Kes Eesti lähiajalugu paremini mäletavad, noil tuleb ehk meelde, mis juhtus ligi poolteist kümnendit tagasi, sajandivahetuse kandis mitmete maakondade kohalike bussiliinidega. Sealsed elanikud arvasid, et teevad bussijuhtidele, kes ei olnud ju kõige rohkem teenivad inimesed, heateo, kui jätavad makstud raha eest pileti küsimata, nii et teenistus rändab otse sohvrite, mitte kusagil kaugel soojas kontoris istuvate niigi heal järjel ülemuste kätte. Aga mis juhtus? Heategu maksis lihtsatele inimestele karmilt kätte. Ülemused vaatasid, et paljud liinid pole kasumlikud, ning panid need lihtsalt kinni. Käige jala!
Küsite, miks ma kirjutan sellest spordiblogis. Aga seepärast, et tegemist on kujuka kirjeldusega sellele olukorrale, mis on tekkinud spordistipendiumide küsimuses.
Spordis on ka justkui tehtud head: makstud sportlastele stipendiume, mille pealt nood pole pidanud makse maksma ehk kogu teenistus on neile kätte jäänud. Ja nüüd kurdetakse, et raha ei ole, sport tuleb n-ö kinni panna.
Täpseid andmeid pole isegi minust palju informeeritumatel elukutselistel spordiajakirjanikel, aga nad on väitnud, et omal ajal teenisid Eesti tippsuusatajad stipendiumi 40-50 tuhat krooni kuus. Parimate korvpallurite kuustipendiumid olid kolleegide andmeil samuti küündinud sinnakanti. Aga ega keegi täpselt tea. Sest kui palju ikkagi maksti ja mis rea pealt BC Kalev/Cramo lätlasest leegionärile Armands Šķēlele, kes justkui ei teeninud ametlikult peaaegu mitte midagi? Kümnend-poolteist tagasi olla Ameerika neegerkorvpallurite stipendium olnud 5000 Ameerika dollarit kuus.
Vaat siis, kuhu on kadunud Eesti spordis liikuv raha – ilma, et sealt oleks midagi märkimisväärset meie ühisesse kassasse tagasi tulnud. Ja nüüd imestatakse, et ei ole raha treeneritele palka maksta ja noorteklubid lähevad pankrotti.
See on juhtunud vähemalt osalt seepärast, et spordis liikuv raha on läinud kõik «bussijuhtidele», ilma et nood oleksid «reisijatele» pileti vastu andnud.
Kui nonde üüratute summade pealt – ja ausõna, mul on väga raske aru saada, miks mingi suhteliselt tavaline Ameerika neegerkorvpallur pidi siin teenima viis korda rohkem kui mina (ja tegelikult enamgi veel, sest makse ta ju ei maksnud) – oleks ausa töömehe kombel makse makstud, siis oleks see ju tähendanud, näiteks, et ühe neegerkorvpalluri kuuteenistuse pealt oleks saanud maksta ühele noortetreenerile summa, mille üle too oleks taevani õnnelik olnud – tuhat dollarit. Kui samamoodi oleks oma teenistuse peale tasunud makse ka kõik teised Eesti spordi stipendiaadid, oleks noortetreenerite rahastamise küsimus juba selle arvelt saanud olulist leevendust.
Küllap väidate vastu, et süüdi ei ole ju neegerkorvpallurid ega teised spordistipendiaadid, vaid seadusetegijad, kes sellise lühinägeliku ja kurnava stipendiumisüsteemi kehtestasid. Vale. Ega seadusetegijad miskit omast peast välja mõtle. (Te ju teate seda ütlust, et inimestele ei tohi näidata seda, kuidas tehakse vorsti ja kuidas tehakse seadusi.) Seaduste tegemises osalevad kuluaarides ju igasugused lobitöötajad, kelle alla kuuluvad antud juhil nii spordifunktsionärid, alaliitude juhid, treenerid jne. Eks nemad omal ajal lobitööd tegidki ehk avaldasid survet, et Eestis hakkaks kehtima stipendiumisüsteem – ise loomulikult uskudes, nagu reisijad mõni aeg tagasi maakondade liinibussides, et teevad head.
Aga ei teinud. Nagu läksid pankrotti bussiliinid, ähvardab pankrotti minna ka spordi rahastamine.
******
Jaanus Laidvee descending on Poison Spider Mesa Trail, Moab, Utah. 22. aprill 2012.
Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Foto 1: Nii nagu kogunevad pilved Uyuni soolajärve kohale Boliivias, kogunevad need ka Eesti spordi kohale. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Kas varsti võtab pimedus võimust ka Eesti spordis, nagu on sel fotol võtnud Uyuni soolajärve kohal Boliivias... Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 3: ...või õnnestub jõukamal järjel sportlastel olude kiuste ikka pinnale jääda ja uljalt edasi murda? Foto autor: AP/Scanpix
Foto 4: Hüvasti, Eesti spordi helged ajad? Siin lehvitab üksik rattur Uyuni soolajärvel Boliivias. Foto autor: AP/Scanpix
53 Kommentaarid:
Huvitav, mis on mõjuv põhjus mitu korda ära mainida Ameerika korvpalluri nahavärv? Kui jutt oleks heledama nahavärviga USA korvpallurist, kas siis ka mainiks tema nahavärvi? Mis see siis oleks? Valgekorvpallur?
Antud kontekstis ei oma nahavärv mingit tähtsust, küll aga näitab kirjutaja kohta üht-teist!
Erik
5000 ühikust stipendiumirahast saaks selle käsitlemisel palgana maksuamet 2170 ühikut ja palgasaaja 2830 ühikut.
Sotsiaalmaksust (1231 ühikut) ei tule tagasi enam midagi. Tulumaksust läheb omavalitsusele peaaegu 11%. Ehk siis omavalitsuse eelarvest palka saava noortetreeneri jaoks tuleks lisaks 0,11*752=83 ühikut, mis omakorda maksustatakse, nii et treenerini jõuab 47 ühikut. Kui ühikuks on euro, siis 1000 dollarini jääb veel natuke maad...
...Jah, näitab küll: et ma ei ole teie moodi vagatseja, kes näeb neegrit ja tunneb vastupandamatut kohustust, et ta ei tohi mingil juhul näha, et too teine on neeger. Tume nahavärv on samasugune tunnus nagu see, et kes on mees ja kes on naine, kes on pikk ja kes on lühike. Ma ei näe, erinevalt teist, Erik, selles küll mitte midagi häbenemisväärset ega alandavat (nii et seda mainida ei tohi), kui keegi on musta nahavärviga ehk neeger.
Teemakohane ja väga vahva oli nädalavahetuse Postimehe Arteri vahel Juurika rubriik.
"ühe neegerkorvpalluri kuuteenistuse pealt oleks saanud maksta ühele noortetreenerile summa, mille üle too oleks taevani õnnelik olnud – tuhat dollarit."
ja 12:03 arvutus on ju totaalselt erinevad. Mis valemiga PP seda arvutas?
Alla hakkad käima, Priit. Sõnakordusi on sellise följetoni kohta palju: noil, nood, nood, nonde.
Aga vähemalt on nüüd selge, et Viru Maratoni 5000 dollarit leiavad oodatud rakenduse, kuigi väikese hilinemisega
13:31 - antud kohtades on nood ja noid jms kasutamine ainuõige. Ma tean, et paljud ei saa sellega hakkama, sest ei tee vahet sõnadel tema ja see, see ja too, need ja nood.
Valge nahavärviga blogipidaja härra PP ajab õiget asja. Ole või pruunlane aga maksud tuleb ausalt äramaksta.
Valgenahaline PP viitab süsteemsele veale Eesti spordisüsteemis. Väike võit ühele stipendiumisaajale on tegelikult suur kaotus kogu Eesti spordisüsteemile ja riigile tervikuna. Maksud ei laeku ja süsteem hakkab üha enam kiratsema.
Ning see, et valgenahaline PP julgeb endiselt kasutada sõna neeger, näitab et tegemist on mehega kellel on endiselt olemas oma arvamus ja tõekspidamised.
Ka selles osas olen PP nõus. Mehel ikka peab oma arvamus ju olema. Mis kord see selline on, et keegi tuleb valgele mehele ettekirjutama mida tema öelda võib ja mida mitte. Häbilugu. Kas tõesti me sellist riiki tahtsimegi?
Ei ole enam palju jäänud valgenahalisi heteromehi. Sina Priit hoiad meie lippu endiselt kõrgel.
30. Viru Maraton lükkub nädala võrra edasi
Priit, kas Eesti sport on põhjas või "teed sa musta?" (musta tegema - musta huumorit viljelema lõunaeesti rahvakeeles) ... ja seda kõike tänu ühele "mustale?" (neegrile, kui soovite)... Kas mure on "musta raha" osakaalu pärast spordis või raha "mustas maksmises" või "mustadele" maksmises??? "Must musta külge ei jää," "mustad" sellest aga midagi ei tea. "Mustalt" "mustadele" makstud raha ajab Priidul meele mustaks. "Mustad" kombed on "mustade" ja ka "valgete" seas laialt levinud.
Mis on õige vastus? Priit sul on alati õigus: "Kõik, viimane kui sporti armastav inimene on süüdi selles, et Eesti sport on põhjas. Kui kõik need sportlased ja klubid ja koondised ei raiskaks raha ära küll siis riigikogu saaks endale mõne korra rohkem keskmist palka maksta kui praegu, riigifirmade kasumid läheksid "õigetele" inimestele ja lehtedest saaks lugeda ainult oode riigiisade tarkusest ja säästlikkusest.... uhkelt viie rikkama riigi hulka!!!
"Tühja neist "neegritest", peaasi, et riigil hästi läheks!!!"
Priit, neil sõnadel tehakse vahet küll, aga see ei õigusta sõnakordusi. Tee lause ümber, kui ilma nondeta ei saa. Nõndaks.
Millegipärast kasutatakse palju sõnaühendit Ameerika neegerkorvpallur, Ameerika neegerjalgpallur, Ameerika neegerjooksja aga vähem kasutatakse sõnu Prantsuse neegerpallur, Itaalia neegerpallur jnejne. Kõige õigem oleks kasutada ju sõnu Ameerika korvpallur, Kanada pesapallur, India kriketimängija või jumalapärast ka Uganda jooksja ja tõesti - milleks on vaja rassi siduda riigiga?
Neegerajakirjanik Pullerits teeb siin ühe vea - õigemini väljendab üht Eestis väga levinud väärarusaama. "Kehtiv õigus ei võimalda", "Seadus käseb meil nii teha" jne. Selliseid väiteid tuuakse alailma põhjenduseks (ja õigustuseks), kõige erinevates avaliku halduse valdkondades. Kuid kui hakata täpsemalt vaatama, siis tuleb sageli välja, et ega seadus tegelikult ei takistagi asju õigesti ja hästi tegemast. Igasugune seadus saab hästi toimida ainult siis, kuid seda mõistlikult tõlgendatakse, sisustatakse, kohaldatakse ja rakendatakse. Just nende viimaste asjadega on meil aga asjad halvasti. Seadustel endil tihti pole häda midagi. Praegusel juhul paistab, et ei ole vaja minna seaduse teksti kallale. Piisab, kui kehtivat seadust kohusetundlikult ja järjekindlalt, kellelegi erandeid tegemata rakendataks ja maksud sisse nõutaks. [Mööngem, et selleks on vaja "munadega" mehi-naisi Rahandusministeeriumi ja Maksuametisse.]
maksundusalased seadused kuuluvad gruppi - täita sõna-sõnalt. sellise grupi seaduste puhul ei kehti: kui ei ole keelatud, siis on lubatud.
Siin keegi ütles, et miks ma tegelen kitsalt vaid spordimaksude ja stippidega. Ei, ma toetan ka seda ettepanekut, mis Ligi hiljuti tegi, et firmaautodelt samuti rohkem maksu sisse nõuda. Nendega käib üks pidev maksude nn optimeerimine. Kurat, jõuad oma firmas firma arvelt endale auto osta, jõuad ka selle kasutamise pealt korralikult maksu maksta. Miks peab mingeid jõukureid soosima? Mul on ka auto, ja isegi kui ma sellega vähe sõidan - milleks sõita autoga, kui on jalgratas? isegi täna hommikul tulin rattaga tööle -, siis ei saa ma küll sellega seotud kulusid kuidagi teiste kraesse nihverdada. Nagu ei vaja mingeid soodustusi palju teenivad sportlased, ei vaja neid ka palju teenivad firmajuhid. Ja see, kes ütleb, et tema ei teeni firmajuhina midagi (sest tal on riiulifirma) - siis vaat sellised tuleb veel eriti kõvasti oma pettuse päält maksma panna. Ja nimi lehte kah!
Pulleritsule meeldib end teiste meestega võrrelda. Algul jooks, siis neliarvestus, siis ainult suusatamine, siis "Ovaalil" tiirutamine. Kuid see kõik on minevik.
Nüüd on Priit aga leidnud ala, milles ta on siiski paljudest-paljudest teistest meestest selgelt parem. Maksude maksmine! Kahtlemata maksavad Keba ja Holden ka makse. Väiksemates firmades aga raamatupidamine üldiselt ei ole kõige paremal järjel ja mõned sendid võivad sealt välja pudeneda. Holden aga kannab firma pabereid üldse dressipluusi vahel, ei ole mingit kindlust, et sealt kõik maksud makstud saavad. Pullerits seega - kindlalt parim! Ka tuhandetest firmaautode omanikest. Ja võib põlastusega neile ülalt alla vaadata.
Andsite hea idee, 17:20. Eks näis, kas ma Viru maratonile sõitma tulen, millal iganes see toimub, ettevalmistust ju erilist ei ole, aga kindlasti saab olema väga huvitav autoparklas ringi käia ja üles kirjutada nende kõigi uhkete sõidukite numbreid, et siis teatavatest andmebaasidest vaadata, kes on oma firma nimele registreeritud autoga tulnud suusamaratonile ning siis küsida, millega nad seda õigustavad, ja siis paluda ka rahandusministeeriumilt ning tolli- ja maksuametilt kommentaari.
Seda esiteks. Teiseks, stippidest.
Need peavad ikka püstisegased olema, kes stipiga nõustuvad. Miks? Sest kui nad makse ei maksa, siis ei kogune neil mitte midagi ei esimesse ega teise pensionisambasse (ja vaevalt koguvad nad midagi ka kolmandasse), mis tähendab, et kui nad oma kõik-raha-kätte ehk stipi-süsteemiga ükskord pensionile jäävad, siis selgub, et oi jeerum, ei laeku enam üldse midagi. Ja kes siis süüdi on, mis te arvate? Muidugi jälle riik ja valitsus. Ainult mitte nemad, kes nad ise lühinägelikult stipiga nõustusid ja seda endale maksta lasid.
No nii, nüüd on siin teile mõtte- ja arutlusainet küll ja enam veel.
http://www.kalale.ee/sisu/NCwxNDM0NzgxLDEsMCwx/
Jõukur kelgib avalikult, kuidas ta 100 päeva aastas firma (oli vist alekokk) autoga kalal käib. Juriidiliselt on kõik JOKK.
Kindlasti on PP kõik need küsimused oma tööandjale esitanud ja vastused üle kontrollinud.
Aga kui PP saaks 5000 euri stippi ja omaks firmat hea autoga enda kasutuseks, kas siis oleksid ka nõus kõigist nendest hüvedest loobuma? See oleks tuntav rahaline kaotus kuus ja mis see veel aastas teeks? Kas sa saaksi selle loovutatud raha eest parema Riigi?
Kust hr. Pullerits võtab, et maksud (neeger)sportlaste palkadelt läheks noortetreeneritele palkade maksmiseks? Arvestades istuva valitsuse praktikat läheks need pigem Kreeka võlakirjade ostmiseks või superministeeriumi hoone ehituseks, noortetreeneritele öeldaks aga, et stipendiumite maksmine on ebanormaalne ja ebaseadulik, süsteem neile palkade maksmiseks tuleb alles välja töötada, seniks kuulmiseni-nägemiseni. Nii toimiti nii Martin Reimi jalgpallikooliga, kellelt tagantjärgi makse hakati nõudma, kui ka EOK-ga, kui sellelt Tallinna Sadama sponsorraha ära võeti. Sport tundub eelarve koostamisel praeguse valitsuse prioriteetide hulgas küll päris viimaste seas olevat, ehkki nii mõnigi Tartust pärit minister ise üsna sportlik on.
Mehed, kui Viru Maratonil näete autode vahel ringi luusimas üht prillidega, pikemat kasvu, aga kiitsaka kehaehitusega ja nõrga õlavöötmega 40+ meest ja autonumbreid üles märkimas, siis see on kuulus Tartu ajakirjanik Pullerits. Võib kanda sinist Björn D suusakombet.
Noortele harrastajatele maksab toetust omavalitsus. 2001a. oli Tallinnas toetus klubidele umbes 4000 kr, ehk 255 eurot.Praegu on see summa samas suurusjärgus. Kulud on aga selle aja jooksul kordades kasvanud. Linn kannab toetuse klubidele, need aga omakorda kandivad selle peamiselt linnabaasidele tagasi. "Eks ole tore". Neegritele makstavast stipendiumist ei sõltu omavalitsuse tulubaas noorte spordi toetamiseks. Need on kaks eri tahku. Tallinn teeb ikka seda mida tahab, maksame neegritele palju tahes.
Raha kasutamisest ja maksude tasumisest. Kala hakkab mädanema peast. Miski ei õigusta petmist, kuid hinge teeb täis kohatine maksuraha kasutamine. Samuti ei meenu minule Eesti ajaloos mitte ühtegi ajaperioodi, kus nooremas põlves kõrvale pandud rahast õnnestub pensionipõlv mööda saata. Vahepeal on mitu rahareformi üle käinud, inflatsioon, noorpankurite investeeringud, sõda jne sinu rahaga 1:0 teinud. Jutu mõte on see, eelkõige tasub endale loota, siis lähedased ja sõbrad ning seejärel riik.
Viimasega nõus, kinnisvara ja lapsed on väärtus kuhu investeerida, sambad unustage ära, nendega teenite teistele raha.
Aga miks mitte Eesti koondise vormis Tartu Maratonile? Vorme jääb meil ju tublisti üle, kuna olümpiale just paljudel asja pole. Kannatab jagada küll.
Kas AV lepib järgmisel karikal suusakunniga kokku?
Kunnidel omavahel ei tohiks käesurumiseni kaua minna.
http://sport.postimees.ee/2660118/kurioosne-norralane-petter-northug-lubas-voistelda-rootsi-vormis#comments
Mida annab autode vahel luusimine? Mina sõidan kah firmaautoga. Käin sellega ka suusatamas. Poes käin. Teatris kah. Maal vanematel külas. Aga Priidul on valed eeldused. Tema eeldus, et kõik ettevõtte autodega ringi sõitvad inimesed (kui neid saab inimesteks üldse nimetada) on petised. Ja kui ei ole nemad, siis ettevõte ikka on. Uskumatu Priit, aga on ettevõtteid, kes selle kõik kinni maksavad. Erisoodustusmaksudega. Täis mahus, sest sõidupäevikut on minu töö juures liiga keeruline pidada. Ja ei mingit intriigi.
Tubli, 08:02! Aga ärge arvake, et kõik on sellised, nagu teie. Miks muidu tekkis sel Ligi tõstatatud autode maksustamise teemal nii suur kisa? Loomulikult seepärast, et slikerdajad ja sahkerdajad ja petised tundsid, et elu läheb kibedamaks (mis siis, et õiglasemaks, aga see noid ju ei huvita). Kui palju oli neid, kellel auto ongi ainus firma vara ja autosõit ainus tegevusala (ja mõeldud ei ole autodega pitsa kojuvedu)? Oli see arv 4500 või 5000? Vähemalt nii palju on meie seas potentsiaalseid kaabakaid, kes varastavad meie kõigi tagant.
Hinge ajab hoopis see täis, et Ligil on ka ametiauto ja ta käib sellega poes, trennis, võistlustel jne. Ja selle peavad kinni maksma maksumaksjad.
Käi minu sõnade, mitte tegude järgi:
http://www.postimees.ee/print/77534/maksumaksja-tasub-enim-jurgen-ligi-auto-eest
8:02, pange autole kleeps "Maksud makstud" vms. Sest kaabakaid on ikka tõesti palju ja nendega ühte mesti sattuda pole kellelegi meeldiv.
NII paljudel kommentaatoritel on PP lugu kopsu üle maksa ajanud (kuigi peaks ütlema teistpidi). Inimesed tunnevad end puudutatuna. Mis puutub Eesti koondise dressiga TM-le või mujale suusatama minna, siis palun väga: neid müüb Tartu firma Ilves Extra kõigile soovijaile
On firmasid, millel puudub majandustegevus ja käive.
Sellises ettevõttes liiguvad 2 asja:
1) ametiauto;
2) käibemaksu tagastus.
Jah, neid firmasid on Ligi andmetel 20%. Edasi? Kontrollige neid, karistage, sundige seadusi täitma. Aga ei, selle asemel pannakse ülejäänud 80%-le ports lisakohustusi. Ja vähe sellest, ajakirjanikuhärra üldistab kõik ametiautoga sõitjad automaatselt kohe sulleriteks. Nagu vene sõjaväes: üks eksis ja kogu polk saab karistatud.
Seli-teemalise kommentaari puhul võiks PP veidi enda ümber ringi vaadata. Postimehes on ajakirjanikke, kes käivad (või on käinud) Neinar Seli kabinetis regulaarselt vestlemas ja saavad (saanud) sealt kaasa kaustu, millest ilmuvad ajalehes lood.
Ma ei imestaks, kui kilekotivabrikant Seli näguropäevi nautiva Bernatski enda kasuks taskust välja tiris. Aga mine tea!
Proletariaadi mentaliteet jääb suguvõssa mitmeks põlvkonnaks.
Pullerits ei tea ilmselt, et seadus erasõitude maksustamiseks ametiautoga on täiesti olemas. Täidad sõidupäevikut ning vajadusel annad aru ja maksad omatarbe eest erisoodustust.. Kui täita ei viitsi, maksad fix. summa täie rauaga.
Kui riigil selle reegli täitmise kontroll käib üle jõu...., kaastunne, aga Pulle kombel Ligile kulpi visata ja kõigile ühe mõõduga lajatamist tolereerida ka ei soovi.
Nii see on tõesti, 14:16, siin on näha kommentaaridest, kuidas levib proletaarne meelelaad, et riigilt varastada ja slikerdada on okei.
Tundub mõistlik jutt olema.
http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/avalik-poordumine-viru-maratoni-korraldajatele-ja-eesti-suusaliidule.d?id=67609884
Priit, millises kommentaaris sa varastamist õigustavat mõtteviisi näed?
Prolede mõtteviis on jõuga kõik vägivaldselt ümber jagada. Kahju, Priit, et sa sellest aru ei saanud, mida selle mõtteviisi vohamisega öelda taheti...
...palun mitte süüdistada mind sotsiaaldemokraatlikus maailmavaates. Õige on see, et seda ei salli ma silma otsas, kui keegi õiget nägu tehes teiste tagant varastab, nagu teevad need, kes õigustavad maksudega slikerdamist. Ja seda õigustavat suhtumist, 16:17, näeb siin oi kui palju.
Ma ei küsinud, et kas neid on oikuipalju, vaatkuipalju või ohissandkuipalju. Ma palusin näidet. Konkreetset näidet.
Huvitav, et sotsiaaldemokraatliku maailmavaate puudumine ei takistanud ajakirjanik Pulleritsu mitmeid aastaid Schibstedi kontsernis töötajate (vaimse töö prolede) esindajana tegutsemast. Kui see ei ole sotsiaaldemokraatlikku asja ajamine, siis peaks Pullerits oma suusad ära sööma.
Ühest küljest nagu "kodanluse lakei", teises situatsioonis töötajate eestkõneleja. Sellel mehel on rohkem erinevaid kehastusi kui geide lipul värve!
Libe tegelane - mida siin blogis on ka paljud märkinud.
Suusast ka. Viru Maratoni ja Kõrvemaa Maratoni vaidluse point on siis selles, et tõenäoliselt jäävad mõlemad ära. Samale päevale tõstmine aga tähendab seda, et suusafännid ei hakka kahte kohta regama (mõni eriti rumal?) ja 50% summad kahanevad veel poole võrra. Seda aga ei soovi kumbki korraldaja.
Virumaal on lund piisavalt. Viru maratoni saab igal juhul ära pidada. Täna on küsimus ainult raja kvaliteedis.
Sajad suusasõbrad saavad Viru maratonil teada, mida tähendab suusatajate slängis sõna "mullasuusk".
Pullerits ei esindanud töötajaid.
"Selle nädala enamiku veedan Oslos Schibstedi töötajate nõukogus" -- Pullerits 20. aprill 2009
22:40, keda ta Teie arvates siis seal esindas? Aktsionäre? Juhtkonda? Templirüütlite ordut?
Kadastiku huve.
Niisiis, kuidas sattus sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet põlgav Schibstedi Works Council-isse (Töötajate Nõukogusse). Schibstedil on tuhandeid töötajaid paljudes maades, palgatöötajate juhiks tõusmine on väljapaistev saavutus. Reisi ja elamise Oslos maksis ilmselt korporatsioon kinni. Peaaegu nagu algorganisatsiooni sekretär tootmistöölt osalise vabastamisega.
Niisiis, kuidas sattus sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet põlgav Schibstedi Works Council-isse (Töötajate Nõukogusse). Schibstedil on tuhandeid töötajaid paljudes maades, palgatöötajate juhiks tõusmine on väljapaistev saavutus. Reisi ja elamise Oslos maksis ilmselt korporatsioon kinni. Peaaegu nagu algorganisatsiooni sekretär tootmistöölt osalise vabastamisega.
Pole esimene kord, kui pulleritsu vaated vahelduvad vastavalt nädalapäevale. Ja kui füüri libistatakse, siis miks mitte oslosse sõita.
Praegust Bernatski-saagat iseloomustab päris tabavalt järgmine vana hea anekdoot. Üks räägib midagi, teine räägib midagi, aga otsad kuidagi ei haaku...
(Kuna väiksed lapsed nii hilja vaevalt enam lugemas on, siis ei hakka tsenseerima.)
Metsas toimus suur jooming. Järgmisel päeval on kõigil pead haiged.
Ainult rebane oskas ennast hoida ning kõnnib mööda metsa ringi, kui äkki kuuleb põõsast hunti oigamas:
"Oi, pea valutab."
Rebane astub ligi ja küsib:
"Noh, hunt, pea valutab? Tead, mul on hea meetod, kuidas pea valust lahti saada. Sa pead mõistatusi lahendama, siis lähevad mõtted mujale ja peavalu kaob. Noh, kas proovime."
Hunt: "Ma ei tea, ma ei oska."
Rebane: "Ma ütlen sulle ette. Mis see on: Kaks tera, kaks kera, auk keskelt läbi?"
Hunt: "See on perse."
Rebane: "Ei ole ju, need on käärid."
Hunt: "On vist jah."
Rebane: "Noh, kas hakkas parem?"
Hunt: "EI, ikka pea valutab."
Rebane: "Proovime veel. Mis see on: Maja täis seemneid, uksi-aknaid ees ei ole?"
Hunt: "Perse."
Rebane: "Ei ole ju, see on ju kurk."
Hunt: "On vist jah."
Rebane: "Noh, kas hakkas parem?"
Hunt: "Hakkas nagu jah."
Ja ajabki hunt jalad alla ja läheb metsa vahele kooserdama. Kui äkki kuuleb karu põõsast hädaldamas.
"Oi, pea valutab."
"Noh, mesikäpp, lahenda mõistatusi, see aitab, mulle rebane õpetas."
"Ma olen karu, ma ei oska."
"Ma ütlen sulle ette, rebane õpetas. Mis see on: persetäis kurke, uksi-aknaid ees ei ole?"
"See on ju mingi jama."
"Mina ütlesin ka, et see on jama, aga rebane ütles, et käärid."
Postita kommentaar
<< Esileht