kolmapäev, jaanuar 31, 2024

Pullerits: Kas teate, miks ERR ja laskesuusatamine käivad sõbralikult käsikäes?

Nüüd, mil ERRi spordiuudiste juht Rivo Saarna on loodetavasti saanud oma emotsioone minu peal piisavalt välja elada, räägime asjast tõsisemalt kah.

Kas te ei ole mõelnud, miks me saame ETVs laskesuusatamist söögi alla ja söögi peale? 2027. aasta laskesuusatamise MM toimub Eestis. Sinna on ainult kolm aastat. Telepildis, mida toota kümnetesse riikidesse, on ju oluline, et publikut oleks tribüünidel ja raja ääres palju, et oleks täismaja. Seetõttu tuleb ala iga hinna eest n-ö sisse ja üles töötada. Üles töötamine tähendab seda, et tuleb kasvatada laskesuusatamisele kirglikult kaasaelav publik. Seda ei saa teha ühe aastaga, eriti veel tingimustes, kus Eesti oma laskesuusatajate seas puudub see, kes võiks sõita medalile ja võita rahva südame.

Seda eelräägitut võib pidada vandenõulikuks kaude vihjamiseks, kuid ometi ei ole seda. ERRil ja ELSFil on ametlik koostööleping. Tõestus on siin. ELSFi eesmärkide hulka kuulub nende põhikirja järgi muude tegevuste seas laskesuusatamise teemal propagandaürituste korraldamine ning lepinguline koostöö, sh reklaamiteenuse osutamiseks. Olgu ka lisatud, et ELSF esindab Eesti laskesuusatamist IBUs, mille karikasarja etappe kannab ustavalt üle ETV.

Kõik see ELSFi ja ERRi koostöö on, nagu lugeda saate, looritatud ilusa jutuga: «Eesti rahvusringhääling kajastab seda, mida rahvas soovib näha ja laskesuusatamine on see, mis rahvale meeldib ja mida ta soovib telerist vaadata.»

Meil on vaja näha lepingu sisse. Ma ei usu, et see leping võiks olla konfidentsiaalne. Seega, lepingu tekst tuleb mul päringuga välja nõuda. Kui seda välja ei anta, siis on juba ainuüksi selle varjamine kõnekas, sest mingit ärisaladust see sisaldada ei saa, kuna esiteks on ERR maksumaksja rahast ülalpeetav ning teiseks on ELSF MTÜ, mis ei ole tuluteeniv ühendus. Avaliku teabe seaduse paragrahvi 5 järgi ei tohiks neil olla õigust seda teavet koostöölepingu kohta kinni hoida.

See, et asjad on ERRil seoses laskesuusatamisega kapitaalselt sassis, näitas juba tõsiasi, et septembris 2022 esines ERRi spordireporter, talviti laskesuusatamist kommenteeriv ja kajastav Alvar Tiisler rahvusvahelise laskesuusaföderatsiooni kongressil MM-linna valimisel Otepää kandidatuuri peatutvustajana. Tegemist on elementaarse ja vaieldamatu huvide konfliktiga, kus meediaühendus, kes peaks olema erapooletu ja kõrvalseisev kajastaja, muutub kajastatava organisatsiooni eestkõnelejaks.

Omalt poolt saan kinnitada, et ei ole kunagi olnud ühegi spordialaliiduga mingites partnerlussuhetes, mis, nagu te näete ja teate, on ka andnud mulle võimaluse kirjutada ausalt sellest, millest teised mööda vaatavad ja vaikivad.

Foto 1: Laskesuusatamise paarissegateatesõit Otepää MK-etapil 13. märtsil 2022. Paremal Rene Zahkna, vasakul Regina Oja (nüüd Ermits). Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 2: Rene Zahkna laskesuusatamise paarissegateatesõidus oma vahetuse järel Otepää MK-etapil 13. märtsil 2022. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Laskesuusatamise paarissegateatesõidu start Otepää MK-etapil 13. märtsil 2022. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

49 Kommentaarid:

At 18:10, Anonymous Anonüümne said...

Priit "avastas" nüüd jälle midagi "uut" -- Otepääl tuleb aastal 2027 laskesuusatamise MM :-)

Lihtsalt teadmiseks -- Otepääl toimus aastal 2022 laskesuusatamise MK etapp, publikuga seal probleemi küll ei olnud, koroonatingimustest hoolimata oli kohal täismaja.
Ei ole karta, et 2027 MM ja 2026 MK etapi ajal tribüünid ja rajaääred tühjaks jäävad, tegemist on Euroopas väga populaarse spordialaga ja fänne tuleb raja äärde iga päev kindlasti pea täismaja nii Eestist kui mujalt.

Aga eks Priit istub oma rohelises kadeduses ja väikluses siis kodus ja topib patju kõrvadele -- umbes nagu Kiir Tootsi pulmade ajal.
Aga eks ka Priit jõuab veel ilmselt muutuda -- mäletame Priidu ükskõiksust (et mitte öelda halvustavat suhtumist) barbaarsesse autorallisse -- piisas vaid korraldajail Priit korra Rally Estonia etapi lähedale lasta kui kohe toon ja suhtumine muutus. Suhete tõuse ja mõõnasid klub Tartu Maratoniga pole vaja vast eraldi välja tooma hakatagi...

 
At 18:55, Anonymous Anonüümne said...

Aga mida ETV peaks talviti laskesuusa asemel näitama? Viru maratoni, kus võitja on juhuslikult laskesuusataja, kes MK etappidel reeglina 50.-80. kohtadel lõpetab? Prillitoosi, Maahommiku ja Õnne 13 korduste korduseid vms ?

 
At 21:41, Anonymous Anonüümne said...

ETV näidaku laskesuusatamist edasi aga neljast kommentaatorist kaks vahetagu välja. Paraadi juhivad seersandid aga vaja on kindraleid.

 
At 21:46, Anonymous Anonüümne said...

Vana Tiisleri aeg on läbi.
Laskesuusatmine peab jääma.

 
At 22:33, Anonymous Anonüümne said...

Laske ometi Debbie prestiižsete ERRi ülekannete juurde, va jalgpall.

 
At 23:24, Anonymous Anonüümne said...

Debbie't vaataks iga kell!

 
At 23:45, Anonymous Anonüümne said...

Kas huvide konflikt seisneb selles et A.Tiisler on meediaühendus või selles, et tal ei tohigi olla lemmikumaid spordialasid sest kohe on "huvide konflikt"?
Kas talviti tuleks hoopis näidata kordusena discgolfi tuure kus Tattar karikaid võitis?

 
At 00:02, Anonymous Anonüümne said...

Hr. Priit Pullerits võiks niisama vahutamise ja Kroonika stiilis "põrutavate enneolematute uudiste" treimise asemel teha veidi tõsiselt võetavat reporteritööd ning uurida, kuidas on IBU (rahvusvaheline laskesuusaliit) jõudnud sellisel tasemetel võistluste ja vaatajanumbriteni -- mitte Eestis vaid kogu Euroopas.

Sellest on varasemaltki juttu olnud, et kahe talispordiliidu, IBU ja FIS (rahvusvaheline suusaliit) turundus- ja spordipoliitika on väga erinevad.
FIS-i "kroonijuveel" on mäesuusatamine, seal jagub sponsoreid (peasponsor Audi), raha, osalejaid, publikuhuvi ja võistluste korraldajaid piisavalt. Iseenesest on see mõistetav, mäesuusatamine on senini üks laialdasemailt harrastatavaid talispordialasid igal pool kus mõni lumine küngas leidub -- s.h. suurtes ja rikastes riikides nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Šveits, Austria, USA, Kanada jne.
Mäesuusatamine on FIS jaoks umbes nagu F1 FIA (rahvusvaheline autospordiliit) jaoks. FIA-l "lohiseb" F1 järel vaeslapsena WRC, kus osalejaid, sponsoreid, raha, publikuhuvi jms. võrreldes F1-ga on võrreldamatult vähem. FIS jaoks on selle WRC rollis eelkõige murdmaasuusatamine -- kandepind järjest väheneb, publikuhuvi suurtes ja rikastes riikides samuti, osalejaid on järjest vähem ja need kipuvad olema vaid mõnest üksikust mitte väga suurest riigist. Norra ja Rootsi on küll rikkad riigid kuid loeb eelkõige publiku arv ja kandepind. Seetõttu pole ka väga suurt konkurentsi võistluste korraldamiseks ning ega sponsoritega ka üleliia lahe pole.
Suusahüpped, mis on eeskätt Kesk-Euroopas suhteliselt populaarsed ja ka eelkõige nooremat publikut köitev vigursuusatamine ja lumelaud hõljuvad oma populaarsuselt kuskil mäesuusatamise ja murdmaa vahel -- vigursuusatamises teeb FIS päris suuri pingutusi, et jäme ots suurvõistluste osas endale saada kuna paljud selle ala tipud hindavad (ookeanitaguseid) kommertsvõistluseid jätkuvalt enam. Ka Kelly esimene tuntus ja edu tulid X-mängudel, mitte MK või MM võistlustel.
Põhja kahevõistlus on FIS aladest kõige nukramas seisus -- seal napib osalejaid ja publikuhuvi ning seetõttu on kohati FIS olnud hädas näiteks MK etappidele korraldaja leidmisega. Olgem ausad, ka seni Otepääl toimunud kahevõistluse MK etapid ei ole just erilise publikuhuviga hiilanud.
Mäesuusa edu tuules üritab FIS justkui kopeerida FIA F1 (ja ka suurte ja rikaste ROK ning FIFA/UEFA) turunduspoliitikat -- TV ülekandeid müüakse kallilt kuna rikkaid huvilisi on piisavalt, võistluste korraldajate vahel on konkurents, seega pole neid mõtet väga toetada, pigem saab neile igasuguseid nõudeid esitada jne.
Mäesuusatamise juures see töötab, põhja suusaalad on aga selline lähenemine vaeslapse ossa jätnud.
(järgneb)

 
At 00:07, Anonymous Anonüümne said...

(järg)

IBU on võib-olla mõnevõrra üllatuslikult aga samas sihikindla tegevusega suutnud tõsta laskesuusatamise mäesuusatamise tasemele ja mõningatel andmetel vist ka mööda sellest.
Ala on iseenesest äärmiselt huvitav, see on tänapäevaste TV ja IT vahenditega toodud nii televaatajatele kui raja ääres vaatajatele võimalikult lähedale ja arusaadavaks. Võistlused on ajaliselt piisavalt kompaktsed ja mis peamine -- võistluse olemus võimaldab hoida põnevuse ülal kuni viimase tiiru viimase padrunini, ainult suusakiirus tulemust ei määra.
Turunduspoliitikas rõhub IBU laiale vaatajaskonnale -- nii TV publikule kui raja ääres olijatele. Osalejate kandepind on eriti võrreldes murdmaasuusatamisega lai -- kahes peaises võsitlussarjas (MK ja IBU cup) on eraldistardi aladel nii naisi kui mehi stardis 100 või enam (jälitussõidus ja ühisstardis piirab osalejate arvu eelkõige laskeradade arv), teatevõistkondi paarkümmend väga erinevatest riikidest. Kuna kandepind on lai ja selliseid järelelohisevaid raha nõudvaid "ripatseid" ei ole, siis IBU-l ei ole sponsorite (peasponsor BMW) ja rahaga probleeme, teleõigustest ei pea viimast välja pigistama, pigem võib neid jagada võrreldes teistega suht odavalt -- pea-asi, et näidataks. Sportlasi (vähemalt MK tasemel) ja võistluste korraldajaid toetatakse minuteada päris tugevalt. IBU üks vaieldamatu tugevus on see, et MK etappide korraldada soovijaid, kes peale korraldamise suudavad ka täismaja kohale tuua, on rohkem kui kalendris võistluseid -- seega korraldada soovijatest on järjekord ja kuna kandepinda on, siis ei ole erilist vajadust minna võistlustega kuhugi sinna, kus tribüünidel vaid hooldemehed ja juhuslikud möödujad. Tõsi, 2024 hooaja viimased etapid USA-s ja Kanadas võivad selles osas olla veidi teistsugused kui Anterselvas või Obersdorfis kuid ilmselt ka seal ei jää tribüünid tühjaks.

Tagasi Eesti juurde -- 2027.a. laskesuusatamise MM on suurim ja olulisim rahvusvaheline suurvõistlus, mida Eestis on võimalik üldse korraldada. Suvealadest oleks samaväärne kergejõustiku MM (või EM, mis iseenesest on ära lörtsitud).
2 järjestikust nädalat väga märkimisväärse telepubliku tähelepanu keskpunktis + tuhanded raja ääres. Mitte ainult kohalikud vaid eeldatavalt ka väga-väga palju Skandinaavia ning Saksa, Prantsuse, Itaalia jms. huvilisi. Väga-väga suur võimalus kõikidele Lõuna-Eesti ja ka Tartu majutusasutustele, toitlustajatele jne. Seega on täiesti arusaamatu, miks sellel teemal peab hr. Pullerits pidevalt miskit mõttetut virinat ja intriigi üles keerutama...

Suurvõistluste Eestisse tuleku üle võiks uhke olla, mitte neile kaikaid kodaratesse loopida miskite arusaamatute oma ego upitamistega.
Laskesuusatamine on vaieldamatult TV sport, seega on ERR kaasamine MM korraldamisse ainuvõimalik.
Kui selle üle pidevalt kurta, siis tekib tahes tahtmatult ksimus, miks seda teha, millest see kurtja elus ise on ilma jäänud...

 
At 00:12, Anonymous Anonüümne said...

Prit...vaata mis toimub noorte olümpial ja sa taaskord ei usu oma silmi. Jaj...noored lumelaudurid ja freestyle suusatajad teevad tegusi!

 
At 00:22, Anonymous Anonüümne said...

Väga tummine sissekanne 00:02-00:07! Kogukond tänab. Loodetavalt ka blogi peremees.

 
At 00:27, Anonymous Anonüümne said...

Veel -- murdmaasuusatamise MM Eestisse ei tule. Esimene ja peamine põhjus on see, et seda ei ole kusagil korraldada. Otepääl on olemas vaid K90 mägi kuid MM jaoks on vaja ka K120 mäge. Seda pole kuhugi ehitada, pole nii kõrget looduslikku mäge.
Teine põhjus on see, et ka olemasolev hüppemägi on kuskil "võsa vahel", pealtvaatajatele seal miskit infrat ei ole. Selle ka ajutiseks ehitamiseks pole Tehvandil lihtsalt ruumi. Ja olemasoleva mäe tuulerisk on päris suur -- TV ülekande jaoks on oluline, et võistluse hilinemise või ärajäämise risk peab olema võimalikult nullilähedane.
Kolmas põhjus on see, et paraku Eestil läheb FIS-s oma maine puhastamiseks veel omajagu aega. Ka murmaasuusatamise MK etapi Otepääle toomine on jätkuvalt FIS-le valus teema. Möödunudkevadine sprindi õhtupoolik Tallinna Lauluväljakul oli maksimum, mida Eestile praegu antakse. Kahevõistluse MK etappe võime ka korraldada, nagu enne öeldud, seal on FIS õnnelik, kui keegi neid üldse korraldada võtab.

 
At 00:55, Anonymous Anonüümne said...

Mäesuusk on valgetest valgetema sport, seal tuleb etapi võitja kaukasse ca 50 000.- olenevalt etapist, arvestus käib Šveitsi frankides.
Laskesuusk paneb etapivõitjale 15 000.- eurot välja.
Shiffrin ja Odermatt panevad hooajal ca milku kotti.

PP küssa kõrvalt vaates võib olla, miks taolisi hea finantstaustaga ja populaarsusega alasid ERRis näidata, kui see võiks olla mujal?
Mul mingit süümekat ei teki, et laskesuuska näidatakse (aga nt mäge mitte), pigem on hea meel, et ERR on laskesuusanäitamise õigustega diili saanud.

 
At 06:25, Anonymous Anonüümne said...

Kes vähegi usas telekat on vaadanud, teab, et seal tuleb valdavas osas golf, ameerika jalgpall ja pesapall.

 
At 08:20, Blogger Priit Pullerits said...

Jaaa, 00:12, seal sai Eesti neiu rennis kuue tüdruku konkurentsis 5. koha, kusjuures pronksiomanik edestas 4. koha omanikku 20 punktiga. Võimas!

 
At 08:58, Blogger Priit Pullerits said...

Tühja sellest laskesuusatamisest. Tähtis on see, sellest sõltub meie riigi ja rahva püsimine, aga näe, mõni minister (Kr Kallas) töötab sellele vastu - see on ajakirjanduse ülesanne välja tuua, mitte laskesuusa promomisega tegelda:

https://www.postimees.ee/7950668/haridusminister-kallas-karbib-eestluse-kantsi-ida-virumaal

 
At 10:06, Anonymous Anonüümne said...

Viidatud artiklile ootaks küll kõva spordimehe ja professori hr Piirimäe selgitust.
Kui võimalik, siis ka viimaste teemade kokkuvõtvat kommentaari.

 
At 10:10, Anonymous Anonüümne said...

Vallavanem kuritarvitab vallavaest ja jälle on Kaja Kallas süüdi. Linnamäe meedia loogika.

 
At 10:12, Anonymous Anonüümne said...

Jaa, uus päev, uued tuuled...
Alles eile õhtul oli laskesuusatamine ja kodustel maratonidel fluori sisaldavate määrete kasutamine üks olulisemaid teemasid, mille kallal lõpmatult jaurata ja "litakaid" jagada. Aga kuna need teemad ikka eriti ei lennanud ja Priidu võhiklikkus juba väga välja paistma hakkas, tuli uus teema valida. Kuigi ega sellest uuest teemast Priit just palju rohkem ei jaga --viidatud artikkel on täis suht nähtavaid vasturääkivusi...

 
At 10:21, Anonymous Anonüümne said...

Ärge erutuge- Tiislerite koondamisega rahvusringhäälingust läheb kogukond lõpuni.

 
At 10:48, Blogger Priit Pullerits said...

Ükski teema ei jää siia sitsima aegade lõpuni, 10:12. Loomulikult tuleb uus lugu peale anda, kui on näha, et kommentaatoritel-lõdvikutel ei ole enam midagi asjalikku lisada - see on alati esimene märk, mille järgi otsustan, kas uue teemaga välja tulla.

Postimehe loos ei ole ühtegi vasturääkivust. Küll aga sai paljastatud vasturääkivus, mis puudutab uhkelt esitatud väidet Jõhvi riigigümnaasiumi kohta:

on küsitav, kuivõrd on Jõhvi riigigümnaasium üldse eestikeelne kool: Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel on seal 81 protsenti õpilaste emakeel eesti keel, kuid eksamite infosüsteemi (EIS) andmetel sooritas 72 protsenti sealsetest õpilastest eesti keele eksami teise keelena.

Sellele vasturääkivusele juhtisid Toila lapsevanemad minister Kr Kallase tähelepanu juba sügisel, misjärel minister oli nende sõnul lubanud arve vaadata, kuid siiamaani ei ole kippu ega kõppu. Ju siis arvud klappisid, st levitatud väide Jõhvi riigigümnaasiumi kohta osutus õõnsaks.

 
At 11:09, Anonymous Anonüümne said...

Olgu kõigevägevam tänatud, vutt sai kuhugi go3-e ära müüdud. ERR-il jääb potentsiaalselt palju asjatuid kulusid maksumaksja raha eest tegemata. Mis uusi võimalusi see võib anda?

https://sport.delfi.ee/artikkel/120266750/suur-tehing-viaplay-spordiulekandeid-naeb-eestis-edaspidi-go3-kaudu

 
At 11:13, Anonymous Anonüümne said...

Tore, siia jätkuks ka üks küsimus: Priit millal sa plaanid TÜ väljalastavat iga aastast "ajakirjanike" hulka poole võrra kärpida? Nagu näeme, ka sinu kriitika on sama, siis kvantiteet ületab kvaliteeti liiga palju!

 
At 11:18, Anonymous Anonüümne said...

Selle Toila artikli kohta on paar küsimust -- Postimehe artiklist ei saa ma küll selgust, kust see probleem tekkinud on.

Seal on kirjas:


* jaanuari keskel läkitas minister Kallas Toila vallavanemale kirja, kus andis teada, et kolmest variandist, mille valla juhtkond oli pakkunud välja Ida-Virumaa ainsa läbinisti eesti keelekeskkonnaga kooli tuleviku kohta, soovib ta edasi minna just sellega, mis lõpetab gümnaasiumihariduse andmise Toila alevikus. Vastutasuks lubas Kallas, et ministeerium toetab Euroopa Liidu rahaga senise, poole sajandi vanuse koolihoone asemele uue põhikooli rajamist

* Toila vallal on küll õigus pidada edasi munitsipaalgümnaasiumi, kuid sel juhul ei ole võimalik põhikooli ehitamiseks euroliidu raha saada.


Esimene Küsimus, mis vastuseta jääb, on see, et millised need kolm valla pakutud varianti olid.
Teine küsimus, mis õhku jääb, on see, et miks on jutuks tulnud uue põhikooli rajamine. Miks olemasolev koolihoone (üks vingeima asukohaga koole Eestis) enam ei sobi?

Meil just lõppes õpetajate streik, mille üks tagajärg on välja tulnud tõdemus, et mitte keegi ei tea, kuhu hariduse raha kulub. Ja puudub kokkulepe, kes mille eest vastutab ja kuidas seda raha, mida protsentuaalselt SKT-st polegi nii vähe, jaotama peaks.

Stregi lõppemise üks tingimusi oli kokkulepe, et alustatakse terve haridussüsteemi reformimist ja tehakse ka miski pikem plaan ning räägitakse lahti eri osapoolte, s.h. omavalitsuste osa haridusüsteemis.
Ning hoolimata sellest jõutakse olukorda, kus omavalitsus peab ilma mingi analüüsita ja selgituseta langetama otsuse juba kahe kuu jooksul? Ütleks kõrvalseisjana ja vaid Priidu artiklile tuginedes, et ilmselgelt on ilmselt käesolevast libedusest (nii klimaatilisest kui poliitilisest) tingituna nii mõnedki haridusametnikud ja ka vallaametnikud kõvasti peaga vastu maad kukkunud... Et tühja sellest õpetajate ja ministrite ibast miski pika plaani ja süsteemi reformimise kohta, meie ajame ikka endiselt divide et impera meetodil asju edasi.

Kehv reporetritöö, Priit!! Kust see otsuse langetamise vajadus ja miks just kahe kuu jooksul ja miks just nüüd ja praegu??? Millised on alternatiivid???

Kas siin taga pole pigem see, et 2025 toimuvad kohalikud valimised ja pole Eestis omavalitsust, kes ütleks riigi poolt pakutud lisarahast ära -- olgu selle saamise tingimused siis millised iganes ja tehtagu selle raha eest mida iganes, pea-asi, et see nähtav oleks.
Siis saab vallavalitsus enne valimisi pidulikult särada ja avada mõnda kergliiklusteed (mis ei alga kusagilt ja ei vii kuhugi ja mille hooldamiseks tegelikult raha ei ole), mõnda külaplatsi (mis on küll tore aga mille ainus kasutegur on see, et mõned inimesed saavad jaanipäeval lõket teha), spordihoonet või -rajatist (mille hilisem ülalpidamine on läbi mõtlemata), koolimaja (millesse ei pruugi jätkuda ei õpilasi ega õpetajaid) jne jne jne.
Ehk kõik läheb vanaviisi edasi...

 
At 11:30, Blogger Priit Pullerits said...

11:13: "Priit millal sa plaanid TÜ väljalastavat iga aastast "ajakirjanike" hulka poole võrra kärpida?"

Võiks ikka enne selgeks teha, kellelt mida küsida. Mina ei tegele TÜs õppekohtade arvu määramise ega muutmisega ega osale üldse mingit moodi administratiivses tööd ega ole kunagi osalenud. Annan seal lepingu alusel mõned loengud ja seminarid, mida instituut mult tellib. Minu määrata ei ole isegi see, kui palju tudengeid mu kursusele registreerib.

Nii et tehke endale esmalt ikka selgeks, kes mille eest vastutab, selle kohta on teave avalik, mitte ärge karake siin oma "originaalsusega" mulle ja teistele naerualuseks ja mu väärtuslikku aega raiskama.

 
At 12:15, Anonymous Anonüümne said...

Ma ei ole miski eriline Kristina Kallase ega E200 fänn aga Postimehe artikli pealkiri on ilmselgelt kallutatud ja tendentslik -- Haridusminister Kallas kärbib eestluse kantsi Ida-Virumaal.
Artiklist enesest selgub, et minister valis ühe Toila valla juhtkonna poolt esitatud variandi. Ehk siis valla juhtkond ise tegi tegelikult ettepaneku, et gümnaasiumi võiks kinni panna. On natuke vale nüüd tagajärgede osas vaid ministrile osutada ja vallavanemat ja -valitsust pigem süütu kannatajana näidata. Siit paistavad pigem miskid kohalikud poliitilised liivakastimängud, millesse paraku artiklis ei süveneta, selle asemel on tehtud melodramaatiline pisarakiskujast klikimagnet hoolimatust ja kaugest ministrist ja kannatavast kohalikust elanikkonnast...

 
At 12:27, Blogger Priit Pullerits said...

Ei ole kallutatud ega tendentslik.

Vald pidi esitama kolm ettepanekut. Vald ei öelnud ministrile, et valigu kolmas. Just kolmas, viimane oli ettepanek gümnssiumiosa sulgeda. Minister valis edasiminekuks just selle kolmanda variandi, mitte esimest ega teist varianti. Mul on selle kohta dokument, ministri allkirjastatus kiri.

 
At 12:39, Anonymous Anonüümne said...

Sotsiaalpornost kirjutamist tasuks edaspidi vältida. Las sellised asjad jäävad Võsapetsile või London Lustile.

 
At 13:04, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits kirjutab väga õigetest asjadest eestlus, võim ja au.

 
At 13:05, Anonymous Anonüümne said...

Kui ma ei eksi, siis too instituut, kus PP uusi žurnaliste treib nagu Savisaar boroditše, asub samas hoones instituudiga, kus Morozov õpetas, tegi teadust ja värbas. Ettevaatust!

 
At 13:10, Anonymous Anonüümne said...

Priit -- aga kui vald tõesti hoolib oma kodanikest ja ei soovi gümnaasiumi sulgeda, siis miks tehti valla poolt selline ettepanek, olgu või üks kolmest variandist?
Jah, minister valis etteantud variantide seast kuid see ei vähenda valla vastutust -- miks anti valimiseks variant, mis nüüd probleemseks on osutunud ja mis sunnib valimisliidu Ühtne vald nimekirjas volikokku pääsenud tänast vallavanemat Etti Kagarovit tegema sellist rasket otsust?
Toila gümnaasiumi saatuse üle otsustamine on raskemaid ülesandeid, millega tal [vallavanemal] on tulnud silmitsi seista. Inimesena, lisab East, saab ta aru neist, kes tahavad gümnaasiumiosa alles hoida, ent vallal selleks raha pole

See lause näitab ilmselgelt, et tegelikult tahab gümnaasiumi kinni panna vald, kes nüüd osavalt avalikkuse ees otsest vastutust teistele veeretab, kuna otsus kooli sulgemisest ei ole kahtlemata see, mida 2025. aasta valimistel saaks oma loosungisse kirjutada. Ehk siis nagu enne öeldud -- kohalikud poliitilised liivakastimängud, kuhu Postimehe ajakirjanik n.ö. mainepesijaks kaasa on tõmmatud...

Haridusministeeriumi nõrkus ja lollus on see, et nõuab otsustamist praegu kohe ja pakub seejuures täiesti avalikult ja legaalselt vallale n.ö. altkäemaksu betooni näol. Seda on lihtne pakkuda, betooni raha annab müstiline EU, see ei ole HM eelarve raha. Ja põhikool on HM ametniku poolt vaadatuna lollikindel valik, selle edasise ülalpidamise ja õpetajate palkamisega ei pea tema (HM) tegelema.
Aga seda, kas üldse on vaja Toilas betooni raha panna (ka EU raha), ei aruta keegi. Seda, kuidas Ida-Virumaa koolivõrk välja hakkab nägema, ei taha ka keegi arutada. Sealhulgas seda, kuidas Jõhvi gümnaasiumi taset tõsta, st. teha äkki üks suurem (riigi)gümnaasium, kus on tasemel õpetajad ja õppurid ja tingimused jne. See on oluliselt keerulisem küsimus nii HM ametnike kui omavalitsuste jaoks kui miski mõne miljoni EU raha andmine betooni jaoks.
Kohtla Järvel saadi riigigümnaasiumi loomisel heal tasemel kooli loomisega hakkama, miks siis Jõhvis ei peaks saama kui osapooltel oleks piisavalt tahet ja ka julgust ma seisukohad välja öelda, mitte vastutust teistele salaja edasi veeretada.
Toilast 15 km Jõhvi pole vahemaa, mida gümnaasiumiõppur iseseisvalt läbida ei suudaks. Jõhvi on samavõrra Ida-Virumaa kui Toila. Ühistranspordi korraldamine pea-aegu täiskasvanud gümnaasiumiõpilaste tarbeks on oluliselt lihtsam ja odavam kui kooli ülalpidamine.


Seega kurb küll, aga tundub, et äsja lõppenud õpetajate streigi põhiküsimus ei jõudnud ei HM ega vähemalt Toila valla jaoks kuidagi kohale. Ja kahjuks ilmselt mitte ka Postimehe ajakirjaniku jaoks, kes selgel ühepoolse loo avaldas...

 
At 13:11, Anonymous Anonüümne said...

13;45 00;02 Vaga asjalikult kirjutatud. Ise loen sagetasti Hr. Pullrritsu blogi jaon vaga huvitavaid teema pustitusi,kuid laskesuusa kallal virisemine on kull asjata. Ala on huvitav ja kuigi meie sportlased veel korgetele kohtatele ei kanditeeri, siis vorreldes suusatamise voi suusaorjeteerumisega on ala huvitav. Edu ERR jargnevateks ulekanneteks.

 
At 13:14, Anonymous Anonüümne said...

Postimehes hommikul lugesin seda lugu. See on ettenägelik lugu ja alles algus kogu selle eesti keelse ülemineku kammajaale meie koolides. Praeguste plaanide kohaselt on 2030. a kõik meie koolid eesti õppekeelega, mis tähendab seda, et omavalitsused määravad siis lapsed kooli sõltumata nende kodusest emakeelest. Kas ikka eestlased on endale aru andnud, et lähiaastatel võidakse määrata paljud eesti rahvusest lapsed koolidesse, kus valdavalt õpivad venelased (praegused vene koolid). Määratakse ju kodule lähimasse kooli.

 
At 13:20, Anonymous Anonüümne said...

Tahaks hingevaluga kurta meestele kel on suured munad ja isamaaline au südames. ERR ja ETV muidugi rahva nülgijad, aga erameedia? Postimees sport on soome rallimeeste häälekandja või kes? Uudiseid tuleb mingist Brasiilia ja Portugaalia vutimeestest keda keegi ei tea ja Aafrika. Kuradi kerge töö kopeeri mõnest väljamaa surnaalist uudis üle ja töö valmis.

Aga tänasest muutub - jalad selga ja marss vaatama kuidas elavad ilma rahata ja treenivad noored tundmatud Eesti sportlased. Mis on nende mured ja halad? Ei mingeid liverpuuli neegreid enam pilti. Või muidu! See oli tormi hoiatus Pullerits nüüd lähed ja taod pesapalli kurikaga süüdlastele pähe kuni paiste läheb.

 
At 14:10, Blogger Priit Pullerits said...

See on hea, et Toila gümnaasiumi lugu siin kaasarääkimist tekitab. See on oluline teema, tõesti, mitte laskesuusaülekanded ETVs ega fluorimäärde mõõtmine, millest ei sõltu kokkuvõttes peaaegu mitte midagi. Minu pärast pange fluoriga või ilma, vahtige või hommikust õhtuni laskesuuska, aga ärge keerake Eesti haridust pekki ja ärge nõrgestage Eestile geopoliitiliselt määrava tähtsusega piirkondi.

 
At 16:29, Anonymous Anonüümne said...

Aga mida on oodata kesikust vallavanemalt või tervikuna omas mahlas marineerivast nn ida-viru eliidist.
Ise küsin, ise vastan. Oodata ei ole midagi peale oma naba imetlemise.

 
At 16:30, Anonymous Anonüümne said...

Minu meelest on igati õige ja ka vajalik, et ERR näitab laskesuusatamist. 1. See ala on huvitav ja kaasakiskuv 2. See on oluline ka praeguse julgeolekuolukorra suhtes, kus veel noored mehed ja ka naised õpiksid sellisel tasemel relva käsitsema, et tabada märki ka kõrgelt pulsilt väsimuse seisukorras. 3. Mida siis peaks ERR näitama, vehklemist? Pole enam XIX sajand, kus see oskus oli riigikaitses oluline.

 
At 16:30, Anonymous Anonüümne said...

Kui naba on ilus siis miks mitte?

 
At 16:39, Anonymous Anonüümne said...

Sirvisin Wiru maratoni protokolli. N17, M17, N20 ja M20 vanuseklassides startis kokku kümmekond noort. Mis tähendab et mõtetut suuskadega nühkimist ei tea mille nimel on hakatud vältima. Ja huvitav mitmes linnakoolis veel suusatunnid toimuvad? Maal ehk veel kuidagi.

 
At 16:44, Anonymous Anonüümne said...

Miks just maakoolides suusatama peab aga mitte linnas? Ega need maakoolid ju keset metsa ei ole, ikka asula südames harilikult. Palju aga näiteks sõjaväes tänapäeval suuska tehakse?

 
At 16:59, Anonymous Anonüümne said...

Priit, see Toila teema läheb siin mõttetuks jahumiseks ja ärapanemiseks kätte ära.

Jah, haridus on oluline ja Ida-Virumaa geopoliitiliselt oluline piirkond kuid vaatame fakte nagu Sa ise mainid:
1) hariduse korraldamine on Eestis omavalitsuse kohustus. Viimasel ajal riik on sekkunud gümnaasiumiharidusse tagamaks gümnaasiumite võimalikult ühtlase taseme üle Eesti aga põhikool on omavalitsuse teema
2) Rahvastik pigem väheneb ja koondub linnadesse, seega tihti kõikides koolides ei jätku õpilasi.
3) Riik rahastab haridust läbi investeeringutoetuste (koolimajad jms) ning õpetajate palgatoetuste. Viimast makstakse õpilaste arvu järgi.
4) Õpetajatel on n.ö. normkoormus, st millise tundide arvu pealt nad saavad täispalga. Normkoormus ei tule õpilaste arvust vaid õpetatavate klasside arvust -- loetakse klassi ees antud tunde.
5) Põhikooli lõpus (7., 8., ja 9. klass) ning gümnaasiumis on vaja aineõpetajaid, üks klassiõpetaja ei saa anda kõiki aineid kehalisest kasvatusest keemiani, kunstiõpetus seal vahepela. Kui õpilasi on vähe, siis on klasse vähe ja kõik õpetajad ei saa oma normkoormust kätte, st. nad ei saa täispalka vaid töötavad miski 0.x kohaga ja saavad vastavalt ka palka.
6) Omavaltsus (Toila vald) ei jõua gümnaasiumit ülal pidada - raha ei jätku. Õpilasi on vähe, suurenemist pole ette näha (ka gümnaasiumiõpilaste arvu kasv 50-lt 70-le pole rahaliselt eriti suur võit) seega palgatoetust on vähe ja seetõttu ilmselt ka õpetajaid raske leida. Lisaks on vaja koolimaja ülal pidada (kütta, koristada, remontida), õppevahendeid muretseda jne.
7) Toila vald pöördus ilmselt HM poole, HM palus vallal kui koolipidajal ja kohalike olude parimal tundjal koostada võimalikud tegevuskavad ja variandid, et otsustada, kuidas edasi minna.
8) Toila vald (mitte ministeerium) koostas kolm tegevuskava varianti ja minister (ministeerium, vahet pole) valis variandi nr 3 -- gümnaasium pannakse kinni, jääb vaid põhikool.
9) Sellest tekkis nutt ja hala -- on lapsevanemaid, kes ei ole rahul, on kõhklejaid jne.
10) teema jõudis Priit Pulleritsu klaviatuuri läbi Postimehe paberlehte ja ka siia blogisse.

Väga valjuhäälselt mõistetakse hukka otsuse tegijat, st. haridusministrit, kuna ta valis väidetavalt kahjuliku variandi.

Mis on pildil valesti? Faktid on ju õiged. Aga -- selleks, et otsustada, kas number 3 variant oli hea või halb (mis iseenesest on subjektiivne), kasulik või kahjulik on meil vaja teada, millised olid variandid 1 ja 2!!! Ilma selleta ei saa otsustada, et 3. oli halb.

Mõttemäng -- kui valla esimene variant oli kool üldse kinni panna, teine variant oli põhikool ja gümnaasium kinni panna (jätta vaid algkool) ja kolmas variant (mis valiti) oli ainult gümnaasium kinni panna ja uuendada põhikooli, siis oli tegemist väga mõistliku valikuga. Aga me ei tea seda, seega ei saa ka sisuliselt hinnata varianti 3 ja selle üle arutada.

Nagu kuskil eespool öeldud -- omavalitsused on väga visad keskvalitsuselt igasuguseid toetusi välja nuruma ja väga osavad tõestama, miks nad millegi seaduses nõutuga hakkama ei saa kui keskvalitsus neile lisaraha ei leia.
Samal ajal on omavalitsused väga tõrksad omavahel kokkuleppeid sõlmima, see on selline eestlaslik joon -- tahaks ikka enda oma. Ka Pearul ja Andresel ei tulnud see ühise kraavi kaevamine kuidagi välja või täpsemalt -- kraav sai küll kaevatud kuid seejärel hakkas kumbki osapool teisele käru keerama ja kraavi esialgne mõte -- heinamaa kuivendamine -- polnud üldse enam oluline. Peaasi, et naabrimees õnnestus jälle kohtukulli ette tirida, olgu see heinamaa vee all või vee peal.
Omavalitsuste ja ka laiemalt riigiasutuste koostööga on umbes sama lugu -- peamine ei ole see, et koos saaks paremini vaid see, et naabril ei läheks paremini ja naaber ei saaks rohkem.

Seega Priit on siin sattunud pigem ärakasutatavaks juhul kui selles loos muid fakte teada pole. Lehelugejatel vähemalt ei ole.

 
At 17:05, Anonymous Anonüümne said...

Nii ei saa öelda, et noored "suuskadega nühkimist" mõttetuks peaksid. Noorte suusasari (nüüd nime all Hawaii Express Noorte Murdmaakarikas) on endiselt elus ja näiteks viimasel etapil 13-14. jaanuaril Alutaguse suusakeskuses on protokollis umbes 370 nime. Neist küll 90-nel on protokollis märge DNS, huvitav on aga see, et punktiarvestusse on läinud kõik, kes on protokollis kirjas, olenemata sellest, kas nad startisid või mitte!!
Muidugi - hiilgeaegadega võrreldes, kui ühel etapil said tulemuse kirja 500-600 noort distantsi lõpetajat, on osalejate arv poole väiksemaks kahanenud.

 
At 17:08, Anonymous Anonüümne said...

Vanasti käis suusatamine maal aga nüüd on vastupidi. Suusatatakse linnades ja suuremates asulates, sinna tehakse suusarajad. Vaene maamees sõidab autoga linna suusatama, kus sellist asja vanasti oli.

 
At 17:13, Anonymous Anonüümne said...

Ärge nüüd laskesuusatamist sõjaks valmistumisega küll siduge. Teise maailma sõja lõpust tänaseni on elu kardinaalselt muutunud.

 
At 17:32, Anonymous Anonüümne said...

16:59
Nii on, nagu Te kirjutate:
... 4) Õpetajatel on n.ö. normkoormus, st millise tundide arvu pealt nad saavad täispalga. Normkoormus ei tule õpilaste arvust vaid õpetatavate klasside arvust -- loetakse klassi ees antud tunde. ...

Aga paraku kumab siit selgelt läbi nn "Exceli tabeli põhine" juhtimine - oluline pole mitte kvaliteet, vaid kvantiteet. Praegu on veel ruumi küll, kuhu samas suunas edasi minna (iroonia). uutesse koolidesse tuleb ehitada suuri saale (vähemalt 200-le õpilasele) klassiruumideks, ja oi kuidas õpetajate "efektiivsus" kasvab - ühe õppetunniga on üks õpetaja koheselt 200-le õpilasele tarkust jaganud, st ta on "10 korda efektiivsem" kui 20-le õpilasele maaakoolis tundi andev õpetaja.
Minu arvates on selline "Exceli tabeli põhine" juhtimine üks põhjustest, mis viis õpetajate streigini.

 
At 18:34, Blogger Priit Pullerits said...

Aga palun, 16:59:

Alternatiiv 1: Toilas gümnaasiumiastme õppe jätkamine ning Haridus- ja Teadusministeerium lisab koolivõrgu korrastamise toetusmeetmesse erandina võimaluse Toila Gümnaasiumi õppehoone rekonstrueerimiseks, s.o. õpikeskkonna kaasajastamiseks.

Alternatiiv 2: Haridus- ja Teadusministeerium finantseerib koolivõrgu korrastamise toetusmeetmest Toilasse uue põhikooli õppehoone rajamist ning võtab gümnaasiumiastme pidamise Toilas riigi kanda.

Kahe esimese alternatiivi aluseks on soov säilitada eestikeelse gümnaasiumihariduse andmist Toilas, sh Ida-Viru keskregioonis.

Alternatiiv 3: Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi esialgsele ettepanekule rajatakse koolivõrgu korrastamise toetusmeetme abil Toilasse uue nüüdisaegset õpikäsitlust toetav põhikool (1.-9. klass) ning lõpetatakse gümnaasiumihariduse andmine Toilas.

 
At 18:41, Blogger Priit Pullerits said...

Jah, õige järeldus, 17:32. Mul on olnud ülikoolis semestreid, kus mul ongi auditooriumis üle saja tudengi. Kuidas neile tagada kvaliteetse hariduse andmine? Lihtne: iga hommik eelmisel korral räägitu ja kodus lugemiseks antu peale kontrolltöö ning eelmisel korral räägitu põhjal iseseisev kodutöö. Aga kui palju võtab aega nende tööde lugemine, parandamine, kommenteerimine, hindamine?! Olen siin kevadeti ikka avaldanud kokkuvõtteid, kui mitukümmend tundi on sellele kõigele kulunud. Mis te arvate, miks ma enam eelmisel kevadel seda massikursust vedada ei võtnud? Sellepärast, et üle viskas ja siiber sai. Lühidalt: ülekoormus! Kaua ma ikka ennast trööbata lasen?! Ühel hetkel ei suuda isegi raha enam motiveerida, kui tunned, et tõesti enam ei taha.

 
At 22:12, Anonymous Anonüümne said...

Haa -- need 18:34 toodud variandid näitavad üheselt, et tegelikult oligi vallal plaanis saada eeskätt raha kooli renoveerimise jaoks ehk siis hariduse kaasajastamise sildi all matta raha betooni. Koolihoone rekonstrueerimise raha on kõikides variantides ühtmoodi kirjas, seal pole midagi valida.

Teises variandis soovib vald, et HM hakkaks edaspidi valla asemel Toila kooli gümnaasiumiosa ülal pidama, st tekiks sisuliselt riigigümnaasium valla kooli sees. Võib päris kanget mürki võtta, et vald teadis kohe seda varianti kirja pannes, et seda ei juhtu kuna koolivõrgu arenduskava gümnaasiumi osas on pigem vastupidine -- koondada väikegümnaasiumid kokku. Ja sedasi valla koolis riigigümnaasiumi pidada ole võimalik.

Esimene variant on vägagi huvitav -- selle alusel võib arvata, et juhul kui riik annab raha kooli remondiks, siis peab vald gümnaasiumi ise edasi. Kui siit nüüd miskit puudu ei ole jäänud, siis on olukord skisofreenilne -- väidetavalt puudub vallal kooli ülalpidamiseks piisav raha... Mille eest siis seda kooli edasi peetakse?

Selliste variantide valguses valiks ka mina haridusministrina variandi 3 -- renoveerimise raha kool saab ja kuna jääb selgusetuks, kuidas vald plaanib gümnaasiumi ülal pidada, siis on parem see kohe kinni panna. Vastasel korral on väga tõenäoline, et hiljemalt paari aasta pärast tullakse selle teema juurde tagasi, sest pole miskit alust arvata, et valla tulubaas suureneb.
Nõrk külg on see, et HM ei ole uurinud ja ka artiklis pole kirjas, miks on vaja koolimaja nüüd äkki rekonstrueerima hakata -- on see nii möödapääsematu? Nagu eelnevalt korduvalt öeldud -- see lõhnab vägagi selle järel, et vallal on vaja: 1) näidata valijatele, kui hästi nad valla rahva eest hoolivad ja kui tublilt ehitavad; 2) saada n.ö. kindlustus võimaliku tuleviku uute gümnaasiumiosa sulgemise plaanide vastu -- kui on selge, et õpilaste arv ei suurene, siis kindlasti tuleb see ühel hetkel jälle jutuks ja siis on hea vastuväitena öelda, et meil ju nii ilus ja uus koolimaja, miks me selle siis ehitasime.

Klassikaline väljapressimine -- küsime alguses ühe ja siis varsti järgmise. Ja selle järgmise vajalikkust põhjendame sellega, et esimene ju anti...

17:32 -- nõus et see on n.ö. exceli põhine effektiivsuse tagaajamine. Tegelikult on ka täna olemas klassi maksimumsuurused, st. maksimaalne õpilaste hulk, mis ühes klassis lubatud.
Põhikoolis peaks olema piirnorm 24 õpilast klassis aga seadus lubab seda kooli pidajal suurendada kui hoolekogu nõus on. Paljudes Tallinna ja Tartu koolides on seetõttu suuremad klassid. Täpselt ei mäleta, aga gümnaasiumis oli see number äkki 32. Seega 200 õpilasega klassi ei saa olla aga 35 ja enama õpilasega klassid on täna reaalsus.
Aga see oli ka üks asi, mis peab edaspidi kollektiivlepingus jms. oluliselt paremini reguleeritud olema kui haridusreformist rääkida.
Sellele suuremal õpilaste arvul klassis on vahest ka üks proosalisem põhjus kui koolipidaja soov kulusid optimeerida -- osades koolides pole probleemi suurema klassiruumi leidmisega, st klassides on piisavalt ruumi, et 24 õpilase asemel seal 30 õpiks. Aga 2 paralleeli (60 õpilast) asemel ei saa ka parima tahtmise juures teha kolme paralleelklassi, kus igaühes oleks 20 õpilast -- sest koolis pole lihtsalt seda ühte vaba lisa klassiruumi kusagilt võtta...

 
At 12:19, Anonymous Anonüümne said...

18:41 - mehe jutt. Õige! Siiski, kui iga aasta teha sama kursust, siis kas tõesti ei saa asendada, seda kontrollimist valikvastustega automaatküsitlustega? korra mõtled küsimused välja, aegajalt täiendad ja kontrollimine käib sisuliselt samal hetkel automaatselt, kui õpilane vastuse esitab. Ehk siis raha lebab maas ja peremees ei kummarda, et see korjata üles, arusaamatu konservatism, pulk perses.

 

Postita kommentaar

<< Esileht