Lehed

kolmapäev, jaanuar 29, 2014

Pullerits: Mida maksab hea stardikoht?

Igavene küsimus kütab kirgi: kuidas suurtel rahvavõistlustel osalejad õiglaselt teele läkitada?

Massispordiüritustel, kui tähelepanelikult ringi vaadata, näeb alguses igasugust kino. Näiteks Tartu rattarallil on tõstetud rattaid üle stardiala piirdeaia, et ettepoole, paremasse stardigruppi pääseda. Mõned on alguse rüselusest hoopis loobunud ja sulandunud sõitjate voolu avakilomeetril, Riia mäel – loomulikult mitte tagaotsa, vaid ikka võimalikult ette. Üksikud, pealtnägijate väitel lätlased, on teinud veelgi suurema «lõike», ühinedes ratturite armeega Tartu piiri lähedal, Lõunakeskuse juures ringteel, kui hinge kinni tõmbav stardikiirendus on jäänud teistel selja taha.

Need on sohijuhtumid, mis rattarallit korraldava Klubi Tartu Maraton esindajaile silma jäänud ja toonud kaasa osaleja diskvalifitseerimise (muidugi, kui sohitegija on õnnestunud massi seast tuvastada). Põhjus, miks mõned otsustavad minna vale ja valskuse teed, ei tulene niivõrd sellest, et nad oleks patoloogilised petturid. Peamiselt on põhjus sellest, et nad pole saanud stardinumbrit gruppi, mis nende arvates vastaks nende võimetele. Aga kes tahab heidelda lõppkoha nimel esimese paarisaja seas, ei saa ratta- ega ka suusavõistlustel endale lubada, et alustab konkurentidest märksa tagantpoolt.

Stardipaigutus on teema, mis massispordivõistluse eel tavaliselt enim küsimusi, kirgi ja ka meelepaha tekitab. Sagedamini kurdetaksegi selle üle, et korraldajate koostatud juhend ei arvesta piisavalt osaleja tegelikke võimeid, vaid lähtub tuimalt matemaatikast: kui varasematest aastatest üritusel tulemust ette näidata pole, siis, marss, koli tagaotsa! Kui sealt lõpuks pärast stardipauku õigel kiirusel liikuma saad, on liidrid juba mitme minuti kaugusel.

Selleks, et ka tagantpoolt alustajail oleks šansse paremate kohtade nimel võidelda, on näiteks Haanja ja Tallinna suusamaratonil võetud kasutusele lainetena start. Sedasi ei teki kitsal rajal avakilomeetreil võistlejate troppe ning ka tagumistes gruppides alustanud tugevamad sõitjad saavad konkureerida kõrgetele kohtadele, sest hajusama võistlejate rivi tõttu ei pea nad kulutama aega ummikutes passimisele.

Sellist lainetena starti kasutatakse ka mitmel välismaratonil. Venemaal Rõbinskis, meenutab Estoloppeti ajavõtja Vahur Leemets, oli eelmisel talvel stardigruppe kaheksa ning viieminutiliste vahede tõttu kestis võistluse lähe ligi 40 minutit. Paljud on avaldanud arvamust, et sama süsteemi võiks rakendada ka Tartu maratonil. Korraldajate sõnul pole selleks siiski põhjust, sest Tartu maratoni stardiala on piisavalt lai ning «pudelikaelu» ei teki enne, kui alles vana lasketiiru tõusu juures. Ka Leemets pooldab ühisstarti, nagu see on kuulsal Vasaloppetil ja nagu näevad pikamaasuusatamises ette rahvusvahelised võistlusmäärused.

Küll aga katsetas Klubi Tartu Maraton oktoobrikuisel linnamaratonil esimest korda moodust, kus iga osaleja sai valida endale loodetavast lõpuajast lähtudes jõukohase stardigrupi. «See võttis maha tunglemist,» lausub klubi juhataja Indrek Kelk, «ja et aeglane jooksja jäi jalgu või jooksis end algusega kinni.»

Saabuval talvel tahab Klubi Tartu Maraton kasutada sama moodust ka suusamaratoni lühemal distantsil, kus paremusjärjestust ei selgitata. «Eks sellest üks loomkatse tuleb,» nendib klubi esindaja Epp Paal, «aga loodame, et sellest loomaaeda ei tule.» Miks mitte rakendada sama süsteemi ka põhidistantsil? «Meil ei ole sellist käitumiskultuuri, et saame sellist starti lubada ka suure massi puhul,» lausub Aet Nurk, Paali kolleeg.

Samamoodi ei maksa loota, et ka Tartu rattamaratoni ja rattaralli pikal distantsil osalejad võiks hakata lähiajal ise oma võimeid hinnates endale stardikohta valima. Takistav asjaolu seisneb selles, seletab Nurk, et kui jooksja oma gruppi valesti valides teisi suurt ei ohusta, siis ratta sadulas või suuskadel võib ennast ülehinnanu põhjustada suuri külakuhjasid. Pealegi, lisab Kelk, sõltub ratta- ja suusavõistlustel heast stardikohast rohkem kui jooksuüritusel, mis võib tekitada liiga suure surve esimestesse stardigruppidesse trügimiseks.

Kui järgmise suusamaratoni lühema raja sõidu stardieksperiment õnnestub, plaanib Kelk kasutada samasugust ise-määran-endale-sobiva-stardikoha meetodit ka tuleva aasta kevadel Tartu jooksumaratonil. «Tulevik võiks olla ideaalne maailm,» unistab ta, «kus pole vaja stardis võidelda, kakelda ega jõuga ettepoole nihverdada, vaid inimene teab, millised ta võimed on.» Ent ta annab endale aru, et pärismaailmas on sellist suhtumist raske loota, eriti aladel, kus kohe stardist kiirematega nende tuules või kannul kaasa minek annab järgnevate ees olulise eelise.
******
Utah State Route 128, Moab, Utah. 23. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1-3: Tänavuse Viru maratoni stardi ootel. Fotode autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 4: Viru maraton on alanud! Foto autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 5: Priit Pullerits (n5 103) Viru maratoni rajal. Foto autor: Riho Lüüs
Foto 6: Lõpuheitlus Viru maratonil: vasakul Andre Mets, paremal Martin Nassar. Foto autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / Scanpix

54 kommentaari:

  1. Anonüümne09:29

    Kõrvalteema- Huvitav miks hr. Pullerits ei küsinud Rainer Vakra käest tema sportlaskärjääri kohta, oli ta ju omal ajal Eesti tasemel keskmaajooksu isiklikeks rekordiks 800 m näiteks 1:53,2 ja 1500 m. 4:01?(allikas-internet)

    VastaKustuta
  2. Anonüümne09:52

    Jooksuvõistlustel igati sobiv idee, mis suusavõistluste spetsiifikaga kuidagi ei sobitu. Laskumistel kukkumiste oht,raja laiuse küsimus jne. Kujutagem ette olematute oskustega suusatajat, kes unistab TMi lõpuajast 3.20, kui palju viga võib ta teha endale ja teistele eestotsast startimisega.

    VastaKustuta
  3. Anonüümne10:03

    Paljuski pseudoteema, tegelikult. See iga hinna eest kanga alla trügijate seltskond ei olegi nii suur nagu kirjeldatakse.

    Aga fantaseerime pisut. Nende "stardikohapedede" tarbeks;))
    Lihtne tarkvararakendus, mis "kogub" jooksval perioodil (2a.) erinevate sama spordiala võistluste tulemuste põhjal nt. distantsi läbimise keskmised kiirused kokku ja väljendab seda QR- koodina. Seda koodi oleks võimalik (raha eest!!!) alla laadida ning stardiväravas esitada.
    Segane jutt, ehk, aga näitena suusatamisest. Kui kodanik on sõitnud enne 2014.a. TM-i 5 klassikamaratoni keskmise tempoga 3.30min/km, siis korraldajad eelnevalt hindavad, millisesse koridori osaleja kuulub. kui tempo aga 4.00 min./km, siis ilmselt esituhandest startida poleks nagu põhjust;)))

    VastaKustuta
  4. Anonüümne10:10

    Soovin et TM põhivõistluse rajale osalejad lastaks lainetena. Just lainetena, et jääks ära see tõmblemine ja ragistamine esimese 20 km tõusudel. Saaks sõitu nautida. Stardigruppidesse paigutamine toimugu sama põhimõtte alusel nagu seni. On see siis raske korraldada? Laine pikkuseks 10 min. Laineid nt 3

    VastaKustuta
  5. Anonüümne10:14

    Ühel teatud võistlusel on seda oma valikul valitavat stardigruppi ei tea juba palju aastaid kasutatud

    VastaKustuta
  6. Anonüümne10:14

    Täiendan oma eelmist mõtet: 5 stardigruppi ja 5 minutiliste lainetena. Ohh, see oleks super.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne10:16

    Tõmblemine ja ragistamine pole stardikorralduse, vaid sõitjate endi sisemise kultuuri küsimus. mida sulle annab, kui "tõmbled" 6000 ühisstardist mineja asemel 2000 sõitjaga pundis, kellest mingi osa eesmärk on eelmine laine võimalikult ruttu kinni püüda.....

    VastaKustuta
  8. Anonüümne11:02

    Just, ei taha mina tõmmelda eelneva stardigrupi tuules. Netoaeg oleks see, mis laseks suusatajal oma sõitu teha, mitte tungelda tropis ja teiste vahel jne. ma muuseas jooksen maratone ja ei ole seal sellist närvilisust mis TM-is.

    VastaKustuta
  9. Anonüümne11:03

    Vaatasin ilmateateid ja võtan rahulikumalt. Tartu maratoni toimumiseks vajalik lumekogus jääb tänavu taevasse.

    VastaKustuta
  10. Anonüümne11:25

    Suuska ja jooksu ei saa hästi vörrelda. Isegi rattaga (MTB) pole seda jama, mis suusas. Miskipärast on just TM-il mingi püsiv seltskond, kes juba esimese 5 km- ga finishit üritab teha...Sõltumata stardigrupist, muide.

    VastaKustuta
  11. Anonüümne11:39

    Võiks ju lainestardimõtet veelgi edasi arendada, et osaleja valib stardiaja ise vahemikus nt 09.00-10.00. Arvesse läheb neto aeg. Võitja selgitatakse "kuuma grupi" seast kes stardib korraga.
    Kas see siis oleks parem lahendus või?

    Minu jaoks suurte rahvaspordiürituste võlu selles seisnebki, et kõik lastakse teele korraga. See on ikka oluliselt teistmoodi tunne kui korraga läheb teele 6500 osalejat. Ühekaupa startida võid iga jumala päev. Kui tahad ja jõuad siis kasvõi mitu korda päevas. Kuid siis kaob ju kogu asja võlu ära.

    See, et esimest aastat osalejad alustavad tagant on mõistlik. Tõsi selletõttu tekib nii mõnigi ohtlik olukord. Kuid mina võtan seda kui väljakutset, et suurtel rahvaspordiüritustel osalemine ongi mitme aastane projekt jõudmaks välja oma võimetele vastavasse stardigruppi.

    VastaKustuta
  12. Heikki13:10

    "stardikohapede" on väga tabav sõna:)

    VastaKustuta
  13. Anonüümne14:25

    On ka "parkimiskohapeded", keda kohtab hommikul maanteel suunaga võistluspaika.

    VastaKustuta
  14. Anonüümne14:26

    11.39
    10p. Asi on ammendacalt kokku võetud! Nõustun. Olen ise tagant rivist alustades paari aastaga 300 hulka sõitnud; ei näe probleemi;)))

    VastaKustuta
  15. Anonüümne14:37

    Olen nõus 11:39-ga. Näiteks Vasaloppeti start on ikka vägev küll - starditõus muidugi lõhub nii mõnegi mehe närvid ja suusakepid, vahed veetakse pikaks - kuid emotsioon on vägev:
    http://www.youtube.com/watch?v=kTVk2SLUe-U

    http://www.youtube.com/watch?v=CPdMlg9w42A


    http://www.youtube.com/watch?v=-Zz8EQXNiHg

    Kui võrrelda Birke, MArcia või Jizerska omadega, kus viitstardid ja see "tunne" on puudu...

    VastaKustuta
  16. Anonüümne14:40

    Do Ping alustab aga alati tagareast.

    VastaKustuta
  17. Anonüümne15:22

    Aga mind see massstart väga ei rõõmusta. Tahaksin alustada rahulikult, järk-järgult kiirust ja koormust tõsta. Aga kus sa saad? Esmalt paneb sust kepiraginal 500 kotkast mööda, sõidavad silmavalged värvilt punased. Siis, tõusudel, on neil perse õhtal, hapnik kinni, mäkke äi jaksa enam, pole jõudu, pole treeninud ju piisavalt. Aga õige eestlasena keskmiselt ideaalrajalt ära ka ei raatsi tulla, sest niipalju ju vaheva nähtud juba ja kel kiire, las need sumavad kõrvalt mööda! Kultuursel maratonil, kui oled sitem sõitja, tõmba raisk kõrvale, onju!

    VastaKustuta
  18. Anonüümne15:36

    okei, laine laineks, aga vähemalt netoaja võiks ikka anda ja lugeda tulemuse aluseks. Tehnikasajand, milles probleem?

    VastaKustuta
  19. Anonüümne15:51

    Pane kell stardijoont ületades käima; saadki netoaja. Staadion tühjeneb TM-il ca 3-4 minutiga. Mida siin ikka netotada on?

    VastaKustuta
  20. Anonüümne15:58

    Ühisstart on ikka see õige stardiviis. Lainestardi korral ei pruugi esimene lõpetaja olla võitja… Mäletan oma esimest TM starti 1985. aastal. Matu väljal oli siis see mass-start. Mu mäletamist mööda starditalonge ei olnud. Stardigruppidesse mindi rinnanumbrite kohaselt. Registreerus üle 13000 suusataja. Oli veel sügav Vene aeg – stardigruppide vahelisi nööre hoidsid Nõukogude armee sõdurid. Mu rinnanumber oli 10185, koht finišis 4275. Jäme arvutus näitab, et pidin selle 55,6 km distantsi jooksul mööduma 5910 suusatajast. Keskmiselt iga kilomeetri kohta tuli 106 möödumist. See tähendab, et keskmiselt iga 9,4 meetri kohta tuli üks möödumine. Vot see oli elu dünaamilisim kulgemine minu jaoks (vanad peerud mäletavad, milline kitsas pudelikael oli sel ajal Karu kauss). Nagu kirjutas 22. 03. 1985. a. „Edasis“ Enn Hallik, oli ka siis neid, kes oma viiekohalist stardinumbrit käega varjates kümmekond koridori eespool lähet saada tahtsid. Aga see oli veel suhteliselt aus rahvas võrreldes nendega, kes liidergruppi kusagil enne Pringi tee punkti üllatasid…

    VastaKustuta
  21. Anonüümne16:04

    Ka lainestardi korral või siis netoaja arvestamise korral saab esimesena finišijoone ületaja olla võitja, kui reglement nii kirja panna, et esimesed 100 saavad koha finišiaja järgi. Kuidas maailma suured jooksumaratonid a´la Berliin, saavad hakkama, aga Eestis leiame, et ikka vana hea küünarnukitunne on see õige. Miks kuradi pärast ei saa sõita maratonil oma sammu vaid peab kellegi taga troppama?

    VastaKustuta
  22. Anonüümne16:25

    eelmisele---rahulikult mine sõida omaette ja kuula linnulaulu ning ilusaid vaateid

    VastaKustuta
  23. Anonüümne16:27

    naudi ilusaid vaateid---üle-eelmisele

    VastaKustuta
  24. Anonüümne16:31

    Järgmiseks palutakse ilmselt ka laulupeo mastaabiefekt ühtlaselt kultuurimajadesse ümber jaotada, et Lauluväljakul tõesti nii kitsas ei oleks.

    VastaKustuta
  25. 15:58 tekitas väikseid mälestusi minu esimesest Tartu maratonist, aasta oli 1982. Olin selleks ajaks talvel suusatanud oma poolplastikutega umbes 300 km. Hommikul sõitsin bussiga varakult koos enamiku teistega Matu väljale. Stardinumber oli umbes 5000 ja pisut peale. Kusagil rajal oli laskumise eel koht, kus tuli ikka paar minutit seista, enne kui pudelikaela laskuma mahtus (ei, minu mälu järgi ei olnud see Karu kauss). Umbes 15-20 km enne lõppu oli metsa vahel koht, kus rippusid nööride otsas värvilised pliiatsid, nendega tuli numbrile märge teha, mis pidi tõendama raja läbimist. Sõitsin samuti palju mööda, lõpus sain koha kuskile 1600. kanti. Järgmisel aastal, kui olin keskkooli viimases klassis, oli kehvem talv, sain eelnevalt treenida vaid 70 km, mäletan, et poolel maal hakkas selg nii valutama, et mitu korda pidin kinni pidama ja selga puhkama. Lõpuks taandusin 3200. koha kanti. See oli ka mu viimane Tartu maraton pärast comebacki umbes 20 a hiljem.

    VastaKustuta
  26. Anonüümne17:51

    Stardirüseluses sadade teiste meestega võidelda on ju nii ürgselt mehelik. Seda ei saa küll ära võtta. Katkised kepid?.. Hirvedel lähevad terved sarved.
    Indrek Kelk & Co peavad valima, millisesse suunda nad oma üritust arendavad. Euro-üritus pampersitega pehmo-harrastajatele või tõeliste meeste võitlus.

    VastaKustuta
  27. Noor nolk18:02

    PP: "Umbes 15-20 km enne lõppu oli metsa vahel koht, kus rippusid nööride otsas värvilised pliiatsid, nendega tuli numbrile märge teha, mis pidi tõendama raja läbimist."

    Johhaidii, kas tõesti olid kunagi sellised ajad! No päris kindel tõend distantsi läbimisest ju. :)
    Kas see nõue kehtis ka liidrite kohta ja tegelikult hakkas täitsa huvitama, et kaua sellist joonistamist harrastati ja kas enne või pärast seda reeglit oli kasutusel ka muid tõendusviise?
    Kas vanematest sõitjatest või staabist oskab keegi vastata?

    VastaKustuta
  28. Anonüümne18:16

    Mõni aasta enne Mahtra sõda, ma arvan, see võis siis olla, oli meil mõisas ka kiirjooks. Kubjas tegi tulise oraga iga ringi järel selja peale märgi, pärast jooksid valu pärast veel kiiremini. Noorus oli ikka ilus, midagi pole öelda.

    VastaKustuta
  29. Anonüümne18:41

    Teadupärast korraldati Tartus esimesed suusaorienteerumise võistlused. Kusagil 60-ndatel vist juba. Pullerits ajab midagi sassi. Vene sõdurid lintidega seismas on samast ooperist.

    VastaKustuta
  30. Anonüümne18:52

    Pullerits ajab segamini TMi (80-ndad), suusaorienteerumise (60-ndad), küüditamise (vene sõdurid- 40-ndad) ja seljavalu (XXI saj 10-ndad).

    VastaKustuta
  31. Kolm viimast on puhta sassis! Noore nolgi imestusest saan aru, noor mees, see kõik tundub ju nii ürgne, kuidas omal ajal kontrolliti ausust. Aga jah, mu esimesel maratonil oli see kindlasti nii, see on siiani silme ees, ja kohe kindlasti ei aja ma midagi sassi. Veame kihla saja euro peale?! Kuidas olid lood esimestega, kas pidid ka märke tegema, seda ei tea, ma ju sõitsin teise tuhande keskel. Millegipärast oma teiselt maratonilt 1983 seda pliiatsiteemat enam ei mäleta...

    VastaKustuta
  32. Anonüümne19:26

    sõdureid küll ei mäleta,samuti värvilisi pliiatseid.Alustasin 11000-st---3500---800---350---150---siis tuli esisada,jäin sinna tükiks ajaks toppama,parim 33,siis ei olnud kirevaid kombesid ega maailmatippe.Tegelikult omad olid ka päris kõvad-Leist,sirel ja pt.Siis olid ikka kõvad peod peale seda,kolhoosi saunad tagasijõudes kuumad,koduõlled,vahest ei mäletanud,kuis koju said.Jahh olid ajad,nüüd ikka tiksun ka seal eespool,aga vanus trügib selga,nii vigane õnneks ei ole ,kui Priit,aga edu talle.

    VastaKustuta
  33. Anonüümne20:11

    15:58, kas mäletate, millised olid lintide vahel seisnud sõdurite lõkmed? Džohhar Dudajevi polgu lennuväelasi võidi sinna kaasata. Muid suuri Nõuk. Armee väeosasid Tartu ümbruses polnud.

    VastaKustuta
  34. Anonüümne22:06

    Aga mehed, kas teile Moskva olümpia ei tule meelde? Poisid on ilusad pildid teinud sotšnikute tegemistest http://www.divisionsports.ee/division-sports-news/olukord-sotsil-vahetult-enne-olumpiamange/

    VastaKustuta
  35. Anonüümne23:20

    Moskva olümpia ei tule meelde, aga täiesti igapäevane tavapärane vene elu, mida nägi üle Narva jõe minnes 30, 20, 10 aastat tagasi või täna, see küll.
    Suurlinnadest väljaspoole jäävates piirkondades pole ju sisuliselt midagi muutunud. Vabandage mind, aga üks suur k..i ja p.sk lainetab endiselt.

    VastaKustuta
  36. Anonüümne09:27

    20.11, muidugi ei mäleta ma, mis väeosa sõduritega oli tegemist. Ma võin eksida, aga usun, et need olid pigem siniste pagunitega poisid, mitte mustade pagunitega (mõlemad väeosad olid Raadil olemas). Tookord oli mõnel aastal ca 10000 lõpetajat ja maratoni teenindus oli ühiskondlik töö. Ka praegu on kasutatud Eesti sõdureid lume kühveldamiseks rajale ja kasutati ka varem sellist tasuta tööjõudu, kui oli abi vaja. Mõelge ise, kui palju on vaja teha töid ja tegevusi, et TM läbi viia. Praegu on palgalised töötajad klubis ja rajal, palju head tehnikat, aga 10000 sportlast ei suudeta teenindada. Siis sai palka vast sekretariaaditalituse ülem A.S. ainult, kes võib-olla ei loe P.P. blogi, kuid võiks meid oma meenutustega kõvasti aidata. Võib-olla tasuks P.P.-l kasutada temaga samas majas töötava vanemtoimetaja V.K., kes oli siis propagandatalituse ülem, abi meie hämamiste kinnitamiseks või ümberlükkamiseks.

    VastaKustuta
  37. Anonüümne09:37

    Lugege, mehed, TM-i raamatut. Saate kõigele vastused.

    VastaKustuta
  38. Anonüümne09:44

    Kuna looduslikku lund pole, siis teen ettepaneku teha TM ära Tehvandi kunstlumerajal. Minul, kui esimesel selle mõtte algatajal, palun garanteerida stardinumber esigrupis. Ja palun minust rajal mitte mööda trügida. Ühisstart ja võrdsus kõigile!

    VastaKustuta
  39. Anonüümne11:17

    Mina pakun Võrtsjärve, jää kannab, lund on, ruumi on hullu moodi.
    Start võiks olla Vaibla ja Jõesuu vahel. Stardiliini pikkus on 3km, seega saavad kõik startida esireast ja tunda ennast hästi, mingeid gruppe pole. Sõidetakse otse kuni Tondisaareni 23km või kuni Pähksaareni 33km ja tullakse tagasi. Esimene saab medali.

    VastaKustuta
  40. Anonüümne11:21

    Peaproov on sellel laupäeval Saadjärvel. Vt suusahullud.ee

    aink

    VastaKustuta
  41. Anonüümne14:53

    Mis maksab stardikoht. Mis maksab ülbe stardikoht, mis maksab stardikoht? Üks täitsa tuksis põlv. Üks täitsa tuksis-tuksis põlv ja ära vajund selg.

    VastaKustuta
  42. Anonüümne16:45

    14:53 saab külma ilma puhul kakaoauhinna

    VastaKustuta
  43. Anonüümne17:23

    vaataks küll, aga arvutikaitse blokeerib suusahullud ära, ohtlik võrk ütleb

    VastaKustuta
  44. Anonüümne17:25

    parimad mälestused TM-st on mul sellest korrast, kui sõideti Matult Tamme staadionile. Vot siis oli Aardlas põldude vahel ja pärast tänaval suisa kõndijaid. Sellest ajast ka parim koht (teises sajas), kuigi sai natuke starti hilinetud

    VastaKustuta
  45. Žürii esimees17:52

    16:45, no sellise lasteaia noorema rühma taseme eest saab parimal juhul kakaauhinna, ei enamat.

    VastaKustuta
  46. Anonüümne21:19

    Pikkuse järjekorras tuleks lasta. Kellel pikem, see eespoolt.

    VastaKustuta
  47. Anonüümne22:30

    Spordilisa "Maraton" artiklid ei pidanud ju tasuta kättesaadavad olema. Ometi saame seda siin lugeda. Iseenesest hea ja kiiduväärt, kuid kuidas on lood autoriõigustega? Kas need kuuluvad alati autorile või pärast spordilisas avaldamist ajalehe "Postimees" toimetusele. Kui nii, siis on ei ole sellele viidatud. Või on see blog ikkagi ajalehega seotud?

    Sisulise poole pealt ka. Olen kahe käega lainetena stardi poolt. Või siis individuaalse ajavõtu poolt, mis tegelikult ka praegu käib, aga mille tulemusi ei viitsita kokku arvutada. Tagumisest reast sõidetakse stardijooneni ikka 10 minutit.

    VastaKustuta
  48. Bruuno22:39

    Sekka ka törts spordijuttu.

    Varsti algab Kanal2-s Brüno.
    Kõigil spordimeestel/naistel kohustuslik!
    Arendab easte kõhulihaseid, saab korraliku koormuse.

    VastaKustuta
  49. Anonüümne00:31

    Ole nüüd, 22:30. Autoriõigus kehtib ainult intellektuaalse töö viljale.

    VastaKustuta
  50. Anonüümne08:53

    22.30
    Staadion tühjeneb max. 4 minutiga.

    VastaKustuta
  51. Anonüümne10:26

    Üks küsimus. Bernatski loo puhul on prokuratuur öelnud, et võimalik kuritegu on aegunud. Kas mitte eilne WADA otsus piirmäärade kohta ei annaks prokuratuurile võimaluse Veerpalu asjus juurdlust alustada?

    VastaKustuta