esmaspäev, jaanuar 08, 2024

Pullerits: No ei ole võimalik pakasega normaalselt suusatada. Või on?

Midagi ei jäänud üle – tuli helistada Vahur Teppanile (fotol vasakul). Teppan on omaaegne USA meistrivõistluste pronksmedalivõitja suusasprindis. Mul on kodus tema endised klassikasuusad. Aga ma polnud neid kaua kasutanud. Suveparafiingi oli all. Viimati sõitsin nendega vist Tartu maratonil, kuid millal see oli, seda peast ei mäletagi.

Nüüd oli saabunud Teppani klassika-Fischerite ilm. Nonde peal on kleeps, mis ütleb, et need on külma ilma suusad. Ja külm väljas oli.

Päev varem, laupäeval, olin Tähtvere spordipargis (fotol paremal ja all vasakul) sõitnud oma vanade, kollaste Fischeritega. Ega neilgi viga ole, kui ise oled piisavalt mees. Nendega olen saanud Tartu maratonil kahel korral koha teise saja keskel. Seda annab enamikul järele teha. Ega enamik tegelikult suudagi.

Mu kollaste Fischeritega sõit oli päev varem olnud košmaarne. Neile oli mu kauane määrdemees Jaanus Kunts detsembri algul midagi alla pannud. Aga jaanuari esimesel nädalal, külmalaine harjal, ei libisenud need üldse. Pidasid küll suurepäraselt, paremini kui eales varem sel talvel – kes ütles, et pidamismääre 160 kilomeetriga alt ära kulub? –, aga edasi liikusid hirmus vaevaliselt.

Ega teistel, kes külmaga välja söandasid tulla, samuti libisenud. Kõigil suusad krudisesid ja kriuksusid all. Kiirusi polnud ollagi. Spordipargi servas parkla kõrval oleva hoone seinal teatas elektrooniline tabloo, et külma on 21 kraadi (fotol all paremal).

Hämmastaval kombel ei teinud temperatuur liiga. Eks selle vastu sai ka valmistatud. Jalga tavalised aluspüksid, nende peale tuuletõkkega spordialukad, siis pikad Briko aluspüksid, siis lähikesed spordipüksid, siis pikkade säärtega paksemad spordipüksid ning kõige peale dressipüksid. Veidi pehmet paberit ka kõige alla. Selga kaks pikkade varrukatega spordipesusärki, üks must ja teine valge, nende peale rattasärk, siis õhuke Postimehe logoga fliis ja kõige peale dressipluus. Jalga kaks paari sokke, kätte labakud, pähe Tere! logoga punase suusamütsi alla memmerätt. Algul, 2-3 kilomeetrit oli põskedel veidi külm, aga ju siis läks veri keema ning enam ei külmetanud kuskilt. Kui siirdusin sprindiringile, kus 1,3 kilomeetrile jääb ka kuus lühikest tõusunukki, hakkas koguni pisut soe.

Järgmisel päeval otsustasin, et peab proovima, mida Teppani omaaegsed külmailmasuusad väärt on. Niisiis helistasin talle, et uurida, kas ta Tähtvere laululava alla (fotol vasakul) hooldestaapi ka laekub, et laseks tal oma käega tema enda vanad suusad sõidukorda seada. Pisut küll muretsesin, kas minusugune suudab temasuguse profi suusad tõusul pidama vajutada.

Teppan ütles kohe, et ega sellistes miinusoludes määrimine suurt aita, libisemine jääb kangeks nii või naa. Kuid vaja oli siiski omal jalal järele proovida.

Seni kui Teppan suuski hooldas, sõitsin spordipargis (fotol paremal) oma vanade Fischeritega. Nägin Jarek Mäestut, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhatajat, spordibioloogia osakonna liikumise ja spordibioloogia professorit, keda muidu poleks sissepakituna ja härmasena ära tundnudki, kui varasemast poleks tema suusamüts tuttav ette tulnud. Ta ütles, et libisemine on nagu saepururajal. Ja Mäestu on minust ikka hea mitu kraadi kangem sõidumees.

Poole tunni järel tegin suuskade vahetuse. Veendusin, et kogenud mehi tuleb usaldada. Kui Teppan ikka ütles, et libisemine jääb viletsaks, siis ei maksa selles kahelda. Nii oli. Mingit vahet mu kollaste Fischritega polnud. Mis muidugi tekitab küsimuse, kas määrimine pole üldse üks suur globaalne pettus, sest Kuntsi määritud ja 160 kilomeetrit läbinud kollased Fischerid libisesid sama «hästi». Võib-olla ainult siis, kui panna alla ka fluori, mida nüüd keelata tahetakse, saab mineku paremaks? Peab katsetama. Ja kui vahe ilmneb, siis käigu fluorikeelustajad kukele või puu taha. Ma ei kavatse nende diktaadi järgi oma suusasõidutempot küll kärpima hakata.

Pidamine oli, jah, Teppani endiste suuskadega hellem, mis, nagu Teppan ise pakkus, võis tuleneda ka sellest, et ta pani pidamist oma vanade märkidega tähistatud alale. Ta ei uskunud enda sõnul, et ma ei suuda füüsise poolest tema ekssuuski pidama vajutada.

Ühe õppetunni sain Tähtveres (fotol paremal) veel. Nimelt tuli lisaks suuskadele vahetada ka saapad, sest sidemed on kahel paaril erinevad. Kuid pruunid Fischeri saapad tekitasid vasaku jala keskmiste pöialuude ümber vahelduvtõukelist sõiduviisi kasutades pingeid, justkui tahaks krampi kiskuda. Aitas see, kui varbaid saapas krõnksu pingutada. Kuid see tekitab omakorda lisapingeid. Mis tähendab, et tuleb ilmselt paelu lõdvemalt siduda või uurida, mis moodi saapale pehmust juurde saada. Hea, kui sellised probleemid selguvad kodulähedasel rajal, kust võib iga hetk ära tulla, mitte kuskil kaugel metsas, kus peab pikalt kannatama.

Kui pühapäevase sõidu kella kolme paiku lõpetasin, näitas tabloo väljas taas 21 miinuskraadi. Aga «Aktuaalse kaamera» ilmateade oli nädala keskel lubanud, et pühapäeval tuleb -5. Keda sa siin enam uskuda saad?

Vist ainult Vahur Teppanit.

Foto 1: Vahur Teppan mullu novembris Tartu Lõunakeskuses suusalaadal. Foto autor: Sille Annuk, Tartu Postimees / Scanpix
Fotod 2 ja 6: Tähtvere spordipark. Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 3: Kohviautomaat Tähtvere spordipargis, taamal endine suusahooldemaja. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Nii laupäeval kui pühapäeval oli Tähtvere spordipargis külma 21 kraadi. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Ajakiri Liikumine ja Sport, kaanel Eneli Jefimova, Tartu laululava ukse vahel, et see ei lukustuks. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 7: Lumine külatee üle põllu Põlvamaal Rasina lähedal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 8: Kasesalu Tartu laululava taga. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 9: Kellakuuehommikune Tartu esmaspäeval Vaksali ja Hiie tänava ristmikul. Foto autor: Priit Pullerits

50 Kommentaarid:

At 16:27, Anonymous Anonüümne said...

Ka peremees saab Lavazzalt vähemalt tasuta kohvi? Juba teine postitus, kus nende putka on fotole "sattunud".

 
At 17:49, Anonymous Anonüümne said...

Jõle hellad kellad. 6 kihti pükse! Pole teil midagi nii väärtuslikku seal. Kas midagi hauduma ei lähe või tuvikeseks ei muutu?
Ja ajaleht ei panda kunagi alla, nii võid keradele saada vanasti Brežnevi pildi, tänapäev vast Ansipi oma. Noored suusamehed, ärge nii tehke nagu Pullerits. Ma panen Postimehe viimase kihi vahele, ja üle 3 püksi ei ole mõtet jalga panna.

 
At 18:58, Anonymous Anonüümne said...

To 17.49. Asjata alahindate asjade väärtusi. Pulleritsu munad on sama palju väärt kui inglise kuningakoja kroonijuveelid

 
At 19:20, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Kas tõesti on see lumehelbekese tõbi nii sügavale rahva sisse juurdunud, et isegi Pullerits nõukogude raketivägede vanemseersant, tulest ja vees läbi käinud mees hakkab mõne külma pügala pärast hädaldama. See ei ole reegel, et külma ilmaga tingimata kehva lipe on. Rohkem loeb ikka lumestruktuur. Kui on vana suure teraline lumi siis libiseb vahel üsna hästi. Minule tundus täna -4 ga hoopis nigelam lipe,(sest sadas peenikest tuhklund) kui paar päeva tagasi -17 ga. Õnneks annab libisemist tõuke tugevusega reguleerida, nii et ei hullu. Keskmine kiirus tuli seega mootori pöörete arvelt täna 15.6 pulss 162 distants 22. Üle 3 kihi riideid pole tõesti mõtet panna (see ei anna mingit efekti) ja loomulikult käib "Postimees" pealmise pesu ja suusakombe vahele, mitte vahetult vastu mune. Tegelikult -20 võiks veel üldse 1 paari pesuga hakkama saada, aga eks see ole individuaalne. Rõõmustagem lume rohkuse ja alla nulli ilmade üle!

 
At 19:44, Anonymous Anonüümne said...

Ka transpordiamet on seisukohal, et mida madalam temperatuur, seda parem libisemine: https://www.delfi.ee/artikkel/120260743/transpordiamet-libedustorjevahendid-ei-toimi-liiga-madalatel-temperatuuridel

 
At 20:33, Blogger Priit Pullerits said...

Ei saa tasuta kohvi, 16:27. Ei võta ka tasulist kohvi, sest esiteks on kohv ülehinnatud ja teiseks, kui tahan, on kodune kohv kilomeetri kaugusel. Kuid vaadates, millised mustad rõngad jätab kohv tassile, peaks olema ogar, kes kohvi sisse joob - kas te arvate, et osa sellest teie siseorganeisse ei ladestu?

Ma ei pane püksi ajalehte. Olen pannud pehmet kempsupaberit, mis on isegi beebidele hell ja hea (nagu reklaamid kinnitavad). Ja pole ime, kui kombe ja pesu vahele pandud paberist teil kasu pole - see ei püsi ju seal, vajub ära. Aga panete väikeste pükste alla, nagu mina, ja võite olla kindel, et ka pärast pikka sõitu on kaitsev kiht omal kohal. Vanasse olete kinni jäänud!

19:20, Tartus olid kõik laupäeval ja pühapäeval -21-ga hädas libisemisega, seda oli rajal ilusti näha. Oli värskemat tuhklund peale tulnud, küllap osalt seepärast.

Ei ole reeglit, kui palju peab panema pükse ümber ja et kolm on ülempiir. Kus see tõestatud on?! See sõltub ka näiteks tuulest. Iga kiht kaitseb. Ja targem on panna üle, kui riskida sellega, et kaotada kraani võimekus. Ja üleüldse, ärge tulge mulle külmast rääkima. Ma olin raketivägedes kaks talve teisel pool polaarjoonet. Ükskord arvasin ka, et ehh, pole midagi ja läksin -28ga kella kuue ajal hommikujooksu tegema, ei lasknud mütsil kõrvu alla. Kui 3 km hiljem tagasi tulin kasarmusse, olid kõrvad nagu metalllehed. Mõtlesin et nüüd on läinud. Istusin vedruvoodi servale ja võtsin kõrvad pihku. Üles soojenesid. Aga edaspidi olid väga hellad, väiksemgi külm tegi valu. Muidugi koordus nahk maha. Nii et külmaga ei maksa mängida ja kõvatada. Nägin ise, kuidas mõnel mehel läksid põsesarnad käigu pealt valgeks ja paistetasid üles. Pidevalt oli ju -41 kuni -42 kraadi. Need olid ohtlikud olukorrad. Külmakahjustused ei ole nali. Ja neid, olenevalt kellegi organismist, võib saada ka vähema kui miinus 40ga. Olete hoiatatud!

 
At 21:05, Anonymous Anonüümne said...

Eks ta sõltu vist munade suurusest, aga minul püsib ajaleht ideaalselt kombe all paigal

 
At 21:44, Anonymous Anonüümne said...

Nii, teeme nüüd selgeks, miks ajalehte püksi panna krõbeda pakasega. 1. tuuletõke ja alles siis 2. soojus. Soojuse juhtimine käib pesuga. Muidugi kui on Marat või tont teab mis vuplid, siis võid peldikupaberit või naiste staffi ka püksi panna, ikka ei päästa, hoopis häbi peaks olema!
Üks ilusamaid Tartu maratone oligi -20 kraadiga stardist. Need, kes üle pakkisid, higistasid end alguses märjaks ja kohe hiljem külmaks. Väldi higistamist pakases!
PP on ise teeninud zapoljarjes, kuid kohe on näha, kordusõppustest pole osa võetud ja õpitu on ununenud.

 
At 22:55, Anonymous Anonüümne said...

Need külmad olud kui värsket lundki oli, siiis kindlasti saab suusad ka libisema! Õige suusavalik ja sobiv grafiit parafiin on pool õigest valikust...edasise jätan kodutööks. Miks aga Kunts jt.Teppanid alati kui keerulised lumeolud täiesti eksivad juba aastaid TM hooldusega? Usalda edasi ja siis ongi nagu saepurul kogu aeg. Külma ilmaga muidugi kiitus et treenisite ja see on mõistlik kui targalt teha.

 
At 09:50, Anonymous Anonüümne said...

Vene ajal pandi -35C ja trussikud ja maika oli all, veniv puuvilanne peal ja rekordid tulid. Geeni materjal on teil alla käinud.

 
At 10:00, Anonymous Anonüümne said...

Lavazza on hea kosutus kohe paar minutit pärast kõvemat paugutamist -20C-ga. Võtad topsi, imed sisse ja hetkega on tunne nagu oleksid juba kodus soojas toas. See annab jaksu nendeks minutiteks mis on vaja koju minekuks. Silm läheb särama ja ununeb rajal meeletu pingutamisega tekkinud laktaadi seedimise mälestus. Ei taha reklaamida aga väga lahe kogemus. Eriti kui alternatiiv on luristada kas oma termosest mingit kähkukat või nt kasvõi Suure Mõõduvõtu laudadel olevate soojemate jookidega. Kontrast on mäe kõrgune. Kodus kannukohvi võid alati peale luristada aga see ei ole kindlasti see tunne mis vahetult pärast pingutust mekkimine.

 
At 10:36, Blogger Priit Pullerits said...

22:55, keerulistes oludes on eksimisruum alati suur. Ka teised on puusse pannud. Eriti kui ilm muutub ja on piiripealne, siia-sinna. Ma tean, et Tartu mehed võtavad teinekord riski, ja ega piiripealses olukorras teisiti saagi, sest seal kindla peale mineku varianti lihtsalt pole.

Mina, erinevalt teist, ei süüdista mitte kunagi määrdemehi. Mitte kunagi. Teine variant oleks, et määri ise, aga isegi teil, 22:55, ei ole nii palju kogemust, nagu Tartu meestel kamba peale kokku, rääkimata sellest tohutust määrdevalikust, mida rakendada. Alati tuleb arvestada, et kui on keerulised ja muutuvad olud, siis võib alt minna ka parim määrdemees. Kunts ja Co on harrastajate abistamisel Eesti ühed paremad, see on fakt, sest ega muidu oleks neil maratonide eel nii palju kliente, et käed-jalad tööd täis. Teeks nad halba tööd, oleks suusatajad ammu kellegi teise juurde kolinud.

Ja veel: need, kes ühe juurest teise juurde jooksevad, kaotavad kokkuvõttes kohe kindlasti - sest ka uus määrija läheb nagunii millalgi alt ning mis seejärel, kas jooksed kolmanda juurde, ja sealt edasi neljanda juurde? Kuni tuled saba jalge vahele esimese juurde ikka tagasi...

 
At 10:50, Anonymous Anonüümne said...

No täpselt saba jalge vahel esimese juurde tagasi. Padre teab kuidas eesti suusalohhid käituvad.

 
At 10:54, Anonymous Anonüümne said...

Ei tea need Tartu määrimisässad massisuusataja erisoove, mida kohandada konkreetsele suusailmale vastavaks. Paugutatakse pidamisalale mögin alla, lipe kah ja järgmine...Midagi võivad nad Pulleritsust teada, mida mees oma sõidustiilile ja tugevatele külgedele vajab, aga selleks on tulnud määrimisputkade ümber keerelda ja tagasisidet vahutada, ja muidugi terve varandus aastate jooksul määrimistasude näol sinna viia.
Õige suusamees määrib ikka ise.

 
At 12:05, Anonymous Anonüümne said...

Suurel mõõduvõtul ja kogu Estolopeti sarjal peaks kohustuslik olema võistkonna nime asemel märkida määrdemees. Siis saaks asjad kombe. Näeks ära need vennad, et kes löristavad suvalist joga suusale alla. Suusa mark on ju niikuinii näha, selle võiks kah protokolli kanda.

 
At 12:56, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Siililegi selge, et kui sa ei ole teada tuntud TM esisaja sisse sõitja , siis ei viitsi ka kõige paremad määrdemehed sinu suuskade kallal väga palju vaeva näha. Oluliselt rohkem, kui määre mis all, loeb, et suusal oleks õige paine ja ilmastikuoludele sobivaim põhjamuster. Kui teie nimi, ei ole näiteks Priit Pullerits (kelle suuskadega viitsitakse ehk reklaami eesmärgil pisut rohkem vaeva näha), siis ise määrides olete te oma suuskade ja sõidustiili jaoks kaugelt üle keskmise määrdemees. Parim ,mis te teha saate on aegaajalt kõrvataha panna ja katsetada mõningaid spetsialistide nippe, see tähendab, et ennast pidevalt määrimise ja uute määrete vallas harida.

 
At 13:19, Anonymous Anonüümne said...

Kas määrida või määgida, selles on küsimus.

 
At 13:28, Anonymous Anonüümne said...

See kellel tuleb määgimine paremini välja see saab selle eest ka raha. Teised määrigu ise.

 
At 14:13, Anonymous Anonüümne said...

Määrimine on oskustöö, mis jäägu spetsialistidele. Kui te ikka Holmenkolleni või Beitostöleni kõrgema suusamäärdekooli täiendkursuse lisakursust edasijõudnutele kiitusega lõpetanud pole, siis ärge ise plätserdage. Te ei hakka ju ise ka oma Toyota RAV4-le hooldust tegema, kuigi mõni arvab, et võiks, aga ikka viite masina esindusse, kus sertifitseeritud asjatundjad teevad kõik ära, nagu peab. Maksab küll 282 eurot esimesel korral, aga see-eest saab korralikult tehtud, ei pea ise käsi määrima. Nii ei ole mõtet hakata omast tarkusest ka suuski määrima. Kes määrib, hindab end üle. Ja saab oma vitsad kah. Aga paras siis!

 
At 14:38, Anonymous Anonüümne said...

Ei no tore, suusk nagu auto, mida veel. Ärge oma tuulekaitsega alukaid ka ise peske muidu kaob oskamatu käitluse tõttu tuult pidav toime ära ja till külmub kringliks. Vaevalt, et võimekusele edaspidi kvaliteetpaberil PM-l püksis enam abi selleks on.

 
At 14:42, Anonymous Anonüümne said...

Ärge kuulake selliseid pooltõdede kuulutajaid nagu 14:13. Kui usute, et viies oma Toyota margi esindusse hooldusesse, toimetavad selle kallal parimad spetsialistid, olete petta saanud. Head spetsialistid tahavad palju raha neid on vähe ja nad on reeglina väga hõivatud. Seega on enam kui kindel, et teie auto kallal toimetavad vahetult kutsekoolist tulnud õpipoisid ja praktikandid. Teil veab, kui nad midagi pekki ei keera (sageli inimestel kusjuures ei vea ja need kes korra teeniduses käivad jäävadki käima, sest nende auto hakkab kuidagi väga ruttu lagunema) Suuskade määrimine on loomulikult teadus ja seda peab õppima. Samas suusapaari libisemisomadusi saab määrimisega üldse vaid mingi 10-15 prossa muuta (ülejäänu tehakse suusapõhja materiali, mustriga suusa all, painde ja muude pisidetailidega. Kui teil on ainult üks paar suuski, siis tegelikult sageli polegi midagi väga teha. Seega kui teil on keskpärased määrimisoskused ja teadmised, siis teete ise endale alati parimad suusad, sest nagu autoteeniduses toimetavad määrimisteenindustes teie suguste suuskade kallal tavaliselt alati õpipoisid, kes lisaks on üle koormatud ja alamotiveeritud. Parimad spetsilistid toimetavad vaid ässade suuskadega.

 
At 15:13, Anonymous Anonüümne said...

Mis neist suuskadest üldse määrid - mõnusa koormuse saab kätte ka määrimata suuskadega ja kuhu kiiret?

 
At 15:33, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Tegelikult kasutatakse libisemisala määrimiseks niikuinii standardlahendusi, mida jagavad näiteks erinevad suusahooldusvahendite tootjad ja müüjad oma veebilehtedel. Nendelt lehdedelt saab ka asjatundliku infot kuidas ja millal üht või teist asja kasutada, räägitakse põhilisest määrimisvõtetest ja õpetatakse jälgima lumestruktuuri, mis loeb enam, kui õhu või lume enda temperatuur. Pidamise määrimine on mõnevõrra keerukam, sest selleks, et see hästi õnnestuks, tuleb teada ühe või teise suusataja eelistusi, jälgida tema suusatehnikat ja saada tagasisidet. Kui mina võiks vabalt oma suuskade libisemisala silitamise Kuntsi või kelle iganes hooleks jätta, siis pidamise määrin ma küll alati ise ja viimane kiht läheb peale vahetult enne starti.

 
At 15:44, Anonymous Anonüümne said...

15.13 on õigel teel! Muideks rääkides veel kümakraadidest ja treeningutest, siis näiteks 400 meetri tõkete maailmameister ja maailmarekordi omanik Karsten Warholm teeb -21 kraadises pakases palja ülakehaga trenni. Kõik mis ei tapa teeb tugevaks. Vot nii.
Kägu

 
At 16:16, Anonymous Anonüümne said...

Floori ära keelatakse saab äkki mõned aastad selle pulbriga parafiinis sõita enne kui ära keelatakse.https://lowerfriction.com/dry-solid-lubricant-powders/tungsten-disulfide-ws2-powder/?gclid=EAIaIQobChMI7qT8_LjQgwMVEqeyCh0LnQ7EEAMYASAAEgLVxfD_BwE

 
At 16:16, Anonymous Anonüümne said...

Kägu tabab biiti, pidamisala kellelegi teisele ei usaldaks nagu oma relva või naist, libisemine on huinjaa.

 
At 17:19, Anonymous Anonüümne said...

12.56 ja 15.33 on kogu suusamäärimise tarkuse ilusti lahti rääkinud. Ja nii see tõesti on. Kas arvate, et kui määrija juurde tuuakse 200-300 paari suuski, et ta siis on suuteline kõigi nende paaridega tegelema maksimumi andes?!. See on võimatu. Nii palju ütleks juurde, et keskmise Tartu maratoni läbija jaoks ei pea pead murdma ka põhja mustri üle. Painde õige olemasolu on küll oluline.

 
At 17:22, Anonymous Anonüümne said...

Mis on painde küsimus? Miks ei suuda suuska pidamisalaga maha lüüa? Tehnika.

 
At 17:34, Anonymous Anonüümne said...

Eksid, 14:38, suusk on veel peenem värk kui auto! Suusk on väga individuaalne ja eripärane, autot võid hooldada massitööna, nii et vahet pole, kelle oma ja kes seda teeb. Suusahooldus nõuab ikka eriti peenetundelisi ja vilunud spetsialiste, kui head tulemust tahad.

 
At 17:44, Anonymous Anonüümne said...

"Parimad spetsilistid toimetavad vaid ässade suuskadega."
Nii on. Ässasid on siin vaid üks, Pullerits. Mitte tingimata tulemuste, vaid tuntuse ja mõju poolest. Kõik teised siin on statistid. See seletab ka, miks Pulleritsu lähenemine asjadele erineb sageli teiste omast

 
At 18:55, Anonymous Anonüümne said...

Kuulge peened sellid suusanäppimise alal, kes tunnevad selle hinge autost palju enam. Kas on nii, et kui paned -11 karmimates oludes määrde asemel hoopis suusa ette keemilise kuuma plaastrid, siis lippab suusk nagu kulda kuna suusa alla tekib rohkem libeainelist struktuuri?

 
At 10:19, Anonymous Anonüümne said...

Suur mõõduvõtt on määrdemeeste aasta suurim palgapäev. Tihti võetakse ette niipalju tööd, et enda jõud ei käi enam üle. Siis võetakse appi naabrimees või vaene sugulane, kes suusamäärimisest pole enne midagi kuulnud. Spetsialist ise tegeleb "kuldkliendi suuskadega" (mõni esiotsa mees, või siis muidu kuulsus), abimehele jäävad halli massi lumelauad.

 
At 15:01, Anonymous Anonüümne said...

Väga hea info pakett ja knou hau. Tahaks tänada tuntud ässa hr.Pulleritsu ja teisi ässasid kes osalesid tarkuse jagamises.

 
At 15:05, Blogger Priit Pullerits said...

Vaat see oli küll üks pikk, keeruline ja raske lugu, mida andis teha, et see ajakirjanduse heade kaanonite vaimus tasakaalus püsiks:

https://www.postimees.ee/7934403/kinnisvaraarendaja-on-jaanud-riigi-majaostjate-ja-tootajate-piiramisrongasse

 
At 15:58, Anonymous Anonüümne said...

Mina ka tänan ässasid ja spetsialiste. Ja teisi külma talvespordi entusiaste. Olge terved

 
At 16:16, Anonymous Anonüümne said...

Tiislerite intervjuud on samuti jätkuvalt väga sisutihedad. Ekstraklass.

 
At 17:22, Anonymous Anonüümne said...

Tiisler: Mis juhtus?
Tomingas: Midagi ei juhtunud.

 
At 17:41, Anonymous Anonüümne said...

Priit! Küsi TM hooldemeestelt Teppanitelt ja Kuntsilt ikka seda ka, et kui mitu päeva ette on teada et TM ilmaprognoos on selgelt plussis, siis miks nad kliistrit ei pannud rahvale keda teenindati? Kas nad ise siis sõidavad tahkega? Ei...aga siis on ka vale reklaamida välja kui parim teenus ja seda aastaid. Õige vastus on, et 200+ suusapaari ei olegi võimalik hooldada selle ajaga mil nad teenust pakkusid ja kliister vajuks ära hoiustades. Järeldus...juba aastaid on tegelikult täiesti valesti tehtud, raha teenitud tuhandeid. Olnuks 0 lähedased olud, siis võib möla ajada, et no pisut läks nihu, aga kui ilmselge sula ja kliistrita...no vabandage, lollus!

 
At 17:54, Blogger Priit Pullerits said...

Mõned ei taha kliistrit, sest see määrib. Mõned tahavad minna ainult paaristõukega, kliister takistab. Mõnel pole kliistri sõidu kogemust. Põhjusi teisigi, 17:41. Kerge on kaugelt tümitada. Miks te ise ei lähe ja küsi neilt? Ei ole piisavalt mees? Kardate? Naine lõi kodus suu kinni? (Jah, on jah valusad küsimused mult, aga ma ei seedi seda, kui inimestel on küsimused ja nad ise ei julge neid küsida, vaid ässitavad mind seda tegema. Minul ei ole probleemi! Minge ja küsige ise, saate otseallikast vastused.)

 
At 18:28, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits on kumm.

 
At 18:29, Anonymous Anonüümne said...

Kunn

 
At 18:39, Anonymous Anonüümne said...

Kumb ta siis on kumm või kunn?

 
At 18:42, Anonymous Anonüümne said...

Äkki hoopis mumm?!

 
At 20:03, Blogger Priit Pullerits said...

Vaatasin eile, teisipäeva õhtul AK spordisaadet, nagu ikka õhtuti. Ära tüütab see eesootavate võistluste promo! Pidev ettekaagutamine käib. Esimene lõik oli iluuisutamise EMist Vilniuses ja teine muidugi laskesuusatamisest, mida ei saa kunagi olla ETV-s liiga palju, nagu ütles irooniliselt Kinoteatri mees Henrik Kalmet. Küsisin endamisi, et on teil uudist ka või ainult üks oma ülekannete lõputu promo? Seda iluuisutamist topitakse pika eellooga juba mitmendat päeva, näis, kas täna kah. See, et laskesuusatamisest on võistluspaigast eellülitused saanud valdavaks, on juba niisugune tapeet, et enam ei saa inimesed arugi, mis mõttetust neile spordiuudiste rubriigis söödetakse. No mis oli selle lõigu mõte, mida Tiisler seenior sealt Saksamaalt edastas, kui palju oli seal asist spordiinfot?... Ma tean, Tarmo, et sa loed seda siin. Palun, äkki selgitad! Oleksime siin kõik tänulikud.

 
At 20:29, Anonymous Anonüümne said...

Doktor Pullerits müts maha teie ees. Just niisugust peab kogu aeg küsima. Lausa valus mis toimub kirjutavas spordimeedias. Delfi sport on veel enam-vähem aga Postimees sport on katastroof. Soome meediast kopeeritud ralli titekad uudised, rassi ja homo vähemuste teemad seotud spordi uudiste sisse, no anna armu hea Jahve

 
At 20:40, Anonymous Anonüümne said...

Otselülituste reporteritöö mõte ei ole info vaid puhas emotsioon. Emotsioon võib olla ka lihtsalt emotsiooni ootus nagu praegu bingos, et tuleb või ei tule või on jälle olla rahul ürituse toetajana läbisponsorite poolt lüpstavate tasude. Ja ka negatiivne emotsioon on tulemus mis täidab püstitatud eesmärki. Iseasi, et kas sõjauudistega seoses meediaruumis jama nagu liiast ei ole. Kust saab osta positiivseid emotsioone ja mis see maksab, ma ei mäleta, et err just neid jaganud oleks, kui siis vanu konserve.

 
At 21:00, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits ajab õiget asja.

 
At 22:15, Anonymous Anonüümne said...

No aru küll ei saa, mis reporteri tase see on, kes ülekande käigus nagu ütleks midagi. Aga siis kostab selle peale, et no mis ütleja mina siin olen või mis arvaja mina siin olen.

 
At 08:15, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits näidaku kuhu suunas paarutada küll me siis paneme kohinal.

 
At 23:45, Anonymous Anonüümne said...

Priit! Sa vastasid väga valesti 17.41 teema püstitajale! Iga harrastaja tahaks ikka pidavat suuska TM-il ja neid on vaid 2-5 kes vaid libisemisega lähevad peale. Kas tõesti +5 märja lume oludes saaks üldse tahkega pidama...? Loomulikult mitte! Seda teab iga hooldemees, aga iva on raha ahnuses, sest no kuidas sa hooldad 250 suusapaari kliistriga mida suusatajani hoiustada ei ole reaalne! Sa Priit süüdistad asjatult, et ma ei julge neilt küsida...sest vastati no läks pisut nihu.
Järelikult on täiesti rumalad kui sedasi hooldavad ja ärgu hooldagu kui tegelikult ei tahetagi parimat pakkuda teadlikult mida varjatakse. Sina oled äraostetud ja saad teenust neilt pisut teisiti kui teised, ning võimendad vaid kui hea töö neilt. Asi ei ole selles, et mõne suusa alla ei mahu, nad ei pannud kellegile. Küsi kas keegi neist nt.Vahka on ise kunagi vahelduvat sõitnud kliistrita kui kirralik sula...no ei ole!

 

Postita kommentaar

<< Esileht