Pullerits: Kus saab parima ettevalmistuse Tartu rattaralliks?
Huvitav – erinevalt Tartu rattarallist või teistest Eestimaa asfaldivõitlustest – on järgmise nädala laupäeval peetaval Jõgeva rattarallil see, et eales ei või teada, kuidas pärast starti asjad hargnema hakkavad. Kaks aastat tagasi, Jõgeva esimesel rattarallil, tõmmati juba kolmandast kilomeetrist grupp küljetuule käes ribadeks. Edasi sõites lahtilammutatud lülid koondusid ja tekkisid umbes 20-liikmelised grupid. Mullu, Jõgeva teisel rattarallil, kulges enamik grupist esimesed kaks tosinat kilomeetrit tänu nõrgale taganttuulele umbes 50 km/h kiirusega üheskoos, kuni esimesel, Palamuse ja Luua vahelise oru tõusul, kõvemad mehed Lätist tugevamini pedaalidele vajutasid ning grupp lagunes (fotol all paremal). Järgmistel kilomeetritel «riismed» koondusid ning minu ümber koondus umbes kümnene punt, kes sai korralikult tööle pandud.
Kui te ei ole veel Jõgeva rattarallil käinud, siis siin on argumendid, miks peaksite seda 23. mail tegema.
Sellepärast, et...
...Jõgeva rattarallil on startijate nimekirjas Eesti üks kolmest tõsiprofist Gert Jõeäär (ja head riimi silmas pidades ka Märt Jõekäär!), Eesti viimaste aegade parim rattur Jaan Kirsipuu, eestlastest ühe parima olümpia grupisõidu teinud Raido Kodanipork (Barcelonas üheksas!), tugev temposõitja ja biokeemiadoktor Kert Martma, Hawaii Expressi esindaja Priit Salumäe – no ja mina ka;
...Jõgeva rattaralli on ajaliselt ja pingutuse poolest sobivaim ettevalmistus Tartu rattaralliks;
...osa rajast kattub Tartu rattaralli rajaga;
...Jõgeva rattaralli ei ole osavõtjaist umbes, nii et ratturid teele ära ei mahuks;
...mitte ülemäära suur osavõtjate hulk tekitab klubi- või seltskonnatunde, mitte et oled üks anonüümne, kohati koguni segav mutrike suures masinavärgis;
...Jõgeva rattaralli ei ole üksluine suures pundis loksumine, vaid kulgeb huvitaval ja vaheldusrikkal rajal, kus on parajalt raskeid ja pingutust nõudvaid tõuse, pikki ja mitte hullumeelselt kiireid laskumisi ning kaarte segavaid, küljetuulele avatud lõike;
...Jõgeva rattarallil on võimalik heas mõttes segadust tekitada: tõusul gruppi lammutada, küljetuulega sirgeil konkurentide sitkust proovile panna, laskumistel tuules sobivat hetke passida, et siis ootamatult rünnata;
...Jõgeva rattarallil laguneb suur grupp kiiresti väiksemateks tükkideks, mis annab ettevõtlikele võimalusele gruppettod kellavärgina tööle panna, kui selleks on vaid organisaatorihinge ja tahtmist;
...Jõgeva rattarallil saad omas grupis kaaslastega veidi tuttavaks, hakkad mõistma, kes on töömees ja kellele võib loota ning kes on luhvtivend ehk turist;
...väikses grupis on iga mehe panus teretulnud ning seetõttu saab igaüks tunnetada enda olulisust ja anda oma väärika panuse, mitte et oled lihtsalt vaikselt kaasaveereja;
...kuna võistlusel tuleb läbida kolm ringi, siis need, kes ühel hetkel enam ei jõua või ei viitsi või kellele ilm ei meeldi, saavad näiteks pärast esimest või teist ringi tagasi finiši poole keerata.
Tulge ja teeme Jõgeval huvitava sõidu. Raio Piiroja lubas ka kaaluda, et tuleb osalema. Sel juhul ei saa te ju ometi puududa?
AGA VEEL ÜKS KÜSIMUS! Kes on huvitatud kas laupäeva või pühapäeva hommikupoolikul - aeg täpsustamisel olenevalt ilmaoludest - tulema kaasa Tartu rattaralli rajaga tutvumissõidule, andku endast teada siin kommentaariumis või meiliaadressil priit.pullerits@postimees.ee. Plaan on koos Steve Astokiga startida umbes kella 10-11 ajal ning sõita Tartust välja Jõgeva poole ja Laiuse kaudu tagasi, kavas on hoida keskmist kiirust 30-32 km/h. Mul on plaan tagasiteel Aoverest otse Tartusse tagasi keerata, mitte teha Luunja ringi, nii et kokku peaks distantsi pikkuseks tulema umbes 120 km.
******
GMC Terrain negotiating a sandstone section of a jeep trail in the Maze district of Canyonlands National Park, Utah. 29. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Foto 1: Mulluse Jõgeva rattaralli lendstart - saateauto on pärast Jõgeva raudteeviadukti ületamist grupi eest eemaldunud ning ratturid koguvad kiirust. Foto: sportfoto.com
Foto 2: Mulluse Jõgeva rattaralli peagrupp Palamuse ja Luua vahelise oru tõusul. Parempoolsest eessõitjast taga vasakul paistab kollase kiivri ja heleda särgiga Priit Pullerits. Foto: sportfoto.com
Foto 3: Läti Rietumu Banki meeskonna liikmed mullu Jõgeva rattaralli algul tempot tegemas. Foto: sportfoto.com
Foto 4: Ratturid lähenemas mullusel Jõgeva rattarallil Kaarepere poolt Palamusele. Foto: sportfoto.com
Foto 5: Mulluse Jõgeva rattaralli liidergrupp Palamuse ja Luua vahelise oru tõusul. Foto: sportfoto.com
PS: Enamiku siin avaldatud piltide autor on tõenäoliselt Mihkel Jüri. Jõgeva rattaralli korraldajail on õigus anda nende piltide kasutamise õigus teavitamise eesmärgil asjast huvitatuile.
112 Kommentaarid:
Viimases lõigus on vist ikka Luunja ringi mõeldud mitte Luua!
Tänan promomast ja kutsumast aga vastus on, et pika eluea tagab ebasportlik eluviis.
RIP noorele ajaloolasele kellele Kullaga kõrgendiku tipu vallutamine jäigi elu viimaseks saavutuseks ning mis osutus ootamatuks üllatuseks pimeda tõusunurga tagant välja tuisanud väsinud kaubikujuhile.
Aitäh, 10:38! Parandasin vea.
Ja olen asunud survet avaldama Raio Piirojale, et ta samuti Jõgeva rattarallil starti tuleks. Sest Tartu rattarallil ei ole tal minu vastu küll mingit šanssi.
Homme ja ülehomme kahes kõrvuti asetsevas metsatukas MTB-sõidud. Maastikul saab tugevaks!
---
Teemasse, miks PP tervet rallirada läbi ei plaani sõida?
Kas Pärnu lahel räimerallit ei käigi, et RP-l aega PP-ga maid jagada?
Räimeralli finaal on Auras pühapäeval 7 juunil 2015. PP sinna ei kvalifitseeru, ta kardab vett.
... veetakistuse läbimine pidi ju ratta seljas ohustama haigusehooga.
Kuna selle artikliga seonduv on juba mitu korda kustutatud, siis tahaks teada, milles asi on?
http://arvamus.postimees.ee/3190723/sudaani-pagulane-alustan-eestis-oma-uut-elu
Selgub, et valitsus on enesetapumõtetega, Pullerits on enesetapumõtetega, kõik on enesetapumõtetega, neegrid on ka, häbi pole või, pehmod?
Ma soovitan Tardos laupäeval kogunemiseks laululava tagust. Seal on tsüklovärk käimas ja nii mõnegi mehe pea võib raha-asjade juurest sõidule kaasa kutsudes selgeks klaaritud saada.
Kas laululava tagune pole mitte Tartus tuntud cruising koht?
"tõusul gruppi lammutada, küljetuulega sirgeil konkurentide sitkust proovile panna, laskumistel tuules sobivat hetke passida, et siis ootamatult rünnata; ...Jõgeva rattarallil laguneb suur grupp kiiresti väiksemateks tükkideks, mis annab ettevõtlikele võimalusele gruppettod kellavärgina tööle panna, kui selleks on vaid organisaatorihinge ja tahtmist; [Image]..."
Hr Pullerits, mis selle poogeldamise sügavam mõte on?
Kaur Kivistik ja Tiidrek Nurme teevad Ameerikas mehetegusid, nagu eelmise postituse kommentaarides osundati. Olete suur Ameerika-tundja, öelge, mis linnas Hoka One One Middle Distance Classic võistlused toimuvad?
(JOOKSUPORTAAL kirjutab valest - õige oni: Hoka One One)
(Hoka tossudest teie muidugi ei ole kuulnudki.)
(Scott Jurek jookseb Hoka tossudega, aga te pole muidugi Scott Jurekist ka kuulnud.)
Tiidrek Nurmel ei õnnestunud 5000 m rajale saada, jooks jäeti paduvihma tõttu ära!
Küsimus aga: Eestlaste kolm kõige kõvemat 5000 m aega (Sellik, Valdmaa, Nurme) on kõik joostud Eestist väljas. Kus?
Tol samal mälestusväärsel 1983 aasta kuumal suvel (kui eesti mehed kõigi aegade krõbedama 5000 jooksid (pildid eelmises postituses)), sellesama laululava taga näitas Goša oma suurt ja lillat ... sedasama. Naisterahvad jooksid kiljudes kõigis suundades ... sel suvel juhtus palju.
Jah, mida tegid sina tol 1983. aasta kuumal suvepäeval, kui eesti mehed kõigi aegade krõbedama 5000 jooksid? Keda kotib...
Palju tähtsam on küsimus: mida teed sina siis, kui Jass ja Kodar, Jõeäär ja mina järgmisel nädalal laupäeval kell 12 ratta Jõgeval joonele paneme? Kas tuled koos tõsiste tsiklistidega või peksad anonüümikuna kuskil kommentaariumis jätkuvalt segast ja tühja vahtu?
eks need kõik Kislovodskis ole joostud. See oli nsvl-aegne Flagstaff ja Boulder Heights. Kas mitte noorel Pulleritsul polnud Kislovodskis plaan alistada maagiline 3.40 piir 1500m taktikajooksus? Vihma hakkas aga sadama.
Podolsk, Kiiev ja Walnut.
Kislovodskis tehti trenni.
aink
Ei, ma ei käinud Kislovodskis, vaid Adleris-Sotšis (buduštšii gorod olimpiiskii). See oli 1984 varakevadel. Järgmine käik Venemaale oli juba sõjaväkke, algul Luugasse, sealt Alakurttisse (LenVO).
Siin jooksuteema arendamine on kui kulupeale kammivabriku toodangu promomine, niipalju võiks ikka pieteeditunnet jaguda, mehed.
Ja Martin, kus essee on? Ega enne täit dobrood, vaatamata ponnistustele, tule.
Podolsk, Kiiev, Saraatov - kangelaslinnad kõik. Sellistes linnades pole häbi rekordeid joosta. Aga Walnut? Mis koht see veel on? Mingi piinlik kõrveküla?
Kuule Varro, ära solva kulupeasid. Võid molli saada. Siin bloogis ei solva mitte keegi mitte kedagi. Selge! Vaid noor Martin võib seda teha, sest talle on vitsad soolas niikuinii.
AinK-le 2 punkti.
Sellik - Podolsk, Nurme - Walnut (USA).
Valdmaa osas peab aga siiski täpsustama, Kiievis samal 1983. a (Brežnev oli surnud, Juri Andropov valitsemas, Gorbatšovist ja laulvast revolutsioonist polnud kippu ega kõppu - aga mehed jooksid), kaks nädalat enne EMV joostud ajaga Valdmaa ei ole siiski kolme parima aja seas. Kõigi aegade teise aja jooksis Toomas Turb - 22. augustil 1982 - s.o aasta enne - Podolskis (nagu ka Sellik).
AinK-le auhinnaks üks samuti Eesti spordikultuuri märgilise väärtusega foto, aastast 1971.
Niipalju võib veel lisada, et 4 meest sellest jooksust - Rein Valdmaa, Vello Misler, Viljo Emajõe ja Meelis Veilberg - jooksid oma karjääri parima sellel 1983. aastal (Valdmaa ja Misler küll mitte selles jooksus, vaid natuke varem, vastavalt Kiievis ja Riias).
Nii et minek NSVL olümiakoondise taseme mehe Enn Selliku selja taga oli kõva.
Ai need karmid mehepojad oleksid pidanud sündima aastat kümme hiljem! Siis oleksid nad Barceloona olümpial 1992 lammutanud nii mis kole. Stardist kohe tapva tempoga minema ja 800 enne lõppu oleksid Baumanni kotti võtnud ja sellega saksmannile külma psükoloogilise vihje andnud, et sinu aeg, poja, medalitele joosta pole veel kätte jõudnud. Kannata veel 4 aastat. Ohtliku kiirendusega Paul Bitokile oleks tagasirge alguses organiseerinud parajalt kibeda matsu täpselt ribide vahele. Noor keenialane oleks sedamaid taibanud, et Virumaa meeste faalanksi vastu on tema võimalused hädised 0:500. Välejalgsed Sellik ja Valdmaa oleksid möirgavas staadionikatlas finišisirgele tormanud pikalt pikalt ees. Veel 11 eestimaalastest televaatajatele nii kallist sekundit ja eesriie olekski sulgunud. Misler oleks lõpuruudustikus kustutanud väsinud Fita Bayisa lootused pronksikarva medalile. Emajõe ja Veilberg oleksid napsanud viimased punktikohad. Mõistate isegi sõbrad, see oleks mitte ainult sini-must-valge, vaid kogu valge spordimaailma konglomeraadiline triumf. S-E-N-S-A-T-S-I-O-O-N! Isegi prantsuse ja itaalia kollased bulvarilehed oleksid kirjutanud, et Täna õhtul päästsid Eesti poisid valge mehe väärikuse!!! Seda muidugi oma mereröövli keeles. Kuue hüüumärgiga lõpus.
Nädal hiljem oleks Gospodin Jeltsin kutsunud noored kotkad Kremlisse pidulikule õhtusöögile. Serveerind oma käega beluuga marja ja külma viina. Vene krassaavitsad oleksid nõtkelt tantsu löönud kangelaste silmade rõõmuks ja üldiseks hüvanguks. Meie poisid oleksid söönd ja joond ja alles siis oleks neile pärale jõudnud, et Kuradi Kurat! sai ikka õige asja eest väljas oldud küll! Kitsarinnalist natsionalismi poleks sel toredal sumedal õhtul keegi nina peale visanud. (eks, Martin?)
väike vigade parandus kui härra Pullerits võiks lahkelt sisse viia kui tal aega üle jääb -->
Punaste põskedega pruunisilmsed vene krassaavitsad oleksid nõtkelt tantsu löönud olümpiasangarite rõõmuks ja üldiseks hüvanguks.
Priit kuskohast see ettekjutus et Sina panid jõgev rattaralli omag grupi tööle eelmine aasta. Seal polnud mingit tööd ju . Käis mõttetu vingerdamine ja paugutamine.
Tundub et pole sõitnud grupis mis teeb koostööd
Jakup,
kui vaatame veelkord neid mehi seal end Komsomoli nim. staadionil 1983. a sumedal augustikuu päeval - jah, kui varasuvisel laupäevaõhtul, kus suurem osa, tavaline bõdlo, juba õllepudeli lahti korkinud - veelkord heidame pilgu sinna nüüd juba üpris paljude aastate taha, uurime täpsemalt nende füüsilist konstitutsiooni e kehaehitust, keha proportsioone, siis me ei saa öelda, et ükski nende hulgas oleks Jooksja Jumala armust.
Kellegi Bitokiga neid võrrelda pole mõtet.
Aga nad olid suured oma ajas.
* Ja veel. Lugegem T.Tarmu teksti. See algab nii:
"Aeg ajalt kerkib üles küsimus,miks meie praegused jooksjad on nii nõrgad."
Tekstis seda pole, aga usun, et T.Tarm teeb sellel kohal sügava mõtte- ja retoorilise pausi.
Selle pausiga ongi sobiv käesolev remark lõpetada.
Head laupäeva õhtut kõigile.
Kahjuks leidsin oma 20:02 tekstis andeksandmatuid vigu ja tõsiseid prohmakaid. Tegin parandusi ja vanu ürikuid uurides leidsin ka mõne olulise täienduse mida ajaloo võltsimise ärahoidmise huvides mitte märkimata ei tohi jätta. Kui härra Pullerits lubaks, siis ma asendaksin kogu teksti uuega. Juba ette tänades ja maani kummardades Jakup, Laane külast Kõrvemaa kihelkonnast.
Näete, mehed, Laane Jakup on üks suurema südamega ja patriootlikumaid mehi siin dekadentsist õitsevas Euroopas! Aga ülejäänud, näpite ainult oma pisitillukest noksi ja mõmm-mõmm-mõmm?
Mehel on südant ja sõna ja sõnal kaalu.
Tubli, Jakup, hoiame kokku ja murjanitele kindel EI, nüüd ja igavesti!
Nüüd on ka blogipidajal aeg pea liiva alt välja võtta. Kas oleksime nii vaprad, et algataksime seadusemuudatuse rahvaalgatusliku? Nüüd oleks juhti vaja, mida siin alatasa välja hõigatakse. Näete, ma isegi ei maini teemat...
Härra M., Teil päevad puha sassis. Kui Kauna Lembitust pildi saadate, anname andeks ja kiidame heaks.
----
Jakupil on kena unenägu ja kuna krassaavitsad ka mängus, siis võib ärkamine sellest olla ...
JOOKSUPORTAAL kirjutab, et Birgit Pihelgas on Kaunases saavutanud hea tulemuse. Kas aga lugejad teavad, et Peeter Pihelgas jooksis 4. juunil 1983. a Riias 5000 m tulemuse, mis tänapäevalgi kõrgest klassist? (14:15,7) Ei, kust nad saavad seda teada, kui Jooksuportaal teeb harva tagasivaateid meie rikkasse jooksuajalukku.
Riias joostud aeg jäigi 3-kordse ümber Viljandi järve jooksu võitja Peeter Pihelgase jooksjakarjääri parimaks saavutuseks 5000 m distantsil. Häid tulemusi 5000 m-s saavutasid tol 1983. aastal veel terve rida Eesti jooksjaid.
Küsimus aga: Eesti paneb 30. mail Põhjamaade meistrivõistlustel maratonijooksus Stockholmis esmakordselt välja täismeeskonna - viis meest. Kes need mehed on? Vihje: kõigil meestel on Eesti nimed!
Vähemalt on kuskil ilmas veel riike, kus on säilinud terve mõistus, väärikus ja julgus, mitte nagu siin tolerastlikus Euroopas...
Nagu üks kommentaator seal tabavalt nendib:
"Euroopa liberastidel on nüüd muidugi sobiv alustada USA vastast kampaaniat, nõudes surmanuhtluse keelamist."
Miks ma üldse ei imestaks...
Bostoni maratoni pommirünnaku korraldaja mõisteti surma.
Ja Villy Sudemäe - jooksmas kümnendana (fotol kõige parempoolne, RA fotol kaadrist välja lõigatud). Villy Sudemäe polnud kaugeltki mitte mõni also run või sabassörkija, võistlusi "hea trenni" pähe võtja. Sudemäe oli samal 1983. a suvel, kõigest kahe kuu eest Tallinnas jooksnud tugeva aja 14:44,3.
See aeg jäigi Sudemäe parimaks ajaks 5000 m distantsil ja püsib tänaseni Eesti kõigi aegade 100 parima 5000 m tulemuse hulgas.
Nii, et Sudemäe, nagu kõik teisedki, oli, nagu Ameerikas öeldakse, "täiesti mängus".
Kui hr Pulleritsu moodi küsida, kes on töömees ja kes on luhvtivend ehk kaasaveereja, siis on selge, et need terminid 1983. a Eesti meistrivõistluste 5000 m jooksu puhul on kohatud.
Asja tundev anonüümne kommentaator eelmise blogipostituse all (suur aitäh!) andis meile teada täpse nimede rea: Ülo Kriisa, Meelis Veilberg, ... Veilbergist paistab ainult kõrv ja veerand peast iseloomuliku blondi juuksepahmakuga ... Rein Valdmaa, Vello Misler, ... Vello Misleril on juba raske, tema nägu väljendab kannatust. Tema strateegia ja taktika on selge. Hammastega Sellikust ja Valdmaast kinni hoida, nii kaua kui jaksab. Valdmaa on ka ainus, kes Sellikule tõsimeeli konkurentsi tahab pakkuda. ... Enn Sellik, ... rind-rinna vastu võitlus, nagu Pullerits 800 m distantsi kohta ilmekalt kirjutanud ... Selliku selja taga, varjus, on ilmselt Viljo Emajõe ... Lev Zagžetskas, Rein Puurits, Villy Sudemäe. (Sudemäe on juba väikese vahe sisse lasknud).
Kui aga väga hoolikalt vaadata, luupi kasutada või sirvikus mastaapi suuremaks seada, võib pildil NÄHA JOOKSMAS VEEL ÜHT MEEST. Enn Selliku (kelle järel jookseb ilmselt Viljo Emajõe) ja Lev Zagžetskase taga. Üks lühemat kasvu, isegi pikamaajooksja kohta kleenukese kehaehitusega, mitte enam kõige noorem mees. Süvenenud, keskendunud jooks. Kas tõesti? Kas see mees? Ei, ei ole alust arvata, et värske NSVL meister 10 000 m distantsil oleks seal grupi tagumises otsas 1983. a 18. augustil Komsomoli nim (praegusel "Kalevi") keskstaadionil ringe mõõtnud.
Ajalugu õpetab meile, et protokollid ei sisalda kogu tõde, arhiivides lõigatakse ebamugavad tegelased julmalt fotodelt välja ja ajalooraamatutest on olulisi nimesid, lausa suurkujusid puudu.
22:28
Vaid härra Pulleritsu ja tema meeste juhtimisel oleme nõus minema viimasesse, otsustavasse lahingusse. Patria o muerte! Surm või ahelad!
vabandan et rattateemast mööda, kuid tahaks jagada uudist,mis seotud Lembit Kauna endaga. Nimelt toimus eile Euroliiga poolfinaal CSKA ja kreeklaste vahel ja suureks üllatuseks avastasin,et venelaste meeskonnas (milline iroonia) mängib ka Sasha Kaun, Lembitu lihane lapselaps.
kah priit
Härra M., Teil oleks aeg plaati vahetada, kaua saab ühe pildi ümber tiirutada.
Las tiirutab, see on eesti väikese, paljukannatanud rahva ajalugu.
Jah, Siberis hiljem, vabakäigus või asumisel puutusid noored inimesed ikka kokku. Oli seal peale "pribaltide" ka volgasakslasi, ingerlasi, karjalasi, tšetšeene, Aasia rahvaid ja muidugi ukrainlasi ja venelasi endid. Isegi juute.
Geni andmebaasi napid andmed:
Lembit Kaun
Sünniaeg: 1922
Surm: (Kuupäev ja koht teadmata)
Lähedased: Juhan Kauna ja Anna Kauna poeg
Helene Kauna, Johannes Kauna, Gustav Kauna, Hans Kauna, Hilda Viibur-Kauna, Adeele Pappel-Kauna, Karla Kauna, Hugo Kauna ja Aliide Tambet-Kauna vend
"Tšerepannikov läbis 6,6 km pikkuse kitsal rajal kulgenud trassi ajaga 20.27,6, juhtides ja kontrollides jooksu esimesest kilomeetrist alates."
Seevastu rattasõidus on Pullerits see, kes teab kuidas gruppi juhtida ja kontrollida!
15.21 absoluutselt
Sel ajal, kui teie siin ühe isehakanud tüübi dikteerimisel ja onkoarst Aini uljal kaasajooksmisel (vt eelmine kommentaarium) targutate mingi vana pildi üle, teevad tõelised eesti mehed tegusid ja koguvad võitlusvormi. Täna kahe kaaslasega - no arvake ära, kui mitu kilomeetrit ja millise keskmisega!
mis kasu on keskmisest kui peagrupi eest ei jõua ära vändata?
Keskmine näitab, millist tempot suudad arendada ja taluda. Näiteks üks mees haakis 25. km-l sappa, aga niipea, kui tõstsime pisut tempot, pudenes tagant ära. Talle käis keskmine üle jõu, isegi tuules. Ehk tal polnud piisavalt head keskmise hoidmise võimet.
nonoh, peagrupi küsimus jäi ikka vastuseta. Küsime siis lihtsamalt. Kas tahahaakija maharaputamise eest ka preemiat antakse?
Hr Pullerits, selle 25. km mehe moraal-tahtelised omadused ilmsed ei küündinud teie grupi tasemel. Sellepärast ta maha jäigi. Reielihast tal veel oleks olnud.
Arvestades PP üleskutset sõita 32-33 keskmist, siis ma ei imesta kui 25 km mees arvestas, et grupiga ühinemise ajaks on seltskond parasjagu paugutamisest isu täis saanud ja võtab ka rahulikuma tempoga mehe pundi liikmeks. Aga üldiselt on sellest keskmisest kõll poogen. Kui keskmine jäi alla 38 km/h siis pole siin mõtet hüppama hakatagi. Võiks veebi teel lihtsalt sit,kust soovida mahajääjale ja eluga edasi minna.
Isegi eilsel Giro etapil ei küündinud keskmine eriti üle 36, ja too oli suht lauge etapp, ja seal sõitsid ikka elukutselised ja sõitsid suures grupis ja said rajal süüa ja juua. Ja sõitsid võistlusel. Ja siin mõni mees nõuab kolmelt asjaarmastajalt trennis 38 keskmist. Tulge maa peale!
Andres Keba kirjutab, et tegi üldse aasta esimese kiirema ehk temposõidu. Üksinda, 32 km/h.
Sellele mehele võisid teie grupi pidevad koha- ja rütmivahetused, vahe sissetõmbamised, jm taktikaline mängimine veidrana tunduda ja otsustas eemale hoida.
1,3 km tõusumeetreid ning 264 km 7 etapi pikkust Girol ja PP võrdleb oma allamäge sõidu keskmist prodega... unista edasi.
Veel kord 21:56, lollpea: me harrastajad, nood profid; meid kolm, noid 80 grupis vähemalt; noil võistlus, meil huvitrenn; noil söötjad-jootjad, meil sai kahel mehel juba 100 km järel vesi otsa. Ja nonde tempo ainult pisut kiirem...
Aga mis siis, kui see õnnetu 25km mees oli orb? Kui tema maja oli maha põlenud, kui naine oli minema läinud, kui ülemus oli tema peale karjunud? Loteriivõitu kah ei tulnud. Kas te selle peale mõtlete? Kui nüüd see grupist maharaputamine oli viimane piisk tema karikasse? Ah? Kas te kalestunud hinged suudate panna end selle vaese mehe "saabastesse"? Selmet seltsimeest lohutada, talle moraalset tuge pakkuda, siis veel irvitate tema üle. Ta võib olla sitakott, kes ei jõua sõita 38km keskmist, aga otsustavas lahingus võib ta olla ainuke mees pommitatud kaevikus, kes teile žguti peale paneb ja tagalasse omade juurde lohistab. Aga kui ta teid siis ära tunneb, et näe, seesama kontadoor, kes mulle suhkamit tegi. Mis siis saab? Kindlasti on ta hea südamega mees, kes andeks annab ja teie kangeks tundetuks sitakotiks muutuva elutu keha ikkagi Maarjamõisa haigla kolmanda korpuseni venitab, endal kah mürsukild kaelas ja teine jalas?
Selle mehe käest peaks andeks paluma, siinsamas
Noo-noo, hr Pullerits! Ei maksa allapoole vööd löökideni laskuda. Jäägem ikka viisakuse piiridesse.
Kuigi Jõgeva rattaralli Giroga võrdlemine... aga jäägu see asjatundjate otsustada. Muide, kas teate, et Ivar Tupp on praegu Kose kandis rajal 400 km brevetti läbimas?
Kas PP peab 3 mehe 33-34 km/h trenni kiirust mingiks oluliseks näitajaks, et kommentaatorit lollpeaks nimetab? Tugev akuutne üleväsimus - maga välja!
Ma suhtusin 25. km mehesse igati hästi ja teised ka. Mina see olin, kes viipas talle, et haakigu sappa. Vaatasime kõik, et ta ikka sabas püsib. Püsis. Informeerisin teda, milline ring on meil plaanis. Aga siis tuli üks laskumine ja sellele järgnev lame pikk tõus ja panime jalad kiiremini tööle... Ei tea, äkki keeras ta tagasi Tartu poole ja kõik on kombes? Ärge üledramatiseerige!
Me ei dramatiseeri üle. Draama sünnib ise. Kord paugust, kord tasapisi susisedes.
Martin:
Kui hr Pulleritsu moodi küsida, kes on töömees ja kes on luhvtivend ehk kaasaveereja, siis on selge, et need terminid 1983.a Eesti meistrivõistluste 5000m jooksu puhul on kohatud ......
Anonüümne:
Martinil on õigus. Tol 1983.a mälestusväärsel suvel mõõtis Eesti ja Venemaa mõõtmatute avaruste staadionite tolmuseid ringe meie kõigi aegade Kuldne Põlvkond. Mitte ükski neist polnud luhvtivend, kõik olid töömehed. Rakkus pihkude ja villijoostud kandadega ..... aga see ei takistanud neid suuri võite koju toomast .....
Ai jah, need karmid mehepojad oleksid pidanud sündima aastat kümme hiljem! Siis oleksid nad Barceloona olümpial 1992 lammutanud nii mis kole. Stardist kohe tapva tempoga minema ja 800 enne lõppu oleksid Baumanni kotti võtnud ja sellega saksmannile külma psükoloogilise vihje andnud, et sinu aeg, poja, medalitele joosta pole veel kätte jõudnud, kannata veel aastakest 4. Ohtliku kiirendusega Paul Bitokile oleks tagasirge alguses organiseerinud parajalt kibeda matsu täpselt ribide vahele. Talendikas keenialane oleks sedamaid taibanud, et Virumaa meeste faalanksi vastu on temasuguse kõhna, vaese, kidural kiltmaal sirgunud nooruki võimalused praktiliselt olematud. Välejalgsed Sellik ja Valdmaa oleksid möirgavas staadionikatlas finišisirgele tormanud pikalt pikalt ees, heledad juuksetukad tuules lehvimas. Nagu uljad sõjaratsud muiste. Veel 11 eestimaalastest televaatajaile nii kallist sekundit ja eesriie olekski sulgunud. Kõik! Finiito! Erakordne etendus hingepõhjani vapustatud eurooplaste silme all olekski lõppenud. Kiiremini, kui keegi oodatagi oskas. Äkilisemalt, kui stsenaarium ette nägi.
Misler oleks lõpuruudustikus kustutanud rampväsinud Fita Bayisa lootused pronksikarva medalile. Emajõe ja Veilberg oleksid napsanud viimased punktikohad. Mõistate isegi sõbrad, see oleks mitte ainult sini-must-valge, vaid kogu valge spordimaailma konglomeraadiline triumf! S-E-N-S-A-T-S-I-O-O-N! Isegi prantsuse ja itaalia kollased bulvarilehed oleksid kirjutanud, et Täna õhtul päästsid Eesti poisid valge mehe au ja väärikuse!!! Seda muidugi oma mereröövli keeles. Kuue hüüumärgiga lõpus.
Nädal hiljem oleks Gospodin Jeltsin kutsunud noored kotkad Kremlisse pidulikule õhtusöögile. Serveerind omaenda käega beluuga marja ja külma viina. Laia razmahhiga, nagu ida külalislahkusele kohane. Trahh-trahh-trahh!, saadeti uued, kanget magusat märjukest täis karahvinid tühjaksjoodute asemele lauda. Sellisel peol juba ei koonerdata. Kremli isand lõi poistele sõbralikult patsi ja tõstis toosti: Estonskije rebjata, malatsõ! Orlõ! Sport, eto družba narodov! Davai! Šarahnem!! Poisid vaesekesed olid täitsa plindris, ega siis higi ja vaevaga hangitud sportlikku vormi tähi ühe õhtuga kõrist alla lasta. Lahket peremeest solvata ka ei tihka. Mida siis teha? Nokk kinni, saba lahti. Lõpuks valavad Rein ja Enn, kui pererahvas selja keerab, pitsi sisu tasase sorinaga tooli alla. Kah lahendus. Punapõsksed pruunisilmsed vene krassaavitsad (tegelikult üks neist, see lopsakama rinnaga oli tatarlanna) oleksid nõtkelt tantsu löönud olümpiasangarite rõõmuks ja töörahva üldiseks hüvanguks. Meie poisid oleksid söönd ja joond ja alles siis oleks neile pärale jõudnud, et Kuradi Kurat! sai ikka õige asja eest väljas oldud küll! Kitsarinnalist natsionalismi poleks sel toredal sumedal õhtul keegi nina peale visanud.
Näha kohe, et Jakup vana dramaturg on.
Teab, millal tuleb püänt ja millal nihhuijaa (rahvusvaheline populaarne väljend maakeeli panduna)!
Laane Jakupil jutt jookseb heaste. Tubli on!
Sellised elukogenud ja laia razmahhiga senjöörid on sõja ajal staabis erinevate monitoride ees eriti hinnas.
Oi bljäät, lõin PM-i lahti ja vaatan, et nädalavahetuse kaanest kaaneni läbivaks huumoriks on kalurid ja möllav meri. Lihtsalt huvi pärast küsin, et kas see Pärnu Kaluri promoja oli miski netiPRvend või on seekord lihtsalt sihukese ebahariliku kokkusattumusega, kus lehe alamteema korjatakse PP blogist üles?
Muideks kiidan PP-d, et ülepingutanud rattavennal silma peal hoidis, no aga minu arust ei ole hea niimoodi ülbata, et tempo oli kõva ja sell jäi (takka traavi tõusul) maha, kui vunki juurde sai keeratud. Jätab mulje nagu oleks äsja keegi autorile pähe kusnud ja seda raevu oli vaja kuidagi maandada. Räägi siis mis juhtus, mis tuju kehvaks tegi. Usu,rääkimine aitab. Seepärast on ka kirikutes pihitoolid, et inimeed oma vaevad saaks ärarääkida ja ei pea siis teistele kümnesse sõites nendest vaevadest üleilmset entroopiat suurendades vabanema. Sa Priit oledosav jutumees, ära häbene, räägi ära. Aitame nagu oskame kui vaja teeme ülekohtu põhustajale sõbraliku nükke ja ta jätab su rahule.
Tõepärane lugu jah. Ma nägin muideks sedasama unes. Aga tubli Jakup et sõnadesse raiusid. Noor põlvkond loeb ja mine tea, ehk isegi võtab õppust. Kõigest, mis juhtus tolle mälestusväärse 1983.a suvel. Ja isegi rohkem sellest, mis 10 aastat hiljem. Aitüma.
jah, professionaalne, kogenud semiootik ütleks,
et see vääga mitmekihiline lugu on, nagu suure juhi sünnipäeva tort, allusioone on kümneid, kui mitte sadu,
läbi paistab kibe ihalus kõva käe ja natsionaalsotsialistliku riigikorralduse järele. Aga muidu väga viis!
Sasmin — Alla — Lillelaid — Lein — Kristo Reinsalu, 30. mail Põhjamaade meistrivõistlustel Stockholmis.
Kui senjöör Pullerits oleks 20 aastat hiljem sündinud, siis oleks ta täna Giro Itaalial lammutanud nii mis kole. Kontadoor, Cataldo, Caruso, Fakiro, Vanzotti, Pirazzi, Uran Uran, Hernandez, Izaguirre, Betancur, Van den Brökk ja kõik need teised loorberite ja tiitlitega pärjatud külmade kõnnumaade tuultes ja tormides karastunud maanteehundid oleksid tema kõrval tundunud kui kamp õnnetuid poisikesi: hoolega küll vändanud, kuid tõusul vältimatult maha jäänud. Kui meister ikka käigu sisse lükkab, siis on vähemate vendadega finiito kah.
Laiuse tõusul saab päris kõvasti vaeva näha, olge hoiatatud. Olete proovinud?
Mis mõttega sa Martin siia Jooksuportaali ümber kopeerid? Oleks siis oma kommentaari lisanud?
Kristobald pole vormis, Lein ja Lillelaid on amatöörid. Mis tulemust sa selliselt satsilt ootad? Tobe eestlaste komme, kui saab, siis omad ikka tingimata kohale saata. Las lippavad teistest pool ringi tagapool, seeest omandavad kogemusi. Eh!
Vaata Pulleritsu - võistleb väärikalt kodustel radadel, kuigi võimed lubaksid enamat. Vajadusel paneb olümpiameestele lohvi suhu ja künnab vaikselt oma rida. Kasvatab rahvuslikku eliiti. Kui tahad Martin et sust inimene saaks, siis vaheta Linnaülikoolist Tartu Ülikooli. Seda pead sa tegema inkognito, sest kui Pullerits su ära tunneb, siis näed sa TÜ üliõpilase piletit nagu surnud eesli kõrvu.
Õigust räägid, blogirott Jalmer
No selge. Laiuse tõus keeras Priidu kopsu üle maksa. Andke mulle buldooserit vennad, lähen lükkan selle tõusiku laiaks. Kes tahab, võib labidaga appi tulla ja serviti vägevaid hoope Laiusele lajatada. Loodan, et siis hakkab kõigil kergem.
Mida räägib üks vana foto?
Alustuseks väljavõte 5000 m jooksu edetabelist, mis avaldati enne 1983 aasta ENSV meistrivõistlusi:
1. T.Turb 13.53,0
2. R.Valdmaa 13.53,73
3. E.Sellik 13.59,7
4. V.Misler 14.05,78
5. P.Pihelgas 14.22,0
6. L.Zagžetskas 14.33,5
7. M.Uusmaa 14.43,0
8. A.Mõnjam 14.43,5
9. V.Sudemäe 14.44,3
10. M.Veilberg 14.46,5
Muljetavaldav tänapäeva kontekstis?
Nüüd väike väljavõte treeningpäevikust, mis hõlmab võistlusi ajavahemikus 10.06.1983 - 27.08.1983, koos mõningate kommentaaridega. TÄHELEPANU - ärge seda kodus järele tehke! Liiga valus.
10.06.1983 Vendade Znamenskite memoriaal: 5000 m 14.13,98 (1280 meetrit joostud, astusin kogemata rajapiirdele, kukkusin, väänasin parema jala hüppeliigest ja põrutasin vasakult puusa.
11.06.1983 Vendade Znamenskite memoriaal: 3000 m 8.09,52 (Seda distantsi ei olnud mul kavas joosta, kuid kuna kartsin, et võin jääda eelmise päeva kukkumisest kangeks, siis otsustasin joosta. Õnnestus peale saada tänu tollase NSV Liidu naiste kesk- ja pikamaajooksu peatreenerile. See oli minu esimene kokkupuude selle inimesega - INIMENE SUURE TÄHEGA - Uno Källe.)
20.06.1983 NSV Liidu Rahvaste spartakiaad: 5000 m 13.53,73 (eeljooks, pääsesin B-finaali)
22.06.1983 NSV Liidu Rahvaste spartakiaad: 5000 m 14.19,0 ( Väga jahe ilm - +9 kraadi. Vedasin kaks kilomeetrit 5.32-ga, läksin kangeks ja oligi jooks aia taga.)
28.06.1983 E.Veetõusme memoriaal: 1500 m 3.48,6 (7. koht, 1. Malozemlin 3.41,9 2. Abramov 3.42,5 3. Sellik 3.43,5 4. Lõssenko 3.43,7 5. Uusmaa 3.43,8 6. Mõnjam 3.48,3)
02.07.1983 Linnade ja rajoonide karikas: 1500 m 3.53,4 (2. koht, võitis Raivo Puurits)
04.07.1983 Tartu-Tallinna linnavõistlus: 1500 m 3.55,9 (5. ja viimane)
09.07.1983 Eesti-Läti maavõistlus: 1500 m 3.50,7 (3. koht)
10.07.1983 Eesti-Läti maavõistlus: 5000 m 14.34,3 (2. koht, Misler jäi 2000 meetrit enne lõppu naelikust ilma, ootasin teda järele ja nii Fedotovs võitis. Võitsin veel hommikul Elva tänavajooksul 5 km 16.54-ga)
16.07.1983 Tallinna IV Olümpiajooks 7,2 km 19.48 (1. koht, vihm, mis poole peal muutus padukaks)
29.07.1983 Budapest GP: 5000 m 14.05,20 (5. koht, Toomas Turb finišeeris vahetult enne mind. Tagasirgel oli nii tugev vastutuul, et tuli suruda nina praktiliselt vastu maad)
30.07.1983 Võistlus Szolnokis: 1500 m 3.59,4 (3. koht, pandi nõrgemasse jooksu, mille võitsin, kuid punase killustikuga rada oli kõva nagu betoon. Jalad jäid täiesti kangeks.)
31.07.1983 Võistlus Nyiregyharas: 3000 m (Aega ei tea, koht oli kolmas. Kohe pärast finišit sõitsime tagasi Szolnokisse. Võistluse protokolli ei nõinudki. Sõitsime bussiga Szolnokist 4 tundi võistlustele ja samuti tagasi.)
13.08.1983 Keila-Põllküla maanteejooks 20 km 1.03.59 (1. koht, võtsin tugeva treeninguna)
18.08.1983 ENSV meistrivõistlused: 5000 m 14.11,0 (2. koht, tugev tuul. Jooksime Komsomoli, praegune Kalevi, staadionil. Läksin pärast esimest kilomeetrit vedama, sain korraliku edumaa, kuid viimaseks ringiks jõudis Sellik järele ja võttis viimase 200 meetriga oma.)
20.08.1983 ENSV meistri võistlused: 1500 m 3.53,5 (5. koht, 400 m vedasin mina, järgmised 400 m Raivo Puurits, siis 300 m mina. Mina kangestusin. Võitis Sergei Sokolov 3.46,4-ga, teiseks jäi Puurits.)
27.08.1983 NSV Liidu Relvajõudude meistrivõistlused ja V. Kutsi memoriaal: 5000 m 13.48,50 (3. koht, 900 meetrit enne lõppu läksin juhtima, aga viimase 300 meetriga loovutasin kaks kohta. Võitis Algimantas Dabulskis 13.45,54)
Jätkub...
78 püeva ja 17 starti, millest vaid 2 ei olnud staadionil!
Hooaeg jätkus veel oktoobrini, kuid tahtsin näidata, et staadion annab tegelikult selle pildi, mida jooksja on väärt. Mitte ükski järve- ja tiigijooks ei loe muu maailma silmis mitte midagi. Olen üks vähestest (E.Sellik samuti), kes ei ole võitnud ümber Viljandi järve jooksu, sest sellel ajal oli mul tunduvalt suurem eesmärk.
Toomas Tarmil on õigus.
Lõpetuseks väljavõte 1982 aasta Eesti NSV kergejõustiku 5000 m jooksu edetabelist:
1. T.Turb 13.30,53
2. E.Sellik 13.46,6
3. R.Valdmaa 13.56,1
4. L.Zagžetskas 14.25,0
5. Ü.Kriisa 14.27,2
6. V.Emajõe 14.28,4
7. V.Misler 14.29,1
8. Rein Puurits 14.34.2
9. S.Ustintsev 14.35,2
10. M.Veilberg 14.35,8
Tervitustega Rein Valdmaa
Kes teab mis sai vene (või ukraina) mehest Sergei Tšepurkost? Õppis ta tipis? Jooksis korra kõva aja 1500m ja siis polnd enam kuulda. Tõmbas lesta? Või elab siiamaani Eestis?
Rohkem ma ei tea kui et oli terav keskmaamees, kuid Priit Pulleritsu ta siiski ei võitnud kunagi.
Härra Valdmaa külm statistika näitab, et enne olid mehed rauast .... ja julged kah. Kas näiteks tänane tippmees T Nurme julgeks minna Venemaa Relvajõudude meistrivõistlustele? Ega vist, pealegi, nõrku mehi sinna ei kutsuta ka.
Hr Pullerits, olen ma pime või mis, aga minuarust sõitsite ca Vasula risti kandis neljakesi? See koht ei saa kuidagi olla ju 25. kilomeetri kandis?
Ise tiksusin samal ajal kergliiklusteel, tekkis kiusatuslik mõte küll proovida sappa haakida, aga head maanteele pöörde kohta tol hetkel ei olnud ja "hullu" ei viitsinud panema hakata, et hiljem kinnipüüdmist üritada.
Heiki
T Nurme on Jesuiitide salakuulaja. Nii ohtlikku meest Venemaa Relvajõudude meistrivõistluste starti ei lubata. Ei täna ega ka homme.
11:38, venelased on Eestis elanud aastasadu, nad ei karanud kusagilt põõsast välja ega - vastupidi mõnede ootustele - "tõmba siit lesta".
Sergei Tšepurko on ärimees, juhatuse liige. Sergei Tšepurko FIE on jätkuvalt tegevettevõte ning jätkab oma tegevust.
Ajaloolane Pärtel võib meile öelda, et ajalugu kirjutatakse võitjate tellimusel. Spordis, tundub, et see alati nii ei ole. ESBL-i näiteks on päris põhjalik artikkel Andrus Möllist, kuid puudub Mihhail Urjadnikov. Ometi, kui uurida 1980-ndate esimese poole 100 m ja 200 m protokolle, pakkusid Urjadnikov (ja ka Konstantin Bobrovskihh) Andrus Möllile kõva konkurentsi. Urjadnikov reeglina ka edestas Mölli...
Mis tähendab, et ESBL ei paku meile Eesti ajaloost ikkagi täielikku objektiivset pilti. (Selle peale professionaalne ajaloolane nagu Pärtel muidugi muigab - kuidas ajalugu üldse saab objektiivne olla?).
Ja kas eestlastegi osas on ikka meie jooksuajalugu "valgete aukudeta"?
Sellist jama raske kommenteerida.
http://www.ohtuleht.ee/677816/vordoigusvolinik-ei-pea-olema-gei-et-seista-vastu-homofoobiale
Härra Valdmaal ja LaaneJakupil tuline õigus - enne olid mehed rauast ... aga nüüd?
Istuvad Keenias, Portugalis, usas, mõned isegi LAV-is laagris, saavad teraapiat ja massaaži. Aga tulemused? Kuldse Põlvkonna mehed olid nädala Aegviidus või kaks Kislovodskis kui ametiühingu bossilt papp välja kaubelda õnnestus. Kogu moos. Seljakotiga toodi kruubid ja kotletijahu poest koju et õhtunäljaks lahja kört kokku vaaritada.
Tänastel noortel pedeläikeline Naiki liibuv seljas neegrikeelse kirjaga Estonia. Laseb higist õhku läbi ja puha. Sponsori käest saab uued naelkingad, kui tooteesitlusele kohale minna. Ka Kuldse Põlvkonna poisid unistasid salamahti taevasinisest särgist kirjaga Eesti, või vähemalt Liflandija. Aga kesse nende käest küsis? Suruti punane töörahva vere karva maika pihku ja kästi korralik aeg joosta. Mitte üle 28 minuti kõvakskuivanud kummikattega staadionil. Vastasel korral pühi suu talongitest puhtaks. Kislovodskisse ka ei saa.
Vaata Turbi Tommi. Õmmeldi talle viljapeade ja sirbi-vasaraga NSVL-i vapp särgi külge ja kamandati stardijoonele. Tomm ei löönud verest välja vaid tõi 27.49-ga võidu koju. Polnud tal kellelegi kaevata, et "eelmisest raskest trenniperioodist veel taastumata ja säärelihas ka valus" või et Etioopia 3-kordne meister vastaseks toodi - mees must kui öö ja lõhnas saaki luurava gepardi järele. Aga näe, põnnama lõi teine, kui Liidu koondise värvides Toomas kõrvale seisis. Enne viimast ringi oli aafrika mees küpse kah. Ei olnud nalja meie meestega, ei olnud.
Kahju et toona ekideni ei joostud. Kuldse Koidiku poisid oleksid 1:58.19 koha peal stopperi kinni löönd nagu nätaki, Veilbergi Meelis kui viimase etapi spetsialist sekundeid kokku hoidnud. Ütle mulle missuguse geiroopa riigi lödipüksid suudaksid täna selle margi ümber joosta?
Ahjaa, veel. Ei olnud siis poistel "treeningpartnereid" ega muid sääraseid vigureid. Kõik tuli ise teha, omaenda kätega ja Nõukogude Liidus toodetud materjalist (mis ei pruukinud küll sitt olla, aga pehme oli ikka).
Pikk jutt, sitt jutt. Vanasti polnud internetti ja maakatel Kilingi Nõmmel oli kombeks kohalikus muusikakooli internaadis tidrikuid piilumas käija. Ühikvalvur oli aga tige kui inglise buldog ning uudishimulikud maapoisid pidid selle hambust minema pääsemiseks kõvasti trenni tegema. Edu saladus on seega lihtne ja proosaline.
Tore lugeda jooksuajalugu aga ajad on erinevad ja mehed on erinevad, herr Valdmaa võiks rääkida palju ta spordi kõrvalt tööd tegi ja palju riik rahaliselt tema sporditegemist toetas? Praegu on Eestis 2-3 professionaalset meespikamaajooksjat, kes saavad 100% spordile pühenduda, teised teevad seda töö ja pere kõrvalt.
Praegu meil veel on mõni võhmamees, kes läbi raskuste trenni raiub aga 20 aasta pärast ei ole neidki sest nuti-heaolu ühiskond ründab peale.
Kristobald Reinsalu on meie ainuke võhmamees, aga tal on suur pere ja palju tööd.
Herr Valdmaa vastab:
Minu arvamus on selline.
Kui jooksjal keskkooli lõpuks ei ole vanas vääringus I järkku käes, siis tulebki võidelda eksistentsi nimel, milleks on uus mobiiltelefon, internet jne. 1982 aastal jäi mul meistersportlase normist puudu 1,1 sekundit ja pärast seda sain pool aastat paljukiidetud talonge. See oli oli ka kõik, mida ma n.-ö. treeninglaagritest vabal ajal riiklikult sain. Esimese laagri väljaspool ENSV piire sain 1981 aasta talvel. TSIK-i lõpetasin 1980, siis aasta Tehnikakoolis nr. 2 ja 1981 tegin eksamid EPA-sse, kus tõsi, õppimine venis,aga midagi niisama ei antud. Higi tuli valada.
Lugupidamisega
Rein Valdmaa
Kui tohib veel küsida Herr Valdmaa käest, siis küsiks kuidas oli natside ja fašistide vahekord 80-aastate ENSV koondises, (eriti veel selles valguses et täna on homo- ja muude foobiate vastu võitlemise päev),
nagu Martin kirjutab, et Tšepurko oli põline eesti mees, aga mina mäletan sellist piinliku momenti Kadrioru staadionil kui Herr Valdmaa ütles V.Košelevile et millal mees eesti keeles rääkima hakkad? Kui see olukord tänase Eesti paradigmasse tuua, siis peaks Herr Valdmaa karistada saama, sest nagu me teame ei tohi inimesi solvata nende rahvusliku, rassilise, sugulise, usulise jms. kuuluvuse põhjal.
ps. Kas see meie tänase päeva eestivene ja eestieesti 4-ne paatkond ei läinud lõhki, kuna osadele meestele ei meeldind sini-must-valged särgid seljas ja sellega kaasnevad rahvuslikud ettevõtmised ?
Herr Valdmaa vastab:
80-ndate koondises oli jooksumeestest ainuke venekeelne Lev Zagžetskas, aga see mees oli kõvasti rohkem eestimeelne võrreldes mõne meie praeguse eestikeelse kaasmaalasega. Mõtlen neid, kes rahvale kõrges kaares varba peale lasevad.
Lugupidamisega
Rein Valdmaa
Unustasin herr Pulleritsult vabandust paluda, et tema blogi justkui ära olen kaaperdanud.
Rein Valdmaa
Loodame väga, et herr Pullerits suure südamega mees on ja teatud tingimustel oma blogi kaaperdada lubab, ja see tingimus on, et AETAKSE EESTI ASJA.
Nime järgi oleks Zagzetskas justkui mingi vana-leedu/valgevene mees? (leedu vürstide sugupuust?)
Jah, toidutalongid oli kõva sõna. Senini mäletan, kuidas portsjoni lahutamatuks osaks oli purk hapukoort, mille fooliumkate efektse näpukoksatusega eemaldatud sai. Toit ise oli muidugi sitt, ent odav
Sel ajal, kui teie siin ühe isehakanud tüübi dikteerimisel ja onkoarst Aini uljal kaasajooksmisel (vt eelmine kommentaarium) targutate mingi vana pildi üle, teevad tõelised eesti mehed tegusid ja koguvad võitlusvormi. Täna kahe kaaslasega - no arvake ära, kui mitu kilomeetrit ja millise keskmisega!
Kurb Priit, kurb, kahju, et sa selle pildi alltekstist aru ei saa ning sinu maailm piirdub vaid rattasõitudega, kuhu ise piletit lunastama ei pea.
aink
Kui nii, siis oli senjöör Valdmaa väga käre mees. 80-aastatel oli rahvaste sõprus veel au sees ning teineteist sel pinnal väga ei nõrritatud, kuid sellegipoolest, vähe oli Eesti mehi kes julgesid venelastele ses asjas märkuse teha.
Ei maksa tagasihoidlik olla, rääkige poisid oma lugusid, kõik mis oli, see oli ja on tänaseks (võitjate) ajalugu.
Selle viimase poole lausega suskan ma teile allapoole vööd, sest mõistate isegi, "Eesti rahva ajalugu" EI VÕRDU kunagi "võitjate ajalugu". ENSV-s olime füüsiliselt kinni, kuid vaimselt vabad. Täna on asi risti vastupidi. Ning vaimne okupatsioon on palju hullem, sest siin on igaüks iseendale vangivalvur.
Olen kuulnud et 80-aastate Tartus keegi Pulleritsu-nimeline mees oli, kes tibladele eesti keeles valge inimese kombeid õpetas. Kah väga julge mees, kui arvestada seda, et diviisi staap vähem kui kilomeetri kaugusel paiknes.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Sina Martin ei vaheta siin mingit teemat. Ära mitte unistagi. Mine sõida juba homme Stokkolmisse kohale, kui nii väga kipitab.
Mingi targutaja-tühikargaja Martin siin ei õpeta ega õienda, kui räägib herr Valdmaa, kellel, erinevalt M-ist, on, mida rääkida. See, et siin on herr Valdmaa pikalt sõna võtnud, ja ilmekalt, teeb sellele blogile vaid au. Ammu oli aeg, et tõsised mehed välja tuleks ja sõna ütleks, mitte mingid pagana vasakpoolsed semiootikud siin miskit dikteerida üritavad. Ja üldse kustutan tolle semiootiku viimased ülbamised siit ära - vaat nii. Herr Valdmaa võib siin rääkida, palju tahab, mingi M pääseb pildile vaid minu armust, on selge, ja lendab siit prügikasti, kui ma vaid tahan. Olen rääkinud.
Aga Heiki, ma ei tea, kuidas meid sai neli olla Vasula kandis?!... Aga võib-olla tõepoolest haakis keegi veel vahepeal taha, noid sõitjaid oli siis päris palju Jõgeva maanteel. Aga igatahes ees too teie nähtud, kuid meile märkamatuks jäänud neljas küll ei käinud.
Kokkuvõtteks: kõik tee maantee- ja järvejooksjad, herr Valdmaa pani teid paika ja võtke nüüd vaiksemalt, enne kui stadkalt pole midagi ette näidata. Teie löntsimised metsades ja ümber tiikide ei maksa tuhkagi, need ei näita teie taset, isegi ajaloolase Pärteli tulemused mitte.
Vaata Priit kui roheliste meeste eest lidumiseks läheb, siis stadka vennad lastakse maanteedel ja kruusakatel auklikuks. Ellu jäävad need lontud, kes suudavad soos põlvetõstejooksu harrastada. Nägid sa siilil mõnda venda maanteel silkamas? Tüübid istusid nagu pokud võsa vahel ja üritasid rõõmsalt liduvaid mehi hoolega nottida.
23:16, ümber Viljandi, Harku jt Eesti soiste järvede jooksmine arendab neid oskusi kahtlemata.
Kas teate aga, et Venemaa kahekordistab 2014-2019 õhidessantvägede kooseisu (72 tuhande meheni). Huvitav, milleks venelastele nii palju dessantväelasi?
Mõtlemise koht. Tänan tähelepanu eest.
Kõik on õige, aga Andres Keba on siiski ka võitnud suvise laskejooksu võistluse ja olnud kah varasemal ajal tipptegija. Ei tohi unustada ka väiksemate alade kangelasi!
Suurepärane mõttetera ja tähelepanek, 20:36:
ENSV-s olime füüsiliselt kinni, kuid vaimselt vabad. Täna on asi risti vastupidi. Ning vaimne okupatsioon on palju hullem, sest siin on igaüks iseendale vangivalvur.
Jajah härra Valdmaa, kui mõne šovinisti kitlit korralikult tolmutasite, siis rääkige aga ära. Pole vaja häbeneda. See pole enam Teie isiklik lugu, vaid kogu eesti rahva (võidukas) ajalugu. Ning oma kangelasi oskame hinnata. Näe isegi kuningas Pullerits tunnistab, et sellised mehed teevad tema blogile ainult au.
Huvitav kas senjööridel Turbil ja Sellikul midagi heietada oleks, nemad ju lausa armeesportlastega ühes lauas istusid. Selliku kõva konkurent oli Antipov (Leedu NSV), kas mees oli venelane, leedulane või sovjeet?
Ja seda ta on, Putsak Juhan Saaremaa mees on jõudnud filosoofise enesekaemuse paradigmas tõeliselt "elu juurteni". Seda ta on. Elades nsvl-s nägime me vaid selle magusa lääne elu glitzi ja glämmi. Me ei viitsinud/osanud mõelda mis selle taga on.
Jututeemasid oleks mitmeid, näituseks:
- suure maailma jalgratas. Endal mul jalgr.võistluse kogemust ei ole peale paari triatloni lahingu.
Aga kui jälgida tänaseid tuure, siis midagi ikka silma hakkab. Nimekaid mehi, kes võimelised võitma on väga palju. Näiteks Ilnur Zakarin, kes lammutas Romandia tuuril. Spetsid ennustasid teda Giro tegijaks, kuid mees on kaugel tagapool Kangertitki. Kangert oli siiani näidanud, et ta enamikust Astana meestest parem. Aga praegune Giro paneb ses suhtes üllatama. Kõik need tiralongod ja cataldod teevad etappidel ilma, keda aga näha pole on Kangert. Olen imestand, et Astanas pole sprintereid. Kui on grupifiniš, siis Astana poisse pildil põle. Üldarvestuses on aga Astana mehed praegu 2. 4. 5. 25. 26. Puha italiaanod. Väga kõva! Isegi alatine punane latern Diego Rosa on Kangertist eespool. Baski tuuril võitis etapi Astana bask Landa. Romandia tuuril tuuseldasid eesotsas sveitslased. Nüüd Girol säravad itaallased. Seal rattaspordis tundub on seda kokkumängu rohkem kui jalgpallis. Ah tsiklistid? Kõvasid rattamehi meil vabariigis palju, kommenteerida aga ei viitsi keegi? Tuuride sõitmise spetsiifika on keeruline. Niisama telekat vaadates seda väga läbi ei hammusta.
Delfi ja PM poisikestele ei saa loota. Eelmine nädal tuli see prohmakas et õnnetu kukkumise moment kirjeldati valesse aega ja kohta, kui kommijad asja õigeks triikisid, siis parandati salaja ka artiklit ennast. Onlain meedia sport on täis kohaliku kossu- võrgu- ja käsipalli elu ja uudiseid. Boooring. Sekka veel mingid vormelid ja Ronaldo endised praegused ja tulevased tüdruksõbrad puhta pikiinide väel. Kui mõnel portaalil õnnestuks ujuda Kangerti Taaramäe külje alla ja hankida nii otse uudiseid. Usun et see portaal oleks võidumees. Rahvas loeks huviga. Sest olgem ausad, keda huvitab Kanguri itaalia kehvake koduklubi, Vassiljevi poola väravad, Klavani saksa mansaft?
Nagu keegi eespool mainis, siis oleks
härra Pullerits 20 aastat hiljem sündinud, lammutaks hoopis tema täna Girol maid ja mägesid. Tuuseldaks kõiki neid italiaanosid ja hispaanosid, sest tema juba kokkuleppemängudele ei läheks, ega mingeid luhvtivendasid tuules vedama ei hakkaks. Meil siin kodutanumal oleksid magusad diivanispordi päevad.
Paha poleks, kui ka härra Pulleritsu portaal esitaks lugusid 'puhta pikiinide' väel. Lugejaid oleks poole rohkem. Kiibitsejaid lausa mitu miljonit. --pp--
Tahame vaimset vabadust, tahame tagasi NSVLi!
100+ kommi täis. Pole paha
Helesinistes pikiinides. Sellise võiks täitsa Eesti koondisse võtta. Mis arvate mehed?
Kiidan jooksuajaloo teemadel arutlejaid. Jooksmine on sportimise alus.
Minugi poolest
Asi selles ongi, et kõik spetsialistid, kes Giro Itaaliat kommenteerida võiksid hoopis pikiinide plogis ringi tuuseldavad? (üks põhjuseid eesti saavutusspordi allakäigus)
Nüüd läheb juba tõsiselt huvitavaks - kui lisandub pluff, hämamine ja politikaanlus. Selline sport on mulle juba mokkamööda.
vaata aga vaata plufivendasid
Tsiklismi reeglites ei ole kirjas et pluffida ei tohi. Mis pole keelatud, see lubatud. Teinekord ongi nii, et võidab see, kes rohkem plufib. Rattaspordi eripära. Te mehed ei tunne virtsahvti.
Asi on ka selles, et antidapinskoe ja alimpiskoe töötavad sisepoliitika, mitte reeglite alusel? Milline mulje jääb, kui asutustel roteeritakse iga suurema juhtumi järel kas juhatus või sisu ning läbipaistvalt rahvale ei saa sellest rääkida? Ja mulje on noortele sportlastele karjäärivalikul väga oluline..
Piinlik võiks olla. Suured mehed, aga plufivad. Mida oleksid härra Valdmaa ja teised Kuldse Põlvkonna poisid saavutanud, kui nad pidevalt pluffinud oleks?
Martin kibeleb siin teemat vahetama. Pakun talle välja (aktuaalsed) teemad:
1) Jooksuportaal kirjutab et
Jooksuportaali kingitud Adidase jalatsites jooksnud Mukunga edestas täna Fostit 45 sekundiga ....
??? Mis värk? Alles kuulsime kuidas jooksuportaali tehakse vabast ajast, öösel ja kitsastes tingimustes. Nüüd aga tehakse kalleid kingitusi. Kas JP on MTÜ või OÜ? Kes veel kingitusi saab? Milles seisneb JP kontseptsioon? Suunitlusest on raske aru saada, sest hiljuti esitati meeste 5000m protokoll, kus seisid 18.30 jooksnud sellid?
2) Jekaterina Patjuk kotib õdesid Luikesid igast asendist? Kuidas see võimalik on? Ühed laagerdavad välismaal, teine õpib ja/või töötab kodus.
3) Semiootiku vaatevinklist kommenteerida Eesti spordimaastikul esinevaid klubide nimesid - Treeningpartner Jooksupartner Sportkeskus Prorunner Stamina .......
4) jne jne
Postita kommentaar
<< Esileht