Lehed

neljapäev, september 05, 2024

Pullerits: Kuidas Karmen Bruusi treener takistuste kiuste ikkagi MM-võistlustele pääses

30. juulil, neli nädalat enne Peruus Limas algavaid U20 vanuseklassi kergejõustiku MM-võistlusi saabus Eesti kergejõustikuliidu peasekratärile-tegevjuhile Sirje Lippele ja saavutusspordi juhile Kristel Berendsenile e-kiri, mille saatja küsis, millised on tema võimalused sõita Karmen Bruusiga (fotol paremal) kaasa MMile. Bruus oli ikkagi eelmise samaealiste MMi võitja ning tema treener Kersti Viru, kirja saatja, leidis, et see võiks olla üks argument, miks ta võiks oma õpilast Peruusse aitama ja toetama lennata.

Ka rahvusvaheline kergejõustikuliit (World Athletics) pühendas oma MM-i-eelses ülevaates kõrgushüppajate hulgas kõige rohkem tähelepanu just Bruusile (vt kuvatõmmis vasakul).

Möödus üheksa päeva, enne kui Berendsen vastas. Selleks ajaks, 8. augustiks, oli Bruus viinud oma hooaja tippmargi Tartus KEVEKi võistlusel 1.87ni, mis andis maailma U20 vanuseklassi jooksvas edetabelis 7. koha. Sellest kõrgemal, 6. kohal, oli U20 maailma jooksvas edetabelis Eesti 19-liikmelisest koondisest üksnes Võrust pärit teivashüppaja Miia Tillmann. Bruusiga võrdsel 7. kohal oli maailma edetabelis Haapsalust pärit seitsmevõistleja Emma Kathrina Hein. Eesti koondisse kuulus ka sportlasi, kelle koht hooaja edetabelis oli 65., 71. ja 73.

Berendsen (fotol paremal) vastas üheksa päeva hiljem Virule, et Viru oli 26. juulil saatnud talle kirja, kus kinnitas, et Bruus soovib osaleda U20 MMil, ning avaldanud soovi, et tema abiline MMil Limas oleks Heiko Väät.

Kuid asi oli selles, et kui Berendsen küsis Bruusi osalemise kohta Peruus, oli ta andnud Virule valida kolme treeneri vahel: Väät, Harry Lemberg ja Erki Nool. Nonde seast valis Viru Väädi, sest eeldas enda sõnul, et Nool ja Lemberg on hästi palju hõivatud teiste Eesti noorsportlaste abistamisega.

Viru (all parempoolsel fotol keskel) sõnul ei pakkunud Berendsen talle isegi oma kuludega MMile kaasa sõitmise võimalust, nii nagu sai võimaluse Limasse sõita Aleksandr Hvorõhh, kelle õpilane kolmikhüppaja Anna Panenko oli U20 maailma jooksvas edetabelis 13.

Lisaks eelnimetatud neljale sõitsid treenerina Peruusse ka Maris Mägi ja Romet Mihkels.

Berendsen teatas, et 27. juuli õhtul pärast mitmevõistlust Rakveres tegi kergejõustikuliidu noortespordikomisjon kirjaliku koosoleku, kus arutati läbi MMile lähetatavad sportlased ja nende treenerid. Tolleks ajaks oli Bruus hüpanud 1.82 ning oli hooajal sentimeetri võrra kõrgemale hüpanud Valeria Smirnova järel tulemuse põhjal kõrgushüppes Eesti koondise teine number.

Kergejõustikuliidu juhatus kinnitas noortespordikomisjoni ettepaneku kirjaliku menetlusega 1. augustil. Poolt oli 11 juhatuse liiget, ainsana jäi erapooletuks Lemberg.

Viru ei varjanud 30. juuli kirjas Berendsenile oma pettumust selle üle, et juba eelmisel aastal ei andnud EKJL talle võimalust koondise koosseisus Bruusiga (fotol all vasakul) tiitlivõistlustele kaasa sõita. „Lõpuks Karmen Bruus loobus,” seisab tema kirjas.

Viru juhtis tähelepanu ka sellele, et varasemalt on EKJLi esimene eelistus olnud saata tiitlivõistlustele kaasa mitmevõistlejate treener, seejärel hüpete-heidete ning alles kolmandas järjekorras jooksutreener. Peruu koondise liikmeks kinnitatud treenerite Mägi ja Mihkelsi kõik õpilased olid jooksjad.

Viru märkis 9. augusti vastuskirjas Berendsenile, et peale Bruusile Limas treeneriks pakutud Väädi, Lembergi ja Noole polnud teiste treenerite kohalolust MMil temaga juttugi. „Kahjuks on sinupoolne info jäänud alati ebatäpseks,” kirjutas ta Berendsenile.

Samas kirjas teatas Viru Berendsenile: „Üldse on häbiväärne, kuidas EKJLi juhatus on käitunud Karmen Bruusiga kahel viimasel aastal. See on jätnud tema treeningutesse ja võistlemisse väga valusad jäljed.” Kirja lõpetas ta nii: „Jälle on näha, et Bruusi saavutused EKJLi juhatuses mitte kedagi ei huvita.”

Lõpuks sõitis Viru Peruusse kaasa turistina. Alles siis, kui Bruus (fotol ülal paremal) pöördus spetsiaalselt Berendseni poole, et tema treener saaks MMil personaaltreeneri kaardi – mille peale oli Berendsen Viru sõnul Bruusilt küsinud, kas ta kindlasti ikka tahab Virule personaaltreeneri kaarti –, õnnestus tal see saada ja Bruusi MMil juhendama pääseda.

Bruus tõi lõpuks U20 MMilt Eestile ainsa medali. Ta hüppas oma hooaja tippmargi 1.89 ja sai pronksmedali.

Foto 1: Karmen Bruus saabub MMilt pronksmedaliga 2. septembri õhtul Tallinna lennujaama. Foto autor: Martin Pedaja, Postimees/Scanpix
Foto 2: U20 vanuseklassi kergejõustiku MMi eelne ülevaade kõrgushüppe favoriitidest. Kuvatõmmis WA koduleheküljelt
Foto 3. Kristel Berendsen 3. juunil Tallinnas Euroopa meistrivõistluste koondise tutvustamisel Coop pangas. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
Foto 4: Kersti Viru (keskel) juhendamas karmen Bruusi mullu 2. märtsil Istanbulis Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 5: Karmen Bruus mullu 22. juulil võistlustel Madridis Vallehermoso staadionil. Foto autor: ZumaPress/Scanpix
Foto 6. Karmen Bruus mullu 30. juulil Tallinnas Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

24 kommentaari:

  1. Anonüümne11:03

    Pulleritsu paradigmat muutvad paljastused lõhuvad meeletult kergejõustikuliidu ja eesti spordi kivistunud kaitsemüüri.Milline kolossaalne paanika on hetkel Teigamäe tiimis,kõik on läbi aduvad iga tunniga üha enamad ja enamad Teigamäe pooldajad.Kõik põgenevad.

    VastaKustuta
  2. Anonüümne14:40

    Nagu kaugel maal öeldakse- So what?
    Selline tagantjärgi (loe aastaid hiljem) rusikatega vehkimine ja e-kirjade saatmine on mõttetu. Tuleb vaadata fakte- kodanik on eemaldatud ja mitte ühe või kahe inimese isiklik suva või antipaatia alusel.

    VastaKustuta
  3. Anonüümne17:18

    So what? Kogu see asi haiseb ja mitte ekjl poolel.

    VastaKustuta
  4. Anonüümne17:53

    So whatile ... kas peale selle "targa kommentaari" midagi põhjendatut ka tuleks? Eelmised pikenad kommentaarid näitavad ju selgelt, et EKJL ajab jama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne19:42

      Kuidas ekjl jama ajab kui toimik on 400lk pikk….

      Kustuta
    2. Anonüümne21:33

      Kajar Lemberi toimikut veeti kärudega. Ometigi mõisteti ta õigeks...

      Kustuta
  5. Anonüümne17:57

    MV-l on keelatud sportlaste juhendamine/treenimine, seoses raske kutse-eetika rikkumisega (400 lk dokumente ja uurimispabereid sisaldab MV toimik). Fakt on ka see, et juhendamine jätkub pr Viru kaudu. Virude suhtlemist keelata ei saa. Aga MV otsest sekkumist tuleb takistada tema ebaeetilisuse tõttu. Kas pr Viru on kaasosaline? Võibolla tasub algatada tema suhtes ka uurimine, ta võib ka olla samasugune PP koolivenna ja allika ohver. Lapsevanemate ja noorsportlaste alalhoidlik suhtumine võiks olla - hoida Virudest võimalikult kaugele. Kui Virudel enam otse ega kaude juhendatavaid pole, siis on asi lahendatud ilma õiguskaitseorganite täiendava sekkumiseta.

    VastaKustuta
  6. Anonüümne19:54

    Kas lk. pikkus näitab taset??? Loe 16:56 ju püüa aru saada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne20:01

      Kas kas kas?
      Kas oma tütre usaldaksite ka Virudele? Ja filmimaailma uksed avab teie nägemuses Harvey Weinstein.
      Veel kord, varga peas põleb müts!

      Kustuta
  7. Aitäh, 16:56, väga sisuka ja hästi argumenteeritud käsitluse eest! Teiesugused aitavad hoida kommentaariumi taset. Ootan teie analüüse ka edaspidi - hea on lugeda intelligentse inimese loogiliselt põhjendatud juttu.

    VastaKustuta
  8. Anonüümne21:00

    16.56 on püüdlik advokaat. Klient tunneb, et suur töö on tehtud ja kõik see annab lootust.

    VastaKustuta
  9. Anonüümne10:07

    Huvitav, kes on suuteline esimesena vastutust võtma selles osas, et alaealine KB segati MV ümber käivasse meediatralli? Räägiks nii mõndagi asjaosalise moraalse selgroo kohta.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne10:20

      KB heitis selles skandaalis tuleriidale kergejõustikuliit oma MVd süüdistavas raportis, kus pani KB-le täiesti varjamatult ühe kandva rolli.

      Kustuta
    2. Anonüümne11:25

      10:20 EKJL on liiga laialivalguv mõiste minu meelest. Tundub kuidagi uskumatu, et mitte kellelgi ei löönud kordagi lampi põlema, et oot- mis iganes, aga teeme seda asja nüüd nii, et tüdruk jääb välja. Vaevalt, et asi EKJL lauale kusagilt taevast kukkus. Ilmselt ikkagi arutleti omavahel ning pakuks, et ka süda on paljudel siiski omal kohal. Seda enam ongi arusaamatum, et kuidas selline kobarkäkk sai üldse juhtuda - kas siis keegi sõitis lihtsalt julmalt teiste arvamustest üle?
      Nominaalselt on tippjuhina muidugi ET vastutav ning selles mõttes on jälle huvitav, et ta pole (vist?) kasutanud mitmes mõttes head võimalust seda vastutust avalikult võtta. Praegu heidab see teema ju varju ka EOK-le, mille presidendiks ta pürgib.

      Kustuta
    3. Anonüümne12:24

      Jah, lp 11:25, lõppeks vastutab Erich Teigamägi, sest tema seda Viru-raportit tutvustades ju laua taga istus ja see tuli EKJLi poolt, mille president ta on. Nii et tema kannab igal juhul vastutust.
      Arvan, et nad EJLis lihtsalt ei mõelnud või ei tulnud selle peale, et kui pommi viskad, siis paratamatu on ka collateral damage. Nii saigi pihta KB, kelle läbikäimisele MVga oli pühendatud ca 1,5 lk, samal ajal kui muud süüdistajad jäeti kõik anonüümseks ning neile oli pühendatud kokku tunduvalt vähem ruumi kui KB-le.
      Sedasi vastutab Teigamägi isiklikult ja EKJL ainuisikuliselt KB karjääri rikkumise eest, igatahes mitte Virud, kelle koostöö ju KBga kõigest hoolimata jätkub. Kui KB karjääri rikkumises oleks KB hinnangul süüdi Virud, siis KB nende teeneid enam ei kasutaks. Aga kasutab.

      Kustuta
  10. Anonüümne12:35

    ET vastutus on see, et MV nii hilja vahele võeti ja dokumenteeritult treeneriametisse mittesobivaks tunnistati. Seda juttu, et "ringkondades" - spordi, aga ajakirjandus - oli MV ebasobiv käitumine ammu teada, on valus kuulata. See, et mõned seda püüavad õigustada, aga üllatav pole - mõned püüavad oma palet puhtana hoida, mõni on lihtsalt lurjus.

    VastaKustuta
  11. Anonüümne16:58

    12:35 - Ma olen nõus, et kui MV tegi, siis peab vastutama ning kui sellest teati (EKJL/ET), aga venitati reageerimisega - siis samuti.
    Samas - miks ikkagi nii kapitaalselt mööda pandi EKJL poolt, kui toona alaealine KB roomikute vahele lasti? See oli eetilises ja kommunikatsioon plaanis nii kapitaalne prohmakas, et on ikkagi päris raske mõista. Kui see väljendab nüüd EOK juhiks pürgiva ET juhtimiskvaliteeti või teatud mõjukama seltskonna suhtumist, kuidas on spordis okei asju ajada, siis Pariisis medaliteta jäämine on vist päris pisikene mure?
    Ideaalses elus võiks ka ajakirjandus aru saada, kus kohas jooksevad eetilised piirid eraelu ning vaimse tervisega, selle asemel et klikkide huvides muudkui puid alla panna - aga see on pigem juba ilukirjanduse valdkond.

    VastaKustuta
  12. Anonüümne01:57

    Ma pakuks välja sellise iganenud mõttetera - ootaks õigussüsteemi otsused ära.
    Sõltumata olnust, on mul keeruline pooldada, et üks alaliit võtab omale õiguse keegi võlla tõmmata. Olles õigust õppinud, siis meenub, et Eestis mõistab õigust kohus. Mis riik me oleme kui me ei järgi alussätteid. Olgem õiglased, las kohtusüsteem jahvatab.

    Tulles selle EKJL pundi juurde, siis kokkuvõtlikult on kergejõustik mudaliigas. Suur tänu, et Mägi veel joosta viitsib. Muidu oleks ikka kuradi kurb.

    Erasektoris on tava, et kui numbrid pole arvestatavad, siis tuleb ladvikus muudatusi teha. Mis minule arusaamatuna tundub - pidev halamine rahapuuduse üle. Raha pole nagunii, ei too seda ükski trofeeametit pidav keskmisest ebasportlikum ärimees ja pole mõtet heietada, kas kuidagi maksumaksjat efektiivsemalt pumbata saaks. Raha ei ole ega tule. EKJL võiks kasvada ja lõpuks välja mõelda, kuidas raha otstarbekamalt kasutada. Kogu see kontoris tulemuste põhjal tiimide loomine on tragikomöödia, mis ilmestab, kui vähe taipavad meie spordijuhid sellest, kuidas medaleid võidetakse.

    Noorteklassis on isegi keskpäraste eeldustega sportlasel võimalik saavutada üsna häid tulemusi. Üksnes geneetilised soodumused ja vaimne valmisolek koos süsteemse, läbimõeldud treeningmetoodikaga annavad võimaluse suurvõistlustel täiskasvanuna medaleid võita. Pole ükski meie superstaar noorteklassis ülemäära hiilgav olnud. Kanter poleks nooremas eas kunagi alaliidu nn spordiekspertide jututeemaks tulnud. Kui Rebane poleks uitmõtteat kinni haaranud ja seda hullu projekti ette võtnud, oleks meil üks OM kuld täna vähem. See kuld ei olnud alaliidu saavutus. Isegi mitte kaudselt. See kuld oli süsteemiväline.

    Kui raha pole, siis valime välja need noored, kellel on vajalikud eeldused, sõltumata tulemustest. Teadus on selleks piisavalt kaugele jõudnud. Näiteks kiirjooks. Meil pole midagi teha meestega, kes jooksid noorteklassis 10,90 ja kümme aastat hiljem 10,70. Sellise tulemusega pole võimalik tiitlivõistlustele isegi pääseda. Küsimus on ju algtasemel selles, et kas sportlasel üldse on eeldused, et joosta 9,99. Eelnevalt näitena toodud sangari põhjal võivad tulemused noorteklassis olla väga tagasihoidlikud. Selliseid andeid ei ole võimalik Excelist avastada. Uurime, selgitame välja potensiaali, ehitame nende ümber meeskonnad, tagame võimalused. Massiliselt kõiki vähegi mingisuguseid tulemusi näidanud noori toetades me ei ole seni kusagile jõudnud. Tulemused on subjektiivsed, seat noortel pole täna võrdsed võimalused. Mõni, kelle vanemad on last käe kõrval viinud sõimest saadik staadionile ja neid iga päev treeninud, saavutabki noorteklassis häid tulemusi. Võib heita 1,5 kilost ketast 60 meetrit olles 1,80 pikk. Aga ta ei heida kunagi täiskasvanute vahendit 70. Lagi tuleb ette ja paraku on näha, et lagi on enamasti madalal. Samas, kui keerulistes oludes kasvanud noored võivad omada oluliselt soodsamaid füüsilisi ja psühholoogilisi eelduseid, keskkond on lihtsalt ebasoodne olnud ja nad on spordist kaugenenud.

    Tulles nüüd tagasi Bruusi juurde, siis kõige kurvem on see, et alaliit ei suutnud kuidagi suud kinni hoida ja oodata pädevate asutuste otsuseid, millega sisuliselt haarasid rooja ühest tünnist teise tõstes kaasa juba täiskasvanute klassis maailma absoluutse tipu lävele jõudnud noore sportlase. Eelnevas kontekstis muide ühe vähestest, kes on sellest seedekulglast, mida me spordisüsteemiks nimetame, jõudnud tasemele, kuhu enamik ei jõua - üks pärl lipsas kogemata tervena läbi ja süsteem alustas parandustöid. Ma väga loodan, et K ikkagi suudab endisele tasemele tagasi jõuda ja sinna mõned sentimeetrid lisada, sest minu Excel küll paraku ei näita lähitulevikus aseainet. Pullerits siin juba kajastas alade taset, pole vaja täiendada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne12:52

      Igati normaalne, et treeneri tegutsemist normib eraldi seisev organ, nagu advokaate normib advokatuur. Keegi ei keela nõu küsimast nurgatagusest juurapraksisest.
      Solgiauku tõmbavad PP kliendid.

      Kustuta
  13. Aitäh, 01:57, see on ääretult sisukas kommentaar! Väga hästi süsteemi lahkav. Hästi argumenteeritud. Suur tänu!
    Seda võiks nüüd kuidagi ka laiem avalikku ette viia, et see ei jääks lihtsalt siia. See väärib laiemat kõlapinda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne19:17

      Ma kirjutasin Messengeri teile.

      Kustuta
  14. Anonüümne11:37

    Natukene pean siiski parandama. Kümpimehed läksid täiesti meelest. Ehk kui Mägi enam ei viitsi, siis veel kümp kannab midagi...aga elu on näidanud ka seda, et jätkusuutlikkus on ikkagi tagalas. Olukord tipus võib nii kiirelt hapuks minna. Meil on ju Kirdi näide olemas.

    Ja jällegi, need projektid on kõik eraprojektid. Ermi tõusu taga on paljuski Peeli fanatism, Tilgat viitsis igiliikur Tiitsaar trenni ajada, Mägit mäletan ma lapsena liivakasti riisumas, vanemad on suurt rolli mänginud ja pere üleüldine sportlikkus. Ehk siis ei näe selles pildis alaliitu mitte kusagil. Jah, võib ju öelda, et alaliidu roll on tingimused luua ja ala edasi viia. See oleks ka selline ähmane roll, mida saab mõista kuidas soovid.
    Ärimehed poseerivad kõik pildil, kui kullad on kaelas, aga fakt on see, et täna annab leida staadioni, kus inventariruumis mõni normaalse välimusega ketas leiduks : )

    VastaKustuta
  15. Anonüümne12:31

    Tead Priit, ei andnud rahu. Hakkasin mõtlema, et kas alaliidu roll on lihtsalt koordineerida üritusi või võetakse siiski ka järelkasv enda peale.

    Võtsin lahti EKJL põhikirja ja leidsin ähmast üldist juttu.
    Liidu eesmärgiks on kasumit mittetaotlev heategevuslik kergejõustiku edendamine ja sportlike eluviiside leviku laiendamine elanikkonna seas. Liit propageerib ja koordineerib kergejõustikualast tervise- ja võistlussporti Eestis, tegutsedes avalikkuse huvides.

    Avalikkuse huvi on eeskujude olemasolu. Liit ei too kedagi ala juurde, isegi mitte harrastajaid, eeskujud toovad.

    Arengukavast leidsin siis lõpuks missiooni.
    Aidata kaasa Eesti elanike elukestvale liikumisele läbi kergejõustiku kui inimese kõige loomulikumate ja arusaadavamate liikumisvormide (jooks, heited, hüpped) tutvustamise, osalemise ja kaasaelamise ning rahvuslike eeskujude kasvatamise kaudu.

    Siin on nüüd oluliselt detailsemalt liidu eesmärk sätestatud, "...rahvuslike eeskujude kasvatamise kaudu".

    Ehk minu küsimus on, kuidas alaliit neid rahvuslike eeskujusid kasvatab? Mis see reaalne roll on? Täna on meil süsteem selline, et noortel pole normaalset spordivarustust. Inventar on räbal (Tartu Ülikooli staadion). Väheseid vahendeid pumbatakse nendesse lastesse, kelle vanemad on eeskujulikult oma võsukesega tegelenud ja küllaltki vara noorte seas esile kergitanud. Sisuliselt kergejõustikus juhtimine puudub. Vaadatakse subjektiivset tulemust väga kitsa pildi peal. Ma eelnevalt tõin välja mõtte "teaduslikust valikust" kui meetodist, kuidas vähene raha rohkem kasumit tootma panna. Mulle nagu ei tundu, et on nendes tingimustes efektiivsemaid meetodeid rahvuskangelaste kasvatamiseks. Võib ka lotot mängida, lõikame vorsti tuhandeks, las vanemad ka veidi toetavad ja äkki tuleb. Kui ei tule, siis ju polnud raha.

    Inseneeria ja juura taustaga vist võib seda süsteemi lahates arstide hoole all lõpetada. Liiga suvaline on kõik.

    VastaKustuta
  16. Jah, nõus, 12:31, on küll suvaline kõik. Kuhu see suva on kergejõustiku viinud, seda näitasin paar sissekannet tagasi hooaja edetabelit vaadates. Tase on enamikul aladel nõrgem kui 30-40 aastat tagasi, ja kõvasti nõrgem. Alaliit süüdistab siin muidugi klubisid. Aga klubi ei seisa kogu ala arengu eest. Klubi huvitab see, kas tal on 4x100 meetri jooksuks neljas mees punti võtta - sellega klubi huvi lõpeb enamasti. Sealt edasi peab algama alaliidu huvi. Alaliit on aga tegutsenud tulemusteta. Ja nüüd tahab selle alaliidu pikaajaline juht saada veel EOK presidendiks?! Mida tegema?

    VastaKustuta