Pullerits: Kes saboteerib suusatamist kliimapaanikaga?
Keegi on seda hooaega planeerides teinud tulise vea. Haanja maratonist, mida seni on peetud ikka talve lõppakordiks, on möödas juba kaks nädalat, kuid suusatalv kestab. Ja vaadake veel, kui magusalt!Eelmine nädal suusatasin Tartus dendropargi looduslikul lumel ligi 80 km - väga mõnus. Ei ole mingit kohustust harjutada kaks tundi - sõidad tunni ja aitab küll. Ei ole kohustust jälgida tempot - kui tahad, liugled rahulikult, kui tahad, pressid tõusudest tempovarianti kasutades üles ja teed lausikul kiirendusi. Ja ma ei näe meteoroloogilist-hüdroloogilist tegurit, mis võiks takistada seesuguse mõnusuusatamise jätkumist ka sel nädalal.
Nii head talve annab meenutada, kui looduslikul lumel on saanud märtsi lõpus suusatada ilma, et must maa kuskilt välja turritaks. Viimati mäletan midagi seesugust lapsepõlvest, kuid siis olid 1970ndad ja 1980ndate algus. Kahju, et nüüd enam võistlusi pole. Just praegu oleks põnev võidu kihutada, sest päike sirab, valgust on küllaga ja rajad on kiired.
Eile sai ühte tõusu nii rammitud, et murdsin Exeli kepil teraviku ära. Sain Silja Spordist uue. Uurisin, kas uisusuuski ka müügil leidub, juhul kui Atomice põhjad jäistel radadel liiga ära peaksin kribima. Ei leidunud. Kõik, mis mulle võinuks kõlvata, oli ära ostetud. Veel eile oli Silja Sport müünud kaks suusapaari.
Paljud mõistlikud inimesed on aru saanud, et tali ei kao kusagile. Näiteks otsustas eelmisel nädalal endale Rossignoli suusavarustuse osta Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korv. Käis seda kohe proovimas ja ei jõudnud ära kiita, millise naudingu sai.
Neid tõsiasju arvestades tekib küsimus, et kes on need suusavaenulikud jõud, kes muudkui pasundavad kliima globaals
est soojenemisest ja heidutavad inimesi niimoodi suusatamisest eemale? See on ju täiesti rumal jutt. Ilmajaam on prognoosinud, et sel aastal võib lund jätkuda (mitte küll suusatamiseks, aga põhimõtteliselt) aprilli lõpuni. Ja mäletate, kuidas eelmine aasta tuli märtsi lõpus selline lumi maha, et sai Viru maratonigi ära pidada?Süüdi on Al Gore'i tüüpi vasakpoolsed alarmistid - ja kõik need infantiilsed vasakliberaalsed Lääne kultuuritegelased, kes kuulutavad, et looduse säilitamise nimel ei pese nad enam juukseid ega hambaid -, kes on oma kihutustööga jõudnud nii kaugele, et globaalse kliima soojenemise eitamine on varsti vaat et samasugune kuritegu nagu mõnes riigis holokausti eitamine. Võib-olla kliima kuskil tõesti soojeneb, aga igal juhul ei paista see soojenemine kuidagi globaalne. Ja ainult rumalad usuvad poliitikute juttu.
Targad küsivad tarkadelt, mis tegelikult toimub, sest targad toetuvad faktidele, mitte ei aja ideoloogilis-emotsionaalset
häma. Mina küsisin akadeemik Anto Raukaselt. Tema ütles esiteks, et inimtegevuse roll on kliimaprotsessides ületähtsustatud - ei, ta ei eitanud seda, kuid märkis, et see on vaid üks komponent paljudest, ja lisas, et kliimaprotsessid on palju keerulisemad, kui paljud arvavad, et kõiges on süüdi fossiilkütuste põletamine. Ja teiseks - ning see on eriti tähtis - väitis akadeemik Raukas, et mõne aasta pärast algab meil hoopis kliima jahenemine (mille ajel tahaks küsida, et kas tänavune talv ei näita juba selle pöörde algust).Niisiis: minge ja hankige kiiresti kevadiste hindadega suusavarustus, kuni seda veel kuskil leidub, ning ärge mitte kunagi tehke seda viga, et usute vasakpoolsete kisamist ja paanitsemist.
******
Pacific Coast Highway (State Route 1), California. 13. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Dario Cologna Šveitsist hoiab Faluni MK-etapil 10+10 km suusavahetusega sõidus rootslase Marcus Hellneri kannule. Foto autor: Reuters/Fredrik Sandberg/Scanpix
Foto 2: Jonas Emery Šveitsist lumelauavõistlusel Bec des Rossesi mäel Verbieris. Nagu näha, lumest puudust pole, isegi kaljudel. Foto autor: Reuters/Denis Balibouse/Scanpix
Foto 3: Geraldine Fasnacht lumelauavõistlusel Bec des Rossesi mäel Verbieris. Nagu näha, lumest ikka üldse puudust pole. Foto autor: Reuters/Denis Balibouse/Scanpix
Foto 4: Inimesed suusatamas Morteratschi liustikul Šveitsi mägikuurordi Pontresina lähedal. Nagu näha, lund jätkub küllaga. Foto autor: Reuters/Arnd Wiegmann/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:00
kommentaare: 15
15 Kommentaarid:
Härra Cologna ees sõidab tõepoolest Itaalia dressis Giorgio di Centa näoga ja numbriga Marcus Hellner?
Vaata palun pilti enne üles riputamist ise ka. Ei saa öelda, et Art Soonets jälle andis vale allkirja pildile. Iga kolmanda postituse juures satub mõnele pildile vale allkiri...
Aga jutt ise õige, tõeliselt meelidv on niivõrd lumerohke kevad.
Priit, kas sul eelmine talv juba meelest läinud? Minul veel mitte. Kuigi jah, sel aastal on ilus talv, ei tähenda see seda, et nüüd hakkab globaalne jahenemine jne. Esiteks kliima on tsükliline, see tähendab, et vahelduvad soojemad talved külmematega. Ega siis aastad pole vennad! Globaalne soojenemine või mitte aga trend on selline, et meil on järjest rohkem soojasid lumevaeseid talvesid. Eks seda tõesta ka see, et talve lumeperioodid on lühemad, ilm on rohkem heitlik (sula, külm, sula, külm jne). Kui uskuda kliima tsüklilisusse, siis järgneval kahel aastal on meil ilusad talved. Pärast seda tuleb sekka ka mõni soojem.
Ai,ai,ai! Suusatamisega natukegi kursis olev inimene teab, et Hellner ei kanna MK etapil kunagi FILA kombinesooni. Nii rumalaid vigu ei tohiks isegi ühe mehe blogis juhtuda.
Ühe kliimasoojenemise teooria järgi, jääb Golfi hoovus seisma ning meil läheb siin kõvasti külmemaks.
Teisalt praegune talv on olnud kuni märstsini keskmisest soojem ning hea suusailm ei tulene talve külmusest vaid stabiilsusest.
EE
Siiski, suured "külmakambrid" sulavad, seda on näha nii Arktika jääväljadest kui mägiliustikest. Viimaste taandumist oleme mägironijatena isegi täheldanud, Arktika osas aga pani mind mõtlema Timo Palo esinemine, kus ta tutvustas oma 2007.a. Tara ekspeditsiooni - nemad triivisid ca 1,5 aastat, Nansen aga 3.
Kirde- ja Loodeväila kohta: http://www.arileht.ee/artikkel/440476
Aga muidugi ei tarvitse see protsess ainult ühes suunas liikuda, looduses on ikka ka negatiivse tagasiside võimalused.
Pagana pihta, peab Art Soonetsile ütlema, et ta ütleks oma ülemustele, et pildiallkirjad on vigased, kui 09:41 ja 10:24 sõnavõtjal on õigus. Pildiallkiri Scanpixi küljel on tõesti selline:
Switzerland s Dario Cologna (2nd R) follows Sweden s Marcus Hellner during the men s 10+10 km race at the Cross Country skiing World Cup in Falun March 21, 2009.
vale puha, et võistlusi pole. vaata näiteks suusaliit.ee lehelt.
nädalavahetusel olid näiteks nii suure munamäe kui ka otepää mängud. ja see nädal on ida-virus mingid piret niglase auhinnavõistlused. nii et kes soovib-see proovib. rääkimata muidugi eesti meistrikatest algaval nv-sel.
Miks Sa kirjutad, et "kui 09:41 ja 10:24 sõnavõtjal on õigus". Kas on üldse mingi võimalus, et 9.41 ja 10.24 sõnavõtjatel ei ole õigus?? Ehk teistpidi, kui Soonets peaks jätkuvalt väitma, et pildil on Hallner, kas siis Sinu jaoks ongi see niimoodi?
J.
Ärme nüüd tekita tühjast tüli! Kui Scanpixil, suurel agentuuril ei ole õigus ja on faktiviga, siis miks ma peaksin uskuma, et anonüümseil vihjajail on õigus? Mina toda nr 26 seal pildil ei tunne ja ei võta endale õigust otsustada, kellel on õigus ja kellel mitte. Usalda, aga kahtle, kõlab üks ajakirjanduse mantraid.
Marcus Hellner sõitis Falunis nr 36 all, nr 26 esines Giorgio Di Centa.
http://www.fis-ski.com/uk/604/610.html?sector=CC&raceid=14277
Aga Priit, kontrolli siis koheselt võistluse protokollist järgi, kui vähegi huvi on:
http://www.fis-ski.com/uk/604/610.html?sector=CC&raceid=14277
Kes lõpetas võistluse 11. kohal ning oli stardis numbriga 26?
Saan aru, et kõigi jaoks ei ole enesestmõistetav teha näo ja kombe järgi vahet di Cental ja Hellneril või eristada Veerpalut ja Kümmelit neile lihtsalt otsa vaatamise teel. Samas võiks ajakirjanikul olla piisavalt uudishimu, et vihjeid kontrollida ja mitte rumalat nalja teha.
Süüdistage mind pealiskaudsuses, aga mulle nii suur süüdimatu võhiklikkus ei meeldi.
Kas ma pean nüüd endale ise peksa andma või üritama Soonetsile tuupi teha? Mõlemad variandid on päris keerulised....
Püstitaks hoopis sellest teemast kõrvalise küsimuse:
Kas spordialad on võrreldavad?
Miks nii, küsite.
Aga selleks, et kui täna postimees.ee pealt spordiuudiseid vaatasin, hakkas silma uudis, et "Jürgen Zopp tõusis maailma 600 parema tennisisti hulka".
http://sport.postimees.ee/?id=97505
Täpsemini koht 528-le.
See on umbes sarnane tase naisekandmise MMiga Soomes, arvan ma. Esi 100 oleks uudist väärt taset arvestades, Eesti tennise propageerimiseks on muidugi iga uudis pädev. See on küll hea, et saame korduvat tõestust Eesti (mees-)tennise tasemest otseses võrdluses maailma tippudega.
Kuid samas tekib egoitslik küsimus:
Kes teab laiemas ülduses suusatajaid Priit Talves või Timo Juursalu jne.
Misk need nimed? Sest nad olid maailma mainekaimal suusamaratonil (mida võiks tinglikult nimetada maratonisõidu MM) vastavalt 29. ja 36., kuid ei näinud ühtegi suurt pealkirja sarnaselt tenniseuudisele.
Mainiti küll ära Daniel Tynelli võit ja sealhulgas parimate eestlaste kohad (lisaks veel võib-olla ka Priit Kajari 97. ja Risto Mägi 111. koht). Suusatamist propageerival ajakirjanikul (mis sest et mitte spordiajakirjanikul) võiks olla ju mingi huvi "oma ala" laiemast populariseerimisest.
Ma sugugi ei eita tennist, kuid ikkagi on see rahvale veidi kauge ja liiga elitaarne spordiala, et massiliselt tegeleda.
Seetõttu on minu silmapiiril mainitud tasemel Vasa kohad palju kõrgemad esi 200 piirist Tennises. (OK, MK mehed ei osale Vasal, kuid ega neil keegi keela ka. Ja lisaks, et Vasa traditsioone saab et ainult Wimbledoniga võrrelda).
AA
...no heita mulle siin ette, et ma olen suusatamist vähe propageerinud... paluks nimetada mõnda nime, kes oleks suusatamist vabatahtliku tegevusena minust veel rohkem propageerinud.
Antud artikkel on hea näide PP kiiksust. Nagu mingi uitmõte pähe kargab, leiab selle suure tõe olema ja üllitab artikli. See on nagu lastegagi, kes loomulikesest põhjustest tulenevalt ehk elukogemuse ja teadmiste puuduse tõttu suuremat pilti omamata midagi avastades kipuvad oma mõtteid ja arusaamu vaid ühes suunas arendama. Suunas, mis tundub põnev.
Väga naljakas ja ühekülgne on PP käsitlus ümemaailmsest kliimasoojenemisest. Eesti, ja veelgi enam, Eesti käesolev talv ning PP isiklik kevadise suusatamise sõidumõnu on talle ülemaailmset kliimasoojenemist ümberlükkavate järelduste tegemiseks piisav. PP tõdeb õigesti, et nähtuste nagu kliimasoojenemine osas tuleb tugineda faktidele ning ennekõike kuulata teadlaseid mitte poliitikuid, aga ise seda paraku ei tee. Mis tõemonopoli valdaja siis akadeemik Anto Raukas on? Ja ega Al Core pole pelgalt poliitik, nagu PP pole ju ka pelgalt ajakirjanik. Veel vähem on Al Core vasakapoolne. Sama hästi võiks öelda, et PP on esikommar. Kas akadeemik Raukase ja PP jaoks polaaralade jäämassiivi üha kiirenev sulamine, liustike taandumine ehk siis samuti sulamine jne. polegi märgid ülemaailmsest kliimasoojenemisest? Et need pole adekvaatsed faktid kliimasoojenemiest kuivõrd sel aastal on Eestis, eriti Lõuna-Eestis, olnud mõnus ja pikk suusatalv? Kas süsinikdioksiidi sisalduse hüppeline kasv viimasel sajandil ja selle komponendi sisaldus läbi ajastute polaaralade jääs, milline näitaja järgib vägagi täpselt kliimasoojenemise perioode, ei olegi faktiline märk inimtegevuse otsesest mõjust praegustele muutustele kliimas?
Pealegi ei tähenda ülemaailmne kliimasoojenemine ei seda, et maakera kõigi alade kliima soojeneks. Kohati võibki see hoopis põhjustada suuremat sademete hulka ja periooditi ka tavapärasest külmemaid aegu, sealhulgas ka pikemaid ja lumerohkemaid talvesid. Teisal aga kasvab keskmine temperatuur ja põuapäevade arv hüppeliselt. Ühesõnaga maailma kliima soojenemisest toimuvad vägagi erineva suunaga muutused kuni globaalset kliimat kujundavate hoovuste käitumise muutusteni välja. Kliimasoojenemisest tulenevate muutuste ühe stsenaariumina ennustatakse koguni Golfi hoovuse lakkamist, mis tooks põhjapoolekral kaasa permanentse talve. Oi kui siis saaks suusatada. Eksole PP?
Ainuke moment artiklist, milles PP-ga võib nõus olla, on see, et arvestades lumeolusid võiks võistlushooaeg vabalt veel kesta. Üldse tundub mulle isiklikult nii, et aasta-ajad on viimastel aastatel võrreldes varasemaga üha enam nihkes, ehk hakkavad hiljem ja lõppevad hiljem.
Skiwaffe
Postita kommentaar
<< Esileht