Pullerits: Kas sport on Eestis tõesti muutunud kõige ohtlikumaks valdkonnaks?

Arvestades seda dokumentide hulka, mille eelmise nädala alguses oma infoallikate kaudu sain, pole Eestis ilmselt probleemsemat, kuritahtlikumat ja karmimat valdkonda, kui seda on sport.

Üks dokument käsitleb Eestis loodava spordikohtu meneteluse korda. Seda on 14 ja pool lehekülge. Eesti Spordikohus, nagu saab lugeda EOK põhikirja kavandatavast täiendusest, „on sõltumatu ja erapooletu vahekohus, mis menetleb spordiga seotud vaidlusi (va dopinguga seotud vaidlused) juhul, kui osapooled on seotud vastava vahekohtu kokkuleppega või andnud pädevuse vaidluse lahendamiseks vahekohtule” Seal on kirjas ka, et „spordikohtul on alaline koosseis ja spordikohtusse kuulub seitse kuni üheksa füüsilisest isikust liiget (sh esimees ja esimehe asetäitja). Spordikohtu koosseisu kuulub vähemalt kolm juriidilise kõrgharidusega liiget ning vähemalt kolm liiget, kes on või on olnud spordijuht või sportlane”.

Teine mulle saadetud dokument käsitleb Eesti spordieetika reegleid. Seda on samuti 14 ja pool lehekülge.

Kolmanda dokumendi sisuks on Eesti Olümpiakomitee spordieetika distsiplinaarkolleegiumi menetluse kord. See on mahtunud 11 leheküljele.

Ja neljas dokument on EOK põhikiri koos plaanitavate muudatustega, mis tuleks kinnitada EOK üldkogu istungil juba kümne päeva pärast, 11. oktoobril. Selle on allkirjastanud EOK president Urmas Sõõrumaa ja peasekretär Siim Sukles (fotol vasakul). Näiteks lisandub põhitegevuste hulka: „Tagab sõltumatu kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi (sh spordi vahekohtu) olemasolu spordiga seotud vaidluste lahendamiseks.”

Huvitav on selline lisandus: „[EOK liige] nõustub, et spordireeglite alusel määratavad sanktsioonid ei ole vaidlustavad riiklikus kohtus ja loobub oma õigusest pöörduda sanktsiooni vaidlustamiseks või muu spordireeglitega seonduva vaidluse lahendamiseks riiklikusse kohtusse ja annab oma nõusoleku spordireeglite rikkumisest tekkinud vaidluste lahendamiseks rikutud reeglites sätestatud vaidluste lahendamise korras Eesti Spordikohtus või spordireeglites sätestatud muus pädevas distsiplinaarorganis või vahekohtus (sh spordialaliidu vahekohus, Šveitsis Lausanne’s asuv Rahvusvaheline Spordi Arbitraažkohus (edaspidi CAS), tunnustades nimetatud distsiplinaarorganite ja vahekohtute jõustunud otsuseid lõplikuna ja kohustudes neid tingimusteta täitma ning riiklikussekohtusse ei pöördu.”

Samuti selline lisandus: „[EOK liige] tunnustab kõikides spordialastes vaidlustes, mis on seotud või tekivad seoses spordiala siseste või spordiüleste spordieetika reeglitega (sh Eesti spordieetika reeglid), spordialaliidu põhikirjas või muudes spordialaliidu dokumentides, või nendes viidatud dokumentides sätestatud eetiliste kohustuste täitmisega, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) uurimis- ja menetluspädevust ning allutab ennast asja lahendamisele spordireeglites (sh Eesti Spordieetika reeglites) sätestatud distsiplinaarorganites ja spordivahekohtus (Eesti Spordikohtus ja CAS-is) vastavate menetlusreeglite alusel, tunnustades distsiplinaarorganite ja vahekohtute jõustunud otsuseid lõplikuna ja kohustudes neid tingimusteta täitma ning riiklikusse kohtusse ei pöördu.”

Samuti on lisanduse järgi EOK liige kohustatud „järgima spordireeglite alusel määratavate sanktsioonide vaidlustamisel ja spordireeglite rikkumisest tekkinud vaidluste lahendamiseks rikutud reeglites sätestatud vaidluste lahendamise korda Eesti Spordikohtus või spordireeglites sätestatud muus pädevas distsiplinaarorganis või vahekohtus (sh spordialaliidu vahekohus, CAS), tunnustades nimetatud distsiplinaarorganite ja vahekohtute jõustunud otsuseid lõplikuna ja kohustudes neid tingimusteta täitma ning riiklikusse kohtusse ei pöördu. Vahekohtu (spordiala sisesed distsiplinaarorganid, Eesti Spordikohus ja CAS) menetlus ja vastava distsiplinaarorgani menetlusreeglid, on EOK liikme suhtes kohustuslikud.”

Neid punkte sel teemal on veel, aga ei hakka siin ruumi rohkem koormama.

Lühidalt ja kokkuvõtvalt: Eesti sporti tuleb juurde massiivselt juriidilist asjaajamist, mis teeb spordi üheks enim ja sügavamalt reguleeritud valdkonnaks. On see hea või on liiale mindud, kes teab? 

Foto 1: Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa. Foto autor: Madis Veltman, Postimees/Scanpix
Foto 2: EOK peasekretär Siim Sukles. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix