Pullerits: Mustem olümpia, kui arvata oskasin

Paljud on nõutult küsinud, millest minu aastate pikkune skepsis Eesti spordi suhtes. Aga millest muust, kui Eesti spordi aastate pikkusest jälgimisest. Ja teiseks, see pole niivõrd skepsis, kuivõrd kaine realism. Jah, ma pole kunagi enne suurvõistlusi läinud kaasa alusetu hurraatamisega, et küll seekord sünnib ime ja Eesti sportlased teevad fantastilisi tulemusi. Nii palju ma sporti ikka jagan, et mõista: luuavarrest pauku ei tule ehk spordis imesid ei sünni.

Enne Pekingi olümpiat esitasin siinsamas blogis prognoosi, mida Hiinast oodata. Paljud tembeldasid mind taas negativismi külvajaks. Narr süüdistus - ega mõttetut positivismi külvates sportlaste tulemused parane. Ja neile, kes arvavad, et ma oma skepsisega Eesti tippude sooritusvõimet alla kisun, ütlen ühte: sellised sportlased, keda lööb rööpast ajakirjanduse kahe jalaga maa peal olemine ning skeptiliste kommentaaride avaldamine, ei väärigi tippareenile saatmist. Mõelda vaid, mis juhtub seal nendega siis, kui keegi publikust nende etteaste eel äkki vilistama hakkab...

Vaatame siis, kas skespsis oli seekord alla- või ülepakutud.

Jalgrattasõit: Pakkusin, et meeste grupisõidus ei ole suurt midagi oodata. Lootsin, et Grete Treier jõuab esikümnesse, aga lisasin, et võib vabalt jääda ka teise või kolmandasse kümnesse. Daniel Novikovi osaks jääb olla kaotaja. (Rein Taaramäe osalemine eraldistardist sõidus selgus alles olümpia käigus ja jäi seetõttu prognoosimata.)

Järeldus: Täpselt nii läkski. Skepsis oli õigustatud.

Judo: Kirjutasin nii: "Arvestades Martin Padari aeglast käivitumist pudeneb ta kahjuks ilmselt teises ringis."

Järeldus: Pole ilus ennast kiita, aga kas saab veel täpsemalt musta stsenaariumi ette näha?

Kergejõustik: Pakkusin, et Gerd Kanter saab medali, Aleksander Tammert pääseb 12 hulka, Märt Israel jääb sealt esimese-teisena välja - ta pole veel stabiilselt sel tasemel, et olümpial lõpp-võistlusele pääseda. Üks kümnevõistlejaist võib hea õnne korral (loe: kui tugevamate seas leidub piisaval arvul katkestajaid) jõuda samuti 12 hulka, arvasin. Ülejäänuil polnud mu nägemuses mingit šanssi meid rõõmustada ning nad jäävad pingeridade tagumisse otsa.

Järeldus: Kettaheitega panin täiesti täkesse. Kümnevõistlusega samuti. Jah, Andres Raja tuli 13. kohale, mis on kahtlemata tubli saavutus, aga paraku jätsin ennustuses liiga detailseks minemata. Eksisin Kaire Leibaku osas, tema väga tubli 10. kohta ei suutnud küll ette näha. Aga ülejäänute saagiks jäid tõesti kohad alates kolmandast kümnest (parimana Anna Iljuštsenko kõrgushüppes 21.), neist Pavel Loskutov lõpetajate seas kogunisti eelviimane, nii et kokkuvõttes võib öelda, et prognoos läks laias laastus taas täppi.

Laskmine: Pakkusin Andrei Inešinile: "Medalit ei tule. No lihtsalt ei tule. Küll näete. Pakun kohta 7.-10. vahele."

Järeldus: Leidus neid, kes naersid, et kus on minu argumendid selliseks pessimismiks. Nagu näha, olin isegi liiga optimistlik. Ja kas keegi pani tähele Inešini nurjumise seletust: ta oli ajanud päevad sassi, nii et esimene võistluspäev oli langenud tema aklimatiseerumise viimasele halvale päevale. Mulle lihtsalt ei mahu pähe, kuidas saab kogenud sportlane sellise lasteaiaprohkama teha.

Purjetamine: Prognoosisin, et Deniss Karpak jääb teise kümne keskele ja hea, kui Johannes Ahun 30 parema sekka jõuab.

Järeldus: Ahun ei õigustanud mu lootusi ja Karpak vedas selgelt alt, jäi 25. kohale. Nii et taas, juba teist korda, olin liiga optimistlik.

Sulgpall: Pakkusin, et Raul Must pudeneb avaringis ja Kati Tolmoff teises ringis.

Järeldus: Musta osas pidas must prognoos paika, aga Tolmoff mängis vingerpussi - kukkus välja juba avaringis. Nii et kolmandat puhku olin liiga optismistlik.

Sõudmine: Väitsin, et Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson saavad medali, neljane paatkond finaali ei jõua, noored mehed veel, aga B-finaalis tõmbavad end kolmandaks, ning Andrei Jämsa saagiks jääb heal juhul B-finaali viies-kuues koht.

Järeldus: Kahe esimesega panin taas absoluutselt kümnesse, aga Jämsat hindasin üle - minu pakutud 11.-12. koha asemel tuli tal leppida 17. kohaga. Olin pisut liiga optimistlik.

Tennis: Prognoosisin, et Kaia Kanepi teisest ringist kaugemale ei jõua ning paarismängus Maret Aniga tuleb kaotusega leppida juba avaringis. (Paraku selgus Ani üksikmängu turniirile pääsemine liiga hilja, et oleks saanud selle kohta eelneva ennustuse teha.)

Järeldus: Paarismängus läkski nii, nagu arvasin, kuid üksikmängus, nagu näha, olin esimest korda oma ennustuses liiga pessimistlik. Kanepi pudenes kolmandas ringis.

Triatlon: Lootsin, et Marko Albert saab 23.-27. koha.

Järeldus: Pidanuks olema veelgi skeptilisem. Albert lõpetas 41. kohaga.

Ujumine: Kirjutasin enne olümpiat nii: "Üks kahest, Triin Aljand või Martin Liivamägi, pääseb poolfinaali. See on ka kõik. Rohkem keegi nii kõrgele ei küüni."

Järeldus: Et ma ka ükskord juba ei õpi! Olgu endale rõhutatud: ujujatel ei ole suurvõistlustel kõrgeid kohti loota, sest nagu näitas siin blogis pikas usutluses treener Gunnar Tõnning, on Eesti tipud maailma tippudest jäänud kogu aeg kakskümmend aastat maha. Taas jäi mul skepsisest vajaka.

Vehklemine: Ennustasin, et esimese 30 sisse Nikolai Novosjolov ei jõua.

Järeldus: Ai-ai-ai, siin läks napilt. Pekingi olümpia ametlikul koduleheküljel leidsin Novosjolovi täpselt 30. kohalt. Tuleb kaotust tunnistada: siin olin pisut liiga pessimistlik.

Võimlemine: Arvasin, et Irina Kikkas saab 17.-18. koha.

Järeldus: Taas lootsin Eesti sportlaselt liiga palju. Kikkas lõpetas 20. kohaga.

Rannavõrkpall: Pakkusin, et Kristjan Kais ja Rivo Vesik saavad alagrupist edasi, aga sealt kaugemale ei jõua.

Järeldus: Taas jäi skepsisest puudu. Meie mehed piirdusid alagrupikohtumistega.

Suur järeldus: Lihtne aritmeetika näitab, et minu kriitikute poolt liiga mustaks tembeldatud olümpiaprognoos osutus tegelikkuses veelgi mustemaks. Kolmeteistkümnel alal, kus Eesti esindajad kaasa lõid, tuli mul kaheksas speksisest vajaka. Ja vaid kahel alal, vehklemises ning tennises, olin liiga pessimistlik, ent sedagi õige napilt.

Küsimus: kus ma nüüd taas olümpia eel liigselt musti värve välja pakkusin?

Mis mind isiklikul rindel kõige rohkem rõõmustab, on see, kui täpseks siiski mu ennustused üldjoontes osutusid. See näitab, et neil, kes väidavad, et ma sporti ei tunne, ei ole vist ikka päris õigus.
******Paria, Grand Staircase-Escalante National Monument, Utah. 26. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Foto täissuuruses nägemiseks klikkida pildile.)

Foto: Kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko jälgimas Pekingi olümpiastaadionil vihmasajus konkurentide katseid. Foto autor: Jarek Jõepera, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto: Rein Taaramäe saavutas Pekingi olümpial eraldistardist sõidus 17. koha. Foto autor: Viesturs Serdans, Scanpix
Foto: Kaire Leibak (vasakul) elab Pekingi olümpial kaasa rivaalide sooritustele. Foto autor: Jarek Jõepera, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto: Sulgpallur Kati Tolmoff teeb pärast halba mängu Pekingi olümpial head nägu. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees / Scanpix
Foto: Triin Aljandi parimaks kohaks Pekingi olümpial jäi 21. koht 50 meetri vabaltujumises. Foto autor: Jarek Jõepera, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto: Irina Kikkas sai Pekingi olümpial iluvõimlemises 20. koha. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees / Scanpix