reede, juuni 27, 2025

Pullerits: Miks tuleb Eestis lõpetada kiirjooksu upitamine?

Miks eestlased ei suuda sprinti joosta, sain paar päeva tagasi küsimuse. „Kuidas ei suuda?” pidanuksin vastu küsima. Sest nagu Jaanus Kriisk on välja toonud, ja seda õigustatult, on kiirjooks saanud Eesti kergejõustikus suurt tähelepanu – ja Kriisk teab, millest räägib. Eks seda tähelepanu on suurendanud Karl Erik Nazarovi (fotol paremal) mõned head jooksud sisehallis, millele pole paraku järgnenud vähegi arvestatavaid kordaminekuid suvel, staadionil, ja naiste 4x100 meetri teateneliku pürgimine Pariisi olümpiale, mis küll, tõsi, kusagile ei viinud.

Vaatame siis seda Eestis esile tõstetud kiirjooksu taset Eesti rekordite järgi. Olge hoiatatud: vaatepilt ei ole ilus.

Meeste 100 meetri jooksus asub Eesti oma rekordiga, Nazarovi joostud 10,18ga maailma riikide hulgas 110.-113. kohal.

Naiste 100 meetri jooksus on Ksenija Balta (fotol paremal) 11,35ga 97.-99. kohal.

Meeste 200 meetri jooksus on Marek Niit 20,43ga 99. kohal.

Naiste 200 meetri jooksus on Ksenija Balta 23,05ga 89.-90. kohal.

Mõnes klassifikatsioonis loetakse kiirjooksuks ka 400 meetrit, milles on Rasmus Mägi meestest 45,35ga 81. kohal ja Egle Uljas (fotol paremal) naiste hulgas 51,91ga 88. kohal.

Näib ja näeme, et mida pikemaks muutub jooksumaa, seda kõrgemale tõuseb maailma riikide pingereas Eesti rekord.

Jah, nii see on. 800 meetris, mis pole enam kiirjooks, on Urmet Uusorg (fotol all paremal) 1.45,87ga 77. kohal ja Raissa Ruus 2.02,1ga 86. kohal. (Huvitav on teada, et oleksin oma isikliku rekordiga 1.55,9 kuraditosina riigi, sh nt kaheksa miljoni elanikuga Laose rekordiomanik.)

Miks siis eestlased kiirjooksus teistega võrreldes ikkagi nii aeglased on? Vastus on lihtne: vaadake 19. sajandi pilte talupoegadest. (Kindlasti oskab ajaloolane Pärtel Piirimäe siin kaaluka sõna minu toetuseks sekka öelda.) Loomulikult pole see ainus põhjus, aga väidan, et sealt vaatab vastu peapõhjus. Sealt kõik algab. Geneetiline baas määrab spordis ju nii palju.

Järeldus: lõpetage Eestis kiirjooksjatesse panustamine ning arendage neid alasid, milleks eestlastel on sünnipäraseid eeldusi.

Foto 1: Karl Erik Nazarov mullu Roomas EM-võistluste 100 meetri eeljooksus. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
Foto 2: Ksenija Balta mullu jaanuaris treeningul Audentese spordihoones. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
Foto 3: Egle Uljas 2008. aasta veebruaris kergejõustiku kuldliiga võistlustel TÜ spordihoones 800 meetrit jooksmas. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 4. Urmet Uusorg võitmas 2000. aastal Tartus Eesti meistrivõistlustel 400 meetri jooksu. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix

Postitas: Priit Pullerits @ 17:58   kommentaare: 9

9 Kommentaarid:

At 18:30, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits tabab jälle pakku. Mõõgad atradeks (või oli see vastupidi?) ja kiirjooksjad maadlejateks.
Kui vaadata 19.sajandi talupoegade pilte on selge, et me oleme maadlusmati mehed. Äärmisel juhul saame hakkama naisekandmisega, sest see on ju põhimõtteliselt viljakoti aita tassimise või jõulusea lauale viimise moodsam versioon.

 
At 18:33, Anonymous Anonüümne said...

Ajend selleks looks oli ebaõnnestunud "analüüs" Eesti kergejõustikust?

 
At 18:37, Anonymous Anonüümne said...

teie kesisest 1.55,9st jooksevad ka paljud naised kiiremini

 
At 19:35, Anonymous Anonüümne said...

Ei maksa vanade eesti talupoja piltide järgi, kus me näeme välja nürid ja tohletunud, suuri järeldusi teha. Meie genofondi on vähemalt keskajast tublisti rikastatud, nii et kaardipakk on hoolsalt segatud nagu usaldusväärses kaardipõrgus.

 
At 20:00, Anonymous Anonüümne said...

Selle loogika järgi on Viru(d) ja Kriisk täiesti mõttetud tegelased, tegelevad ju jooksude ja hüpetega.

 
At 20:04, Anonymous Anonüümne said...

Palun Harvey mängust välja jätta. Tal niigi palju tegemist.

 
At 20:29, Blogger Priit Pullerits said...

Palun tooge enda parim tulemus esile enne, kui hakkate kellegi teise tulemust kesiseks nimetama.
Naiste arvestuses oleksin 210 riigi konkurentsis oma tulemusega 18. kohal.

 
At 20:35, Blogger Priit Pullerits said...

Analüüs oli õnnestunud, ka alaliidust tuli sõnum:
"Lugesin ja väga hea ning ülevaatlik. Aitäh"
Üks tuntud treener kirjutas:
"Sinu lähenemine on väga hea ja õige ning teatud mõttes uue nurga alt, mida on väga keeruline (kui mitte võimatu) ümber lükata!"
Selline autoriteetne tagasiside loeb sadu kordi rohkem kui siinne anonüümne plõksimine.

 
At 20:52, Anonymous Anonüümne said...

Teie tulemust 1.55,9 ei leia Eesti kergejõustikuliidu kodulehel kõigi aegade edetabelist. Võtsite ise kooli staadionil stopriga aega? Kindel, et distants oli ikka 800 meetrit (täismõõtmetega staadionil on see kaks ringi)?

 

Postita kommentaar

<< Esileht