Pullerits: Mida näitas Võru rattaralli tulemus tegelikult?

Võru rattaralli tõmbas jälle adrenaliini üles, nii et enamik kaotas taas konteksti ja reaalsustaju. Paljud kahekümnendate lõpus ja kolmekümnendates ning ilmselt ka mitmed neljakümnendate alguses mehed ajavad rinna kummi ning veenavad end ja teisi, kui kõvad sõidumehed nad sadulas on. Jah, ma tean, millest nad mõtlevad ja räägivad. Ma olen ise ka kunagi nende vanune olnud – siis on lihtne end ässana tunda, kui olla suutlikkuse ja võimekuse absoluutses tipus.

Ei olnud Võru rattarallil kuigi palju minust vanemaid mehi ja veelgi vähemad noist jõudsid minust ettepoole. Enamik, kellega võidu tuli sõita, sobinuks vanuse poolest mulle pojaks. Ja enamik noori mehi ning minust veidi ja üksjagu nooremaid jäid mu selja taha.

Uue aasta algusest nihkun klassi M50 ja nüüd on paslik perspektiivitundega vaadata, mitmes seal olnuks. Selgub, et olnuks esikümnes. Vaid kaheksa M50 klassi sõitjat finišeerisid minust eespool, kusjuures kolm noist said minuga võrdse aja. Kaks esimest olid nii kõvad mehed, nagu Toomas Kirsipuu ja Marko Vilipson, endised tippsõitjad, nii et nondega nagunii ei konkureeriks.

Aga mõtleme veel laiemalt, paneme Võru rattaralli veel suuremasse konteksti. Kui palju on Eesti üldse minuealisi mehi, kes suudaks Võru rattaralli kas või kolme tunniga läbi sõita? No olgu – kolme ja poole tunniga. Mitte eriti palju. Vaat selle üle tasub rõõmu ja heameelt tunda – selle üle, et füüsiline vorm on igati arvestatav.

Liiati, ega Võru rattaralli päris kõiki mahlu ka välja pressinud. Eile, teisipäeval, tegin rattaga 31 km pikkuse soolosõidu – nagu ikka, ukse ees sadulasse, ei mingit soojendust, hakkasin lihtsalt väntama, läbi linna, kus tuli mitut puhku kiirust ka täitsa alla võtta – ja kui kella kinni lõin, oli aega kulunud 50.20. Hmm, nojah, 37 km/h keskmise kiiruse piiri ületamisest jäi napilt puudu. Keskmiseks kiiruseks tuli 36,94 km/h. Ei mäletagi, kas olen kunagi nii head näitajat ihuüksinda trennis saavutanud.

Ja nüüd, 30- ja 40-aastased, minge tehke järele – mitte täiesti puhanud olekust, vaid kaks päeva enne seda sõitke ikka grupiga kaks ja pool tundi ehk sada kilomeetri maha. Siis vaatame ja räägime edasi.
******

Jaanus Laidvee ascending on Hell's Revenge trail, La Sal Mountains in the background, Moab, Utah, 25. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1 ja 2: Jalgratturid teisipäeval USA Pro Challenge'i võitlusel Aspenist Crested Butte'i USAs Colorados. Fotode autor: AFP/Scanpix