Pullerits: Kus on toimunud Eesti kergejõustikus suurim allakäik?
Seda näitab külm analüüs. Vaatasin, kui mitu protsenti on nädalavahetusel Sloveenias Mariboris Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Eesti koondist esindavate kergejõustiklaste tänavune parim tulemus nõrgem Eesti rekordist. Ja mis tuli välja?
Nii meeste kui naiste hulgas kuuluvad kuuest Eesti rekordiga võrreldes parimast tulemusest kolm kiirjooksjatele (arvestasin nende hulka ka lühema maa tõkkejooksjad).
Niisiis, nädalavahetusel Mariboris startivate Eesti kergejõutiklaste pingerida selle järgi, kui mitu protsenti erineb nende tänavune parim tulemus Eesti rekordist. (Protsent; Eesti esindaja tänavune parim tulemus; sulgudes Eesti rekord.)
Mehed
0,9 – Uku Renek Kronbergs 800 m 1.46,84 (1.45,87)*
1,5 – Karl Erik Nazarov 100 m 10,33 (10,18)
2,9 – Deniss Šalkauskas 1500 m 3.45,00 (3.38,59)
4,1 – Hans-Christian Hausenberg kaugus 7.77 (8.10)
4,5 – Henri Sai 200 m 21,35 (20,43)
4,6 – Keiso Pedriks 110 m tj 14,25 (13,62)
5,8 – Ervin Markus Raudsepp 400 m 47,99 (45,35)
5,8 – Viktor Morozov kolmik 16.35 (17.35)
6,1 – Robert Kompus teivas 5.50 (5.86)
7,8 – Andreas Hantson kõrgus 2.12 (2.30)
8,3 – Taavi Tšernjavski 400 m tj 51,79 (47,82)
9,5 – Kalev Hõlpus 3000 m tak 9.16,94 (8.28,55)
10,2 – Adam Paul Kelly vasar 75.81 (84.40)
10,8 – Tiidrek Nurme 5000 m 14.43,46 (13.17,2)
10,8 – Andri Matrov kuul 18.52 (20.76)
20,3 – Kunnar Erich Viisel oda 72.19 (90.61)
29,2 – Gevin Genro Paas ketas 51.98 (73.38)
*Kronbergsi tulemus 1.46,84 on joostud sisehallis. Välitingimustes on tema tänavune parim 800 meetri aeg 1.50,08, mis on Eesti rekordist nõrgem 4 protsenti.
Naised
0 – Marleen Mülla teivas 4.57 (4.57)
1 – Ann Marii Kivikas 200 m 23,28 (23,05)
1,2 – Ann Marii Kivikas 100 m 11,49 (11,35)
1,4 – Kreete Verlin 100 m tj 13,11 (12,93)
3,6 – Elisabeth Pihela kõrgus 1.89 (1.96)
4,4 – Mia Lisett Meringo 400 m tj 59,04 (56,56)
5,2 – Lishanna Ilves kaugus 6.51 (6.87)
5,7 – Kelly Nevolihhin 800 m 2.09,12 (2.02,1)
7 – Anete Randma 1500 m 4.29,09 (4.11,44)
7,2 – Hege-Lee Pielberg 400 m 55,65 (51,91)
7,3 – Daria O’Konnel-Bronin kolmik 13.37 (14.43)
7,4 – Gedly Tugi oda 58.96 (63.65)
7,6 – Laura Maasik 3000 m tak 10.28,83 (9.44,20)
8,4 – Johanna Ardel 5000 m 16.48,87 (15.30,84)*
8,2 – Anna Maria Čeh vasar 65.64 (71.50)
18,6 – Lilian Turban kuul 14.67 (18.03)
29,3 – Katarina Verst ketas 46.99 (66.42)
*Johanna Ardelil tänavu 5000 meetri jooksu tulemus puudub. Siin on arvestatud tema mullust parimat aega sel alal.
Foto 1: Naiste 100 meetri jooksu 15. juunil Eesti karikavõistlustel kergejõustikus Tamme staadionil võidab Ann Marii Kivikas (94). Mia Ott (104) kaotab talle. Foto autor: Sille Annuk, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 2: Eesti Kergejõustikuliit tutvustamas Euroopa sisemeistrivõistlustele sõitvat Eesti koondist 26. veebruaril Tallinnas. Vasakult Johannes Erm, Ann Marii Kivikas ja Uku Renek Kronbergs. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Kas Uku Renek Kronbergsi toetajad? Ei, Läti toetajad võrkpallimängus Kreeka vastu Daugavpilsis 15. juunil. Foto autor: LETA/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 11:49
kommentaare: 6
6 Kommentaarid:
Täiesti mõttetu ja ilmselgelt asjatundmatu inimese tehtud "analüüs". Mingeid järeldusi ei saa siinkohal küll teha.
Just, täpselt nii: kui tulemuste esitlemine ja kõrvutamine toob välja selle, mis ei meeldi ja mida näha ei taheta või püütakse peita, on alati kõige kõvem vastuargument, et tehtu on mõttetu ja tegija on loll.
Kui soovid analüüsida eestlaste taset võimalikult pädevalt, siis mõistlik oleks nende tänavuse hooaja tulemus kõrvutada näiteks tiitlivõistluste normiga. Praegu on tõepoolest tegemist väga otsitud "analüüsiga", mis ei arvesta seda, et on alasid, kus Eesti rekord on ka väga kõrgel rahvusvahelisel tasemel ja on alasid, kus see jääb sellest valgusaastate kaugusele. See kõik ei tähenda muidugi seda, et praeguste parimate heitjate-tõukajate tase oleks isegi Eesti kontekstis aktsepteeritav, aga nende võrdlusmoment on ka midagi täiesti muud kui näiteks kiirjooksudel.
Eesti rekordiga võrdlus näitab treenerite töö kvaliteedi muutust aga ausaks edetabeliks peab ikka võrdlema viimase 10 aasta maailmarekordi tasemega. Pole mõtet teha võrdlevaid tabeleid aegadega kus dopingukontroll oli hanejalgadel.
Hr Pullerits, te oletegi loll.
Teie analüüs on väga konarlik, sest protsentuaalne võrdlus Eesti rekorditega ei ole eri alade vahel võrreldav - sprindis loeb sajandik, heitealadel meetrid. Puudub rahvusvaheline kontekst ja WA punktide kasutamine, mis võimaldaks objektiivset võrdlust. Samuti on valik osaliselt kallutatud ning hooaja vormi, vigastuste ja arenguastme arvestamata jätmine teeb üldistused meelevaldseks.
Kindlasti võiks siin teha hulga erinevaid analüüse, kus võrdlusmaterjaliks on erinevad edetabelid, rekordid, normid. Aga olgem ausad, ärgem peitkem pead liiva alla: ükskõik mille me võrdlusmaterjaliks võtame, tuleb välja see, mille Postimehe kokkuvõttes esile tõin - et heite- ja tõukealadel on Eesti parimate vahe maailmatasemega kõige suurem. Ehk siis: näiteks kettaheites ja odaviskes on ära antud see, mis meil oli ja mis edu tagas, ent selle asemel on esiplaanile nihutatud kiirjooksud, kus - ja ärge petke ennast - on eestlaste šansid maailmas tegusid teha kõigist alaliikidest küllap kõige väiksemad.
Kokkuvõttes: Eesti kergejõustikus on prioriteedid paigast ära ehk on loobutud sellest, mis edu on toonud, ja hakatud edu jahtima seal, kus seda mitte kunagi ei tule.
Postita kommentaar
<< Esileht