Pullerits: Veerpalust ja uisusammust

Trehvasin hiljuti ühe endise suusatuusaga, kes tegi omal ajal väga tublisid starte, ikkagi NSV Liidu tasemel, ja kuulsin huvitavat nägemust selle kohta, miks Andrus Veerpalu ei suuda kõvasti uisku sõita. Kui paar üksikut sähvatust MK-sarja suusavahetusega sõidus välja arvata.

Ei mina ega vana suusahunt pretendeeri väitma, et see nägemus oleks lõplik tõde, kuid nagu öeldi vanas filmis Stirlitzi kohta, on see igal juhul "materjal dlja razmõshlenija".

Nimelt on vana suusatuus pannud tähele, et Veerpalu mahajäämus uisusõitudel kipub tekkima just tasastel ja sirgetel lõikudel niipea, kui ülejäänud mehed grupis pisutki gaasi vajutavad. Vahe ei teki sugugi tõusudel, kus ta kannatab enamasti liidritega kaasa minna. Milles on aga suusatuusa väitel klassika- ja uisustiilis sõidu peamisi funktsionaalseid erinevusi? Nimelt selles, et kui klassikas saab laskumistel jäljes libisedes puhata, siis uisus tuleb pidevalt tööd teha, ka laskumistel. Aga Veerpalu, väitis suusatuus, ei suuda pikka ja pidevat pingutust taluda, vaid vajab väljakujunenud klassikasõitjana vahepeal hingetõmbepause.

Ja see tuleb vana suusatuusa hinnangul sellest, et Eesti koondises on ilmselt liiga vähe rõhutud jooksu osatähtsusele. Jooks on ju ala, kus pead kogu aeg töötama, erinevalt rullidega harjutamisest, kus tulevad ikka sisse puhkehetked. Tõsi see on, et ega Suverullil ole Eesti murdmaamehed jooksus kunagi kuigi sädelevaid tulemusi näidanud. Hoopis laskesuusataja Indrek Tobreluts on olnud kõige sitkem silkaja.

Huvitav, milline on selles küsimuses teie arvamus? Äkki leiame siin kamba peale mingi idee, miks uisustiilis asi ikka lonkab ja kuidas seda asja parandada.

Samuti on teada, et Veerpalul on tekkinud uisku sõites jalakrambid. Las ma seletan, kus. Lauri Rannama, koondise füsioterapeut, näitas mulle kunagi mu enda jala peal, kus on Veerpalu probleem. Katsuge oma sääreluud keskkohast ning liikuge sealt sõrmedega paar sentimeetrit jala väliskülje poole. Pingutage varbaid enda poole. Kas tunnete, kuidas üks pikk kõõlus pingesse läheb? See ongi Rannama kinnitusel Veerpalu uisusõidu üks takistajaid - seal läheb krampi.

Eile kohtusin Uno Leistiga, kes oli 1980. aastate keskel üks uisustiili maaletoojaid Eestis. Ta püüdis ühe esimesena sõita Nõukogude Liidus vähemasti pool võistlusmaad uisusammuga. Ja meenutas, kuidas Mati Alaver oli toona kahtlust avaldanud, et kas uisusamm ikka efekti annab - sest seda pole ju veel uuritud. Samuti oli Alaver Leisti sõnul kahelnud, kas kogu 30 km võistlusdistantsi on inimene ikka üldse suuteline uisustiilis läbi sõitma.

Toona, 1980. aastate keskel, toimus kurikuulus MM, kus venelased tänu uisusammu mittevaldamisele kõrbesid. Kevadel peeti Liidu treenerite seminar, kus tollased spordipealikud olid Leisti mäletamist mööda suusatreenereid noominud, et kus te silmad küll on olnud, kui ülejäänud maailm on uisusammule üle läinud. Ja kurjustasid, miks küll pole õppust võetud Leistilt ja Ivan Garaninilt, kes kodustel jõuproovidel üritasid esimestena uues stiilis liikuda.

Kas selleski loos, kui Stirlitzi filmi tsiteerida, pole ainet mõtiskluseks? Ka nüüdisajal.

Foto: Pildil Andrus Veerpalu.
Foto autor: Raigo Pajula / Postimees / Scanpix.