Pullerits: Paneme Eesti kergejõustiklaste äsjased tulemused halastamatult pingeritta!
Mul on hea meel, et suutsin oma võistluseelsete võrdluste ja analüüsidega tekitada huvi Eesti kergejõustikukoondise esinemise vastu Euroopa võistkondlike meistrivõistluste teise liiga jõuproovil – aga vaatame nüüd tulemusi ka ikkagi!
Seekord võtsin hindamise aluseks WA ehk maailma kergejõustikuliidu universaalse punktitabeli, mille alusel on selgelt näha, mida on üks või teine tulemus rahvusvahelises konkurentsis tegelikult väärt.
Näeme, et Sloveenias Mariboris ainsa Eesti rekordi püstitanud naiste sprindinelik tegi parima tulemuse. Uurige tekkinud pingerida, kommentaarid selle järel.
1136 4x100 m naised (Miia Ott, Anna Maria Millend, Kreete Verlin, Ann Marii Kivikas [fotol ülal paremal]) 43,98 (Eesti rekord), 4. koht
1129 Robert Kompus, teivashüpe 5.50, 3. koht
1116 Ann Marii Kivikas, 200 m 23,18, 4. koht
1113 Kreete Verlin, 100 m tj 13,27, 9. koht
1108 Uku Renek Kronbergs, 800 m 1.47,18, 5. koht
1104 Adam Kelly, vasar 73.66, 3. koht
1090 Hans-Christian Hausenberg, kaugus 7.78, 2. koht
1085 Laura Maasik, 3000 m tak 10,04,02, 5. koht
1081 Henri Sai, 200 m 20,91, 9. koht
1079 Mia Lisett Meringo, 400 m tj 58,06, 8. koht
1070 Ann Marii Kivikas, 100 m 11,61, 4. koht
1059 4x100 m mehed (Rasmus Jaanson, Reimo Sepp, Henri Sai, Rain Kirsipuu) 40,22, 13. koht
1053 Deniss Šalkauskas, 1500 m 3.44,02, 5. koht
1052 Elisabeth Pihela, kõrgus 1.83, 8. koht
1049 Kelly Nevolihhin, 800 m 2.06,50, 13. koht
1047 Lishanna Ilves, kaugus 6.22, 5. koht
1046 Viktor Morozov, kolmik 15.88, 5. koht
1045 4x400 segateade (Rain Kirsipuu, Mia Lisett Meringo, Uku Renek Kronbergs, Viola Hambidge) 3.24,41, 14. koht
1043 Keiso Pedriks, 100 m tj 14,13, 9. koht
1028 Taavi Tšernjavski, 400 m tj 52,10, 9. koht
1018 Gedly Tugi, oda 56.74, 7. koht
1006 Hege-Lee Pielberg, 400 m 55,18, 14. koht
999 Ervin Markus Raudsepp, 400 m 47,71, 15. koht
986 Anna Maria Čeh, vasar 63.35, 7. koht
974 Kalev Hõlpus, 3000 m tak 9.04,89, 7. koht
955 Kunnar Erich Viisel, oda 69.68, 13. koht
949 Andres Hantson, kõrgus 2.04, 14. koht
911 Gevin Genro Paas, ketas 51.84, 13. koht
909 Tiidrek Nurme, 5000 m 14.27,66, 13. koht
876 Andri Matrov, kuul 15.89, 13. koht
893 Anete Randma, 1500 m 4.41,75, 16. koht
852 Johanna Ardel, 5000 m 17.52,65, 16. koht
817 Lilian Turban, kuul 13.73, 10. koht
772 Katarina Verst, ketas 43.72, 15. koht
0 Daria O'Konnel-Bronin, kolmik
0 Marleen Mülla, teivas
0 Karl Erik Nazarov, 100 mEsinelikus on kolm sprinditulemust, kõik naistelt. See justkui vaidleb vastu minu eelmisele sissekandele, et sprinti ei maksa panustada, sest sprindis on maailma tipptase Eesti rekordite järgi hinnatuna Eesti tipptasemest kaugemal, kui paljudel teistel aladel. Ent teisalt peame vaatama, kui palju on sprinteritel arenguruumi. Väidan, et vähe. Miia Ott ei ole tänavu igatahes enam näidanud, et areng jätkuks.
Kui vaatame ka Ann Marii Kivikase aega 100 meetri jooksus, mis tõi talle 4. koha, siis see oli Eesti sportlaste tulemustest Mariboris alles 11. Temast eespool on isegi näiteks 400 meetri tõkkejooksja Mia Lisett MeringoKõige tihedam on konkurents Eesti sportlaste tulemuste teise kümne algul, kus 17 punkti suurusesse vahemikku mahub koguni kaheksa tulemust. Üllatav on, et MMil ja olümpial osalenud kõrgushüppaja Elisabeth Pihela on alles 14., napilt eespool Kelly Nevolihhinist (fotol paremal), kes viimasel ajal jooksnud pigem pikemaid maid kui keskmaad.
Odaviskaja Gedly Tugi, kellest räägitud aastaid kui Eesti viskealade lootusest, on oma tulemusega alles 21., jäädes maha isegi Taavi Tšernjavskist (fotol all vasakul esiplaanil), kellele 400 m tõkkejooks ei ole olnud mingi põhiala.Eesti koondise raudvara Tiidrek Nurme aeg 5000 m jooksus jääb alla isegi Andres Hantsoni 2.04-le kõrgushüppes ja Gevin Genro Paasi kettatulemusele 51.84 – neid kahte võis enne võistlust lugeda Eesti koondise nõrgemate lülide hulka.
Pingereastatud tabel näitab mõne üksiku erandiga, et need, kelle tulemus on WA punktitabeli järgi väärt suuremat summat, said ka enamasti palju kõrgema koha kui need, kes jäid siinses pingereas teise poolde.
Aga ennekõike näitasid võistlused Mariboris – ja seda ilma WA punktitabelitagi –, et kui Rasmus Mägi on vigastatud ja Karmen Bruus intriigidega kõrvale tõrjutud ning kümnevõistlejail pole areenile asja, ei anna Eesti kergejõustik ainest rääkida selle ala heast seisust ja käekäigust.
Ja veel üks asi: minu isiklik rekord 800 meetri jooksus 1.55,9 annab 865 punkti, millega ei olnuks ma Eesti koondises Mariboris sugugi kõige kehvem liige. Aga omal ajal, 1980ndate teises pooles pääses selle ajaga vaevalt Eesti meistrivõistlustel B-finaali.
Foto 1: Ann Marii Kivikas mullu Roomas EMil naiste 200 meetri eeljooksus. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
Foto 2: Kreete Verlin (190) ja Diana Suumann (313) 15. juunil Tartus Tamme staadionil Eesti karikavõistlustel kergejõustikus. Foto autor Sille Annuk, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 3: Kelly Nevolihhin võidab mullu 5. oktoobril Tartu linnamaratoni. Foto autor Sille Annuk, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 4: Taavi Tšernjavski 28. mail Pärnu rannastaadionil 400 meetri tõkkejooksus. Foto autor: Mailiis Ollino, Pärnu Postimees / Scanpix
2 Kommentaarid:
Nii nagu protsentuaalne võrdlus, sobib ka käesolev analüüs. Peaasi, et loogika oleks arusaadav ja läbiv. Vaidleks vastu Elisabeth Pihelat puudutava tähelepaneku osas. Nii tema kui Kreete Verlin mõlemad kindlalt esimeses pooles. Ei olegi kõige hullemad.
Kõige hullemad ei ole, jah, aga vaevalt, et kumbki sportlane ise ka oma tulemusega rahule jäi. Verlin on tänavu jooksnud ikkagi 13,11, üle pooleteise kümnendiku kiiremini - see on märkimisväärne vahe. Olümpiasportlane Pihela sai 1.83 üle alles kolmandal katsel. Teda on ikka presenteeritud kui Teemantliiga sportlast, aga nüüd Euroopa B-liiga kaheksas...
Postita kommentaar
<< Esileht