-30.37/

    VastaKustuta
  34. Kaidi, sportlik naisterahvas ennekõike13:49

    Vahel, kui juhuslikult siia satun, siis loen ainult kommentaare. See Teet kirjutab päris hästi.
    ------------------------------------
    Teedult tuleb jah head teksti. Kindlasti on vahva eesti mees: intelligentne ja kehaliselt kanges vormis

    VastaKustuta
  35. Taaskord on tõde väänatud, suure intensiivsusega saab treenida, kui oled omad aeglased liigutamised eelnevalt ära teinud. Muidu avastad end maarjamõisast....
    See kui sõita rattaga 4-5 päeval nädalas, kus enamus on sõidud on kaugelt üle keskmise intensiivsuse ei anna kahjuks sinu puhul Priit midagi juurde, pigem vastupidi.
    Terv Ain

    VastaKustuta
  36. Anonüümne15:23

    Kaidi, sinus on selgeltnägija võimeid :)
    Muuseas, kas keegi eile ringvaadet ka vaatas või vahtisite ainult pulsikella? Saate lõpus oli lõik Tiidreku ja Mukumbaga. Minul igatahes hakkas Mukumbast veidi isegi kahju nagu. (Ei naera) Taoliste Mukumbade jaoks elame meie ikkagi täiesti teises universumis. Mõelda vaid, et mootorsaag võiks kedagi järje peale aidata.
    Teet

    VastaKustuta
  37. Teedule. Vaatasin ka seda Ringvaadet ja Mukumba jättis väga sümpaatse inimese mulje. Naljakalt kõlas see "I train hard, so I win easy", mis liikus mu peas veel hommikulgi ringi ...
    Aga mahtudega ei ole ka Mukumba kindlasti koonerdanud ;)

    VastaKustuta
  38. Anonüümne16:53

    I train hard, so I win easy


    selle mantra on talle töenäoliselt suur valge isa (TN) selgeks öpetanud. Liiga loosunglik et "treeningpartner" ise selle peale tuleks

    VastaKustuta
  39. Anonüümne16:57

    Hei Kaidi,
    mina olen ka kehaliselt kanges vormis
    eile jooksin 16km ja pumpasin

    VastaKustuta
  40. Anonüümne17:37

    kahjuks on Alaver, tänast pressikat jälgides, oma totakate hüüdlausete juures tagasi. Dopingu hirm ilmselt kadunud

    VastaKustuta
  41. Anonüümne19:40

    Priit, midagi sinu hingele?
    Mõlemad videod on head, aga kui kõike ei viitsi vaadata, siis I video al. 2:25 näitab ära asja taseme. Rääkimata teisest, kiivripildist. Täissegane vend!

    http://sport.postimees.ee/2573126/video-hull-rattur-uletas-22-meetrise-kanjoni-tagurpidisaltoga

    VastaKustuta
  42. Anonüümne23:33

    Lääne ees kummardaja Pullerits sebib Eestile briti jooksjat Coed. Ometi on meil oma rahvuslikud suurkujud Kuts, Virkus, Sellik, Kaun... Mille poolest nemad Coest kehvemad on?

    VastaKustuta
  43. Less is more on ka harrastajate jooksutreeningus ammu ennast õigustanud: http://www.runnersworld.com/race-training/less-more-marathon-plan?page=single

    VastaKustuta
  44. Anonüümne00:03

    Peab ära mainima, et suusatehnika omandatakse lapsena/noorena. Kõige olulisem on selles osas noortetreenerite tase. See kas Alaver tehnikat valdab ei muuda suures osas enam täiskasvanute tehnikat

    VastaKustuta
  45. Anonüümne07:06

    eeelmine paneb 10-sse,ujumisega sama lugu.

    VastaKustuta
  46. 19:40 jt - näete nüüd Utah't, kas pole äge?!

    VastaKustuta
  47. Anonüümne08:14

    23:33 jah väga öige
    Kuts ja Virkus juba surnud mehed, aga Sellik ja Kaun
    Sellik ei ole just kirjamees nagu JP oli näha ja Kauna olete te sugavalt solvanud. Pjotr Bolotnikov peaks veel elus olema. Otsige ules. Turbi Toomas on lähemal. Aga eks temagi oli nö. sündinud jooksja. Tegi trenni peale ja oli valmis meistriks.

    VastaKustuta
  48. Anonüümne08:53

    Just, miks on Sellik kehvem, ma vaatasin korra sir Coe 5000 m isiklikku see on 14:06, väga nõrk, Selliku käest oleks ta saanud pea ringiga. Ja ära tule Priit rääkima et Coe ei ole 5000 m mees, ei olegi, kuid 1500 kõvad mehed jooksevad kõik 5000 hästi. Järelikult Coel ei olnud absoluutselt vastupidavust.

    VastaKustuta
  49. Anonüümne09:11

    arvata vöib et Coe ei teinud kunagi tösist 5000m katset. Ei tahtnud oma 800m erksust kaotada? Ovet jooksis 13.20

    VastaKustuta
  50. Viktor, Võhmameeste klubi09:19

    Ovett on tavaline ovett, Coe on aga lordi tiitliga pärjatud. Vaadake aegu ja tiitleid, Coel need veidi paremad, aga kas need ongi siis see väike vahe lordi ja tavalise inimese vahel? Minu sümpaatia on igatahes Ovetti poolel. Ma tahaks kohtuda temaga, mitte Coega.

    PostScriptum veel siia juurde ytlen et Londoni OM.i avatseremoonia oli kyll pompöösne, kuid siiski sitt

    VastaKustuta
  51. Anonüümne09:31

    Viktor ära mölise,
    kuigi sellega olen nõus et Londoni OM avamine oli maitsetu

    VastaKustuta
  52. Kaidi, sportlik naisterahvas09:34

    Viktor on tore sell aga see et ta Võhmameeste klubisse kuulub. See on paha. Need ju vabamüürlaste lükata-tõmmata. Lugege telegrammi

    VastaKustuta
  53. Anonüümne09:40

    Kaidi tee meile heategu, koli siit ära telegrammi või delfi blogisse. Nii on kõigile parem.

    VastaKustuta
  54. Anonüümne09:42

    Las Kaidi olla siin. Muidu on liiga karm alfaisaste ülekaal. Ma tean Kaidit, tegelikult on ta tore sportlik noor naisterahvas, liibukad jalas ja alati valmis väike sport tegema.

    VastaKustuta
  55. Anonüümne09:47

    Priit väike palve sulle.
    Viktorile Kaidile ja teistele nendesugustele pane bänn

    VastaKustuta
  56. Alfaisane09:55

    Ainuke koht kus mul veel istuda ja astuda lubatakse on Priidu blogi. Kui see kinni pannakse siis mida ??? kuhu edasi?

    VastaKustuta
  57. Anonüümne10:03

    Teet Margus Kaidi Sellik Holden Jaan Mihkel vöiks olla, teistele peaks küll bänni panema. Ainult risustavad

    VastaKustuta
  58. Anonüümne10:27

    Ilma Priidu blogita oleks me nagu suusakoondis ilma Alaverita

    VastaKustuta
  59. Anonüümne11:11

    Ilma Priidu blogita oleksite te nagu Ennu Eesmaa ilma Keskerakonna toeta

    VastaKustuta
  60. Anonüümne11:12

    Ilma Priidu blogita ukerdaksite nagu pimedad kassipojad keldris külmal põrandal

    VastaKustuta
  61. Vaat, need on kõvad rattamehed:

    http://www.youtube.com/watch?v=37dxwVXZ384#t=14

    Ja Utah...!

    VastaKustuta
  62. Jorm11:46

    Ma oleks siit euro-vandistan-eestist juba ammu jalga lasknud. Priidu blogi peab mind kinni

    VastaKustuta
  63. Anonüümne12:04

    Enne kui elu Eestis ei parane mina Priidu blogi lugemist ei lõpeta

    VastaKustuta
  64. Kernumees12:21

    Jah, Priidu pikka iga ja palju jöudu - tema ploog on palsam minu aigele ingele

    VastaKustuta
  65. Anonüümne14:56

    Võhmamehed võtke ennast kokku ja ärge häbistage oma ametipõlle.
    Pulsikellad annetage puudustkannatavatele lastekodudele ja liibukad viige turule

    VastaKustuta
  66. Anonüümne15:10

    Tahaks kuulda spekulatsioone et kuidas meite suusakoondis siis sel talvel liigub? Trenni on tehtud kövasti ja uus treener/metoodika sprinteritel ja Kein Einaste endale uue lihase kasvatanud. Kas näeme uut kvaliteeti?

    VastaKustuta
  67. Veikko07:01

    OT - Priidule tänud kunagi Estraveleri tehtud artikli eest Antelope Canyoni kohta. Sai seal just ära käidud - ilma selle artiklita ei oleks osanud sinna minna ja oleks paljust ilusast ilma jäänud. Üldse arvan, et Priidul oleks reisiblogijana rohkem potentsiaali kui spordiblogijana, siin on lagi kätte jõudnud :)

    VastaKustuta
  68. Anonüümne20:26

    karta on, et suusamehed/naised pingutavad enne olümpiat üle. Detsembris-jaanuari alul saadakse mõned lootustandvad tulemused aga olümpiani ei kesta. Pärast leitakse veel, et liiga palju keskmäestiku tehti. Toivo

    VastaKustuta