Lehed

reede, detsember 27, 2013

Pullerits: Imeline paranemislugu

Imelikke ja imelisi asju juhtub. Minuga võttis jõulude eel ühendust mees, kes kunagi aastaid tagasi, kui tegin debüüdi Tartu nn jooksumaratonil, andis mulle oma stardinumbri, sest ta ise ei saanud haiguse tõttu osaleda (kas nüüd tõstavad mõned taas kisa taevani, kuigi kõik oli legaalne?). Ta oli siin blogis lugenud minu randmevalust, millega seoses tuli tal meelde üks lugu elust enesest. "Vaevalt, et sellest otsest abi on, kuid pakub mõtlemisainet," lisas ta.

Siin see lugu on.

Aastat 5-10 tagasi, täpselt ei mäleta, kukkusin rattamaratonil ning tegin randmele haiget. Eeldades, et küll see üle läheb, jäin ootama. Läks kuu, läks kaks, läks vist isegi kolm, kuid mis ära ei kadunud, oli randmevalu. Asi läks hoopis aina hullemaks, sest ei saanud enam öösel korralikult magada, kuna käe valesse asendisse sattudes äratas mind terav valu üles.

Läksin Gunnar Männiku juurde, kes lasi teha magnettomograafi uuringu. Selgus, et mingi kõhr oli puruks ning Männik kirjutas välja mingi vägagi kalli ravimi, mida tulnuks võtta umbes pool aastat (!). Kusjuures täielik taastumine olnuks ka sel puhul tema sõnul välistatud.

Läksin siis kurva moega koju ja kurtsin oma rasket saatust abikaasale. Mõne aja pärast pistis ta mulle pihku kolm homöopaatilist terakest ja palus need sisse võtta. Kuna, erinevalt minu naisest, püüan üldjuhul abi leida tavameditsiinist, siis ega mul sellesse erilist usku polnud, kuid järgisin soovitust.

Tulemus oli see, et hommikuks oli randmevalu kadunud ning ranne pole enam kunagi mitte vähimalgi määral valutanud.

Inimene on saladus. Nii ütles vist Dostojevski.

Kahjuks pole ei minul ega mu abikaasal vähimatki aimu, mis terakestega oli tegu, kuid ilmselt pole see ka oluline, sest imesid juhtub ikka vaid kord elus...
*
Et keegi ei kahtlustaks, et äkki on tegemist väljamõeldud jõulumuinasjutuga, siis olgu siin lisatud, et eelkirjeldatud lugu juhtus Toomas Jõgevaga.
*
Ja minu poolt üks väike vaade teemasse, miks meie suusasprinterid siplevad tupikus.
******
Jaanus Laidvee standing on Little Arch, Moab Rim parking lot seen through it, Poison Spider Mesa Trail, Moab, Utah. 22. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Vabanenud Mihhail Hodorkovski näitab oma tervet rannet. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Kui ranne on valulik, võib see segada isegi tantsimist. Vastabiellunud Kiievis pulmatantsu keerutamas - ju on neil randmed korras. Foto autor: AFP/Scanpix

31 kommentaari:

  1. Anonüümne12:38

    Soomlaste mõtlemapanev uurimus, mis väidab, et osteoartroosiga kaasnevate meniskirebendite puhul kirurgiline sekkumine ei oma mõtet:
    http://www.nytimes.com/2013/12/26/health/common-knee-surgery-does-very-little-for-some-study-suggests.html?ref=health&_r=0

    VastaKustuta
  2. Anonüümne12:42

    Priit, tegemist oli ilmselt homöopaatiliste teradega. Täpsemalt saab lugeda http://www.homoopaatia.ee/
    Olen ka ise kuulnud nende kohta palju head, kuid kahjuks isiklik kogemus puudub.

    VastaKustuta
  3. Anonüümne13:30

    Ajakirjanik: - Hr President, kuidas kommenteerite kuuldusi, et EOK lähetavat sportlasi ja Suusaliidu ametnikke Šotsi OM-le n-ö. "turistidena"?
    Seli [ärritudes]: - Mis jamajutt? Kõigile on ostetud äriklassi piletid!

    **
    Petsil on BMW [tegelikult vist küll Honda]
    viib ta Pühajärvele
    Petsil on kepid veel
    need on Šotsi poole teel
    Petsil on polaroidid ees
    Pets on 30-ne sees...

    VastaKustuta
  4. Anonüümne13:38

    DNB-le lihtsalt jooksma läinud, "treeningute pealt ilma erilise ettevalmistuseta maratoni jooksnud" [Jooksuportaal] Ando Õitspuu edestas "tavalisest veidi pikemat ja tugevamat otsa" jooksma läinud Kristo Reinsalu veidi rohkem kui minutiga. Vastavalt 1. ja 2. koht.

    VastaKustuta
  5. Anonüümne20:34

    Priit, milline on sinu seisukoht särgiga jooksmise küsimuses?
    Särgita või särgiga? - kas selles on üldse küsimus või mitte. USAs on särgita jooksmine ülikoolides vägagi levinud.
    Võib-olla meie jooksude korraldajad peaksid ka palja ülakehaga (naistel - jogbra-ga) jooksmist propageerima. Kusagil Lõuna-Eesti kuplite vahel oleks ehk isegi nudist-jooks mõeldav. Või on meie meessugu sellisteks asjadeks juba liiga ära rikutud ja pehmoks muutunud?

    VastaKustuta
  6. Anonüümne20:46

    L.Kaun kui tegi 1950-60ndatel suvel maanteedel pikki otsi, siis alati särgita. Juhtus mõni noormees vastu tulema, hüüdis alati "Kui hea on joosta ilma särgita!". Heina tehes võeti alati end vööni paljaks.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne13:06

    See võib küll juba läbikäinud idee olla, aga miks ei esita Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi enda eelistusi aasta sportlaste suhtes?

    VastaKustuta
  8. Anonüümne13:44

    Teen ettepaneku kokku panna edetabel kümnest tähtsamast trendist, mis saavad mõjutama Eesti kestvusharrastussporti 2014. aastal.

    VastaKustuta
  9. Anonüümne14:48

    1. Tanel Kangerti dramaatiline võitlus esikümnekoha eest Tour de France'il (millest Eesti televaatajad ilma jäävad) toob teedele uusi rattaharrastajaid.

    2. Adidas viib kogu oma tossuvaliku üle Boost-tehnoloogiale - mille tulemusel SEB Tallinna sügisjooksul tulemused paranevad keskmiselt 0,001%.

    3. Jooksuringkondades käiakse jätkuvalt välja mõtteid, et rohkem tuleks harrastada staadionijooksu. Kuid staadionitele ei ilmu jooksjaid.

    4. Estoloppeti suusamaratonid lumepuudusel ära ei jää, vaid lükatakse 2015. aastasse.

    5. Ortopeedid hakkavad rääkima nn "Jooksjana sündinud" sündroomist, selle all mõeldakse patsiente, kelle hädad saanud alguse samanimelise raamatu lugemisest.

    6. Jooksuhullude liikumine jõuab peavoolumeedia tähelepanuvälja, liikumisele avaldavad toetust peaminister ja president.

    7. Gerd Kanteri suure konkurendi Robert Hartingu komme võistluse lõpu märgiks oma särk lõhki rebida levib ka Eesti rahvajooksuvõistlustele.

    8. Põrumine Šotsi OM-l tekitab nurinat. Mati Alaver tõestab arvude abil ära, et olukord ei olegi nii hull.

    9. Algatatakse üldrahvalik korjandus "Eesti jooksu kullafondist" kahetsusväärsel moel väljajäänud L. Kauna elulooraamatu väljaandmiseks.

    VastaKustuta
  10. Ei tea, kas see sadu ja soe viib nüüd lõpuks ka kunstlumeradadelt suusatatava lume, nii et kõik on viimaks võrdses seisus ning enam pole elukohajärgset eelist ega fossiilset kütust oma egoismi rahuldamise eesmärgil arulagedalt põletajate ja keskkonnast mittehoolijate eelist?

    VastaKustuta
  11. Anonüümne15:47

    Priit esimene maraton on 3 nädala pärast. Ilmselt satun Tartu kanti järgnevals 3ks päevaks. Kas Pulleritsu nimeline ovaal asub Dendropargi eraldistardi maailmameistrivõistluste radade juures? Tahaks natuke suusarulli lükata kurikuulsal rullirajal.

    VastaKustuta
  12. Rada asub sada meetrit otse laululava taga.

    Juhtusin täna vaatama Tour de Ski finaale, täiesti juhuslikult. Hämmastas see, et nii meeste kui naiste võitja, mõlemad rootslased, rääkisid väga viletsat inglise keelt. Minu meelest on hea inglise keele oskus tänapäeval sama elementaarne, nagu saja piires peast arvutada või autot juhtida. Sest pool elu, kui tahad laiemalt ringi vaadata, käib paratamatult inglise keeles. Ja siis mõtlesin, et huviav, kas need suusatajad on tõesti oma haridustee nii laokile jätnud, et inglise keel nii puine ja napp oli. Piinlik...

    VastaKustuta
  13. Anonüümne18:51

    USA ja EL positsioonid maailmas on 2013. a nõrgenenud. Seevastu Hiina, aga ka Venemaa on tugevnenud. Mida on selgelt näha ka Eesti poliitikas. Priit, miks sina Sotši ei sõida. Keeleoskuse, kontaktide ja kirjutamisoskuse poolest peaksid OM-l kindlasti kohal olema. Aga sõidavad ERRi - ja siin on viletsa haridustee sõnad õigel kohal - täiesti ilmetud tegelased..

    VastaKustuta
  14. Anonüümne19:29

    Heategevuslikud rahvaspordiüritused on lõppeva 2013. a üks tähtsamaid trende. Kui igasuguseid maratone ja rallisid on juba nagu kirjusid koeri, siis heategevuslike ürituste osas on turg veel üpris tühi. Heategevusüritused on kõige kiiremini kasvav rahvaspordiürituste liik...
    Head ürituste korraldajad! Kui mõni jooks, matk või sõit veel heategevus-kasusaajat leidnud pole, siis võiks toetada ajakirjanik Pulleritsu sõitu Sotši OM-le.

    VastaKustuta
  15. Anonüümne19:40

    Üks õige sportlane peaks ikka alati lõpuni võistlema, mitte nagu Northug täna. Onju Priit? Isegi siis, kui sellest enam midagi ei sõltu, isegi siis, kui ei libise või pole tulemus see, mida alguses loodeti. Või mis, Priit?

    VastaKustuta
  16. Anonüümne20:00

    keeleoskusest: Olen õppinud koolis I võõrkeelena saksa keelt, lisaks oskan veel 5 keelt, millede hulgas ka inglise keel. pean tunnistama, et just inglise keel on mul nendest kõige nõrgem, kuna ma olen seda kõige vähem vajanud. Keelena on inglise keel minu jaoks palju igavam kui nt rootsi keel.
    Priit, maailm ei alga ega lõpe inglise keelega ja kellegi haritust selle järgi arvestada näitab sinu enda harimatust. kuidas on sul lood näiteks meie ajalooliste naabrite keeltega?

    VastaKustuta
  17. Anonüümne20:07

    väga hea küsimus, 20.00. ootan ka huviga priidu vastust.

    VastaKustuta
  18. Anonüümne20:59

    Mina määrin oma suuski ise. Minu meelest on hea suusamäärimise oskus tänapäeval sama elementaarne, nagu saja piires peast arvutada või autot juhtida. Sest pool elu, kui tahad laiemalt ringi vaadata, käib paratamatult suuska määrides ja libeda suusaga. Ja siis mõtlesin, et huviav, kas need ajakirjanikud on tõesti oma haridustee nii laokile jätnud, et suusamäärimine nii puudulik ja napp on. Piinlik...

    VastaKustuta
  19. Anonüümne22:43

    Miks maailma riigijuhid Sotši ei taha sõita? Tuuakse igasuguseid ettekäändeid, et mitte sõita. Ometi on OM-il imekaunis Kaukaasia loodus ja ülihuvitavad tippsportlaste etteasted. Isegi suurimad diktaatorid, kes peaksid olema "Putja" head sõbrad, ei sõida. Põhjus, kui järele mõelda, on proosaline. Kõik kardavad võimust ilma jääda. Nikita Sergejevitš Hrustšov otsustas 30. detsembril 1964. a Sotšis puhkuse ette võtta. Tagasi tulles oli võim vahetunud. 1991. a augustis otsustas Mihhail Gorbatšev, et sobiv aeg on Musta mere kuurordis natuke puhata. Jäi mehe viimaseks puhkuseks riigipeana. Neid näiteid on ajaloos palju. Selle taustal paistab A. Ansipi sõit Sotši väga ettevaatamatu. Kindlasti on ka meie peaministril vaenlasi ja konkurente (kellel poleks?). Kas poleks ajakohane sellel teemal "Postimehe" veergudel natuke arutleda?

    VastaKustuta
  20. Aitäh, 18:51. Paraku ei tööta ma ERRis. Sõidavad need, kes on ERRis palgal.

    Tänan, 19:29. Kuid arvata võib, et ajakirjanike akrediteerimine Sotši on juba lõppenud, nii et isegi heategevuslikus korras ei pääseks seal löögile. Ja kas tahakski pääseda? Eestile tulevad need vist kõigi aegade kõige nukramad talimängud, millest seal ikka nii väga kirjutada...

    19:40, Touril on veel mitu etappi ees, ei olnud Northugil mõtet seal lõpuni ponnistada, ta oli selgelt finaali autsaider.

    20:00 - naabrite keeltest on oluline ja vajalik vaid vene keel; rootsi ja soome ja norra keel on maailmas mõttetud ja tarbetud. Vene keel on mul täitsa hea, sest sain kaks aastat kõva kooli vene armees, lisaks hea baasi KTVst (noored ei teagi, mis on KTV) hokit ja jalgpalli (sic!; algul kirjutasin kogemata jalglappi!) ja muid alasid vaadates. Vene keele oskus, arvestades, et eesti noored on selles vallas puupead, on kõva eelis, arvestades Venemaa positsioonide tugevnemist maailmas, nagu viitas 18:51.

    Jajaa... 20:59.

    22:43, te olete teema juba piisava põhjalikkusega ette võtnud, enam pole midagi lisada.

    VastaKustuta
  21. Anonüümne23:50

    Siiber toksimisest. Siiber tiksumisest. Ka kilomeetrikogujatel ja jooksuhulludel saab lõpuks siiber. Mis siis saab?

    VastaKustuta
  22. Anonüümne00:16

    23:50, naabrinaisest järgmise naabriga oled proovinud?

    VastaKustuta
  23. Anonüümne00:39

    Miks ei ole norra, rootsi, soome keelel tähtsust? On küll:
    bra resultat - hea tulemus
    bra jobba - hea töö
    lykke til - õnne kaasa!
    bra løp - hea sõit
    en topp dag - top päev
    smøretip - määrdenõuanne
    Gott med lite rött nederst på pallen för en gång skull! - Hea on lõpuks ometi poodiumil punased! /Google tõlge
    jne

    VastaKustuta
  24. Anonüümne03:57

    Kui peaminister Ansip sõidab eraviisiliselt, miks siis ajakirjanik Pullerits ei või sõita ka eraviisiliselt? Raja ääres kokku sattudes võiksid siis peaminister Ansip ja Postimehe ajakirjanik Pullerits üksteisele silmapilgitamisega märku anda või isegi mõne sõna vahetada - eraviisiliselt.
    "Vene mat Punasel lagedal"
    "Siin suvitas Tammsaare".
    "End. Punane Lageda, nüüd Krasnaja Poljana - ajalugu kordub, halva naljana"
    "Punased poodiumil"
    "Musulmanid mõõdavad kaugusi Mekast, meie - Ameerikast. Millised on Sotši koordinaadid?"
    -- oleks, millest kirjutada.
    Praegune väljavaade kahjuks on aga tavaline Piirsalu russofoobia või "Kuuse Lempsi" naiivtekst..

    VastaKustuta