Pullerits: Kuidas ratturid mu treeningu ära rikkusid?
Õige spordimees kuulab ilmateadet, et treeninguid planeerida, on ju nii? Kui päeva alguseks lubatakse päikest ja päeva lõpuks pilvisust ning tõusvat tuult, on loogiline, et trenn tasub teha hommikupoolikul. Aga mis sest loogikast kasu, kui pühapäeva hommikul Tähtvere spordiparki minnes avastad, et seal on rullikurada kollaste lintidega blokeeritud ning ratturid on kõikjal võimust võtnud. Mida teie teeksite?Ega muud üle jäänud, kui küsisin naiselt auto ja sõitsin teise linnaotsa, Jõgeva maantee algusse. Seal on kergliiklustee. Ja teate, mis selgus - seal on tõesti kerge liikuda. Vist isegi liiga kerge.
Sõitsin konservitehase eest kaks korda edasi-tagasi, kokku 4x4,5 km ehk 18 km. Swenori klassikarullikutega läks esimene 9 km 37 minutiga ja teine 37.25ga. Võrreldes
Tähtvere spordipargi ringiga oli see lausa mugavustrenn. Nüüd saan aru, miks enamik inimesi kergliiklusteedel harjutamas käib ning spordipargist eemale hoiab. Sest spordipargis tuleb tööd teha: tuleb kurvides alalõpmata pöörata, tuleb ring ringi järel vaimne tüdimus ületada. Eelmisel päeval olin seal läbinud 25 ringi ehk 21,25 km ja aega kulus selleks 1:28. Kaks päeva veel varem olin seal läbinud 20 ringi ehk 17 km 1:11ga.Need on olnud rahulikud trennid, kus olen kasutanud nii ühesammulist kui sammuta paaristõuget, vaid harva sekka, kui tuul on kergelt vastumäge lõikudel kõvasti vastu puhunud, ka vahelduvtõuget. Igaks juhuks kontrollisin ka
pulssi, et ega ma liiga kiiresti sõida. Laupäeval tegin 25 ringi pulsiga vahemikus 144-148, pühapäeval kergliiklusteel oli südamelöögisagedus vahemikus 138-146. Kes teab, on see normaalne või liiga aeglane või hoopis liiga kiire?Tahtnuks esmaspäeval ka rullikutrenni minna, aga näe, lumi tuli maha, ei saanud. Ja üldse jääb selle nädala esimesel poolel treeninguisse paus sisse, sest tuleb minna suusakuningriiki Norrasse maad kuulama.
Aga ärge vahepeal unustage siin Euroopa meistri Allan Orase toetuseks sõna võtmast ja allkirja andmast, et tema ka oma tiitlivõidu eest mingisugusegi preemia saaks. Jalgratturite liidust kuulsin, et Tartu linn olla juba eraldanud Orasele 15 000 krooni. Ja kuuldavasti olla ka EOK teinud Andrus Ansipi valitsusele ettepaneku, et Orast tunnustada. Kuid mingit otsust veel pole. Ansip on endine rattasportlane, ja kui tema toetusel preemiat ei tule, ei tule seda mitte kusagilt. Nii et siin on Ansipil võimalus näidata, kas tema erakond tahab saada valimistel rattameeste hääli või ei hooli ta neist mitte üks teps.
******
Tioga Laske, Tioga Pass Road, Sierra Nevada, California. 18. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Jõgeva maantee äärse kergliiklustee algus Tartus. Foto autor: Priit Mürk, Postimees/Scanpix
Foto 2: Veel eelmine aasta oli osa Jõgeva maantee äärsest kergliiklusteest Tartu lähistel asfalteerimata. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 3: Allan Oras tähistamas Tartu rattamaratoni võitu. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 17:52
kommentaare: 36
36 Kommentaarid:
Tere!
jah, ise sain ka pühapäeval sellise halva üllatuse osaliseks. Rattaga ei peaks ju ilmtingimata siledal rullirajal sõitma! OK, seekord tegin ühe 24 km-se otsa joostes ja kõndides.
Tore näha et härra Pullerits ei suuda isegi enda spordiblogis hoiduda skandaalsetest pealkirjadest.
Jõudu
OK, uurime siis, millise tasemega sündmus on mägirattamaratoni EM. Lööme lahti saidi velonews.com ja uurime, kuidas seda kajastati. Kirjutame otsingusse "Allan Oras" ja vaatame: mitte ühtegi tulemust. Lihte -- sellest sündmusest pole seal isegi uudist.
ilmselt on ka võti selles, et velonews on usa kohalikele võistlustele keskenduv leht. kui visata pilk cyclingnewsi mis on euroopa ja ilmselt maailma juhtiv ajakiri siis seal on üritus täiesti olemas. ehhki tõsi mitte kõige suuremas kajastusmahus: http://www.cyclingnews.com/races/12th-european-marathon-championships-cc/results
I am blind!
Kuid Priit tegi mind nägijaks. Tõesti tuleb välja, et igasugune sport on mõttetu töö tulemuse nimel mis toidab. Kui sport ei toida, siis pole vaja riigi armuandidele loota. Signaal on väga selge. Ainuke veider asi on, et miks meie meedia pläägutab nendest tühikargajatest kes isegi ei võida ja seda pläägutamist jätkub enne tiitlivõistlust alati terveks aastaks? Kas keegi usub, et taliolümpialt tuleb Eestile medal? Mina ei usu, kuid pean ikka meediast saama iganädal korduvalt teateid sellest, kuidas ühe sportlase 1,5 aastane pisipõnn kuskil Austrias vanaemaga peesitab. Meedia ise pläägutab probleemi üles, et sportlane ei saa lapsekasvatamisega hakkama ja nüüd vabandab kuude viisi, et oi neil on ikka füüsiline kontakt ka olemas, kellel seda jama vaja teada on? Ajage meedias nn riigitoetusega tippudest vähem iba ja keskenduge lõpptulemusele, mitte mingile vahejurale. Aga see, et Oras EM-l kulla sai see ei lähe meie riigiametnikele ja suusatajatele kaasaelajatele ka grammi eest korda, kuigi isegi ETV keskendus kogu oma EM-i ülekande ajal just ainult liidergrupile ning ülejäänud rahvasportlasi näidati ainult aja täiteks. Oleks ju nagu väga oluline sündmus? Suusfännid aga kardavad ainult seda, et kui keegi peale suusatajte veel preemiat saab valitsuse käest, siis suusatajale enam ei jagugi ja äkki muutub mingi muu Eesti kliimale paremini sobiv ala (nagu rattasõit) hoopis tähtsamaks valitsuse rahajagamise prioriteetides! Tõeline ebasportlaslik egoism! Ratast saad sõita terve aasta, suusatada saad Eesti tingimustes keskmiselt vaid 8 nädalat. Äkki vaataks spordiala olulisusele just selle pilgu läbi?
PP alustas sõda Tartu jalgratturitega.
Ansip on endine kergejõustiklane, praegune rattasportlane
Teeme kõik seina peale kriipu - Priit kontrollis trenni ajal pulssi! Ootame huviga edasisi arenguid.
kriipu = kriipsu
Esiteks, ma ei alustanud søda Tartu ratturitega, sest oma arust olen esimene mees, kes Orasele preemiat yritab vælja kangutada.
Teiseks, Ansip oli mu teada nooruses jah jooksja, aga kas ta siis mitte rohkem rattasøidule ei keskendunud. Peaks talle helistama ja uurima...
Ja pulssi vaatasin vaid selleks, et siinsetelt blogi-spetsialistidelt nøu kysida, sest Margus Aderiga on uueks hooajaks veel kæed løømata. Aga millegipærast ei søanda keegi pulsi kohta midagi kosta. Tarkus otsas? Pulssi vaadata oskab igayks, aga sellest midagi jæreldada...
Mis Su pulsist ikka arvata kui ei tea pulsitsoone. Minu tsoonid aluseks võtta, siis oli normaalses tempos trenn. Veidi pikem oleks võinud ehk olla.
Eero
Martinson on Orase eest võitlust PP-st küll edukamalt pidanud. Nii lehes kui ministeeriumis. Ei tohi end maailma nabaks pidada.
See ühel hetkel mõõdetud pullssisagedus palju ei näita. Oluline on treeningu keskmine pulss, mis võib suvalise hetke pulsist oluliselt erineda. Samuti on oluline konkreetse inimese max pulss, ehk millise % antud treeningu pulss maksimumist moodustas. Samuti on määrav, millises energiatarbimise resiimis antud treening toimus ja millist võimet taheti treenida ja mida tegelikult treeniti. Ainult need ühekordselt mõõdetud numbrid ei näita midagi.
144 l/min oli mul keskmine pulss siis kui sõitsin Tehvandi rullirajal 40km alla kahe tunni.ehk siis alla 3 min/km.
Kindlasti ei ütle see pulss teile midagi.
Mike
Mis puutub pühapäevasesse üllatusse rullirajal, siis elementaarne oleks sellest rulliraja kasutajaid eelnevalt teavitada.
Aga sellises kultuuriruumis me elame ja niikaua kui me seda talume, niikaua see toimib.
Tore, et Priit selle probleemi välja tõi, sellega võiks edasi minna.
Mike
Liiga teete, Martinson rääkis Orasest alles eile. Kuid vähemalt on ta samuti õige asja eest väljas ja rääkis palju konkreetsemalt ning nõudvamalt kui Priit.
Minu meelest on pulss suht kõrge praegu, aga noh amatööri kohta kes esikohta ei nõua käib küll.
Oras küll, aga tegelt peaks ta seda (veel laskmata karu nahka) preemiat jagama Kriidiga, saagu seda siis nii vähe olema kui saab.
Kuna su pulsitsoone ei tea, siis on raske midagi kindlat ütelda, kuid tõenäoliselt jäid need trennid alla sinu aeroobse pulsivahemiku, ehk tegid tõesti kerge trenni. Üks on kindel, kahju see rullisõit küll ei teinud :)
Pulleritsu aeroobne lävi on ca 140,aeroobne on tema jaoks trenn mis jääb alla selle (ca 120-140).Toodud vahemikud jäävad just sellesse PP enese poolt korduvalt kajastatud kahtlasesse ja kasutusse segareziimi kus oleks targem vähem viibida. IMHO-halba see ei tee-juhul kui selliste raiskavate treeningute vahele ka midagi taastavat tehakse.
Ms huvipärast soovitaks lugeda Loskutovi bakalaurusetööd . Kui kõigest aru ei saa siis lühikokkuvõtteks: tahtes treenida nagu Loskutov peaks PP 90% treeningajast olema pulsil alla 140, ja ainult 10% oma lemmikreziimis.
http://www.ekjl.ee/est/treeneritele/koolitus/oppematerjalid/24.05.09_paveli_too.pdf
Teadmiseks 15:37 kommenteerinule, et jalgrattaspordis kehtibki selline kirjutamata reegel, et võitja jagab oma preemia kogu meeskonna vahel ära. Kuigi võitja on üks, on tegemist võistkonna alaga. Vähemalt maanteesõidus.
Tore komme ratturitel. Asjatundmatuna tekkis aga küsimus, et kellega peaks Oras oma preemia jagama, kui see õnnestuks saada? Kas selle Läti klubi poistega, mille liige ta on, Eesti poistega, kes ühtset klubi ei moodustanud aga aitasid tal võita või kõikide nendega?
Ning veel, kas jagatakse 100% võidetud rahast ning kuidas jagatakse auhinnaks olnud asju?
Oot-oot-oot - kas Martinson ikka alustas Orase eest vøitlust? Isegi siit Norrast, kus viibin, on næha, et tøstatasin teema esmaspæeva hommikul kell 8:03. Aga siit Norrast ei saa kuidagi hinnata, kui køvasti ja konkreetselt ta minuga vørreldes Orase eest vøitleb. Aga et vøitleb, see on ju hæsti! Ja see ei olegi tæhtis, kes vøitlust alustas. Tæhtis on see, et see tulemusi tooks! Aga sellegipoolest oleks huvitav teada, nagu eelkommenteerija kysimuse tøstatas, kuidas seni laskmata karunahaga edasi toimitakse. Ehkki see ei ole siis kyll enam minu ega kellegi teise kørvalseisja asi.
Aga kui te tahate selles vøitluses Orase preemia eest kaasa lyya, siis tehke nii, nagu tsiviliseeritud yhiskondades kombeks: saatke kultuuriministeeriumile ja peaministrile Orase toetuseks kiri.
Mis te arvate, kui paljud teist seda pærast minu siinset ettepanekut teevad? Hea, kui yks teeb. Aga kui te ise midagi Orase toetuseks ei tee, siis palun ærge tulge siin ka ærplema ega øiendama, kes tegi rohkem ja esimesena, kas Martinson vøi mina.
Kes tausta teab, siis Orase võidus on kõige suurem roll Kirsipuul.
Tead Priit, kui EOK ja EJL oma kirja ei teeks, siis ma loomulikult kirjutaks Orase eestkosteks ühe kirja valitsusele ja ilmselt oleks minu nimi ka sellel kirjal ainuke Orast toetav nimi. Aga olukorras, kus suured sägad juba kah oma uimi liigutavad ei sobiminul kui pisikesel kilul oma uimi sinna võrku toppida.
I am blind! ütles
Ratast saad sõita terve aasta, suusatada saad Eesti tingimustes keskmiselt vaid 8 nädalat. Äkki vaataks spordiala olulisusele just selle pilgu läbi?
Mis puudtab kliimat siis sellega tuleb arvestada! Ja treeningpaiku ettevalmistada.
Lihtsam on teha kunstlumeradu, kui rattasõitjatele teid teha.
Liiklustihedatel maanteedel lihtsad harrastajad pigem ei sõidaks eriti sellel pimedal ajal.
Pärast tööd minna pimedas maanteele sügisel ja talvel - ei ole eriti mõnus!?
Saamas kui saab suusatada kunstlumel valgustatud rajal.
Kas kliima ikka soosib jalgratta treeningute tegtemist just sügis talvisel-ajal?
Pigem jagratta harrastamine on palju pisut ebameeldivam.
Mida kuradit!
Kuhu on stammkommarid oma nimed jätnud Orase saavutuse tunnustamist materdades?
Kunstlumeradu mööda saab maastikurattaga sõita aastaringselt ka siis, kui lumekahurid ei suuda lund toota. Selleks ei pea üldse midagi kulutama! Ajud on suuskuritel kooma aetud juba varasügisel ning mõte üldse ei liigu Teil. Pealegi rügavad kõik suuskurid praegu kergliiklusteedel! Mis need ratturid nüüd rohkem siis nõuavad. Ratturid ei saa kergliiklusteedel uisutajate ja suusatajte pärast üldse sõita! Vaatame ikka nii pidi. Ratturid on tänu efektiivsetele piduritele kordades ohutumad kaasliiklejatele kui uisutajad ja suusatajad! Sihukest enesetapusporti on patt kui riigi rahadega kuidagi promotakse nagu piduriteta suusatamine ja uisutamine avalikel teedel. Isegi telekas näidatakse, kuidas meie staarsuusatajad avalikel teedel suuskadega liiklust takistavad. See on tase!
I am blind!
Hea märk, et SLS-i mõõdad, muidugi.
Samuti peaks teadma lävesid, et kommenteerida. Kuna ise olen Priidust 5a noorem harrastaja ja noorpõlves miitejooksja, siis enda lävesid ka 100% ei saa Priidu omadega võrrelda. Kuid ehk aimu annab:
Kui paaristõuget ainult siledal asfalil teen - SLS 130 mahu trenni juures, uisku sõites 140 all hoian (mu aer. läve piir siin 140 ja 145 vahel ujub, olenevalt aastast, ja NB! kehakaalust, olen tähele pannud arsti külastades). Paaritõuge maastikurullidel metsas SLS 135-140. Sültub väga palju rullidest ja veeremisest - no mõne paariga ei saa alla ˇ140 üldse liikuma /pean silma nii 4-4,10 min/km kanti/.
Jooksen samuti alla 140 enamus jookse - soojendused, pikad ja taastavad otsad.
Samas max SLS 195 kuskil ja 10km jooksul suudan pingutada 182 SLS keskmist, kui puhanud ja hea enesetunne. väsinunlt ja kehva vormiga samuti madalam.
Seega Priidul oma vanuse ja baasi kohta arvan veidi kõrge olevat pulsi. tee a 135-140 arvan ma mahtu, mis ei keela 145ga streenida 1-2x nädalas max.
Alar
Tartu jooksumaratonil (23 km) olen saanud distantsi keskmiseks pulsiks 191. SLS maks on olnud 212 Tallinna Sügisjooksu (Haaberstis toimunud) 10 km finišispurdi järgselt. 140 pulss on minu jaoks treeningul võimatu, kui mingi normaalsema (5:00-6:00) tempoga tahta joosta. Rahuloleku pulss on ca 50-55. Miinumum on 45 olnud.
Tahan väita sellega siin, et kõik on individuaalne.
Madis,
kõik on individuaalne jah, aga vastupidavusala trenni ei teha aja peale. Kui ei saa õige pulsiga 6 min/km joostud, siis tuleb joosta aeglasemalt. Muidu hakkad pärast kahetsema.
Eks ta ole jah nii, et ise saan kah kombinatsiooniga pulss ca 140 ja kiirus 6min/km liikuma hakata alles peale sadat kilomeetrit jooksu. Alguses (et siis kevadel peale suusa- ja sügisel rattahooaega) läheb ikka kilomeeter sinna üle seitsme minuti kanti ja veel kõnniga pooleks. Pääasi, et "priitu" ei pane!
Aga nüüd juhtus küll õnnetus. Reedeõhtuses rullikutrennis murdus Madshusi parema kombisaapa tald eest, varvaste paindekohast pooleks. Umbes midagi sellist, mis juhtus venelaste Adidase suusasaabastega Innsbrucki taliolümpia teatesõidus. Mis nüüd saab? Trennid läbi?
Adidas vist ei toibunudki tollest õnnetusest. Igatahes pole kuulnud, et nad enam ammuilma suusasaapaid valmistaks. Kas nüüd ootab samasugune fiasko Madshusi?
Mul murdus samamoodi Fischeri saapa tald. Kas keegi oskab sihukest asja parandada või on ainukeseks lahenduseks käik poodi?
No jah, kombisaapaga klassikat sõita. Ma kah kunagi proovisin, Rossignoli saapa pealsed eraldusid tallast juba 50-ndal kilomeetril.
Nüüd Priit ruttu poodi ja ostad KAKS paari saapaid- klassika ja uisu jaoks eraldi.
ain
Priit, 2 paari suusasaapaid ON õige lahendus. Omal nahal kogetud. Algselt ostsin ka kombisaapa - Alpina. Aga üsna ruttu sain aru, et uisku ei saa korralikult tõuget sisse ja klassika puhul ka painduvus (pigem siis paindumatus) ei lasknud päka juurest tõuget viimistleda.
Ratta puhul ju konstateerisid, et maanteel ikka maanteeratas ja nüüd tahad kombiga mõlemat tehnikat vallata.
Austa sai Elva linnalt 3000.-eek
Priit, raputa ükskord see teise eesti taak endalt maha ja hakka elu nautima.
zzzzz2018.6.22
nike outlet
nike requin
nike soldes
coach outlet
red bottom shoes
canada goose jackets
polo ralph lauren
nike outlet
jordan shoes
pandora
Postita kommentaar
<< Esileht