Pullerits: Mis hinne panna lõppenud hooajale?
Kuigi võitlusvaimu jagub veel küllaga. Selle tõestuseks Tartu Postimehes ilmutatud lugu «Vaadata pealt või tegutseda?».
Loomulikult ei ole mul lõppevast talvest ette näidata tulemust, mille pärast rind kummi ajada. Aga vaatame lõppenud hooaega rahulikult, liigsete emotsioonideta. Kas ei ole põhjust arvestades vanust, mida suvel koguneb juba 48 aastat, tunda siiski heameelt, et suudan suusatada kas või nii, nagu suudan? Et suudan paaristõugetega raiuda järjest kümneid kilomeetreid, sealhulgas mägedest üles? Et suudan joosta ka tõuse paraja hooga? Et pärast kiirendusi ei jää hing paelaga kaela rippuma?
Jah, Eestis on mõnikümmend minuvanust, kes suudavad seda samuti ja suudavad seda kõike isegi minust paremini. Müts maha nende ees! Aga ma ei ole ka kunagi väitnud, isegi mitte arvanud, et olen mingi etalon, mis siis, et paljud mehed minu alistamise või mulle kaotamise järgi oma võistluse õnnestumist hindavad.
Ja veel: kui palju on Eestis minust nooremaid, kes samuti suusatavad, aga kes sellegipoolest mulle vastu ei saa?
Ei, ma ei räägi seda selleks, et veenda ennast ja teid, et oi, küll ma olen ikka kõva mees. Veel kord: minust on mõned palju tugevamad. Küsimus on hoopis selles: kas minu vanuses ei peaks heameelt tundma selle üle, et suudan niigi palju, nagu sel talvel suutsin või nagu lähimöödaniku talvedel olen suutnud? Arvan, et peaks.
Kas ei peaks saavutatud tulemustest rõõmu tundma, kui arvestada, et paljud on arvustanud, et mu tehnika on kaugel ideaalsest; et määrdemehe Jaanus Kuntsi (Suusavendade tiim) sõnul pole mu klassikasuusad minu kehakaalu arvestades sobiliku paindega; et mu üldfüüsilised näitajad jäävad selgelt maha enamiku teiste omadest; et ma ei käinud selle hooaja eel mitte ühtegi korda jõusaalitrennis; et seoses operatsiooniga tekkis magusal ettevalmistusperioodil treeningutesse pikk paus, kus arendustöö asemel pidin tegelema taastavate treeningutega; et olen suutnud treenida piiritlemata tööajaga ajakirjanikutöö, sellele lisanduva Tartu Ülikooli õppetöö ja igasuguste muude nn haltuurade kõrvalt?
Nii ei jää üle muud kui kuulutada: oma lõppeva suusahooaja pean hindama heaks.
Kes arvab teisiti? Palun argumenteerida!
******
Foto 1: Priit Pullerits Tartu maratoni hommikul tund aega enne starti Tehvandi suusastaadionil. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 2: Mälestus lõppevast ilusast romantilisest talvest Vooremaal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Priit Pullerits vahetult pärast Tartu maratoni lõpetamist. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 17:31
kommentaare: 93
93 Kommentaarid:
Kaks väidet Su tekstis, mis vajaksid korrigeerimist:
1)Et suudan joosta ka tõuse paraja hooga?
Kuidas selle jooksmisega ikkagi on?
2)Ta prognoosis, et saan neid sõita 30 protsenti aeglasemini kui varem.
Kas staar-traumatoloog-ortopeed prognoosis või andis arstliku soovituse sõita neid 30% aeglasemalt? Varasemast sissekandest on pigem see soovituse moodi asi meeles.
Aitäh, head täpsustavad küsimused.
1. Mäest klassikatehnikas üles jooksmine ei ole andnud põlvedele midagi halvasti tunda. Seal liigub jalg ikkagi madalalt ja väikse amplituudiga. Küll aga ei mõju endiselt hästi uisutehnikas kõverdatud põlvedega tõusudest üles rassimine.
2. Vaat seda nüüd täpselt ei mäleta, kas see oli soovitus või prognoos sõita 30 protsenti aeglasemalt. Võib-olla oli see prognoosiv soovitus või soovituslik prognoos. Kuid elu näitas, et suutsin sõita klassikatehnikat ikkagi sajaprotsendiliselt. Mina kiidan selle eest doktorit, doktor kiidab mind - et töö ju tellija materjalist.
Einoh, kõige olulisem on, et ise rahul ollakse. Saaks sellest paanilisest teistega võrdlemisest tuleva talvel ka veel lahti, oleks veel toredam...Pole nagu juttu olnud viimasel ajal, et kas siis sel kevadel Tartu nn. jooksumaratoni stardis Priit Pulleritsu nimelist tegelinskit ei näe vist?
Maamees
Gea Muru lõpetab töö dopingukütina. Elu on õiglane.
Täpsustame ja tähtsustame asju adekvaatselt- kogu Estoloppeti maratonide sarjas on vaid paar tõusu, mida käärsammul joosta: Haanjas Mõrvaritõus ja paar nipet-näpet enne seda, TM-il patuga pooleks võib ühe lühikese sutsaka leida ( kui ikka üldse ei pea), Alutaguselt ei mäleta ühtegi. Trennis tõenäoliselt pole mäkkejooksu suuskadel mõtet lihvida.?! Seega kogu suusatalve vältel maksimaalselt 2 minutit käärsammu. On see mainimisväärt?,
Aga muidu oled tubli!
Sinust kiirem sinuvanune;))))
Hooaeg oli eelkõige hea tänu headele rajaoludele. Samuti oli see hea AV õigeks mõistmise ja õigluse saavutamise tõttu. Miinuspoolele võib kanda ühe ajalehe kirjaniku sapi ja permanentsed vaimse ja füüsilise tervise hälbed. Lõpp hea kõik hea!
Alutagusel ikka üks jooksukas on:)
Karu Ott
Mul on hea meel, et blogi pidaja on heas vormis ja oskab selle üle ka rõõmu tunda. Ma ise kipun ennast tihti teistega võrdlema. Kuigi ma olen Priidust 20 aastat noorem, siis mul ei jätkuks kunagi nii palju aega ja ka energiat, et nii palju treenida. See on lihtsalt reaalsus millega tuleb leppida. Püüan ka ikka rõõmu tunda nende tulemuste üle, mis saavutan hoolimata vähesest treeningust.
Priidule ja ka teistele soovitaks puhkust mitte karta. Muidugi kui organism taastub nii hästi, siis tuleb muidugi lammutada :)
Ja seda ma ka ikka päris ei usu, et Priidul ei ole mingeid eeldusi vastupidavus aladega tegeleda ja et tal pole mingit tehnikat. Kui ta on nii kaugele jõudnud, siis midagi peab tal ikka olema :)
Jõudu ja külma närvi kõigile
Aitäh, 21:58, aga eeldused vastupidavusaladega tegelemiseks on tõesti kesised. 25 a tagasi jooksin 800 m väga väikese treeninguga (120-140 km kuus) stabiilselt 1.56-1.57 kanti. Kannatamisvõime pealt. Alati oli mul pärast finišeerimist süda kõige rohkem paha. Aga 1500 m oli juba ülejõu käiv, rekordiks jäi kesine 4.10. 3000 m oli juba täielik piin, rekord oli kas 9.17 või 9.21, enam täpselt ei mäleta. 2 km suutsin hädavaevu joosta alla 6 minuti, vist jäi rekordiks 5.54. Niisiis, pikematel maadel oli tempo langus ilmne. See räägib, et võimeid vastupidavusalade viljelemiseks polnud. Eks viga oli ka nooruses akumuleerimata mahust. Hakkasin trenni tegema ülikooli 1. kursusel, 18-aastasena. Enne seda käisin umbes 6. klassis aasta aega korvpallis. Kogu nooruse ettevalmistus. Selge, et selle pealt maailma ei valluta, ka Eestit mitte.
18:27,
Aga dopingupanijad surevad varem. Ka see on õiglus.
Mis on pr Muru lahkumise põhjus ja kuidas seda kommunikeeriti?
veel pole midagi kommunikeeritud. aga kui Port iga nurga peal jutlustab õiglusest ja eetikast, siis lõpuks antakse viisakalt märku, et aeg oleks tegusid teha. Muru tulevik saab olla ainult eraäri ajades. tahaks näha tööandjat, kes julgeb teda palgata. sorry, unustasin Postimehe toimetuse, sinna on ta teretulnud kindlasti.
120-140 km kuus mahuga joosta 2000 m alla 6 mintsa ja ikka pole rahul? 98% Tartu Maratonil Sinuga samasse sajasse sõitvatest meestest annaks pool kuningriiki selliste eelduste eest. Järelikult on probleem siiski meditsiiniline.
Kiidan Priitu tema kodanikujulguse eest. Selliseid inimesi peaks rohkem olema ja nendest tuleb meil kõigil eeskuju võtta!
Õige jah, Priit on kiitust väärt. Julge mees nii vaimselt kui füüsiliselt. Vastupidav ja kiire.
Olen noorem, teen kõvasti trenni, söön teinekord isegi keelatud aineid aga maha jään Priidust pikkade minutite kuni poole tunniga.
ps. sigadele koeraomanikele tuleb molli sõita. Kumb on siiski tähtsam, inimene või koer?
Ei ole võimalik hinnata sinu selle hooaja tulemust , sest kõrval peaks olema ENNEM hooaja algust seatud eesmärgid. Praegu jääb hinnang kategooriasse - Ohh, oleks mina nii tark hommikul, kui minu naine õhtul (rõhuga naise tarkuse ajastusele)!
Rehemaa näide on asjalik, sest kui ta oleks öelnud, et soovib tulla vähemalt korra punktikohale (30 sisse), siis oleks tulemus hea. Soovis rohkem, kuid ainult üks sähvatus - siis tulemus keskmine. Päris põrumiseks ei tahaks nimetada (võrreldes sprinteritega).
Tuua siia Kuntsi arvamus suuskade paindest ja selle najal tõestada edukust on pehmelt öeldes jabur, sest samade suuskadega oled sõitnud ka eelmistel hooaegadel ja sellest ei tule vahet. Sellel talve aeg kiirem kui eelmisel? Sel aastal oli pea kõigil aeg kiirem (esimesed kümmekond ei lähe arvesse, sest neil oli ja on taktikamäng). Mina ise sõitsin ligi 40 min kiiremini ja sain elu parima aja, aga ei pea seda mitte niivõrd vormi kui just raja kvaliteedi ja "toitumisplaani" (TP läbimise) teeneks.
Minu meelest tuleks linnas lärmavate loomade pidamine ära lõpetada. Isegi kui nad on aias ning otseselt tänaval inimesi ei heiduta. Üks tore koht on tähtvere mäest laululava kõrvalt üles tulles. Seal on mingi maja, mille aias on vahva rotveiler ja dobermann. Jalutasin oma pojaga sealt mänguväljakule kui koerad järsku koonud läbi aia surusid ning röökima ja lõugu lõksutama pistsid. Laps ehmatas päris korralikult ning enam ta sealt kaudu käia ei taha.
Elan kortermajas mille taga on eramu kus on ka 2 koera. Mingi suur lõhvard ning väike nähvits. Eramaja poole avanevad ka korterite rõdud. Palju on väikesi lapsi. Ja no pole võimalik last käruga rõdule magama panna, sest penid lõugavad pidevalt.
Ma arvan, et linn ei ole küla kus oleks vaja koera kes teatab, et võõras on liikvel või hädaoht läheneb. Tartus on tänavaid kus ei tahagi käia, sest iga aia tagant mingi elukas röögib su peale. Ning vaadake ringi parkides ja mujal. Lumi hakkab sulama. Kurat nagu mingi miiniväli. Kõik on täis situtud.
Teet
Kõige drastilisem näide oli see, kui Nõmmel, kohe suusabaasi sissepääsu värava kõrval oli peni otse klassikajälge situnud ja siis oli see veel mõnusasti piki soont laiali määritud. Ise sain veel suusa õhku tõmmata...
Lp 08:24, minu suuskade mulle sobimatut painet tõdes kaks-kolm hooaega tagasi ka Võru kogenud ja legendaarne suusatreener Laur Lukin, kes fikseeris sobimatuse juba pealiskaudse pilguga ja sai sellele kinnitust, kui põhjad vastamisi surus. Sama täheldas sel talvel ka endine kogenud tippsuusataja Jaanus Teppan. See, et olen samade suuskadega sõitnud aastaid, ei tähenda ju, et need on sobivad - ei, need on kogu aeg olnud mulle pisut ebasobivad. Kaalun vaid 70-71 kg, suusad on aga 80+ kg mehele. Kui omal ajal ostsin, polnud nii suur asjatundja, et kõiki finesse teada ja tabada.
Teeduga nõus,
kurat kui koerad situvad linna täis, siis miks inimesed ei või sittuda kus aga isu peale tuleb
Lp. Teet 08:30.
Koerte ja kasside pidamise eeskiri.
2.3. Koera ... pidamine ei tohi häirida ... teiste isikute rahu.
http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=528
Tehke avaldus Tartu LV menetlusteenistusele. Mina tegin (koos naabritega) ja sain abi.
Ega koer süüdi ole, koer on oma peremehe-perenaise nägu...eks see kõneleb inimese enda eest kui hooliv või hoolimatu ta oma kaaskodanike suhtes on...Ühel tuttaval suures kortermajas elas vanem naisterahvas, kelle seltsiliseks oli hundikoer. Nii kui perenaine lahkus, pistis too hundi kombel uluma ja seda seni kui perenaine tagasi. Kõige koomilisem tolle paari juures oli see, et see naisterahvas töötas mingis asutuses öövahina....
Maamees
to Priit 08:55-
Ega ma ei vaielnudki, et suusk on hea või halb, lihtsalt kui sama suusaga on mitu aastat sõidetud, siis aasta tulemuse hindamisel ei oma see mingit tähtsust ja fakt ei anna absoluutselt lisaväärtust - pigem eksitab. (Kui just see lugeja segadusse ajamine ei ole eesmärk omaette!)
08:24
Aga siit koorub välja täiesti ennekuulmatu ja põrutav soovitus Priidule - osta sobivad suusad!
Selge see, et nii keerulise lahenduse peale ühe- kahe hooajaga ei tule!
Priit teeb ka vanade suuskadega enamuse eestimaalaste "selja prügiseks"
Sealt see TM ja muude paaristõukesõitude edu tulebki, et suusad on kõrge kulbiga. Kui PP omale uued, sobiliku paindega suusad ostab, siis panenen siinsamas 90 senti, ehk ühe Alexandri raha mängu ,et algab suur kinnimäärimise saaga.
Nõustun 11:05-ga täielikult.
Ja ainuke, mida oma pruugitud suuskadele saad ette heita on see, et kui sa neile korralikku lihvi pole teinud. Seda oleks mõne aasta tagant ikka vaja.
Ahaa, suur suusakuningas Norttug käib iidol Pulleritsu jälgedes - läheb põlveoperatsioonile. Just lehest lugesin. Vaat siis, tähendab Priitu ei järgi mitte ainult eestimaalased vaid ka norramaalased.
Paaristõuked on ka homodel igapäevane praktika.
Priit on mees kes kõike teab ja kõikjale jõuab. Valiks presidendiks kui minusugune homofoob valima lubataks.
Priit ja paaristõuked......,mida polnud,kuigi just see p.t. oleks pidanud eriti tugev külg olema.Meenutage rahvuslikku põlve,ka AV omal ajal oli sunnitud ainult seda tegema.Aaga muidu tubli.
hr. Vaart, jätsite artiklit lugedes ühe olulise pisiasja vahele. Nimelt peab Northugi treener ja ilmselt ta isegi jooksmist väga oluliseks.
Isegi siin portaalis on selle üle vaieldud ja Alaver on avalikult deklareerinud, et suusatamine ja jooks on erinevad alad.
Enne kui eesti suusatajad korralikult jooksma ei hakka pole tulemusi loota. Oli ja on ju Veerpalu väga hea jooksumees.
Jooksu ja suusa vahekorrast võiks minusegune veteranide meister teile noortele palju pajatada. Kes ise on neid alasid teinud teab vahet ja sarnasust. Veerpalu aitasid jooksus tema loomulikust peenikesed kepsud. Suusasamm käib üle kanna ja õige jooksumees (kes tippe püüab) peab ikka üle varba jooksma. On ka üksikuid erandeid. Suusatajad on head orienteerumisjooksus, kus sellist üle kanna hiilivat sammu vajab. Tänapäeva tipporienteerujad on küll vajadusel väga kõvad staadionijooksjad. Ju on aeroobne põhi nii hea.
Aga jah tipud on lihtsalt head paljude alade peale. Kui keskmise mehe võtad, siis hea suusataja ei pruugi olla hea jooksja, ning hea jooksja võib suusatamises väga kobaks osutuda kui sammu ei tule ja käed nõrgad.
Asi on suhteline. Harrastasin ise noorena suusatamist kuid jooks sujus paremini. Sain suusas kaela meestelt keda jooksus vabalt võitsin.
Kuna suusatreeningusse kuulub juba a priori palju jooksu, siis asi areneb igal juhul.
Sedaviisi aga ei saa, et poisid teeme rohkem jooksu ---> paranevad suusa tulemused
Karl Vaart räägib õiget juttu! Midagi pole teha, minule jooks ei sobi. Kui ma kogu teadliku elu jooksul olen kokku 300-400 km jooksumoodi meetodil läbinud, on hästi. Praegu ei tule üle 20-30 km aastas kindlasti täis. tempo 5.30/km on minu jaoks lagi ja sedagi mitte üle paari km.
Suusas sõidan lahedalt maratoni tempoga 3.05-3.15/km.
Seega pigem seda meelt, et jooks ja suusk on vähemalt rahvaharrastaja tasemel eri asjad.
Sa Karl kui selline kogemustega mees järsku hakkad Pulleritsu kaastööliseks. Koos ajate eesti suusatamisele jälle jalad alla.
Pullerits on ise öelnud, et loeb ainult TM tulemus. Koht oli 379., omas vanuseklassis mahtus vist napilt 50 sisse. Kaotas nendele, kes elu sees pole 2 km alla 6.00 jooksnud. Hindeks rahuldav pika miinusega.
Veerpalu tuntakse eelkõige kui dopingumeest.
Oot-oot, 16:36, mis see jooks siia puutub? Just tõestati ju vastupidist, et seos sel suusatamisega puudub. Ja pange tähele: mu 2 km staadionijooksu aeg on aastast 1988. Sinna on 25 aastat tagasi. Mõni, kellega te mind võrdlema tikute, polnud tollal küllap veel sündinudki.
Pullerits jaurab, et tema vanuseklassi mehed polnud 1988 veel sündinudki ;) Funktsionaalse lugemise elementaarne puudumine või kaasasündinud põikpäisus.
Kas staadionil saab joosta ka 2 km? Vanasti sai staadionil joosta ainult 2000 m. Spordiajakirjanik, my ass.
17:37 - pidasin silmas neid noorsande, kes jõudsid Tartu maratonil minust ette ehk 378 hulka. Mind ei võrrelda sugugi ainult endavanustega, sest neist on vähesed minust paremad. Siis tuuakse ikka ja jälle mängu mehed, kes on veidi vähem treeninud, aga unustatakse ära, et nende funktsionaalne võimekus on tulenevalt nende 22-24 elusaastast, näiteks, hoopis teine kui neil, kes on noist kaks korda ja enamgi vanemad.
2 km on täpselt sama mis 2000 m, your ass, 18:07 - nii palju võiks ikka koolist mäletada.
Priit, Sa ajad jälle asjad lootusetult sassi. 17:37 oled Sa ise, mitte see, kellele Sa vastad. Ja 16:36 rääkis Sinu vanuseklassi meestest, mitte 22-24-aastastest.
loomulikult ei ole tervisesportlasel vaja joosta, võib diivanil pikutada ja midagi ei juhtu.
Tipus ilma jooksmiseta on väga raske. Kui parim suusataja Simonlatser jookseb Tallinna maratonil Pulleritsuga ühte auku , siis tippsuusatamises tal midagi teha ei ole.
Hr. Vaart, Yeil on tagurpidi loogika, loomulikult ei saa heast jooksjast head suusatajat mitte kunagi, tehnika spetsiifilisus seda ei võimalda. Oleks hea, kui tooksite kasvõi ühe näite, kus maailma tippsuusataja joosta ei jõua.
Maailma tippsporditeadus väidab, et just jooks ja liikumine lapsepõlves treenib lihaste elastsust ( võimet sirutuse ajal taastuda ), mis omakorda andvat kuni 30% suurema töövõime
Vene kommentaator väitis ülekandes, et Legkov loeb vabal ajal filosoofilist kirjandust, et mõttejõudu arendada ja sedasi kiiremini edasi liikuda. Vot sellised arengud.
Tore et siia foorumisse ka tõelisi staadionimehi nagu 18:07 juhtub. Pullerits pole kunagi õiget staadionitrenni teinud kui ta 1000 m ja 1 km vahet ei suuda teha. 8) Kas see ülikooli I kursusel oli kehaline kasvatus äkki?
Samuti 19:11 jutt lihaste elastusest on huvitav.
Dr Holden on kodumaal!
Ja eile Harku ringil hooajale ka lõpu pannud.
Pullerits - 1665 km
Dr Holden - 1422 km.
Aga Holdenil on kontos veel palju muud: "kaks rattalaagrit kokku 1663 rattakilomeetriga, 4 joostud maratoni (kogu jooksukilometraazh 520km), mitmed matkad nii lumistel küngastel kui ilma lumeta mägedes koguajaga 20 tundi, rullsuuska-uisku ja ujumist (viimati veel paar päeva tagasi Vahemeres)."
Tehke järgi, kes mees on!
Mis hinne panna Priidu Blogihooajale? Mina paneksin hinde 5+
Sai räägitud tibladest kommudest homodest pistisevõtjatest reetjatest vaheletrügijatest kiidukukkedest lätlastest eneseimetlejatest dopingupatustajatest katoliiklastest koeraomanikest tainapeadest, nendest kes joosta ei jõua ja kõigist teistest eesti elu valupunktidest.
Hästi tehtud!
Kõik said molli ainult homod panid visalt vastu. Priit õnneks alla ei andnud.
Sa HansGeorg oled tõesti haige. Mine ravile enne kui sind siit välja puksitakse, saatana homofoob selline
19:51 äkki räägid sellest ka, mis sinu kontos on?
Shmigun oma raamatus räägib, et igal kevadel ja sügisel tehti kontrolltreening (jooks) Apteekrimäel. Samal aastal kui tuli olümpiavõitjaks jooksis ta seal oma elu parima aja. Niipalju siis jooksu tähtsusest suusatamises.
Teet
Shmigun oma raamatus räägib, et igal kevadel ja sügisel tehti kontrolltreening (jooks) Apteekrimäel. Samal aastal kui tuli olümpiavõitjaks jooksis ta seal oma elu parima aja. Niipalju siis jooksu tähtsusest suusatamises.
Selle blogi suunitlust arvestades tuleks panna rõhk sönale APTEEKRImäel...
1) Arter oli sekord ilma Pulleritsu tektideta. Tore, et keegi nädalavahetust kohe alguses ära ei rikkunud.
2) Kui Pullerits väidab, et staadionil on kavas ka 2 km distants, siis äkki ta annab mõne viite selle ajuvabaduse kinituseks. Sama loogika järgi peaks ju Pulleritsu järgi joostama ka 0,8 km, aga mitte 800 m.
Point on selles, et Postimehes vohab "vaba tõlgendamise epideemia". Kvantiteedi saavutamiseks kirjutatase kiiresti ja palju ning tekstid upuvad ebakorrektsetesse terminitesse.
Punktiga 1) nõus, aga punkti 2) kohta vaata näiteks siit.
Teet,
Minu kontos on ka ikka üht-teist.. võib rahule jääda. Aga mul on veidi teine sport ;)
19:51
2km vs 2000m vaidlejatele. Tänapäeval ei pea spordist kirjutaja olema enam faktitäpne. Kõige olulisem on intriig, seejärel emotsioon ning alles siis tulevad faktid. Sellises võtmes tuleb ka Priidu lugusid lugeda, meeldib see meile või mitte.
Kergejõustiku jooksudistantsid on kõik meetrites. 100 m, 200 m, 3000 m, 5000 m, 10 000 m, maraton. Kes, seda lihtsat asja ei tea, see ei tea jooksust tuhkagi.
Ultramehed, nende seltskond vist jah mõõdam km-tes.
Eks lühikestel juppidel on ikka tegijam tunne, kui saavad oma pikkust sentimeetrites öelda. Tundub nagu rohkem või midagi sellist.
Kuigi sisulist vahet ju ei ole.
nii kurb kui see ka ei ole, aga Postimehe tüüpide faktiväänamiste jätkuna esineb täna Jaan Martinson. tüüp esitleb Rein Lindmäe 4. koha medalit pronksina. kusjuures jääb mulje et teeb seda teadlikult.
Just, mulle ka ei meeldi need, kes kiitlevad teiste saavutustega, et kellelegi tisele nendega justkui ära panna, nagu 19:51. Minu ettepanek on, et igaüks räägiks siiski ainult enda eest.
Minu suusakilometraaž tuli lõpuks 1715.
09:00 ja 10:14 - ahaa, tõmbasin teid vupsti haneks. Üks tekst on puhtalt minu kirja pandud, aga milline... Lisaks enamik minu toimetatud.
11:25 - kas maratonijooksu distantsi ikka miilides ja jardides paika ei pandud? Seda tehti ju 1908. a olümpial, mis oli Londonis, ja Inglismaal ei kehti meetermõõdustik - nii et peate vist oma väidet korrigeerima? Lisaks on siiamaani mitmes maailma riigis kasutusel jardides ja miilides mõõdetavad distantsid! Ei käi siin ilmas kõik sugugi ainult meetrite järgi, nagu väidate.
Ohoo, Eestis läheb lõpuks poliitelu ka huvitavaks:
Konservatiivne Rahvaerakond esineb mõistlike ettepanekutega
Siin on endale peaaegu nekroloog - või vähemalt selle kondikava - kokku kirjutatud.
Lõpliku hinnangu andmine aga ei tähenda veel, et lõplik hinnang on ka ühene.
Näiteks konservatiiv Margaret Thatcheri kohta kirjutas meie meedia, et küll oli suur riigimees jms. Vasakpoolsete meelest oli Thatcher ajaloo üks suurimaid pe.seauke.
Ülalöeldu ei tähenda muidugi mingil määral, et Pullerits Thatcheri tasemeni küüniks.
Londonist ei tea, aga Tartus tuleb üks seltkond jälle (juba 12. mail) oma 23 km pikkuse "Jooksumaratoniga".
Vanal heal Inglismaal kehtib meetermõõdustik muide juba aastast 1896, lihtsalt selle kasutamine pole kohustuslik.
Maratonijooksu pikkus alates 1908 on täiesti juhusliku pikkusega vahemaa Windsori lossi eest kuninganna loozi ette olümpiastaadionil,enne seda joosti umbes 40km.
Jooksumaraton (nagu näiteks Võhandu sõudemaraton või Haanja suusamaraton jne ) on täiesti teine mõiste ja tähendab kõigest pikemat võistlust -mudilaste jaoks võib see olla ka vaid 500m.
Täna õhtul (14.04) ETV2 peal teemaõhtu "Aus sport"
Film Armstrongist ja Soome suusatajatest ("Sinivalge vale")
8:39 hakkab jälle pihta... Sõudemaraton võib minu poolest olla 100km või 200km, suusamaraton võib olla ka 63km, aga kumbagi ei sobiks maratoniks nimetada, kui distants jääb alla 42km.
Jooksumaraton või maratonijooks on vastavalt rahvusvahelisele heale tavale 42,195m pikk ning see distants ei muutu, kui me liitsõnaga pisut vigurdame. Pikem jooks on ultrajooks või ultramaraton, lühem jooks võib kanda igasuguseid nimesid, enamasti koha järgi, nt Lake Garda Run (15 v 30km), Lidingöloppet (30km) - aga nime sees ei kohta sõna "maraton", sest see oleks eksitav. "Otepää-Elva maastikujooksu" nimetamine jooksumaratoniks on korraldajate kunagine viga. Aeg oleks seda tunnistada ning nimi ära muuta, selmet jäärapäiselt jätkata. Seda enam, et nüüdseks on linnamaratoni nime all tekkinud tegelik Tartu "jooksumaraton", mis loob aina segadust juurde.
Pärtel-on kaks põhimõtteliselt täiesti erinevat terminit:
1.maraton(või maratonijooks)
2. .....maraton
ja kui sa nende vahest aru ei suuda saada siis on ainult oma viga.
Tõsi-nüüd kus on 2 erinevat jooksu võiks selguse huvides kevadise jooksuürituse kuidagi selgelt eristuvamalt nimetada-rattaralli ja -maraton on näiteks ajakirjanduses pidevalt segamini.
11:12
Pärtel seletab Ülikooli õppejõu metoodilisusega Sulle ära, et ei ole ju. Rahvusvahelises käibes tähendab maraton, maratonijooks (kui on vajadus eristada hilistekkelistest suusa- jm maratonidest, siis jooksumaraton) 42 215 m pikkust distantsi. Oled vist üks neist põikpeadest, keda Pärtel nimetab.
Nimi tuleks ära muuta. Eesti keeles peaks selleks leiduma küllalt võimalusi. Eesti keel on ka nii paindlik, et vajadusel saab uusi sõnu juurde luua. Üks seltskond seab oma ärihuvi (ürituse bränd) keele selguse huvidest ettepoole. See on lubamatu.
to Pärtel
1) 42,195m ei maraton kohe kindlasti.
2) "maraton" viitab pigem ajalisele kestvusele kui konkreetsele distantsile (Teie väitel min 42 km). vastasel juhul ei saaks liidet "maraton" kasutada nende alade võistluste juures, kus distantsi pikkus pole primaarne.
Mehed, olete te oma m-i pikkuse üle vaidlemisel ikka terve mõistuse juures?
Mehed, olete te oma m-i pikkuse üle vaidlemisel ikka terve mõistuse juures?
Mul pole selline pisi feeliks nagu enamus teil. Mul on ikka tõsine anakonda
Anakonda on juba kõva argument, aga minul on karamboola, ehk veel 2,5" pikem
Eelmised härrad, pistke endale moblad tasku ja sõbrad kapost ütlevad kohe, kellel on anakondad ja kellel karamboolad. Hiljemalt homseks on graafiliselt IP-aadressidega ja omanike hägustatud nägudega ilmestatud vastus olemas.
Minu karamboola on sedavõrd tiheda energiaväljaga et varjestab 3G ja isegi 4G lained
23 km pikkune "jooksumaraton" on samast klassist Adibas ja Adidos tossudega, mida hiinlased toodavad. Välimuselt sarnane ja saab odavamalt kätte.
Viimases Arteris väga hea artukkel Paavo Kangurilt. Just nii peaks sportimist võtma. Kilomeetrite võrdlemine on kõige kiirem tee haiglasse või parafraseerides PK, hakkame blogilugejate seas pärjaraha koguma, et ootamatu teade pere eelarvesse auku ei lööks.
14:15
Hea küll, selgitan siis veel natuke. Sõna "maraton" tähendas algselt ca 40km pikkust jooksuvõistlust, mis 1921. a standardiseeriti vastavalt 1908. a olümpia distantsile. Seega sõna "maraton" oma põhitähenduses tähistab 42195m pikkust jooksuvõistlust. Palju hiljem hakati sama sõna kasutama kujundlikult (metafoorina) mitmesuguste teiste tegevuste kohta, mis samuti seisnevad pikas pingutuses (nt "Kasparovi ja Karpovi matsh kujunes tõeliseks maratoniks", "Vasaloppet on suusamaratonide kuningas"). Metafooridel on omadus keeles kinnistuda, nii et me enam ei märkagi, et tegu on kujundliku keelega. Eestis on hakatud pikki suusa-, ratta- ja mis iganes võistlusi ka "maratonideks" nimetama ja mul pole selle vastu midagi, kui need ei ole klassikalise pikkusega, sest see on ju kõigest kujundi laenamine.
Aga - pange nüüd tähele - sellise laenamisega ei kaasne kuidagi algse põhitähenduse muutumist, st me ei saa kujundit omakorda tagasi kanda jooksuvõistlusele ja väita et igasugune pikem pingutus ka jooksus väärib "maratoni" nime. Isegi kui mõni pingutab 16 või 23 km distantsil pikemalt kui mõni maratoonar, temast ei saa selle tõttu veel maratoonarit.
Nüüd siis veel sõnamängust "maratonijooks" ja "jooksumaraton". Kui need oleks eri tähendusega mõisted, tuleks need võõrkeelde tõlkida erineval moel ning ka välismaalane saaks siis kohe aru, et tegu on erinevate asjadega. Proovin teie eest - "marathon", "marathon run", "running marathon" - ikka on tegu täpselt sellesama asjaga, mis on kõigile üheselt mõistetav! Eesti keeles on vaid kerge varjundi erinevus - esimesel puhul rõhutan distantsi ja teisel juhul, et tegu on justnimelt jooksumaratoniga, mitte mõne teise liikumisviisiga. Arusaama pikkusest see ei muuda.
Eraldi lugu on siis, kui kujundit kasutades lisame täiendi, mis rõhutabki pikkuse muutumist, nt "tillumaraton" või "minimaraton", aga ka siin oleks mõistlikum kõneda "tillusõidust" ja "minijooksust".
Õige jutt, Pärtel!
Nüüd tehke veel alandlikule auditooriumile selgeks, mis on staadionialad ja milliseid jookse sooritatakse mujal (ning meetrites ei esitata)
Pärtelilt pikk jutt, aga kahjuks ei veena. Miks kasutatakse 42+ km distantsi kohta ikka maratoni nime, lühemad on aga siis tillud ja minid? Kui maraton on konkreetne pikkusmõõt, siis olgu ainult üks distants ja seegi vaid joostes läbitav. Rattaga 42 on miskipärast poolmaraton jne.
See vile tTartu 23 km jooksumaratoni kohta kirjeldab ei miskit muud, kui enamikku multikategelastena klipist "Kolmkümmend üheksa papagoid". ;))))
Eestis on nähtavasti palju inimesi, kes ei näe probleemi, kui (jooksu)maraton on 23 km, kellele Pordi jutt ei ole pädev ja kelle meelest Andrus Veerpalu on rahvuskangelane.
Ning mis veel toredam, neid on võimatu ükskõik milliste ratsionaalsete argumentidega ümber veenda.
Minu arust Pärtelilt 19:31 väga hästi argumenteeritud jutt. (Mis ei tähenda, et vastasleeri esindajad ei võiks ka sama hästi vastu argumenteerida, kui püüaksid.) Soovitan Pärtelil saata oma argumentatsioon ka Indrek Kelgule. Või miks mitte Postimehe toimetusele enne Tartu nn jooksumaratoni, et teemale laiemat tähelepanu tõmmata.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Ma avaldaksin Pärteli ja Holdeni arvamused mõlemad. (Holdeni oma küll mõnevõrra lühendatud kujul, võib-olla arvamus-tsitaadina.) Jõuavad nad ju samale järeldusele, kuid natuke erinevaid teid pidi.
Praegu lõppenud sommide dopingu filmilõpp oli väga hea - WADA tegevus selles tsirkuses tuleks lõpetada kuna toidab PP-deajusid müüdiga puhta spordi võimalikkusest!
Vaata Priit seda filmi ja saad aru, miks AV võit on õiglane ja miks selle võidu õigsuse üle kahtlejad on rahvavaenlased. Kogu küsimus on manipuleeritavas meedias, kes teeb oma tööd asjatundmatult ja diletantlikultvaid kommertshuvidest lähtuvalt.
Vaatasin samuti. Ja siis mõtlesin kõigile neile Postimehe pulleritsudele. Kas me sellist ajakirjandust tahtsimegi? Hale, väga hale.
Ja ega see Harta-mees suurt parem pole kui Hõbemäge uskuda.
Et 23:48 ei raatsinud selgitada, millest ta üldse rääkida püüab, siis aitan pisut - jutt on filmist "Sinivalge vale", mis 'uputati' miskipärast etv2 programmi pühapäeva õhtuks. Aga kuidas õnnestus 23:48-l vaadata filmi sellises võtmes ning teha sellest niisuguseid järeldusi, jääb arusaamatuks. Ei saa aidata.
Oeh, kohe kergem hakkas. Tassisin ahju kõik olümpiaraamtud, tegin tule alla ja soojendasin käsi. Siis avasin veisspuugi ning astusin "Usu Andrust" kogukonna 359734 - ndaks liikmeks. Sest meil Eestis ei saa ju olla säherdust valetamist, maffiasüsteemi ühiskonnas, spordis ja äris nigu neil põtradel.
Kõik panevad, järelikult on Mati Karlovitšile vaja anda riiklik autasu ja kuulutada doping Eesti Nokiaks.
Halleluuja!
Veel jooksumaratonist.
Jooksumaraton - me teame, mis see on. Tegemist on nimega, mitte üritusega, arvan. Nimi on ebaõnnestunud. Konnotatsioon on liiane. Tantsumaraton on OK, kuna keegi ei mõtle, et tantsitakse 42 minutit. Jooksuga nii ei ole, on olemas kõige tuntum maraton ja see on 42 km jooks.
Kes seda üritust ei tea, sellel on keeruline aru saada, ta eeldab 42 km.
Mina muudaksin ebaõnnestunud nime ära, olgu nime väljavingerdamisega kuidas on.
00:16
Võib-olla sa ei vaadanud filmi lõpuni. Soomlaste dopinguspetsi viimane lause oli, et dopinguküttimine tuleb ära lõpetada (see on mõttetu aja ja raha raiskamine).
Pealegi ärme unusta, et imperialistlikes sõjavägedes topitakse dopingut ka sõduritele sisse, et nad oleksid piisavalt võimekad oma riigi eest seisma. Loomulikult kaasnevad selle tegevusega kõrvalnähud, deprekas, varajased vähkkasvajad jne. jne. Aga õnneks on maakera niikuinii ülerahvastatud ja riikide juhte ei huvita nende dopingumanustajate saatus karvavõrtki.
Järgmiseks küsimuseks on, et kust maalt lõppeb tervisesport ja algab tervise lõhkumine. Arstide väidetel on selleks piiriks 3 tundi nädalas. Samas teame väga hästi, et kaevurid teevad raskete töövahenditega käsitööd 8 tundi päevas ja veavad ilusti pensini välja kuid saavad otsa pärast koormuse ärakukkumist seoses pensile minekuga.
veresolgutajad mitte suusatajad
http://www.okidoki.ee/item/1214432/
tiffany and co, christian louboutin outlet, longchamp, oakley sunglasses, michael kors outlet, michael kors outlet, replica watches, nike air max, michael kors outlet, louis vuitton, michael kors outlet, prada outlet, cheap oakley sunglasses, oakley sunglasses, gucci outlet, prada handbags, michael kors, polo ralph lauren outlet, kate spade outlet, ugg boots, ray ban sunglasses, ugg boots, jordan shoes, ugg boots, nike outlet, burberry outlet online, longchamp outlet, ray ban sunglasses, oakley sunglasses, louis vuitton outlet, michael kors outlet, louis vuitton, tory burch outlet, ugg boots, louis vuitton, louboutin, nike air max, louboutin outlet, chanel handbags, longchamp outlet, louboutin shoes, burberry, tiffany jewelry, nike free, uggs on sale, oakley sunglasses, replica watches
new balance pas cher, sac longchamp, hogan, true religion jeans, kate spade handbags, nike air max, air max, north face, ray ban pas cher, air jordan pas cher, true religion outlet, nike air max, ralph lauren pas cher, north face, louboutin pas cher, coach purses, sac guess, lululemon, coach outlet, timberland, nike roshe, longchamp pas cher, michael kors, burberry, air force, true religion jeans, lacoste pas cher, tn pas cher, nike air max, abercrombie and fitch, true religion jeans, hermes, vanessa bruno, michael kors, nike free run uk, michael kors, ray ban uk, ralph lauren uk, coach factory outlet, nike blazer, mulberry, michael kors, coach outlet, converse pas cher, nike free, vans pas cher, oakley pas cher, nike roshe run, hollister, hollister pas cher
bottega veneta, giuseppe zanotti, mac cosmetics, nike air max, north face outlet, longchamp, lululemon, soccer jerseys, mont blanc, new balance, celine handbags, baseball bats, oakley, ralph lauren, babyliss, louboutin, valentino shoes, insanity workout, vans shoes, nike trainers, iphone 6 cases, asics running shoes, reebok shoes, mcm handbags, beats by dre, ferragamo shoes, chi flat iron, hollister, jimmy choo shoes, nike huarache, wedding dresses, nfl jerseys, instyler, p90x workout, ghd, north face outlet, herve leger, abercrombie and fitch, iphone 6s cases, iphone 6s plus cases, iphone cases, hollister, soccer shoes, ipad cases, birkin bag, nike roshe, s5 cases, iphone 6 plus cases, timberland boots, iphone 5s cases
Postita kommentaar
<< Esileht