Pullerits: Kas taimetoitlastel on suures spordis edulootust?
Lõppeva nädala algul helistasin Luksemburgi Hollandi meeskonnas BEAT Cycling Club sõitvale Aksel Nõmmelale (parempoolsel fotol paremal). Olin kuulnud, et ta on hakanud taimetoitlaseks. Palusin, kas ta räägiks oma kogemusest, kuidas lihast loobumine on tema enesetundele ja sportlikule vormile mõjunud. Ja selgus, et Nõmmela on väga hea rääkija! Ta rääkis ära kogu loo kõigi selle detailidega, nii et ainuüksi tema juhtumist oleks saanud Arterisse põneva ja värvika leheloo. (Aitäh, Aksel!)
Kuid tahtsin taimetoitluse teemat vastupidavusspordis avada laiemalt ning seetõttu pidin ta lugu üksjagu kokku suruma. Sellegipoolest peamine sai edasi antud. Lisaks rääkisin ultratriatleedi Rait Ratasepaga, kes läks juba viis aastat tagasi üle taimetoitlusele (ta katsetas ka veganlust, ent sellega läksid asjad halvasti, sest tema organismis tekkis oluliste ainete märgatav puudujääk), ning pikamaajooksja Raivo Allaga (ülemisel vasakpoolsel fotol), kes proovis taimetoitlust kolm aastat tagasi, aga loobus, sest ei jaksanud enda sõnul pidevalt porgandeid närida ja kempsu vahet joosta, sest taimetoidust vajaliku energiakoguse kättesaamiseks tuleb seda süüa ikka kordades rohkem kui liha, mis tähendab loomulikult seda, et – vabandust otsekohesuse pärast – sitt pidevalt jookseb. (Kogu materjaliga saate tutvuda siin!)
Niisiis: kolm vastupidavussportlast, kolm erinevat kogemust. Mis tähendab, et ühtset ja universaalset kogemust ei ole olemas ehk igaühele mõjub taimetoitlus isemoodi.
Aga ma teinuks ajakirjanikuna poolikut tööd, kui nende kolme mehe looga piirdunuksin. Seetõttu rääkisin ka endiste vastupidavussportlastega, nagu rattur Rene Mandri ja jooksja Rein Valdmaa, treener Urmas Randmaaga, kelle õpilane, maratone jooksev Jürgen Külm on suur taimetoidu propageerija, ning kahe sporditeadlase, Kristjan Pordi ja Mehis Viruga. Nemad kõik olid taimetoitluse suhtes skeptilised.
See, mida ütles, Randma, sai kajastatud juba eelmises sissekandes. Pordi (fotol vasakul) öeldust on olulisim see, et taimetoitlus võib tõepoolest anda positiivseid tulemusi, kuid seda lühikest aega, hooaeg, kaks või kolm, misjärel tulevad tagasilöögid – sest inimene võib kehvema toiduga harjuda ja sellega mõnda aega vastu pidada, aga mitte lõpmatuseni. Viru aga tuletas meelde lihtsat tõsiasja, milles seisneb treening – valkude sünteesis, milleks on vaja aminohappeid, milleks omakorda on vaja süüa liha –, ning hoiatas, et tippspordis, kus otsustavad sageli pisiasjad, ei ole arukas vastastele edu anda juba sellega, et sa ei kasuta ära kõiki võimalusi, mida pakub toitumine, sh lihast saadavad ained.
Randma juhtis tähelepanu tõsiasjale, et taimetoitumise propageerijad armastavad tuua näiteid sportlastest, kes on taimetoitlased. Jürgen Külmgi loetles neid Jooksja ajakirja viimases numbris 16. Kuid Randma küsis: kui taimetoitlus annab spordis väidetavalt väga häid tulemusi, siis miks ülejäänud n-16 sportlast maailmas ei ole seda kasutama hakanud?
Mina ei ole siin spetsialist, et öelda, mis on õige ja mis vale. Aga mu kaine mõistus ütleb, et kui räägime tippspordist, siis ilma lihata ikka ei saa. Jah, mõned võivad saada – sest erandeid leidub alati. Näiteks Ratasepp. Kuid kas teate, kui põhjalikke analüüse ta laseb aastas kolm-neli korda teha, et veenduda, kas vajalikud ained on organismis ikka olemas! Aga enamikule tippsportlastest läheb lihast loobumine kindla peale valusalt ja kalliks maksma. Siinkohal tasub rohkem uskuda sporditeadlaste laialdasi teadmisi, mitte mõne sportlase lühiajalisi individuaalseid ja subjektiivseid kogemusi.
Kuid millest räägivad teie kogemused?
Foto 1: Aksel Nõmmela (paremal) tänavustel Eesti meistrivõistlustel jalgratta grupisõidus. Foto autor: Adam Illingworth / EJL
Foto 2: Raivo Alla võitjana tänavuse Tartu linnamaratoni finišis. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 3: Aksel Nõmmela tänavustel Eesti meistrivõistlustel jalgratta grupisõidus Rein Taaramäe tuules. Foto autor: Adam Illingworth / EJL
Foto 4: Kristjan Port esinemas tänavu kevadel Tallinnas Potimehe arvamusliidrite lõunal. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 5: Aksel Nõmmela tunamullu Euroopa meistrivõistlustel. Foto: EJL
65 Kommentaarid:
Võõramaiste GMO ja petumahe nägudega ubade, võiete, õlide ja kookostappude maale toomine mingi keskkonna ja loomade säästmise nime all kulutab loodust päris hirmuäratavalt. Olen noorena kaubanduses töötanud, pakendamine ja logistika on kohutavalt suur kulu. Ja veel kohutavam on selle töötlemise-käitlemise käigus taevasse tõstetud hind, mis sunnib ostjat enda leiva-alal aina rohkem ja rohkem käitlema-töötlema, et jaksaks selle rämpsu eest maksta.
Eestis oma maa, vee ja sööda peal kasvatatud lehm või siga pole mingi ameerika või inglise hormoonkiiritatud biifsteek.
Sama palju on "taimetoit tegi tervise korda" jutud kõrsi ja õhku täis. Kus on teaduslik tõestus selle kohta, mis täpselt ja kuidas paremaks läheb? Igaüks võib uusaastalubaduse täitmiseks öelda, et pööras korra toitumisele tähelepanu ja kõik lilled muutusid kohe palju värvilisemaks, aga sama tunne võib tulla isegi siis, kui kolleeg korra naeratab ja midagi õigesti ütleb.
Õigupoolest, ma hakkangi nüüd kolleegi naeratustel toituma ja loobun muust! Jep, uus trend, naeratuselamine! Selle kõrval kõigi teie igavad harilikud elamised kahvatuvad! Käganlus on selle kõrval surmigav, küsige või Pipi käest!
Tubli arvamus, 11:12
Ilmselgelt oleme omadega ummikusse jooksnud. Nii rahvuse kui riigina. Mida asja on meil Vanuatu saare ja okeaania põlisrahvaste digitaliseerimisega? Kas nad palusid? Ometigi Eesti president kui digisaadik number üks sealkandis juba rähkleb. Kõige selle potjomkinluse kõrval on spordimeeste veganlus/mitteveganlus väike mure.
Roosavalge nahaga naisterahvaste vähekaetud kehaosad on ainus, mis siinsetele karmi, lihasööjalikku elulaadi harrastavatele meestele veel korda läheb. Lisa rauda! Lisa liha! No pasaran!
Isiklikke eelistusi ei ole viisakas suure foorumi ette lagedale tuua, kuid kui roosa nahaga valged naised liharoogasid (või suvalist muud objekti) reklaamima asuvad olen mina nõus veeganlusest loobuma. Juba lähematel päevadel.
Käesolev blogi hoiab vägagi kätt elu pulsil. Küsimus lihast integreerub otseselt ja kaudselt rahvusriigi "jooksmise" problemaatikaga.
(toortõlge väljendist "to run a state")
Kahju, et meil alustanud sporditalendid nagu Nõmmela alles meditsiinilistel kaalutlustel toitumisele põhjalikku tähelepanu osutama hakkavad. Ammu teada, et kui kogu menüü läbi töötada ja ümber kohendada, on juba paari nädalaga enesetundestki arengut tunda. Paari kuuga tulemustega sama lugu. Mingist spordisüsteemist sõnavara tasandil räägitakse, aga praktiliselt puudub täielikult.
Ise paari noorsportlase ja juunioriga lähemalt 1998-2008 kokku puutunud, see Feisbuugi jutt pädes juba siis. Mis siis, et nimetajad olid teised, selles eas noori huvitas kõik muu ning "süsteemis sees" tundsid noored ennast ainult ruumide rendi, treeneritundide ja laagrikulude kaudu. Menüüd sättida ei osatud, saadaval olevat nõu ja materjale toksiti haruharva ja siis kah ainult sõrme otsaga.
Ainevahetusest sõltub see, kellele sobib pigem taimsem, kellele segatoit. Sportlastele sh vastupidavusalade sportlastele üldjuhul taimetoit ei sobi. Taimsed toidud sisaldavad vähem aminophappeid võrreldes loomsetega. Ka taimne raud imendub oluliselt halvemini kui loomne. Noorte sportlaste jaoks ei sisalda taimetoit ka piisavalt D vitamiini. Samas taimetoidulaadset dieeti võiks propageerida pigem neile, kellel on kõrgem vererõhk, kellel on kalduvusi südame-veresoonkonnahaigustele. Taimetoit on kiudaineterikas, mis on tõhusam sooletegevusele, aitab eemaldada laguprodukte.
Kehaliselt aktiivsetel inimestel on enrgiakulu suur, kuid hilisemas eas see väheneb, selletõttu võiks peale 50-ndat muuta toitainete vahekorda. Kolesteroolirikaste toiduainete kasutamist tuleks vähendada, taimsete rasvade hulka aga suurendada. Kuna erinevate elutähtsate ainete imendumine organismis taimse toidu puhul on raskendatud või puudulik, pole ka põhjendatud taimetoidu dieet parimas eas sportlastel.
Head õpetussõnad, 14:43, loodame, et jõuavad sihtgrupini. Lisaks nii palju, et D-vitamiini saab ka nt kapslitega juurde võtta, samuti saab teisi vajalikke vitamiine ja aineid n-ö valmistoodanguna apteegist, mida paljud sportlased ka teevad.
Propagandistid, kes kasutavad üldkolesterooli kui inidkaatorit toitumise suunamisel nii, et soovitavad lähtuda toiduainete kolesteroolisisaldusest... teretore 1980ndad ja muu eilne päev!
Isegi parm-tüütud telefonimüüjad on oma tekste meditsiiniteaduse soovitustega paremini korrigeerinud...
Norra sportlased võtsid kah <a href="http://sport.delfi.ee/news/suusatamine/murdmaasuusatamine/norra-kuulsast-talispordikeskusest-avastati-rekordkogus-anaboolseid-steroide?id=84079798>kapslitega vitamiine - </a>
Vaadake veel artiklis toodud retseptuur üle vajalikest taimetoidu lisandkapslitest ja medalid hakkavad tulema.
Kapslite link on uurimiseks siin
Sportlase jaoks põhitoit peab tagama toitainete sisalduse. Igasugused kapslid ja muu seesugune on tibidele
Vaimse ja füüsilise alaarenguga isendeid on just n-ö arengumaades, mida on seostatud taimse toiduga.
16:09 miks kirjutad paska? Kahjurõõm või mis? Samasugune "rekordkogus" olevat olnud ka Otepääl Pentagonis. Vahe vaid selles et meil vaikiti asi surnuks.
Pask - see on puhas väetis. Võib-olla on tõesti norrakad sündinud suusad jalas ja kogu nende ime põhineb noortalentide osaval avastamisel. Võib-olla ongi kapslite jutt pask. Aga. Amatöörspordi mängimine sponsorlogode lehvimisel ja kopsakate auhinnarahadega on jälgijate petmine. Isegi kui seda kõike tehakse kapsliteta.
Soome, Rootsi ja Norra riikide suurus rahvaarvult ning kohalike firmade rikkuse tase on piisav sisemaise murdmaasuusa profispordi ringi ajamiseks. Kõigis vanuseklassides on osavõtjaid min 120, suuski, määrdeid, riideid, geele nikerdavad kohalikud firmad.
Teatud mahtude korral hakkab toimuma imeline ringmäng. Suusavarustuse tootjad väikefirmad ei pea eksportima, kohalik tarbimine kindlustab neile turu. Neilt jookseb kohalikele klubidele ja parematele sportlastele ka rahaline ergutus. TV pilt näitab vahel skandinaavia kohalikke võistlusi. Reklaamiplakatid on kohalikud ettevõtted, mitte nagu meie staadionid kus ripuvad luitunud nike ja adidas. Klubisid on palju, need on vanad ning heal järjel, kuna kohalik kogukond teeb seal vabatahtlikku tööd. Kuniks neil maal elavat rahvast jätkub, leiavad ka uusi klääbusid. Suurlinnadest murdmaasuusataid ei tule. Kõik on kinni mahtudes. Tuhanded keskmikud nühibad kodus ja kümned jõuavad rahvusvahelisele tasemele. Samamoodi mängib Šveitsi ja Austria mäesuusatamise ime.
Kui Alaver pani inimtühjast Eestist kokku meeskonna, mis sõitis võrdselt Rootsi ja Norraga, loomulikult kergitati seal kulmu.
Muidugi ei tähenda see ilus, et nad keelatud võtteid ei kasuta. Ikka võimaluse avanedes.
2016/2017 hooajal käisin Norras Birkebeineri suusamaratonil, mis toimus märtsi keskel. Maratonist enamgi jättis mulje järgmise päeva suusapäev platoo peal, kus suusamaratoni trass läbi läheb. Esimest korda tundsin, et ei ole tahtmist Eestisse tagasi tulla (kuskil lõunamaal tahan tagasi tavaliselt juba kolmandal päeval, pere pärast kannatan välja). Ilma liialdamata sadu kilomeetreid ideaalseid suusaradu, rahvast peal murdu noored kaunitarid juuste lehvides trenni tegemas, vanad mehed ühesuguste kostüümidega suusatamas, pered koos lastega, ka rinnalastega kes on seotud kelguga perepea külge. Koerad jooksevad, sokid jalga pandud. Siin-seal mökid, kust saab osta kohvi, juua ja suupisteid.
Eestis aga terve sama hooaeg sai suusatatud Otepää ja Lähte paarikilomeetriste ringide peal koos Hr. Pulleritsu ja veel kümmekonna samasugusega (mina nende hulgas).
Pole siiamaani sellest lummusest üle saanud. Tablette võivad nad ka võtta, aga selle pealt mida mina nägin ei imesta üldse et norrakad suusatamises domineerivad
Oleks Otepääl igilumega platoo ja Eesti rahval oma raha ja Naissaare all zilljon kuupmeetrit naftat, all in all vupsaks igal aastal Pulleritsu suusaakadeemiast uued noored ilmameistrid ja olümpiavõitjad. Jätkuks ka jooksjaid ja hüppajaid ehmatama maailma areenidele. Eesti mängiks Lätiga võrdsel tasemel hokit ja siinses blogis ei kirjutataks pessimistlikke lugusid vaid enesega rahulolevaid ülbitsevaid klippe.
Jaa, nii on lp 19:12.
Keskkond ja looduslikud tingimused, lisaks viikingite poolt sajandite jooksul kokku varastatud ja tassitud varanatuke, et mitte öelda varasuur...
Ja no mida imet siis niiväga veel vaja medalitesajuks, erilist pilli pole vaja enam pannagi, ülekaal muu maailma ees on niigi puurtorni kõrgune.
Kahtlemata peab nõustuma ka lp 18:38-ga,
kadestamisväärsed suusaolud on trollidemaal vähemalt poole aja aastast. Krt, donnerwetter!
Jääb üle vaid seltsimeestega nõustuda. See nende platoo on väga suur, ning TERVE AASTA korralik lumi peal. Sõitsin seal autuga 22.juunil, lund oli kogu ümbrus, tee oli lahti aetud, asfalt märg, sest pind ikka päikese käes veidi sulab. Mis viga seal suuskida aastaringi kui on kavatsus Nortugi mantlipärijaks pürgida.
Soomes ja Rootsis on hoki populaarne. See tõmbab palju noori ära. Norra pätakatel seda muret pole, hokei asemel suusatavad ja ootavad oma tundi.
Astuge nüüd nende naha sisse, mis tunne norskidel oli kui Veerpalu kuskilt tundmatust idaeuroopa kolkast suure Holmenkolleni 50km ära tinistas. Onju? Mis tunne oleks meil eestlastel kui suvaline serblane tuleb ja kiikingu Eesti meistri karika ära napsab? Mis tunne oleks Padrel kui keegi tema legendaarse rekordi Pulleritsu ovaalil üle sõidab?
Kui serblased kiikingus ja neegrid Pulleritsu ovaalil peremehitsema hakkavad, siis hakkaks ikka väga viha hormoone eristuma. Kogu kere kattuks vihaste higimullidega.
Uskumatute leelotajate kärajate paik on siia tekkinud. Oleks siis nii lihtne, et iga x tuhande jalalohistaja kohta tekib medalimees. Küsiks parem nii, et paljud neist loffidest testivad valemite toimet ja avastamise vältimist? Materjali jätkub lõputult. Eks teeb meele morniks jah kui keegi kuskilt konkureerivast laborist oskusteabega ära paneb. Mõistetav.
Kuule viimane, ära aja pada, ütle, mis sul öelda on!
Olgu norrakatel lumega platoo ja suusad sündides jalas, aga kahte asja neil ei ole ega saa kunagi olema. Need on Pulleritsu suusaakadeemia ja Pulleritsu ovaal.
Öelda on seda, et sport ei ole auasi. Sport on äri! Hümnid autasustamisel on võltspaatos, vaatajate petmine. Kahjuks on riike, kes on teinud spordist propamootori.
Kus on propa ja kus on isamaa armastus. Postimees andis küll pärast olümpiat oma veergudel Lasitskenel pisaraid valada lahinal. Seletas tüdruk et autasustamisele läks oli vene trikoloor riiete alla peidetud ja kulutas suuri sõnu kuidas ikka vene sportlastele liiga tehakse kui ei saa oma lippu ja hümni hinges kanda ja seda suurt ilu teistelegi jagada.
Muide ta võis täitsa siiras olla. Noorte sportlaste asi, neil on laager voodi staadion. Ei ole aega rõhutud väikerahvastele mõelda.
Eelmist kommi kommenteerides peab ütlema et sport on väga kaval äri. Noored on kerge ära petta isamaa paatosega, lõpuks mõistavad nemadki et lühikese spordikarjääri peab mingil määral kuhugi investeerima. Kapitalismus noh.
Teemat nende lippude ja hümnidega on küll. Kui valdavalt tõmmatakse masti hiina vene usa saksa-dv lipp, see on puhas natsionalismus!
Mis mulle vastikuid värinaid tekitab kui olümpial nba neegrid mõnda mansat maa sisse tambivad ja tribüünidel valged usakad õnnest orgasmi saavad.
Mehed, tõmmake vähe hoogu maha. Te ei tea mida te tahate. Juhul, kui Eesti suusatamine võistleks norra suusatamisega oleks teie rahulikul elul lõpp. Kas te ajalehte lugesite? Vaest Northugi süüdistatakse ametlikult 16 naise paksuks panemises. 48 ootavad oma järge avaldused näpus. Meil toimuks asjad sama mudeli järgi. Padre, Teppan ja teised suusa vipid maksaksid praegu enamiku Eesti vallaslaste kulu ja koolitamist kinni. Mitte et meil midagi selle vastu oleks, ka vallaslapsed on toredad lapsed, kuid veidi piiri võiks ikka pidada.
Norsakoffidel parasjagu muinasaegne taktika -- nakkushaigusega Pets saadeti soome ja vene koondise hotelli, konkurendid noroviruska hirmus marus! https://www.dagbladet.no/sport/russerne-reagerte-na-flyttes-northug-til-et-annet-hotell/70344725
Kui on raha uued Fisserid osta, siis ole lahke ja maksa 3-4 vallaslapse koolitus kinni. Väga õiglane olukord ja mis peatähtis nii kindlustame tuleviku suusasangarite esilekerkimise. Selline ongi vastutustundlik ja jätkusuutlik rahvuspoliitika.
Vaadake nüüd, mehed, pidage korra hoogu ja mõelge, mis mul teile öelda on - ja tehke, palun, järeldused.
Selle blogi mõte siin on algusest peale olnud rääkida asjust, mida peavooluspordiajakirjandus ei räägi - seal on jalgpall, ralli ja... vist saigi enam-vähem kõik -, ja lisada sellele nn human touch ehk kasutajakogemus ehk personaalne perspektiiv, mõistate? Seda olen ka läbi aja järjekindlalt teinud.
Aga teie ripute ikkagi peavoolu- ja peavaluajakirjanduse nisa otsas. Nimelt: eelmises sissekande teema oli, miks noortest ei saa spordis asja - sest ei loe raamatuid, vaid jõllitavad netti -, ja selle sissekande teema on, et kas taimetoitlasena saab ikka kestvalt kestvusalasid teha. Need on teemad, mida peavooluspordiajakirjandus ei käsitle ega kajasta (seal on peamiselt jalgpall ja ralli). Aga millegipärast tassite te peavooluajakirjanduse teemad ka siia, kõik need Northugid ja muu kammajaa, mis ausalt öeldes a) ei aita isamaalist rahvustunnet arendada, b) ei võimalda võitlusvalmidest teritada ja c) ei lähe meile vahetult mitte kuidagi korda. Asjast ehk tõstatatud teemadest räägivad vaid mõned üksikud kommentaarid (seekord suutis enamik siiski esimese päeva enam-vähem teemas püsida, mis on vähemasti veidigi rõõmustav).
Küll mul oleks hea meel, kui te oskaksite, suudaksite ja tahaksite arendada ja arutada ka neid teemasid, mida peavalu- ja peavooluspordiajakirjandus päevast päeva ei lüpsa ning mida Eestis käsitletakse ainult siin. Northugeid minge ja kommenteerige Delfis, seal on selle ajutise mõttetuse koht. Siin, nagu ainult mõned üksikud erksamad on vast aru saanud, on päevakorras ikka kestvamad ja meile ihulähedasemad teemad.
Õige
No mis sa ätt targutad noorte kallal. Treenerid on nõukaaegse kooliga ajast mahajäänud ekskremendid kui ei suuda noori treeningutele võluda. Selles on probleem 1. Probleem 2 on meedia sopp mis on spordi ära solkinud, seda pole vaja osegi seletada, Priit juba saab asjale ääriveeri pihta. 3 probleem on aga selles, et sport on töö nagu iga teine. Ei midagi paatoslikumat. Meie spordi aluspoldiks on kõvakäeline isafiguur kes realiseerib oma unistusi. Noored on aga targaks saanud ja tõstavad julgelt oma ego neid toitva käe vastu. Õigesti teevad. Sport ei taga head elu. Hea kui selle kaudu mõttekaaslasi leiad ja kasutad harrastust sotsiaalsete suhete kleepekana. Lähtuvalt neist punnidest, pole mingit vahet kas sööd liha või närid maisi. Inimene pole masin, et peab kellegi meelelahutuseks sekundeid kärpima. Tõsielu seriaalidest on näha, et XXI sajandi inimesed ei saa tsivilisatsioonita jätkusuutlikult hakkama isegi soodsates tingimustes metsikus looduses. Ei ole abi ühestki sportlikust omadusest. Vaja on hoopis seda mis asub kõrvade vahel ja soovitavalt kaaslasi kes omavad sobilikke oskusi ning koostöö võimekust. Spordiga on sel kõigel vähe pistmist. Tänapäevane kütt ei rutta looma jälgi mööda. Kasutatakse kogemusi ja tarkust saagi rajalt maha võtmiseks. Oluline on sotsiaalne koostöö. Noole sugune kettaringis etlev kloun on tore meelelahutuse osa. Kui paned ta aga pedede vastu tegutsema on ta kasutu narts. Ja pole vahet kas ta sööb liha või muru.
A kui Northugist ja CR7 naistest siin räägitakse, peab peavoolumeedia omale uue niši leidma. Äkki hakkab asjalikke analüüse tegema noortest ja taimetoitlastest ja sadulatasõidust.
20:13 väga asjalik ja tühjendav analüüs. Parandaks vaid seda et kettaheiteringi kloun oli siiski üks teine mees kelle seletusi kas tehnika oli korras või logises kuulas eesti rahvas hardunult nagu imelist muinasjuttu kuldsest Kuust ja peagi saabuvast rikkusest. Kuhu me sellega jõudsime? Suvisel EM il ei rääkinud kuninga suurest lahkumisetendusest ei soome ega saksa spordiülekanne. Null infot.
Tõsi on see, et ei saa noortele süüks panna pragmaatilist suhtumist sporti. Info levik näitab neile kätte et unelmad ujumise, kergejõustiku, jalgratta medalitest on väga rasked realiseeruma. Neid alasid tehakse täna grupis, pigem suuremas kui väiksemas treeningrühmas. Ka treeningul vajatakse vaimset toonust (mida hoiab ülal rühmas treenimine), üksi kaksi intervalle joostes/ujudes kaob mott kiiresti. Sportmängud. Ühed tahavad käsipallile elu sisse puhuda. Kust võtta pikki inimesi? Siberi metsadest? Ka võrk ja korvpall noolivad suuri poisse. Võrkpall on edusamme tegemas, aga vaadake videotuubist selle sügise serbia-usa pronksimatsi. Ulme! Mis valemiga Eesti maailma 20 hulka trügib? See, kui suured mansad meitega alguse tasavägiselt mängivad tähendab seda et nende ambaalid unistavad parasjagu katmata tissidest. Mitte seda et veel nati-nati ja Eesti on maailma tipus. Hädasti on vaja Pulleritsu sugust autoriteetset taati kes tooks spordirahva ja ülemuste teadvusse tõsiasja olulistest muutustest maailmaspordi konkurentsis. Eesti sugune pisiriik peab spetsialiseeruma. Jalgpall on tore, kuid meie kliimas ja ressursside juures jääb alatiseks rahvaspordiks. Kui tahame medaleid olümpialt siis on üks lahendus, vehklemine ja veel mõned tehnilised nišialad. Õppida võib lätlastelt, bmx trikiratas ja olümpia kulladki ei jää unistuseks.
Suusatamine, tõstmine, toredad alad, kuid kuna meil enam "taastumisainete" alast kompetentsi ei ole, siis võib need unustada. 10v tekitas lootuse, soe kliima, ameerika rahad ja trennisisene konkurents, kuid kui kompetentne oli kreeka treener? Kui potentsiaalsed meie poisid? Vähema kasvu ja vähema kiirusega on lagi 8100 punkti ja oled tubli keskmik, suurtel võistlustel jääb esikümne koht saavutamata. Tasapisi oleme liikunud "hea et niigi läks" diskursusesse, a la 16.koht on täitsa hea, näete saksa tšempion ju katkestas sootuks. Mis teha?
https://novaator.err.ee/840336/ulevaade-sport-ja-taimne-toit-sobivad-kokku-kull
Mölisega palju tahate ..vegan Lewis jookseks teid kõiki nii 1992 kui 1996 kui 2006 üle.
Ergo. Väide et porgandimees ei jõua kiiresti joosta on möga.
Pannes Google otsingusse "top vegan athletes" tuleb nimekiri rallisõitjatest, MMA võitlejatest ,jõumeestest ja Carl Lewisest. Carl Lewise veganlusest on siin kommentaariumis juttu olnud, olen nõus kõlanud argumentidega. Teisi sportlasi ei tunne väljaarvatud Patrik Baboumian, aga seda ka ainult sellepärast et ta käis Eestis ja teda ajakirjanduses aktiivselt presenteeriti.
Otsides sõna "Vegan cycling team" sain vasteks saite kus sai osta vastavasisulist jalgrattasärki, sellise nimega profitiimist polnud märki.
mis ma selle kõigega öelda tahan? Pagan teab.
Mina küll saan aru, mida te öelda tahate. Ärge olgu möku seda välja ütlema: jalgrattaspordis pole veganlusega s***agi teha, sest muidu oleks jalgratturite seas veganeid küll ja küll.
Huvitav, kas neid suusatajate seas on?
Priit, miks sa toodad veganlusega infomüra, miks sa seda teemat upitad? Kas tõesti ei olegi Eestis tõelisi probleeme ja tippajakirjanik peab laskuma eneseabi õpikute tasemele?
Loodame, et Nõmmela saab mahetoidu peale ikka tagasi.
Nõmmela on õnnetu hing. Tahe on võimalustest suurem. Ta armastab rattasporti liiga palju. Ta on nagu vastuluuraja Lurich kes üritab teostada teostamatut Kivise raamatus: "Leheloos selgitab Lurich ka seda, miks ta oma sõda alustas. „Olen sünnilt eestlane ja küllap just seepärast, et olen eestlane, jään ma alati Venemaa patrioodiks. Ma ei oskagi öelda, kas minus domineerib armastus Venemaa või viha Saksamaa vastu. Usun, et mõlemad tunded on võrdselt tugevad. Mõlemad on sundinud mind toimima nii, nagu olen toiminud.“ Lurichis süttis kihk hävitada see „Venemaad laostav spioonipesa“ ning nii sai temast „ühteaegu Sherlock Holmes ja Pinkerton. Mina jälitasin neid ja nemad jälitasid mind.“"
Siin tuuakse üksikuid näiteid vegansportlastest, kes on jõudnud küllaltki korralikule rahvusvahelisele tasemele või koguni päris maailma tippu. Aga mida me ei tea on see, et äkki oligi tegu suurepäraste looduslike eeldustega sportlastega, kes jõudsid tippu vaatamata taimetoidule. Äkki jäädes edasi omnivooriks oleks neil tulemused veel paremad olnud? Või kui omnivoorina oleks sama põhjalikult toitumist jälginud, kui hiljem veganina? Minu enda isiklik arvamus on, et keskendutakse liialt palju ning raisatakse aega igasugu pisiasjadele janii lõpuks jääb päristrenn tegemata.
Lõppude lõpuks Sellik peale koolipäeva ostis pool pätsi saia ja lippas koju mingites suvalistes pastlates ning jooksis kõik meid üle mängleva kergusega.
Väga õige hinnang, 11:31. Täpselt mida meile on rääkinud doktor Pullerits ja G Lurich.
Lurich teadis missuguse kivi all vähk peidus. Tark mees oli. Saksa vonn oli eestlase vastu palju suurem siga. Kas veganid teavad mille panid meie esiisad kadunukesele kirstu kaasa?
Padre kirjutab olulisel teemal. Kahjuks vaid Tartu rahvale ja mõningaste eurode eest. Loodetavasti on küsimuses protest laste sundseksualiseerimise vastu. Spordimehed peaks otsustavalt ja pro aktiivselt reageerima.
11:31 mis mõte on kirjutada "aga mida me ei tea", kui postituses ja kommentaarides on kirjas, et tulemusteni ongi jõutud lihatoitumisega ja moesuunaga liitumine või muu selline on enamikel käsitletud isikutel toimunud pärast taseme saavutamist.
Kas Padre kirjutab oma kolumnis sama karmi teksti kui Objektiiv?
http://objektiiv.ee/mengele-marcuse-stiilis-inimkatsed-eesti-laste-peal-juhtuda-ei-tohi/
Pudru sisse või või keskkonda reostava kookosõli panemise küsimus ei võta tuld. Pudru on ikka pudru. Ainult või on kohalik.
Vaatame siis parem, kuda Pedrod kevadel ahmeerikas rattaürituse starti kohale sõita võiks: https://www.facebook.com/diplyfacts/videos/10155980559696028/
Mida olulist see videoklipp meile näitab? Kas Padre ei hoiatanud et suvalist paska eetrisse ei lase?
Kauna Lemps oli ka vegan olnud!
Vaat ühest asjast ei saa aru - kui Padre teab, et veganlusest, kompressioonsääristest ja pulsikellast pole kasu, siis miks ta seda trummi taob ja ei ignoreeri?
Muuseas, käisin eile poes ja nägin hapusid viinamarju. Raha polnud osta ja seepärast hoiatan teid nende eest.
Sain täna Ameerika saatkonnas teda, mille järgi teha vahet, kas teil on kvaliteetsed ja korralikud jalatsid või mitte. Nimelt, kui olete kogu metalli enda küljest ära andnud ja jalutate läbi turvaväravate ning need hakkavad ikkagi piiksuma ja saad korralduse siis jalatsid ära võtta ja siis väravad ei hakka piiksuma, siis järelikult on sul metallliistuga jalatsid, mis on kvaliteetsed ja korralikud.
Mind teeb murelikuks, et Padre pole ammu oma sõna sekka öelnud. Olgugi, et meie arvamused siin on koherentselt unisoonis, me siiski vajame regulaarset patroneerimist.
Metall tald on granaadikindel. Jalg jääb alles. Ettevaatus ennekõike. Kes hoiab ennast ise, seda hoiab ka saatkond. Pole siin miskit patroneerimist. Tuleb enda eest ise hoolt kanda. Libastud ja kukud, saad muhu ning oled järgmine kord ettevaatlikum.
Ameerika, sõbrad, on eilne päev. Nuusutage tuult. Baiba RB Rubesa on täna sakslaste, homme hiinlaste teenistuses. Kui lai saab olema Railbaltika rööpalaius, selle otsustab Putin ja ütleb Merkel. Me pole tegelikult eurooplased, vaid hoopis tatarlased. Sellest andis tunnistust Anna Vladimirovna ehk Njuša edukas turnee Tartu maakonnas ja meeletu soosing suusablogi kogukonnas. Kas on veel tõestust vaja?
Jaa, ma ütleks veelgi lembelisemalt, meie Njuuša!!
(Väga tahaks loota, et ta on jätkuvalt ka blogiperemehe soosingus.)
Tatrakasvatusest kuuleme alles siis, kui kellelegi on sobilik sellest rääkimine. Kogu ülejäänud olukordade plejaadis (oleme ausad, ka nüüd) jaotame meite ajaloo tegelikult allolevalt (sellele eelneva:
(1) rahvasterännuaeg (450–550);
(2) eelviikingiaeg (550–800);
(3) viikingiaeg (800–1050).
Sellele järgnevast ajast kõnelevad peale saagade ja leetopisside juba arvukad ristilöövad allikad. Mitte mingit tatra-tõestust ei ole, lugege Tvauri monograafiat ja alustage täiesti algusest, 13:51.
Eesti ja tatari vanemate laps saab euroopa kodakondsuse. Seega head suusablogi mehed Njuša käest oleks tulnud vallaliste tatari neidude telefoni numbreid küsida. Lapsele kohe ja vanematele hiljem lohutuskodakondsus. Siis pole Pariisis ja Berliinis käies vaja oma idaeuroopa estonkohvri päritolu häbeneda.
Teatud riigi saatkonnas oli täna üllatavalt palju selliseid Njuuša päritolu paistvaid tüdrukuid. Aru ma ei saa, miks nad tulevad Eestis Trumpi-maa saatkonda. Kuidagi peavad nad siin löögile saama, aga mis valemiga?
Leetopissid on vana ja tohletanud pseudoajalugu. Lobjakas tsiteeris postmoderniste Derridat ja Focaulti: rahvus, see on sotsiaalne konstruktsioon. Kui sul, 15:45 on tatarlastest äi ja ämm, siis kas oled viiking või tatarlane? Tatarlased on uhke rahvas, söövad liha ja hokit mängivad kanaadalastega samas tugevusgrupis. Huulte peale kreemi ei määri, kui vaja minna metsa suusatama. Katsu sa neile veganlusest rääkida? Kohe võtavad kapist pesapallikurika välja. Äkiline rahvas, aga tüdrukud on seal ilusad.
Ei ole vaja ameerika saatkonda minna. FB-s on vallalised tatari neiud täitsa saadaval. Juuksed kammitud ja siivsalt riides. Lapsed tulevad heade kiiruslike omadustega ja klassikaline suusatamine pole neile võõras.
Tatarist on Priidu saatkonda kiviga visata, mõni ime, et siis selliseid tüdrukuid seal palju passib. Küll aga unustab Priit ära, et eestlastel on viisavabadus metsiku läänega. Loogika järgi on siis nii, et saatkonnas on ülekaalus just need, kellele viisavabadus ei kehti. Ja need teps ei saa olla "Maiuspala" kaanetüdruku näojoontega. Selle info põhjal tekib aga küsimus, et mida oli meie blogikangelasel Kentmannis asjatada, kas intekas või emigratsiooni- ja tööviisa taotlemine, et ei läheks nii nagu ajakirjanik Aunastega?
Kuulge, Kanal 2 saatejuht on äravahetamiseni sarnane tatarlasest Maratiga, on see miski geneetiline vimka või juhibki eestlaste meelelahutust popis teleformaadis tatarlase verega saatejuht?
Jajah, 16:32.
Asi on jama. Mis juhtus saatkonnas? Näeme, et hommikul toimus sisenemine hoonesse aga välja pole veel lastud. Ükski intekas nii pikalt ei kesta. Millal saab ta sealt koju?
Väga osav, Priit, toidumenüü teema sõelus välja mingid tegelase-volaskid, kes on ühel ajal võhmavärgi-ajajad ning samas Maira Aunasta elulugu detailideni tundvad telekafännid.
Aga mis agentuur seda stepi-juttu siin blogosfääris jahumas käis. Selge see, et ida-lääne teljel aelev agentuur. Sorokinil on jälle igav olnd?
Postita kommentaar
<< Esileht