Pullerits: kes jõhkrutsevad harrastajate kallal?
Pühapäeva õhtupoolikul mööda Jõgeva maantee äärset kergliiklusteed jalgrattal Tartule lähenedes aimasin juba eemalt, et eesootav olukord ei tõota midagi meeldivat. Hoidsin kiirust pisut üle 30 km/h, kui märkasin sajakonna meetri kaugusel noort meest ja naist. Mees jooksis paremal, heledapäine naine (kuna juuste värv jäi meelde, siis võib oletada, et kiivrit ta ei kandnud - aga täpselt ma seda ei fikseerinud, see polnud tollal peamine) vänderdas tema kõrval rulluiskudel vasakul, käed käisid nad veski tiivikud. Võtsin aegsasti vastassuunavööndis, s.o vasakul teeserval nii kaugele kui võimalik. Veel mõni sentimeeter - ja oleksin oma võidusõidurattaga heinamaal olnud. Vaatasin juba, et õnneks saan neist ohutult mööda, kui naine lõi oma vasaku käega vastu minu paremat kätt ja kiljatas. Oleks ta käega veelgi suurema kaarega vehkinud, võinuks ta selle lüüa vastu leistangi - ja ma ei tea, mis siis saab, kui käevars ja 30 km/h liikuv raudtoru kohtuvad.Kuna kuuldu järgi otsustades rulluisutaja kukkumist ei järgnenud, sain asuda kohe tegelema olukorra analüüsiga. Huvitav, kas nood kõrvuti liikunud jooksja ja rulluisutaja - eriti viimane - tollest juhtumist ka midagi järeldasid? Et ei ole mõistlik siiski kogu kergliiklusteed enda alla võtta, eriti vee
l siis, kui kulgetakse aeglaselt, aetakse omavahel juttu ja seljatagust ei kontrollita? Eelmise nädala algul möödusin sealsamas lähedal isast ja tema väiksest tütrest, mõlemad rattal. Isa jälgis kogu aeg seljatagust, ja kui nägi mind tulemas, siis silmanähtavalt hoolitses selle eest, et laps hoiaks hästi paremale ega keeraks mingil juhul kõrvale (samuti oli mõlemal kiiver peas).Pigem siiski ei usu, et eilsed noored juhtunust midagi järeldanuks. Inimestel on halb komme oma vigu mitte näha ning süüdistada kõiges teisi. Karta on, et ennemini vahetasid nad omavahel repliike, et kuradi jalgrattur, raisk, kihutab siin, oleks mind peaaegu alla ajanud. Ja sellest on kurb, sest kui nad midagi ei järelda, siis tähendab see, et edaspidigi võivad nad end süüdimatult ohtu seada. Ja teisi ka.
Aga see kõik, mis juhtus eile, on tühiasi võrreldes sellega, millest rääkis mulle Argo Sõõru (41), kes mullu läbis Tartu rulluisumaratoni lühema, 15 km raja 40 minutiga. Juhul, kui olete kokku puutunud samasuguste verdtarretavate intsidentidega nagu tema, olge hea ja kirjeldage neid siin kommentaariumis - asi paistab väga tõsine ning vääriks kajastamist suures ajakirjanduses, selleks on aga teie abi vaja (et kas tegemist on juhusliku juhtumiga või on siit mingi tendents välja koorumas).
"Sporti tehes on niigi oht ennast vigastada. Mulle oli aga üllatav, kui kaaskodanikud sihipärase tegevusega üritavad meid vigastada ja seada ohtu meie tervist. Seda on juhtunud minuga ka varem, aga kolmapäevane sündmus üllatas tõeliselt.
Minu harrastuseks on rulluisutamine. Ma ei ole sellega tegelenud küll kaua, ühe aasta, kuid iga tuulepuhang ja kivike mind pikali enam ei lükka. Sõitsin Tallinnas Pirital Lillepi ringil (2,5 km uisutajatele ja ratturitele mõeldud kergliiklustee). Kolmandal ringil, Dunlopi mälestusmärgist 100 meetrit Selveri poole, seisid keset teed kaks 25-30 aastast meest. Jalakäijaid ikka liigub sel ringil (kuigi ei tohiks) ning otsustasin nende vahelt läbi sõita. Nägin, et üks nendest vehkis käega ka minu ees liikunud jalgratturi poole. Kui is
e nende vahele jõudsin, lajataski see mees mind kas rihma või piitsaga täiest jõust! Vaevu jäin püsti. Midagi kobiseti ka vene keeles mulle järgi.Sõitsin edasi, kuna üksi oleks mul raske olnud nende vastu midagi ette võtta. Ringi Merivälja tee äärses osas pidasin kinni ning appi tulid Jaanus Ritson, Diana Kaareste jt rulluisusõbrad. Umbes viie minuti pärast olime autodega tagasi sündmuskohal, kuid paraku neid mehi enam näha ei õnnestunud. Muide, umbes pool tundi varem oli ka peaminister samas kohas treeningul olnud.
Vigastus ei olnud õnneks suurem, kuigi vorp reiele jäi tugev. Kui aga oleks kukkunud, siis ilmselt jäänuks pühapäevasele Kolga-Jaani 10-le minemata. Raskemal juhul aga kes maksaks kinni minu töövõimetuse (palga ja ravikulud)?
Oleks see üksikjuhtum, siis ehk ei räägikski sellest. Kahjuks on sellelaadne kogemus
mul sel aastal juba teistkordne. Esimene kord olid noorukid Tartus Raadi (Vahi tn) Kõrveküla teel end pikali visates tee sulgenud, nii et ainus võimalus oli murule joosta.Kahjuks ei ole ma ainus, kes selliste ebameeldivustega kokku on puutunud. Selliseid asju on tehtud ennemgi (näiteks pomorini suusalaskumistele määritud, kaikaid kodaratesse visatud jne) ja ilmselt käitutakse nii ka edaspidi. Siiski peaks teisi teavitama, probleemist rääkima ning sel viisil käitujaid häbistama/karistama. Ma ei tea, mis toimub selliste inimeste peas, mis mõnu see neile pakub? Kuid ilmselt nad ise ei hoomagi oma teo tõsidust."
Kas kellegi on midagi samasugust juhtunud?
******
Männimets Vanajõe oru lähedal Hiiumaal. 9. juuli 2010. Pildistanud Priit Pullerits.Foto 1: Tõrma-Pajusti kergliiklustee Lääne-Virumaal. Foto autor: Teet Suur, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 2: Rein Taaramäe Lillepi pargi avavõistlusel 2008. aasta oktoobris. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Nn Printsessi-Triinu (ja ka alasti uudiste Triinu, vasakul) rulluisutamas Rocca al Mare kergliiklusteel. Foto autor: Karli Saul, Scanpix
Foto 4: Rulluisumaraton kaks suve tagasi Tallinnas. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Foto 5: Rulliskudel naine lükkamas lapsekäru Keilas. Foto autor: Teet Malsroos, Õhtuleht/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:41
kommentaare: 46
46 Kommentaarid:
Sõidan rulluiskudega peaaegu igapäevaselt Tartu Raadi kergliiklusteel. Nö. näost-näkku pole mind küll veel ahistatud, kuid tee peale meeldib mingile rahvale küll mõnuga takistusi seada. Ühel hommikul näiteks oli vahetult enne tunnelit langusega kurvi peale asetatud peopesasuurusi killustikukive. Need oli meelega tassitud veidi kaugemalt sõidutee äärest ja lausa strateegiliselt võrdsete vahedega tee peale pandud. Koristasin ära ja loodan, et keegi nende pärast ka enne kukkunud ei olnud.
Teisel hommikul vantsisid kaks väsinud noormeest Kõrveküla poolt linna poole ja tirisid kraavist hundinuiasid välja ja puistasid neid tee peale laiali. Ei hakanud naisterahvana nokastanud tüüpidega vestlust alustama.
No ja niisama tühjade pudelite, krõpsupakkide ja takjanuppude tee peale loopimisest ei tasu enam rääkidagi.
Algajaid sõitjaid, kes kätega vehivad, satub tee peale muidugi ka, aga nendest ma saan isegi aru. Neil puudub kogemus. Võtan kiiruse maha ja lähen vaikselt mööda. Mind hirmutavad pigem mõnikord nö profid, kes laia sammuga vastu tulevad ja tee serva ei raatsi võtta. Tihti pean oma sammu katkestama, muidu läheksid jalad vastutulijaga risti. Ilmselt olen mina nende jaoks algaja, kes sõitu takistab...
"Inimestel on halb komme oma vigu mitte näha ning süüdistada kõiges teisi. ... Ja sellest on kurb, sest kui nad midagi ei järelda, siis tähendab see, et edaspidigi võivad nad end süüdimatult ohtu seada." See käib vist sinu kohta? Kiirust alla ei võtnud, ei hõiganud jne... mitte et ma teist poolt õigustaks.
Rattaga teistele selja tagant lähenedes võiks ju endast märku anda kas ratta kellaga või oma häält kasutades. Mina olen küll vajadusel nii teinud ja alati on siis rullitajad ning jooksjad serva tõmmanud ja olen probleemideta mööda pääsenud. Pigem ongi ohtlik loota vaikselt servast mööda mahtumisele.
päris räige juhtum.
liiklemise kultuuri saab sportiv pool ise ka tõsta. näiteks mõistliku inimese puhul jääda seisma ja selgitada, et ta tegevus või tegevusetus ohustab teda ja teisi. siin oleks Priit sama saanud teha.
on väga mõistvaid ja arusaajaid, kes ise end kõrvalt ei näe, aga väikese selgitusega saavad aru. igast jõrme on muidugi ka.
Jaa tuleb tuttav ette. Ükskord laias prominentne vanamehenäss rattarajal ja kus alles kukkus ülbama. Sihukesi ei paranda sõna vaid piitsaga. Hammas hamba vastu ja kohe ning esimesena.
kui tee on ees laiajatest kinni, siis vilistan alati. siiani on kõik veidi koomale võtnud ja teavad minu möödumist oodata.
salaja hiilida ja loota kõige parema peale on tegelikult samuti pahatahtlik (õnnetus ei hüüa tulles).
heikki
Esimesel juhul leiame LE-st:
§232. Jalgrattal peab olema:
1) töökorras pidur ja SIGNAALKELL;
Ega sa ometi sellist ratast ostnud millel kella ei ole?! Helkuritest rääkimata.
Pirita rattatee Lauluväljaku juures, hiline õhtu, Õllesummeri aeg, sõidame sõbraga ratastel Pirita poole. Purjus mees seisab tee ääres ja püüab mind rusikaga tabada. Mööda. Kuuleme selja tagant tema (kainet) naisterahavast, kes teda rattateelt ära tulema keelitab.
Pirita rattatee uppunud langevarjuri monumendi juures, peaaegu öö, sõidan sõidutee A-rajal linna poole. Rattateel sõidavad ratastega kaks tüdrukut. Seisev poistekamp takistab neid nii, et üks tüdruk sõidab peaaegu vastu posti. Napikas...
Pirita kergliiklusteel ma rattaga kiiresti ei sõida, eriti pärast neid intsidente. Seal on kas palju inimesi, või on neid siis vähe, aga nende olek.. kahtlane.
Kord jalgrattaga mööda kohalikku kergliiklusteed kulgedes juhtus ebatavaline situatsioon. Ühes teeservas oli tädike oma koeraga. Lemmikloom rihma otsas nagu kord ja kohus. Esialgu ei osanud midagi karta, sest ennegi seda nähtud. Vahetult enne neist möödumist jooksis koer üle tee. Nii oligi tädike ühel pool ja koer teiselpool teed, rihm risti üle tee. Mul ei jäänud muud üle rihma sisse sõita. Õnneks oli see piisavalt madalal, et kontaktist rattaga vajus see päris alla ning jäi asfaldi ja kummi vahele. Koer vist ei mõistnud toimunut üldse, kuid omanikult sain küll venekeelse sõimu.
Ei hakkaks ennustama, mis oleks võinud olla siis kui rihm oleks olnud kõrgemal ning takerdunud näiteks jalgratta kahvlisse.
Mul on (linnarattal) signaalkell. Kasutada saab seda kiirustel alla 10 km/h. Näiteks aeglaselt sõites seisvale jalakäijale märku andmiseks.
Algajale rullijale selja tagant kella anda - ma ei julgeks. Ehmatab ja kukub ja jama kuipalju.
Ohutuse mõttes pole kellast mingit tolku. See punkt on LE-s üsna ülearune.
Kergliiklusteed ei sobi sportrattaga trenni tegemiseks. Kiiruste vahed kitsal teel võrreldes koduperenaiste ja lastega on jõhker. Inimestel on halb komme oma vigu mitte näha ning süüdistada kõiges teisi. Käib ka Pulleritsu kohta.
Ei õigusta kergliiklusteel laiutamist ja olen sageli ka selliste laiutajatega ise hädas. Samas on sellistes situatsioonides kaks osapoolt. Ja õnnetuse korral ei pruugi ainult teine pool süüdi jääda.
Värskendame mälu liikluseeskirja osas.
Blogipidaja näol oli tegemist juhiga, kes juhtis sõidukit, milleks oli jalgratas.
§ 2 (12) Jalgratta all mõistetakse vähemalt kaherattalist sõidukit, mis liigub sellega sõitva(te) inimes(t)e lihasjõul; sellel võib olla ka mootor. Termini all ei mõelda puudega inimese ratastooli.
§ 2 (14) Juhi all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 4 isikut, kes juhib sõidukit.
§ 2 (44) Sõiduki all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 12 lõikele 1 teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit, mis liigub mootori või muul jõul.
Seega kehtivad blogipidaja suhtes järgmised liikluseeskirja nõuded:
§ 11. Keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust.
§ 13. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks.
§ 64. Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist.
§ 232. Jalgrattal peab olema:
1) töökorras pidur ja signaalkell;
2) vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur;
3) pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli või viimast asendav punane helkur.
§ 123. Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
§ 130. Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.
Kaur, märku tasub anda piisavalt eemalt, mitte vahetult selja tagant. kui siis koperdataksegi, siis jõuab reageerida. ühtlasi saab siis ka aimu, kas inime kuulab muusikat ning on üldse maailmast ära lõigatud.
vaikselt kõrvale hiilides võib selguda, et rattur-rullija tahtis hoopis vasakule, just sinu nina eest, ära keerata.
Kui tahate ohutult mööduda, siis tuleb anda signaali 10 sekundit enne manöövrit. 36 km/h sõites tähendab see vähemalt 100 meetrit. Selleks, et nii kaugele signaali anda peab olema väga võimas pasun.
10 sekundit kulub nõnda. 3 sekundit jõuab inimesele ajju, et signaal käis talle, sest ta on tee peal ees. 2 sekundit kaeb ta ringi, et kes tuututas. 2 sekundit mõõdab tuututaja ratast ja kiirust, ja 2 sekundit loivab teelt ära või palub oma kaaslasel teed vabastada. kokku 9 sekundit ja siis jääb 1 sekund hädapidurduseks, kui eest loivaja tasakaalu kaotas nt koerakaka sisse astumise tõttu. Nõnda peaks saama suht ohutult mööda, aga sedasi tuleks nt Pirita rattateel anda signaali nii ca 6-7 korda ühe otsa peale 2 km lõigul. Palju õnne, olete tervena läbinud rattatee vastavalt LE reeglitele ja nüüd võtab teid maha mupsik liigse müra tekitamise eest! Nokk kinni saba lahti. Suht mõtetu teema, siin kehtib vaid kell jõud sel õigus põhimõte.
Lp 15:15 - see teie esitatu on ka üks põhjus, miks juriste ei sallita. Ei mingit kainet mõistust, vaid paragrahvid. Aga ma usun, et tegelikult olete te ise hoopis teistsugune inimene, mitte mingi tähenärija, ning andsite siin lihtsalt õppetunni, mida tasub kõigil meeles pidada: ei seaduse silmis õigust saa, isegi kui te süüdi ei ole.
Signaal tuleb selleks, et jõuaks reageerida, 3-4 sek enne manöövrit (sama põhimõte ka auto suunatulel) ja selleks ei kulu teps mitte 100m. Lisaks ei tohi ega saa selliseid kiirusi, seadmata ohtu kaasliiklejaid, kergliiklusteel pldse arendada.
Alatu on muidugi ka hoiatuseta mööda kihutada, riskides õnnetusega. Ma sealjuures algajat ei õigustaks ega süüdistaks.
Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt jõhkrutseb harrastajate kallal saavutssportlane Pullerits. Sportrattas ei ole sobilik liiklemiseks kitsal kergliiklusteel sõitmiseks. Teisalt võib Pulleritsust aru saada. Tartus on erakordselt kehvad tingimused välitingimustes sporditegemiseks, ühtegi nomaalset joosuradagi pole. Seda hinnatavam on Pullerits nõnda rasketes tingimustes ikkagi sporti teeb. Palun arvesta seejuures ka teistega, kes ehk ei ole saavutusspordi peal väljas.
Noh siin üks juurapea järjekindlalt kaitseb liikluspätte, kes ilma igasuguse seadusliku õiguseta viibivad liiklust takistades rattateel. Sellist mõttetut sonimist nimetatakse ajuturses koomas olemiseks. Palav ilm kah, saan aru, ikka juhtub. Muide ma ei anna kunagi signat. 3- sekki enne liiklust takitava rattateel viibiva LE-d rikkuva kodaniku seljataha jõudmist panen piduri plokki ja siis jõuab väga konkreetselt kohale, kes peab teed vabastama, kellel on õigus ja kes on tugevam. Keegi pole kunagi julgenud kobiseda :) Vabastavad ohates ja puhkides ainult tee ja pärast joovad nurga taga suhkruvett.
Täiesti nõus 14:49 ja Eeroga: tõsise jalgrattatrenni tegemiseks meie kergliiklusteed kahjuks ei sobi. Võib-olla Soomes, kus teid rohkem ja rahvastik hõredam- Sama probleem on ka Tallinnas Harku metsas, kus isegi aeglasemad ratturid kurdavad, et koos tõsiste sportlastega sõites rada kitsaks jääb. Peab tunnustama, et et Harku ringil on ratturid väga viisakad ja tähelepanelikud. Kepikõndija, jalutaja või jooksja peab aga siiski pidevalt tähelepanelik olema ja oma teepoolt hoidma.
18:06 kommid(ja varasem Jakobi mäe problemaatika) viitavad küll sellele et antud isikul puuduvad juhiload,või on need loootusetu juhtumina igaveseks ajaks hoiule võetud.
LE paragrahvid ei ole kuiv juriidika,vaid igale liiklejale eluliselt tähtsad käitumisreeglid!
Jää parem ovaalile tiirutama,liikluses sa tapad ennast lihtsalt ära.Täitsa tõsiselt.
Käisin eile samal Jõgeva mnt kergliiklustee lõigul sõitmas ja katsetasin siin antud nõuandeid.
Esiteks küsimus: kus on LEdes, millele siin oponendid nii usinalt viitavad, kirjas, et maanteerattaga ei tohi kergliiklusteel sõita ega trenni teha?
Hoidsin kerges vastutuules kiirust 30-31 km/h.
Teiseks küsimus: kus on LEdes, millele siin oponendid nii usinalt viitavad, kirjas, et maanteerattaga ja üleüldse ei tohi kergliiklusteel 30 km/h sõita?
Andke andeks, aga 100 m kauguselt, eriti kui tuul pole soodne, endast märku anda on lootusetu. Ma ei ole kindel, kas see neegrite vuvuzelagi siin aitaks.
Karjusin kaugelt hei!, aga 40-50 m kauguselt ei kuulnud seda ükski rulluisutaja (ja neil ei olnud kõrvaklappe peas, nagu paljudel sageli on, muide - ime siis, et ei kuule). Alles siis, kui vahemaa oli ca 30 m, jõudis mu hõige neile kohale. Ja mis nad siis tegid: ähmiga hüppasid sellisesse manöövrisse, et minu arust oli see neile pehmelt öeldes riskantne.
Mis kostate?
Mis ma nüüd jälle valesti tegin?
Mul tekkis üks küsimus- mida sa maanteerattaga sinna kergliiklusteele ronid? Mujal ei ole sõita või? Kuna LE käsib sõita kergliiklustee olemasolul kerliiklusteel (õnneks varsti see nõue kaob), siis kui sa tahad nii seaduskuulekas olla, vali trennitegemiseks maantee, kus kergliiklusteed ei ole. Tegelik probleem on selles, et Tartu suuruses linnas on kokku vast ainult 10 km kergliiklusteid, kus saaksid rullsuusatajad-uisutajad oma harrastusega tegeleda. Ja siit ka ülerahvastatus, mis on enamuse probleemide aluseks. Nagu Eero eespool mainis, ei ole viletsamat kohta õues sportimiseks kui Tartu linn.
ain
Kui oled ebakindel siis vali õige sõidukiirus, aga muidu § 123.
Millal uus seadus jõustub, et võib mõlemal nii kergliiklusteel kui sõiduteel kõrvuti sõita?
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Minu juhtum toimus küll maanteel, aga jõhkrutsemisega oli siiski tegu. Sõitsin Võru ringteel sõidutee äärt tähistava pideva joone peal, kui vastutulevast autost hakkas mööduma teine auto. Hoolimata sellest, et tegu oli suhteliselt laia teelõiguga ja sõiduautodega ei mahtunud nad teele ära ja mulle vastu sõitev valge Audi sööstis mööda vastassuuna teeäärt tähistavat pidevat joont mulle vastu. Jõudsin veel käe tõsta (ilma igasuguste näpumärkideta), et mida sa teed, kui juht sõiduki veel rohkem minu poole suunas. Ehk see osa joonetagusest asfaldist (ca 80 cm), mis veel oli, võeti ka ära. Keerasin järsult teelt välja, vastasel korral siin ei kribaks hetkel. Mõtlesin pärast pikalt olukorra läbi ja endal ühtegi viga küll ei leidnud. Oleks jah käega vibutamise ära võinud jätta ja kohe kraavi pidanud sõitma, aga selline jõhker jõudemonstratsioon näitab, et sellistes olukordades keegi endale aru küll ei anna. Vaevalt on maailmas inimesi, kes lähevad liiklusesse plaaniga mõni rattur või jalakäia alla ajada, aga sellistes olukordades tahetakse vaid näidata oma hetkelist üleolekut. Ma kahjuks ei näinud selle valge Audi 80 numbrit ja see tegelane pääses puhtalt, aga ütlen ausalt, minu karikas hakkab täis saama. Muide samal päeval ca 1 h varem möödus minust seljatagant üsna lähedalt politsei värvides pirukakäru, ei jätnud mingit turvalist külgvahet ja ei näidanud kordagi suunda. Samas ta ju ei väljunud oma suunavööndist ka :) Olgu juurde märgitud, et vastu sel hetkel kedagi ei sõitnud. Need mehed peaksid ju eeskuju andma.
Mis kergliiklusteel liikumisse puutub, siis kasutan neid vaid siis, kui liiklus hõredam ja seljatagant lähenedes annan häälekalt märku. Konkreetset "käru panemist" ei ole kohanud. Jubedusega olen näinud kuidas Tartus uisutajad ilma igasuguse turvavarustuseta mäest täiskiirusel alla tuiskavad ja annavad veel hoogu juurde. Misiganes muuseum seal Narva poole sõites on, sealt võib ju igahetk keegi välja sõita ja siis on õnnetus vältimatu. Aga mida mina uisutamisest tean :D
Kergliiklustee on ikkagi jõudmiseks punktist A punkti B,mitte ainuisikuliselt sulle lõikude tegemiseks vmt.
Ei ole mingit sätet mis annaks sinule mingi ülemuslikkuse jooksjate,rulluisutajate või -suusatajate üle.
Veelkord:
§ 123. Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
Pidage nüüd hoogu - mis ajast saadik ei tohi ma enam rattaga kergliiklusteel sõita??? Ei saa siin kollektiivsest loogikast enam üldse aru! Ühed siunavad, et mida ma kergliiklusteele üldse lähen, kui maantee on kõrval, teised jälle ajavad seadusetähte lõhki, ja seadusetäht ju kohustab mind sinna kergliiklusteele minema. Kui ma teen Kärevere-Kärkna ringi või teen Jõhvi mnt ja Jõgeva mnt ringi, siis on mul ainus võimalus Tartusse Jõgeva maanteeed pidi tagasi saada mööda kergliiklusteed. Kogu lugu. Case closed. Mul on ju vaba riigi vaba kodanikuna õigus endale liiklemismarsruuti valida, või äkki enam ei ole?
kle 123
Keda kotib kergliiklusteel miski õigus, kui teine pool astub oma õigustest tuimalt üle - ei kedagi! Seega järgmijne kord kui LE reegleid eirates kergliiklusteel laiad arvesta sellest tulenevate juhuslike füüsiliste tagajärgedega.
Tohid ikka rattaga kergliiklusteel sõita. Ainult, et vastavalt tingimustele 15:15. Tõsi, treenimise efekti ilmselt saavutsusportlane kergliiklusteel ei saa.
Priit, ikka tohid kergliiklusteele minna, aga kas see on kõige mõtekam kui trenni tahad teha. Oma õiguse taga ajamisega jääd paraku kaotajaks pooleks, sest ka teistel on kergliiklusteel liiklemine lubatud ja ka kiirusel 3 km/t. Seega pead arvestama ka nendega ning kiirus 30 km/t, mis treenimiseks vajalik võib osutuda ohtlikuks. Mitte keegi ei pea sulle puhtalt sellepärast teed andma, et sa teed trenni. Möödasaamine on reeglina kiirema ja taganttulija mure. Samas muidugi kahe- kolmekesi kõrvuti käimine ajab hinge täis küll.
ain
P.S. Ise maanterattaga sõites ei kasuta ka kergliiklustee olemasolul seda, selles suhtes tunnistan olen jõhker seaduserikkuja aga maanteel on nii minu kui ka kaasliiiklejate ohutus paremini tagatud.
Liiklusseadus
§ 8.
(1) Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal.
(2) Jalakäija ei või takistada sõidukite liiklust ega põhjustada liiklusohtlikku olukorda.
LE
3. JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED
§ 21. Asulateel, välja arvatud teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus ei ületa 20 km/h, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või käimiseks sobimatuse korral võib käia sõiduteel ainult selle ääre lähedal, sõidukeid takistamata.
§ 22. Kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas.
§ 24. Organiseeritud inimrühm, välja arvatud käesoleva määruse §-s 58 nimetatud koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm, võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat takistamata ka kõnniteel, kõige rohkem neli inimest kõrvuti. Rühma juht peab tagama ohutuse asjakohaste vahenditega (märgulipud, pimeda ajal helkurid, laternad vms).
§ 25. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat.
Seega pilves ilmaga kui jalakäijal puudub rattateel liiklust takistades viibides süüdatud latern siis võib sõita talle kümnesse ja süüdi jääb jalakäija.
Priit, kergliiklusteel tohid liigelda. Ohutult. Sinu trenn ei tundu ohutu, seega, seda pead tegema kusagil mujal. Lihtne!
to 14.34
Rattateel jah.
Kergliiklustee on sama palju kõnnitee kui ta on rattatee, kui ei ole liikluskorraldusvahendeid, mis näitaks sellel teel ainult rattaga sõitmise õigust.
taaskord igavene arutlus - kellele kuulub kergliiklustee...
hea on olla 50kg naisterahvas - ei tunne mingit vajadust enda õigust vägisi taga ajada, vaatan lihtsalt, et ise terveks jääks, teised terveks jääks ja halleluuja!
Ladna tähenärijad. Kui te ei ole endale piisava põhjalikkusega LE-d ja Liiklusseadust selgeks õppinud, siis nüüd on hilja vana seadust pähe taguda. Õppige ära parem uus seadus
Ja siin on lugu hoopis nii:
§2
1) anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust; (oluline kohustus jalakäijale)
15) jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa;
16) jalgrattarada on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa;
17) jalgrattatee on jalgratta, tasakaaluliikuri, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee tee osa;
18) jalgtee on jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud omaette tee, mis võib olla tähistatud asjakohase liiklusmärgiga;
25) kõnnitee on jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega;
31) liiklusoht on olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma;
§14
(7) Keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. Vajaduse korral tuleb tekitatud ohust teavitada politseid.
§ 15. Sõidukiirus
(1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
1) asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis;
2) asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis;
6) õuealal 20 kilomeetrit tunnis. Jalakäija vahetuses läheduses tohib sõiduk liikuda selle jalakäija kiirusega;
§ 16. Liikleja kohustused
(1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
2. jagu
Jalakäija liiklusreeglid
§ 22. Jalakäija asukoht teel
(1) Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija ei tohi ohustada kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel jala käijat või ratastoolis liikujat.
(2) Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel, takistamata jalgratta-, tasakaaluliikuri, mopeedi- ja pisimopeediliiklust, ning jalgratta- ja jalgtee jalgratturile ettenähtud osal, takistamata jalgrattaliiklust.
(3) Teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal.
(6) Organiseeritud inimrühm, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm, võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat takistamata ka kõnniteel, kõige rohkem neli inimest kõrvuti. Rühma juht peab tagama ohutuse asjakohaste vahenditega, näiteks märgulipud, pimeda ajal lõike 8 kohased helkurid, laternad või muu selline.
järgneb
(7) Koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm (edaspidi lasterühm) võib liikuda ainult täiskasvanute saatel kõnniteel kaks last kõrvuti. Kõnnitee puudumisel võib lasterühm liikuda teepeenral, seejuures valgustamata asulateel ning asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise liikluse korral eraldusribata tee vasakpoolsel teepeenral. Lasterühma saatja peab tagama ohutuse ja tal peab olema seljas ohutusvest.
(8) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat.
§30
(6) Teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane sõitja kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.
§31
(2) Jalgratta ja pisimopeediga võib sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 1 kohase manöövri ajal. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.
(5) Jalgrattaga jalgratta- ja jalgteel sõites ei tohi ohustada jalakäijat. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat. Käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 1 nimetatud jalgrattur ei tohi kõnniteel sõites jalakäijat ohustada ega takistada, jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega.
(6) Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.
(9) Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgratta- ja jalgteed lähenev jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ning mööda jalgrattateed lähenev jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad vähendama kiirust. Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.
§32
(1) Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi:
1) sõita kõnniteel, välja arvatud tasakaaluliikuri juht, alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud;
7) kolonnis sõitmisel tekitada ohtu teistele liiklejatele.
(4) Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- või mopeedijuht jalgrattateel peavad andma teed trammi- või bussipeatuses seisvale ühissõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale.
jne.
Hea uudis on, et enam ei pea sõitma rattateel
Seega Priit ära enam ratta ega segaliiklusteele trügi sest keegi ei käsi!
to: Vigurivänt "Vaevalt on maailmas inimesi, kes lähevad liiklusesse plaaniga mõni rattur või jalakäia alla ajada,"
Teadlikult kindlasti mitte. Iga inimese alateadvuses istub aga mõrvar.. Ja kui see vabaneb.. Üleolekutunne on kerge tekkima! Külaline USAst (naine) kirjeldas kuidas ta läks siin maanteele jooksma ja üks rekka "tegi nalja", püüdes teda alla ajada.
Rulluisutaja meie seadusandluse eilis on jalakäia ja peakski olema.
Seega:
Jalakäija vahetuses läheduses tohib sõiduk liikuda selle jalakäija kiirusega;
Ja punkt. Igatahes ei tohi kergliiklusteel seega liikuda üle 20 km/h.
Rulluisutaja meie seadusandluse eilis on jalakäia ja peakski olema.
Seega:
Jalakäija vahetuses läheduses tohib sõiduk liikuda selle jalakäija kiirusega;
Ja punkt. Igatahes ei tohi kergliiklusteel seega liikuda üle 20 km/h.
Kodanik 22:40, Liiklusseaduses ei ole kergliiklusteed. Sinu nimetatud kergliiklustee ei ole õueala ja seega ei kehti siin mingit 20 km/h piirangut. Kahju kui inimene selgelt kirjutatud asjadest aru ei saa, loodetavasti võtab ajakirjandus eesotsas PP kui intervjueerijaga selgitustöö oma õlule ja valgustab madalama vaimsete võimetega inimesi lihtsamas ja selgemas keeles kui seda on seadusekeel.
Kaugelt märku andmiseks kasutage kohtunikuvilet. Kindlasti leidub ka elektrilisi vidinaid, mida lenksu peale panna
§ 281. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.
Et segadusi ei tekiks on veel vara uue liiklusseadusega tutvust teha.
Mitte 'ennemgi' vaid ennegi, zurnalist:)Palju 6nne ka,jah!
MP
Postita kommentaar
<< Esileht