Pullerits: Kas nüüd lähevadki mu suusad müüki?
Ma ei hakka siin sedapuhku erakirjavahetust salajas pidama, vaid avaldan avameelselt, et Teppan saatis mulle juba möödunud laupäeval kirja, kus kirjutas sõna-sõnalt nii: «Priit, sinu varustuse võiks oksjonile panna, saaksid rikkaks.»
Uurisin nädala algul, et mida siis inimesed juba müüki on toonud. Kolm paari lastesuuski, nagu selgus, neist ühed korralikud helesinised Madshused koos sidemetega, hinnaks vaid kümme eurot. Samuti oli müüki toodud Madshuse võistlussuusad rahvasuuskade hinnaga.
Küsisin Teppanilt, kui palju ma paar talve sõitnud Fischeri RCSide eest võiks küsida. Teppan vastas: «Heas korras RCS koos sidemega – 250€ ikka!»
Nagu Kristjan Jõekalda ühes rahvasaates mõni aasta tagasi hõiskavalt küsis: «Ja rahvas arvab...?»
Küllap tooks mu võimalik talihooajast taandumine kaasa ka paljude teiste loobumise, mistõttu olgu kõigile teatatud, et suusalaat võtab reedeni suuski müügiks vastu A&T esinduspoes Tartus – minge uurige, kelle allkirjad seal leti ees uhkelt ilutsevad! – ning Lõunakeskuse liuväljal tööpäeviti kella kuuest õhtul kella kaheksani.
Ahjaa, pidin Postimehe võistkonnas lööma laupäeval kaasa ka trenažööride mitmevõistluses prominentide võistluklassis, vastaseks Lõunakeskuses kell 15 Tartu linnavalitsuse, ETV «Ringvaate», Sky Plusi ja Vanemuise nelik, aga pärast operatsiooni ei saa riskida, kuigi minu etapp olnuks vaid 500 meetrit paaristõukeid. Kahju, oleks põlv terve, oleks saanud joosta avaetapil lindi peal oma trumpala, 800 meetrit, ja konkurentidele pikalt kandu näidata. Eks siis nüüd vastased rõõmusta... Aga võistkonna paneb Postimees välja sellegipoolest, kaasblogija Art Soonets on meie trumpäss rattasadulas. Ja salarelv on noormees, kes äsja püstitas Eesti noorterekordi alal, kus käed on oi kui tähtsad!
Kuid kolmapäev suur küsimus on: kuidas läheb rahvusliku põlve nr 2 lõikus?
******
Jaanus Laidvee cycling on Mill Canyon Mesa and Joe Camel Loop, Moab, Utah. 17. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks kikkida piltidele.)
Foto 1: Vahur Teppan mõõtmas asjatundja pilguga, milliseid suuski ja mis hinna eest tasub suusalaadale müüki võtta. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 2: Tartu Rocki tantsutüdrukud Lõunakeskuse jääareeni kõrval libedal põrandal. Esialgu puuduvad andmed, kas neid saab näha ka laupäevasel suusalaadal - või saab suusaüritus siiski naiste ilu kaubastamata läbi? Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Doktor Leho Rips (esiplaanil) näitamas enne mullust suusahooaega Priit Pulleritsule lihaste tugevdamise harjutusi. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 4: Üks mitmesajast harjutusest doktor Leho Ripsi repertuaaris. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 17:15
kommentaare: 41
41 Kommentaarid:
Jääb arusaamatuks, miks sul oma suusad maha vaja müüa on - mis see kolm nädalat pausi teeb - ega sa ometi võidu ei sõida?
PP: Foto 2: Tartu Rocki tantsutüdrukud Lõunakeskuse jääl.
Jääst on asi väga kaugel. Soovitan liisida uued prillid.
Loodetavasti pole opil kõrvalmõjusid.
17:21, ma sõidan alati võidu, isegi trennis, ja kui seal teisi ei ole, siis iseendaga.
Ei,Priit,ei me sellepärast veel suuski müüki pane,ned läheb talvel veel tarvis.Aga sulle soovin homseks ja järgnevaks parimat.
Austatud hr Pullerits,
Väga suur rõõm on kohata teie blogis - ka sellisel Teile raskel hetkel - selget seisukoha väljaütlemist, et spordis võidu jooksmine, suusatamine, sõitmine - Teile nii tähtsal kohal. Lugesin täna Jooksuportaali blogis päris nördimapanevat uudist kuidas meie noored andekad jooksumehed võistlusel ei tahagi võidu joosta - kulgevad igaüks omaette, igaüks oma treeningtempos. Krt - vabandage väljendust - mis võistlust see selline on? Kas selleks harjutatakse? Kirjutasin sinna Jooksuportaali uudise alla kommentaari, kus Teie sõnavõttu - mis kui valguskiir meie spordimaailmas - positiivses mõttes tsiteerida julgesin. Tänu veelkord kindla ja mehise spordimehe seisukoha eest!
-- Mis asi on treeningvõistlus? Lugupeetud "professionaalid", võtke harrastaja Pulleritsust eeskuju. Tema deklareerib: "ma sõidan alati võidu, isegi trennis, ja kui seal teisi ei ole, siis iseendaga." http://www.blogger.com/comment.g?blogID=36633659&postID=5580116251340014204, 13.11.2012. Noortel meestel on ikka asjad väga tagurpidi. Ei teagi kust see tuleb. Lugege Tiidrek Nurme blogi. Nurmel küll sellist attituudi ei kohta, et läheb võistlusele omas tempos (konkurentsi mitte pakkudes!) trenni tegema. Trenn olgu trenn, võistlus olgu võistlus!
Priit, könele nüüd ausalt, et kas oledki, maakeeli öelduna, selline pödeja tüüp(alati enne mingit suurt sündmust vallutab eetri pessimistlik meeleolu) vöi on see järjekordne eksperiment, et vaataks mis see kamp kiibitsejaid nüüd kostab.
Edu ja kiiret paranemist, Maamees
Maamees ja teised, just tulin trennist, tegin rullidel üle 17 km 1:20ga. Homme kell 7 hommikul on "start" - söömata ja joomata.
AA,
sinu maksimalism on kiiduväärt, aga siiski, ehk tead isegi et jooksus on võimalik ennast väga ribadeks joosta, seega ei saa liiga tihti täiega panna, kurnab ära
Igal alal on võimalik end ribadeks tõmmata. Moodne Eesti Mees ju seda sorti peakski olema?
Terve rahvus elab südame põksudes ning käte värisedes kaasa Priit Pulleritsu põlve saatusele. Mõned ärkavad koos temaga enne kukke ja koitu, olles söömata ja joomata, ning teevad mõttes kaasa reisi Valka. Olles hinges kogu aeg Priidu kõrval, kujutlevad nad teda kummardumas oma põlve kohale ja, narkoosist loobununa, jälgimas hambaid kokku pigistades operatsiooni kulgu. Kurvalt ohates mõtlevad nad eelseisvatele nädalatele, mil Tähtvere ovaalilt ei kostu õhtul pimedas Priidu suusakeppide kõksatusi. Jah, mis teha. On elus lihtsalt asju, mille vastu ei saa...
Priit peaks oma ratta seal maha müüma, millega põlvele liiga tegi.
Teet
PRIIT PULLERITS (1966-2012)
Vabariigi harrastussportlaste pere, tuhanded suusa-, jooksu- ja rattahuvilised leinavad väsimatut ajakirjandusmeest, Ülikooli õppejõudu ja eelkõige - väljapaistvat spordimeest - üht vähestest kõvadest tegijatest, nagu teda asjatundjate ringkonnas tunti ja hinnati. Nooruses keskmaajooksjana 800 m saavutatud alla kahe minuti aeg ei olnud lootustandva noorjooksja potentsiaali kaugeltki mitte täielik realisatsioon. Nõukogude Armees ajateenistuses kaugel jäises Alakurtti garnisonis, taktikalise raketikompleksi "Luna" sihturi asetäitja vastutusrikkal ametikohal, avaldus noore spordimehe külmakartmatus ja tartumaalik järeleandmatus. Juba küpse mehena harrastusspordi radadel asudes suutis Pullerits end visa tööga viia meie harrastussportlaste absoluutsesse tippu. Klubi Tartu Maraton üritustel saavutatud kohad nii individuaalaladel kui üldarvestuses jäävad säravate mäetippudena valendama harrastussportlaste uute põlvkondade püüdlustesse. Priit Pullerits tegi palju meie harrastusspordi võitlusvaimu ja metoodika arendamise heaks, tema blogi oli kooliks, kust sajad ja tuhanded avastasid enda jaoks harrastusspordi mõtte ja metoodika.
- - -
Parimates meediaväljaannetes nagu nt New York Times on tavaks kuulsuste kohta järelehüüdetekstid varakult valmis kirjutada. Edu op-iks.
Peaks ajakirjanduses epitaafide kirjutamise uuesti ausse tõstma?
Ei saa kuidagi öelda, et 23:25 suu peale oleks kukkunud. Ka see on üks võimalus tagasivaateks.
Kas just NYT tase, kuid Lääne Elu või Järva Teataja - mine võta kinni:)
............, tema blogi oli kooliks, kust sajad ja tuhanded avastasid enda jaoks harrastusspordi mõtte ja metoodika.
---------------------
mina avastasin elu mõtte
Priidu sõnavõtud on mullegi vahel tundunud kummalised, aga opi teemal soovin talle edu. 23:25 kirjutis on oma suunitluselt äärmiselt pahatahtlik, mida ei silu kasutatud suured ilusad sõnad.
Nekroloogi kirjutaja võiks vähemalt kadunukese sünniaastat teada..:)
Paljudel andekatel jooksjatel on olnud probleeme korrektse sünniaasta fikseerimisega. Miruts Yifter, Priit Pullerits...
08:34 arvates on 23:25 kirjutis pahatahtlik. Priit Pulleritsu legendaarses (surematus?) ajakirjanikukarjääris on (oli?) mitmeid sõnavõtte, kus heatahtlikkuse joon oli välistatud juba enne artikli kirjutamist. Life is life.
Mul on kodus 3 paari kumeraks vajunud põhjadega Madshusi Nanosonic võitslussuuski - müün odavalt ahjupuudeks! Aga ma ei pahanda, kui keegi ka endale poest vastavad ahjupuud uuena ostab. Pakkumise moraal on selles, et igasugu laatade tuhinas mõelge ka ennem natuke, mis sodi endale kokku ostate.
jama on selles, et pole vahet kas opp õnnestub või mitte - suuski ju mehel enam pole!
Pakun avalikult Priidu auguga Fischerite eest 100€ - need ju ei libise nagu ta ise eelmise hooaja sõitudest järeldas ning pulber on ka tõenäoliselt juba suusapõhjad lootusetult ära kuivatanud.
Edu opile (kuigi opiks seda nimetada on vast liig - mis see väike torge Priidu sugusele pullile ikka teeb :-)
Priidul veel isa hea tervise juures, mees elab kindlasti oma 80-ni välja. Nagu Clint Eastwood (R.I.P. - jah, It's all over the news).
Panen oma fliisi müüki. Odlo fliis, M suurus, 3-4 talve kantud, suht norm korras. Soe, topp firma. Plaan on uus fliis osta. Kauba peale kaks paari Mizuuno tossusid, ühega joostud u 900, teistega u 700 km. Suurus US 10, profi mudel
Kas patsient on teadvusele tulnud?
Kas on võimalik, et Priit tegi eile õhtul nii immi dendro nõlvadel kui ka hiljem sõitis rulli? Kui nii, siis kõikvõimas mees :)
14:59, ülikõvad mehed ei kaota teadvust, pealegi, kes vastasel juhul värvika reportaaži palati (ja inimese) siseelust valmis treiks. Maksimum mis võidakse teha, on jääga põlve kergelt tuimestada, aga hästi kergelt!:)
Priit Pullerits ütles...
17:21, ma sõidan alati võidu, isegi trennis, ja kui seal teisi ei ole, siis iseendaga.
17:39
Seep su viga ongi!
"Tahan sõita alla 6(5, 4..) tunni, koht pole tähtis"
"Sõidan lihtsalt läbi"
"Võtan treeninguna"
"Naudin ilusat talveilma ja head seltskonda"
"Hoian tahapoole, seal on ohutum"
"Peaasi on distants probleemideta läbida"
"Koht pole tähtis"
"Aeg pole tähtis"
"Hooaja põhivõistlus veel ees"
"Võtan ettevalmistusena"
"Sõidan, sest kõik sõidavad"
"Hoian sõbra selja taha"
"Pingutan ainult nii palju, et 200 (400, 600, 1000...) sisse mahtuda"
"Ei taha kehvemini sõita kui möödunud aasta"
"Proovin uut varustust"
"Hoian end tagasi"
jne jne
-- kui palju on nendest tuhandetest harrastustsportlastest võidu sõitjaid? Võib-olla on neid üllatavalt vähe.
Lihtsalt huvi pärast küsin, et kui Pulleritsu põlv on rahvuslik teine, siis kellele rahvuslik põlv number üks kuulub?
Et haiglasolijal aeg kiiremini edeneks, on ilusaks tavaks talle head lugemist kaasa anda. Kuna aga Priidul seal vaevalt pikemalt läheb, siis raamat oleks antud juhul liiast ja võiks olla midagi kergemat. Selleks sobib hästi näiteks poeem ühelt Eesti klassikult. Või nagu autor ise teost tituleerib - kirjanduslik vinegrett.
Plaanis oli see saata veel enne oppi, oleks Priidul juba opi ajal hea lugeda olnud ja saanud just neil raskeimail hetkil mõtted paremini ebameeldiva juurest eemal hoida, kuid tsensorid võtsid oma aja.
Aga pole häda, hea tekst on väärt kaaslane ka taastusperioodil.
Noortele inimestele võiks anda lisaks väikese mõtteharjutuse ja küsida, et kes on alljärgneva poeemi autor?
On teatavasti mõningatel inimestel eneseväljendamise tahe.
On see siis hüve või pahe - seda ma ei tea,
aga üht ütlema pean.
See lugulaul iseenesest ei sisalda mõnd ballaadi
või novelli a`la Nipernaadi.
Vaid teos, millega seisate tête-à-tête,
on puht kirjanduslik vinegrett.
Kord kuskil maal,
jumal ise teab mis a’al,
elas üks vägev vürst Rasvamagu,
kellel oli maailmatuma lai perssepragu.
Ja kui sa tahtsid üle selle persseprao ehitada silda,
siis kukkusid enamasti ikka perssekukkunud vendade kilda.
Ja kellel olid tohutuma suured kellakotid,
mis kuhugile sisse ei mahtunud - topi kuhu topid.
Niiet oli üks igati vunts mees,
kelle türaots ei pruukinud häbeneda ühegi naise ees.
Ja tuleb ühte asjaolu veel üles tähendada,
kuid sündmustiku põnevust ei pruugi see mitte vähendada.
Nimelt elas kaunimast kaunimal mäerinnakul vürstitar Titulitu,
kelle riigis elas vaikselt kümme tuhat väikest vittu.
Tehti seal riigis siis niisugust nalja,
et aeti joomise ja nikkumise pärast välja
kaks imelikku meest - pealik Peeretaja ja tenorilaulja Munakottideveeretaja.
Polnud meestel suurt targemat teha,
pistsid omad munad-türad tasku
ja võtsid vaevaks vürst Rasvamao pealinna astu.
Lõid seal kolm päeva lokku,
ajasid maailmatuma hulga rahvast kokku
ja kuulutasid välja klaverimängu ning kontserdi õhtu.
Klaverimängust ei tulnud seekord suurt midagi välja,
see-eest sai rahvas näha muust igasugust nalja.
Võtsid mehed lavale ritta,
lasid paar laksu meloodilist sitta
ja hakkasid kusele.
Aga poleks juhtunud kõike seda kära ja müra,
kui keset kusemist poleks vääratanud tenorilaulja türa.
Ja vürst Rasvamagu, kes seda etendust ammulisui pealt vaatas,
sai selle kuselaadungi kurku - mauhti!
Algul kohkusid kõik hirmsasti ära,
siis kostis aga kolesuur kära.
Vürst kargas hooga lavale püsti,
endal mõlemad jalad risti
ja karjus lõkendavas do-mashooris:
„Jop tvoju matt, ega ma pole mingis tavernis,
et kaks viletsat poisijunni siin tund aega demonstreerivad oma munni.
Kaduma peab see sugu ja riik,
kust on pärit need tõprad kellepärast siin kisa!“
Ta nägu jäi endiselt jäiseks ja karmiks,
keeras oma kellakotid vägevaks valdvormiks,
tõmbas kopsud täis kondenseeritud õhku
ning üle metsade-mägede kõlas vägev sõjahüüd ja kaja:
„Tulge kokku te paremad pojad,
võtke kaasa oma tundmused soojad,
tõmmake oma munad-türad vinna,
meil tuleb pühasse sõtta minna!“
Tuli siis hea hulk mehi välja,
kus näha sai igasugu nalja.
Üks mees sellega aega viitis,
et oma kellakottidele viike sisse triikis.
Teine roomas maas nagu vihmauss
ja väitis et see on uusim jaapani nuss.
Üks talumees toppis omale käbisid perse
ja oli kokku tulnud igasugu muidki perverte.
Kuid vürstitar ei teadnudki seda,
et tema vastu on sihitud suur surmaoda.
Võttis vürstitar parajasti virtsavanni,
mis olevat moes Afganistanis
ja luges uut prantsuse nikkumise romaani
oli järjega jõudnud sinnamaani,
kus vikont La`Cuperse loendas oma toaneitsi vitukarvu
ja oli ületanud juba miljonilise arvu.
Siis tormas sisse välisminister,
kelle käes oli suur ultimaatumi register:
„Oh maa ilusaim naine,
jäta see vituleotamine kus see ja teine,
sõda on lahti ei ole nüüd nalja,
tule sa kähku vannist välja.“
Ütles need sõnad silmapaarile kahele,
tormas välja ja jättis kiiruga munni ukse vahele.
jätkub...
Kuid vürstitar ei andnud ka tunnetele voli,
vaid tormas just alasti nagu ta oli kohtusaali ja karjus:
„Kas tõesti,
kas tõesti on sõda kuulutatud mulle!?
Kas tõesti,
kas tõesti lähevad meie vitud kõik tulle!?“
„Just nii!“
vastas veltmarssal Karvakutski,
seistes sõjamehelikult ees kuninglikul putsil:
„Üks kahest, kas panete aegaviitmata kõik relvad maha
või lasete vürst Rasvamaol panna endale taha!“
„No seda juba ei ole!
Olen küll parimas nikkumise eas,
kuid seepärast ei tohi mind veel iga mees nikkuda
ja eraomandusseadust rikkuda!“
Nii algas ajaloo veriseim lehekülg,
mida vaevalt jõuab kirjeldada minu sulg.
Ja nagu kirjutavad nekroloogid vanemad,
Peldiku jõel kohtusid mõlemad malevad.
Aga vürstivägi nähes üle jõe kümmet tuhandet vittu,
ei suutnud hoida end vaos
ja nii algas ajalooline kaos.
Mehed tormasid üle vahutava vee,
ületades viie minutiga Peldikujõe,
püksid võeti maha jõeäärses männikus
ja siis algas igavene nikkumine ja nuss.
Kes pani tagant,
kes pani eest,
kuid nuss - see tuli kõigil puhtast südamest.
Ja kolmandama päeva varahommikul,
kui lõunast puhus soe ja mahe tuul,
lamas jõekaldal kakskümmend tuhat laipa,
kes kõik olid surnud hirmsat nikkumise surma.
Oh Taevaisa, aita!
...
Sellega on lõppend see lugulaul kole,
panen rahuga kõrvale oma väsinud sule,
lõppenud oli vaen ja viha,
sest surnutel pole ju enam sõdimisiha.
Teeme pakkumised, kas kirjanduslik vinergett läheb kustutamisele... Pakun, et jah.
Oh, poeemi autor on raske küsimus, sest u 90% tänapäeva eesti noorema generatsiooni kirjanikest igaüks võiks ju olla selle rableeliku teksti autoriks. Meie kirjanikud ongi põhiosas nn "vändad", kes peale sedalaadi tekstide muud ei kirjutagi. Tõnu Õnnepalu on üks vähestest eranditest. Õnnepalu on aga eraldi klass. Pakuksin Peeter Sauter, pueriilset seksilõõpi - mida eesti ühiskond vabastavaks või ülendavaks näib pidavat - aga on võimelised harrastama veel paljud-paljud meie kirjamehed ja -neitsid, nt Maarja Kangro, Kerttu Rakke, Kadri Kõusaar, kui naiskirja-nikke ka nimetada..
Kas Priit tõesti on nii põdur peale oppi, et ei jaga rõõmu oma austajatega?
Vändagängster
Vähemasti see on paigas, et erinevad patsiendid teavad, mis särki on vaja fotosessiooni ajal kanda!
Selles poeemis on üdikust :-)
Ei tea kas Tallinnast on mõtet Tartusse suusalaadale sõita? Puubub info kui palju ja mida seal müüakse. Hinnad võivad hea olla. Kas rullsuuski ka müüakse?
MM
Madis on õigel teel, kuigi ka 22:15 poolt toodud nimekiri on selles žanris mitte vähem võimekam.
Tegemist siis jah loominguga Jüri Üdi rikkalikust varasalvest ja kui kõik noored ei tea, siis seda pseudonüümi kasutas Juhan Viiding.
Pärimuse ainetel on viiding tolle vinergetti autoriks.
Või oli see nüüd vinjett või mis iganess.
See vinegrett võiks vabalt ka vinjetiks olla ja eks ta seda on mitmetel puhkudel ka lõuapoolikutel olnud.
Ütlen ausalt, ma pole ammu südamest nii palju naerda saanud, kui seda poeemi lugedes. Aitähh elamuse eest!
tiffany and co, christian louboutin outlet, longchamp, oakley sunglasses, michael kors outlet, michael kors outlet, replica watches, nike air max, michael kors outlet, louis vuitton, michael kors outlet, prada outlet, cheap oakley sunglasses, oakley sunglasses, gucci outlet, prada handbags, michael kors, polo ralph lauren outlet, kate spade outlet, ugg boots, ray ban sunglasses, ugg boots, jordan shoes, ugg boots, nike outlet, burberry outlet online, longchamp outlet, ray ban sunglasses, oakley sunglasses, louis vuitton outlet, michael kors outlet, louis vuitton, tory burch outlet, ugg boots, louis vuitton, louboutin, nike air max, louboutin outlet, chanel handbags, longchamp outlet, louboutin shoes, burberry, tiffany jewelry, nike free, uggs on sale, oakley sunglasses, replica watches
Postita kommentaar
<< Esileht