esmaspäev, juuni 30, 2025

Pullerits: Paneme Eesti kergejõustiklaste äsjased tulemused halastamatult pingeritta!

Mul on hea meel, et suutsin oma võistluseelsete võrdluste ja analüüsidega tekitada huvi Eesti kergejõustikukoondise esinemise vastu Euroopa võistkondlike meistrivõistluste teise liiga jõuproovil – aga vaatame nüüd tulemusi ka ikkagi! 

Seekord võtsin hindamise aluseks WA ehk maailma kergejõustikuliidu universaalse punktitabeli, mille alusel on selgelt näha, mida on üks või teine tulemus rahvusvahelises konkurentsis tegelikult väärt.

Näeme, et Sloveenias Mariboris ainsa Eesti rekordi püstitanud naiste sprindinelik tegi parima tulemuse. Uurige tekkinud pingerida, kommentaarid selle järel.

1136 4x100 m naised (Miia Ott, Anna Maria Millend, Kreete Verlin, Ann Marii Kivikas [fotol ülal paremal]) 43,98 (Eesti rekord), 4. koht

1129 Robert Kompus, teivashüpe 5.50, 3. koht 

1116 Ann Marii Kivikas, 200 m 23,18, 4. koht 

1113 Kreete Verlin, 100 m tj 13,27, 9. koht 

1108 Uku Renek Kronbergs, 800 m 1.47,18, 5. koht 

1104 Adam Kelly, vasar 73.66, 3. koht 

1090 Hans-Christian Hausenberg, kaugus 7.78, 2. koht 

1085 Laura Maasik, 3000 m tak 10,04,02, 5. koht 

1081 Henri Sai, 200 m 20,91, 9. koht

1079 Mia Lisett Meringo, 400 m tj 58,06, 8. koht 

1070 Ann Marii Kivikas, 100 m 11,61, 4. koht 

1059 4x100 m mehed (Rasmus Jaanson, Reimo Sepp, Henri Sai, Rain Kirsipuu) 40,22, 13. koht 

1053 Deniss Šalkauskas, 1500 m 3.44,02, 5. koht 

1052 Elisabeth Pihela, kõrgus 1.83, 8. koht 

1049 Kelly Nevolihhin, 800 m 2.06,50, 13. koht 

1047 Lishanna Ilves, kaugus 6.22, 5. koht 

1046 Viktor Morozov, kolmik 15.88, 5. koht 

1045 4x400 segateade (Rain Kirsipuu, Mia Lisett Meringo, Uku Renek Kronbergs, Viola Hambidge) 3.24,41, 14. koht 

1043 Keiso Pedriks, 100 m tj 14,13, 9. koht 

1028 Taavi Tšernjavski, 400 m tj 52,10, 9. koht 

1018 Gedly Tugi, oda 56.74, 7. koht 

1006 Hege-Lee Pielberg, 400 m 55,18, 14. koht 

999 Ervin Markus Raudsepp, 400 m 47,71, 15. koht 

986 Anna Maria Čeh, vasar 63.35, 7. koht 

974 Kalev Hõlpus, 3000 m tak 9.04,89, 7. koht 

955 Kunnar Erich Viisel, oda 69.68, 13. koht 

949 Andres Hantson, kõrgus 2.04, 14. koht 

911 Gevin Genro Paas, ketas 51.84, 13. koht 

909 Tiidrek Nurme, 5000 m 14.27,66, 13. koht

876 Andri Matrov, kuul 15.89, 13. koht
 
893 Anete Randma, 1500 m 4.41,75, 16. koht

852 Johanna Ardel, 5000 m 17.52,65, 16. koht 

817 Lilian Turban, kuul 13.73, 10. koht

772 Katarina Verst, ketas 43.72, 15. koht

0 Daria O'Konnel-Bronin, kolmik

0 Marleen Mülla, teivas

0 Karl Erik Nazarov, 100 m

Esinelikus on kolm sprinditulemust, kõik naistelt. See justkui vaidleb vastu minu eelmisele sissekandele, et sprinti ei maksa panustada, sest sprindis on maailma tipptase Eesti rekordite järgi hinnatuna Eesti tipptasemest kaugemal, kui paljudel teistel aladel. Ent teisalt peame vaatama, kui palju on sprinteritel arenguruumi. Väidan, et vähe. Miia Ott ei ole tänavu igatahes enam näidanud, et areng jätkuks.

Kui vaatame ka Ann Marii Kivikase aega 100 meetri jooksus, mis tõi talle 4. koha, siis see oli Eesti sportlaste tulemustest Mariboris alles 11. Temast eespool on isegi näiteks 400 meetri tõkkejooksja Mia Lisett Meringo

Kõige tihedam on konkurents Eesti sportlaste tulemuste teise kümne algul, kus 17 punkti suurusesse vahemikku mahub koguni kaheksa tulemust. Üllatav on, et MMil ja olümpial osalenud kõrgushüppaja Elisabeth Pihela on alles 14., napilt eespool Kelly Nevolihhinist (fotol paremal), kes viimasel ajal jooksnud pigem pikemaid maid kui keskmaad.

Odaviskaja Gedly Tugi, kellest räägitud aastaid kui Eesti viskealade lootusest, on oma tulemusega alles 21., jäädes maha isegi Taavi Tšernjavskist (fotol all vasakul esiplaanil), kellele 400 m tõkkejooks ei ole olnud mingi põhiala.

Eesti koondise raudvara Tiidrek Nurme aeg 5000 m jooksus jääb alla isegi Andres Hantsoni 2.04-le kõrgushüppes ja Gevin Genro Paasi kettatulemusele 51.84 – neid kahte võis enne võistlust lugeda Eesti koondise nõrgemate lülide hulka. 

Pingereastatud tabel näitab mõne üksiku erandiga, et need, kelle tulemus on WA punktitabeli järgi väärt suuremat summat, said ka enamasti palju kõrgema koha kui need, kes jäid siinses pingereas teise poolde. 

Aga ennekõike näitasid võistlused Mariboris – ja seda ilma WA punktitabelitagi –, et kui Rasmus Mägi on vigastatud ja Karmen Bruus intriigidega kõrvale tõrjutud ning kümnevõistlejail pole areenile asja, ei anna Eesti kergejõustik ainest rääkida selle ala heast seisust ja käekäigust. 

Ja veel üks asi: minu isiklik rekord 800 meetri jooksus 1.55,9 annab 865 punkti, millega ei olnuks ma Eesti koondises Mariboris sugugi kõige kehvem liige. Aga omal ajal, 1980ndate teises pooles pääses selle ajaga vaevalt Eesti meistrivõistlustel B-finaali.

Foto 1: Ann Marii Kivikas mullu Roomas EMil naiste 200 meetri eeljooksus. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
Foto 2: Kreete Verlin (190) ja Diana Suumann (313) 15. juunil Tartus Tamme staadionil Eesti karikavõistlustel kergejõustikus. Foto autor Sille Annuk, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 3: Kelly Nevolihhin võidab mullu 5. oktoobril Tartu linnamaratoni. Foto autor Sille Annuk, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 4: Taavi Tšernjavski 28. mail Pärnu rannastaadionil 400 meetri tõkkejooksus. Foto autor: Mailiis Ollino, Pärnu Postimees / Scanpix
 

2 Kommentaarid:

At 20:11, Anonymous Anonüümne said...

Nii nagu protsentuaalne võrdlus, sobib ka käesolev analüüs. Peaasi, et loogika oleks arusaadav ja läbiv. Vaidleks vastu Elisabeth Pihelat puudutava tähelepaneku osas. Nii tema kui Kreete Verlin mõlemad kindlalt esimeses pooles. Ei olegi kõige hullemad.

 
At 20:20, Blogger Priit Pullerits said...

Kõige hullemad ei ole, jah, aga vaevalt, et kumbki sportlane ise ka oma tulemusega rahule jäi. Verlin on tänavu jooksnud ikkagi 13,11, üle pooleteise kümnendiku kiiremini - see on märkimisväärne vahe. Olümpiasportlane Pihela sai 1.83 üle alles kolmandal katsel. Teda on ikka presenteeritud kui Teemantliiga sportlast, aga nüüd Euroopa B-liiga kaheksas...

 

Postita kommentaar

<< Esileht