Lehed

pühapäev, august 18, 2024

Pullerits: Millega üllatasid olümpia kergejõustikuvõistlused?

Puhkuse tõttu Hiiumaal jäid Pariisi olümpia kergejõustikuvõistlused tagaplaanile, kuid hiljem tulemusi uurides ilmnes nii mitugi üllatavat tõsiasja, mis ilmselt paljudel märkamata jäid. Jah, seda teab igaüks, et Armand Duplandis võitis teivashüppe maailmarekordiga 6.25 ja Sydney McLaughlin-Levrone 400 meetri tõkkejooksu samuti maailmarekordiga 50,37 ja et Karsten Warholm ei võitnudki meeste 400 meetri tõkkejooksu ning Jakob Ingebrigtsen jäi 1500 meetri jooksus sootuks medalita. Protokolle vaadates on aga näha, et... ja need on minu hinnangul huvitavad ning talletamist väärivad tõsisasjad:

valge ameeriklane Grant Fisher võitis pronksmedali nii 5000 kui 10 000 meetri jooksus;

üldse olid valged ameeriklased jooksudes tublid: lisaks Fisheri kahele medalile võitis Cole Hocker 1500 m (fotol vasakul) ja Kenneth Rooks sai 3000 m takistusjooksus hõbeda;

naiste hulgas oli Faith Kipyegon edukam kui Ingebrigtsen: võitis 1500 meetris kulla ja 5000 meetris hõbeda;

Hollandit esindav Sifan Hassan suutis medalile tulla lausa kolmel distantsil: 5000 ja 10 000 meetris võitis pronksi, maratonis tuli olümpiavõitjaks;

Beatrice Chebet tegi lassevireni: võitis nii 5000 kui 10 000 meetri jooksu;

brittide uus esiletõus keskmaajooksus: Keely Hodgkinson võitis 800 meetrit (fotol vasakul), Georgia Bell tuli 1500 meetris kolmandaks, meestest tuli Josh Kerr 1500 meetris teiseks;

Femke Bol jäi küll oma põhialal, 400 meetri tõkkejooksus alles kolmandaks, kuid võitis ikkagi täiskomplekti medaleid: hõbeda naiste 4x400 m ja kulla 4x400 m segateatejooksus (fenomenaalse lõpuga; fotol all paremal);

ameeriklanna Jasmine Moore võitis kaks medalit kahel hüppealal: tuli nii kaugus- kui kolmikhüppes kolmandaks;

vasaraheites läks nii meeste kui naiste kuldmedal Kanadasse;

naiste ja meeste odaviskes, traditsioonilisel eurooplaste alal, läks Euroopasse vaid üks medal: Nikola Ogrodnikova Tšehhist võitis naiste arvestuses pronksi; tervelt kolm medalit, sh nii naiste kui meeste kuld, läksid Aasiasse.

Oma üllatuseks avastasin, et medaleid jagati ka käimise teatemaratonis – kellele seda jampsi vaja on?!

Enamik eelmainitud tõdemustest ja tõsiasjadest jäi vist Eesti spordiajakirjanduse olümpiakajastuse radari alt välja, kas pole nii?

Mida huvitavat, tähelepanuväärset ja üllatavat teie märkasite?

Foto 1: Rasmus Mägi on kukkunud Pariisi olümpia 400 meetri tõkkejooksu finaali viimasel tõkkel. Foto autor: ZUMAPRESS.com/Scanpix
Foto 2: Ameeriklane Cole Hocker võidab Pariisi olümpial 1500 meetri jooksu. Foto autor: ZUMAPRESS.com/Scanpix
Foto 3: Keely Hodgkinson võidab Pariisi olümpial 800 meetri jooksu. Foto autor: Chine Nouvelle / Sipa / Scanpix
Foto 4: Femke Bol toob Hollandi teateneliku Pariisi olümpia 4x400 meetri segateatejooksus võitjana finišisse. Foto autor: Chine Nouvelle / Sipa / Scanpix

23 kommentaari:

  1. Anonüümne13:24

    Meelde jäi ka meeste kõrgushüppe võistlus, kus 2 paremat võinuks kokku leppida "kulla" jagamises, kuid otsustasid sportliku printsiibi ehk ümberhüpete kasuks. Eurospordi pealt võistlust vaadates andis see hüppefinaalile erilise põnevuse ja pinevuse. Shelby McEwen kaotas ümberhüpped ja teenis hõbeda. Uusmeremaalane Hamis Kerr, kes ei soovinud kulda jagada, võitiski võistluse, protokolli läks kirja tulemus 2,36m! Kumb olukord hakkab domineerima, kas Tamberi/Barshimi kokkuleplus või Kerri/McEweni võitluslikkus? Ja mida eelistab publik?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sellest kõrgushüppest oli palju juttu, seetõttu ei hakanud seda mainima. Keskendusin sellele, mida Eesti spordiajakirjandus suurt ei märganud, kui üldse. Mina olen ümberhüpete poolt. Muidu võiks ju asi päädida sellega, et enne finaali lepivad sportlased kokku, et mis me siin ikka kargame, võtame kõik algkõrguse ära ja siis rohkem ei hüppagi, siis saame kõik 12, kes me finaalis oleme, kulla ja pettunuid pole. Ega see kokkulelpus enne vist lõpe, kui mõned sellise absurdsusega hakkama saavad.

      Kustuta
    2. Anonüümne15:28

      See ei toimiks, sest kunagi ei hüppa kõik algkõrgust 1. katsel üle ja seega oleks too mees automaatselt audis medalijagamisel või siis hüppab keegi järgmise kõrguse 'kogemata' üle. Lisaks jätaks ilmselt ROK / IAAF kõik mehed sellise näitemängu puhul medalita. Ei mäleta täpselt, aga vist mingil 80ndate EM'il otsustati 10'000 jooksu medaleid peale lõpetamist mitte välja anda, kuna jooks oli 'publikut solvavalt aeglane' (võibolla hiljem jagati, ei mäleta enam).

      Kustuta
  2. Anonüümne17:28

    Nojah keskmaajoksud palju valgeid, ei tea kas põhjus aafriklaste dopingusse jäämises? Femke pani oma vormi tipu suve algusesse olümpial oli nõrk, oluline möödalask hollandlaste poolt, nad ju teadsid et ameerika neeger valmistub.

    VastaKustuta
  3. Anonüümne17:29

    Siffan Hassan on igav. Teada et võtab lõpuga jooksud ära, maratonis muidugi kõva tegu et võttis keenlannad etiooplannad

    VastaKustuta
  4. Anonüümne21:13

    Haaran on just tegija! Northugi masti sportlane!

    VastaKustuta
  5. Anonüümne21:15

    Sorry, Hassan.

    VastaKustuta
  6. Anonüümne22:48

    Hassan on ju ise ka Etioopiast, 15 aastaselt tuli Hollandisse. Aga seda, et valged on üle paari aastakümne hakanud vähemalt osadel jooksudistantsidel uuesti medalitele tõusma, märkasin juba mullu MM-l. Sama ka EM, mingi aeg tagasi kiskus see tänu Euroopas "kodustatud" aafriklaste väga tõmmuks ära, aga see aasta juba vähe heledam pilt.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne09:01

    Hassan jah ise Etioopiast küll, aga ta selline teistmoodi mis tal viga joosta selliste jalgadega

    VastaKustuta
  8. Anonüümne09:50

    "Kellele on seda jampsi vaja"? Õige! Kellele on olümpiat vaja? Õige vastus on, et poliitikutel. Miks? Selleks, et olla võimul, olla nähtaval ja demonstreerida oma rahva konsolideerimise oskusi. Samas kõik võistlused olid täis müüdud. Järelikult kedagi see jamps isegi huvitab väga ja inimesed on nõus selle eest tasuma suuri summasid või kui on tänavatel toimuva üritusega, siis võtma positsiooni sisse piirde ääres ning kannatlikult oma päeva kulutama seal passides. Priit sa oled ajakirjanik, miks sa ei läinud sinna kohale ja ei teinud nende veidrate alade jälgijatega intekat. Sa oleksid saanud kõigile oma küsimustele selged vastused ja oleksid saanud neid siin meiega jagada, võib-olla isegi PM-le need vastused soolase hinnaga maha müüa.

    VastaKustuta
  9. Anonüümne10:39

    Boli “fenomenaalne lôpuspurt” on eesti ajakirjanduses ülehaibitud. Kui vaadata, kes tal 4x400 segas viimases vahetuses vastas olid, siis tasemevahe ongi selline. Kôik riigid veel ei vôta seda ala ülitôsiselt, antakse vôimalus joosta kolmandatele-neljandatele numbritele. Vôiks küsida, kuhu jäi “fenomenaalne lôpp” tema päris distantsidel (naised 4x400 ja 400 tôkked). Ehk kôik on suhteline.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne11:32

      Publik ei jälgi statkal toimuvat exceli tabel näpus ja joonlauaga ridu hoides. 70000 inimest staadionil vaatavad seda, mis staadioni katalas toimub otse. Näha on väga väikeselt ja juhul kui samal ajal ei vaata infotabloolt nimesid siis enamikul pole õrna aimugi, kes konkreetselt liduvad. Näed kostüüme ja teed järeldused. Fenomenaalsus tulebki sellises 4*400 võistluses välja siis kui tagasirgele lendab esimene naine pika ja kindla edumaaga ülejäänute ees. On näha, et tagumistel pole seda sammu, seda tempot mis on vajalik esikoha ohustamiseks. Ja siis 5 sekundit enne lõppu paneb Bol käigu sisse ja teeb ära tõuseb kolmadalt kohalt teiseks ja spurdib pikalt eest ära esikoha naisest ka mööda. Publik on sellise fenomenaalse lahenduse peale täielikult sillas. Shõu täie raha eest. Sellist asja ei näe muudel võistlustel. Siin pole midagi ülehaibitut. See oligi nii. Miks Bol otsustas, et ei pinguta algusest peale kuni lõpuni ühtlase tempoga, ei ole selge. Ta ei tee kunagi nii. Seekord pakkus aga publikule vaatamiselamuse. Jah, istudes õnnetu tv ekraanit taga jääb enamus emotsioonist saamata ja vaatadki ainult protokolli ja numbreid kuivalt. Tahad aga elamust, mine kohale. Tasub ära ja pärast ei aja mingit exceli jampsi. Sport ongi meelelahutus, vodevill ja draama.

      Kustuta
    2. Boli aeg segateate lõpuetapil oli 47,93 (jah, lendlähe, aga sugugi mitte otsetrajektooril), viimane sada meetrit 12,7ga. Küsimus ei ole 400s enamasti selles, kes suudab viimasel sajal juurde panna, vaid kes viimasel sajal kõige vähem ära kukub. Tema ees jooksjad kangestusid ikka kõvasti.

      Kustuta
    3. Anonüümne14:04

      Priit, see kangestumine oli ainult TV ekraanil. Statkal oli näha, et see oli teistel plaaniline tempo konserveerumine teatud tasemel kust ei olnud võimalik enam juurde panna, sest kõik ressursid olid kulunud statkaringile ära. Boli kiirendus oli reaalne, mitte mingi haip. See oli uskumatu mäng mida ta publikuga kas teadlikult või tahtmatult tegi. Keegi ei usu seda kui ei näe oma silmaga naturaalset sündmust ise pealt. TV tehnoloogia ei võimalda kõike kõiki kaameraid korraga näidata. Puldis tuleb teha valikuid ja need vähendavad seda otse fiilingut, kahjuks aga nii see on. Tehnika on ikkagi täiendavaks abiliseks aga mitte inimfaktori asenduseks.

      Kustuta
    4. Kui viimane 100m oli 12,7, siis 4x12,7 on 50,8. Aga Bol jooksis 47,93. Järelikult vaevalt seal kiirendust oli, nii aeglaselt ta ka ei alustanud. Jään selle juurde, et teistega võrreldes oli tal ärakukkumine väiksem, mida nägi ka teleris.

      Kustuta
    5. Anonüümne23:43

      👍

      Kustuta
    6. Anonüümne23:56

      Tagakurvis oli olukord täiesti lootusetu. Bol möödus eesolijatest, sai neljanda koha naise hooga kätte ja oli näha, et vist ikka suudab medalile joosta. Esimese tempo kiirenduse tegi alles 100m joonel, tiris hoogu üles. Sellepärast oligi viimane 100 aeglane. Põhilise kiirenduse tegi ta esimesl poolel kui noppis aeglaseid jooksjaid nagu pohli Nõva metsades. Rahvas oli sillas. Aga no lõpu sirgel oli kõigil selge, et ei tule siit Bolile isegi mingit hõbedat. Ja siis see plahvatav kiirendus tuligi. Täiesti ootamatu, täiesti lootusetus seisukorras ja siis ta lendas ning kompenseeris oma varasema sörgi lõpusirge alguses kus ta tundus olevat lootusetult väsinud. Ehh. Tunnen kaasa, et sellest vaatemängust ilma jäid.

      Kustuta
    7. Anonüümne00:00

      Ütleme nii, tase on väga erinev!

      Kustuta
    8. Anonüümne12:43

      Mingit plahvatavat kiirendust seal ei olnud. Vastased 4x400 segas olid nôrgemad.

      Kustuta
  10. Anonüümne12:32

    Kus on Eesti Bolid, Borleed, Ingebrigtsenid? Kus on olümpiamängude tippsündmuse kergejõustiku tippalade Eesti jooksjad? TV-pilt pannakse paika jooksude järgi, muudel aladel tähelepanu saamiseks tuleb ilmarekordeid teha või ülevõlli šoud teha a la Tamberi. Meie jooksutalente ei ähvarda vaid kehvatasemelised jälkatrennid vaid ka mitmevõistlus, mis on talendisurm.

    VastaKustuta
  11. Anonüümne14:16

    Tv pilt on puhas pask. Ei panda jooksmise järgi. Hüpped ja tõuked näidatakse alati aegluubis kordus, isegi kui on ebaõnnest katse, ei tea milleks? Samal ajal käib jooksu finaal. 10v mis on finaal kogu aeg hakiti naiste vasaraheite kvalifikatsiooni katsetega

    VastaKustuta
  12. Anonüümne14:17

    Jooksjaid ähvardavad ka maratoniaktivistid, nii profitiime loovad kui ka harrastajaid end lõhkuma ajavad. Nendest tasuks hoiduda nii kaua kui võimalik. Jah, jooksukarjääri lõpul, kui veel soovi on, võib maratoonarite kogukonnaga kui jooksjate romulaga liituda, kuid enne tasuks ikka tulemussporti teha.

    VastaKustuta
  13. Anonüümne17:16

    https://www.err.ee/1609429672/ukraina-keelab-vene-oigeusukirikuga-seotud-usuuhendused ukrainlastel on mune ka parlamendis. Sellist utoopiat ei lase eestlastest sotsid kunagi läbi. Oleme venelaste räige käpa all. Pole eestlastel seda sportlikku vaimu ei riigijuhtimisel, valitsemisel ega olümpial medalite teenimisel. Vaatamata ajaloolisele madalaima konkurentsitasemega medalivõimalusele, lasime selle olümpial livtsalt kasutamata. Samuti on meil võimalus ajalooliselt saada Pika Hermanni kõrvalt lahti sibulakuplitest aga pole lihtsalt mune ja neid ka ei tule. Isegi Ekriidid ei suuda seda.

    VastaKustuta