Pullerits: Kas Tartu maratoni uus sõit saab normaalse nime, palun?
Helistasin esmalt Keeleinspektsiooni.
Seal mind konsulteerinud järelevalvejuht-peainspektor ütles, et alates 1. jaanuarist kehtib uus «Õigekeelsussõnaraamat», mis sätestab kirjakeele normi, ning seal on vintage tõepoolest kirjas. Nii on:
vintage [vintidž] ingl hrl XX sajandist pärit väärtustatud ese v esemed. Vintage’i-+laat. Vintage-+kleit, vintage-+mööbel
Kuna teema on intrigeeriv, helistas mulle mõni minut hiljem tagasi Keeleinspektsioni peadirektor Ilmar Tomusk, tunnistades, et peab uuest ÕSist lähtudes käed püsti tõstma ning möönma sõna vintage lubatavust. Ka tema lisas, et teoreetilises plaanis oleks õige panna see sõna kursiivi, ent lisas, et «see ei tee sellest veel eestikeelset sõna».
Kuid Tomusk soovitas mul helistada Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldajale Peeter Pällile ning küsida temalt, kuidas inimesed peaks sõnast vintage Tartu maratoni kontekstis aru saama, liiati arvestades, et seletav sõnaraamat vintage’i tähendust eesti keeles ei anna. Tomuski sõnul keeleseadusega vintage’i kasutamise kallale minna pole võimalik.
Kui mainisin talle, et ÕS pakub, et sõna vintage kasutatakse esemete puhul, aga Tartu maraton pole ju ese, lausus ta, et «ÕSi seletus ei pruugi olla ammendav».
Päll valgustas mind, et sõna vintage on küll ingliskeelne, kuid tuleb prantsuse keelest, kus see tähistab viinamarjakorjet, ja et vintage-vein tähendab aastakäiguveini. Seega, laiemalt, märkis Päll, võiks see tähistada aastakäigutoodet, antud teema puhul siis aastakäigumaratoni, mis aga sugugi ei kõla.
Teise võimalusena tuli meil võõrapärase vintage’i asendamisel jutuks sõna retro – seega, Tartu retromaraton. Pälli hinnangul tuleks see variant ka kõne alla, kuigi erineks subjektiivselt vaadates sõnast vintage ehk selle poolest, et sõna retro on nostalgiahõnguline, vintage aga tähistab millegi väärtustamist.
Kokkuvõtteks lausus Päll, et Tartu maraton vintage on «natuke õnnetu valik».
Kas korraldajatel jätkub nii palju mehisust ja pealehakkamist, et pärast minu siinset kriitikat ja konstruktiivset ettepanekut Tartu maratoni vanakoolisõidu nimetus eesti inimestele arusaadavaks ja eesti keelele sobivamaks muuta? Vanakoolimaratoniks või retromaratoniks.
Ja millised on teie vastuargumendid mulle enne, kui teemale suurema kõlapinna tekitan?
Foto 1: Vanakoolisuusataja Tšehhis Böömimaal. Foto autor: Reuters/Scanpix
Fotod 2-5: Suusatajate nostalgiasõit Saksamaal Neuastenbergis. Foto autor: Reuters/Scanpi
Foto 6: Priit Pullerits 2004. aasta jaanuaris Haanjas suusatamas. Kas see varustus liigitub retrovarustuseks? Foto autor: Lauri Kulpsoo, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 15:24
kommentaare: 24
24 Kommentaarid:
See kõik on hale epateerimine. Kas me elame Eestis või Muritaanias? Meie valik on kas 1 või 0.
Kõik muu viib vintigeerimiseni. See on igapäevaselt näha kui kirjutatakse Colombia ja Canada, aga mitte China ja Sweden. Kui kirjutatakse Argentina ja Brasiilia (i ja ii), ehk üks eesti keeli, teine ingliš.
Kohalikud vene nimed on meil juba Anatoly, Eugene ja Ekaterina.
Lõpuks mehed, kus on meie väärikus?
Väga õige. Pullerits võiks Kelgule kergelt vihjata, et tuhanded isamaaliselt meelestatud spordimehed seisavad tema selja taga. Ei mingit lääne suunas saba liputamist enam. Need ajad on möödas.
Tõeline vintis maraton on see kui mehed rivistatakse lagedale põllule ja pealik näitab suuna kätte, kuhu peab kohale jõudma ja siis igaüks ise rajab oma rammuga raja. Ise võtab kompassi kaasa või jälgib päikest tähti ja kuud ning rammib üle lagedate ja läbi laante. Igasugused muud tähenärimised on kukimukid, lumehelbekeste eneseimetlemised. Muide täna lugesin konkurentide suust kildu. Mida rohkem sõimad, seda kauem elad (kui keegi veel vihasem ei vihasta ja maha ei löö) ja oled ka rikkam. Mina ei näe võimalust, kuidas maraton teeks osalejat rikkamaks (osalustasu on kirves) või pikendaks eluiga vihasemaks ajamisega (kui lumi kaob rajalt, siis jäetakse üritus ju ära). Täiesti mõttetu üritus ju ja ajaraisk koos selleks treenimise tralliga. Teisisõnu ajavad mind igasugused maratoni promootorid vihale sh Priidu kiibitsemine sel teemal Kelgule. Loodetavasti elan nüüd kaua. Ja nagu ikka, ärge pikka viha pidage, eriti enda sees, see lühendab eluiga, tulge lajatage kohe siia välja, mis sitasti.
Kas selleks reedeks on mõtet "poole hinnaga" end talvisele laulupeole kirja panna?
Talv tuleb soojem, kui eelmine.
https://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm
Tore et Padre haaras härjal sarvist. Õppige mehed kuidas peab tegutsema.
Kergejõustikus tulid Doha MMi normid välja: https://sport.err.ee/882455/kumnevoistlejad-peavad-mm-ile-paasemiseks-koguma-8200-punkti
Vaatasin, et meeste 10 000m jooksu nurom on 27:40 ja maratonis 2h ja 16 min.
Mul nüüd küsimused. Kui palju on maailmas selliseid mehi, kes jooksevad 10000m kiiremini kui 27:40 ja kes ei suuda maratoni joosta alla 2:16-ne. Oletame, et jookseb 27:40 ära, siis pool aastat treenib maratoniks, kas siis jookseks maratoni see mees 2:16ga ära või ei.
Ja siis vastupidine näide, kui keegi jookseb maratoni 2:16-ga ja siis teeb peale seda pool aastat 10000m jooksu trenni, kas ta siis jookseb 10km alla 27:40ne.
Mulle tundub küll, et need maratoni normid on ikka suht olematud võrreldes muude normidega.
27.40 mees peaks lõdvalt 2.16 tegema, kui jagab hästi tempo.
Vastupidi mitte. Seda on maailmas küll juhtunud et kümpi mees jookseb kõva maratoniaja mida hiljem spetsiaalselt treenides kätte ei saa.
Maratonile saab peale 120 sitakotti, kümpile maks 30, kui eeljooksusid ei taha teha. Siin ongi mõistatuse võti. Padre peaks siin kommaariumis tegema sama asja, 20 kõvemat tsäga kommivad, muud luuserid imegu näppu.
2.16 mees on 10km enamasti 29-30minuti mees.
Saavutusvõime aspektist 27.40 võrduks maratonis umbes 2.08 - 2.10 ga.
See, millest te siin seoses jooksuga räägite, on ju absoluutselt võõras mure. Või on siin mõni 2:16 mees? Tegelge sellega, mis on teile jõukohane. Või olen jälle teist pikalt ette jõudnud, probleemi ära lahendanud - leidnud Tartu maratoni uuele võistlusele ilusa eestikeelse nime?
Vahendan veidi KTMi maratonijuttu ka.
5 olulist küsimust Tartu Maratoni peakorraldajale. Vastab maratoni peakorraldaja
Indrek Kelk.
Kas 46. Tartu Maraton toimub?
Täna, 6. detsembril saab öelda kindlas kõneviisis, et Tartu Maraton toimub,
sest talve algus on olnud palju lubavam kui näiteks mõnel eelneval aastal.
Ehk et kümmekond kilomeetrit maratonirajast on juba olnud
suusatamiskõlbulik. Võib öelda, et päris mitmeid aastaid ei ole enne Tartu
Maratoni esimese registreerimisvooru lõppu (tänavu 07.12) olnud sedavõrd
soodsaid looduslikke olusid. Eks nende ilmaennustustega on nii nagu on, neid
võib uskuda rohkem või vähem, aga kõigest hoolimata on tuleva talve
prognoosid pigem sellised, et räägitakse üsna külmast ja ka lumerohkest
talvest.
Kunas on oodata otsuseid maratoni toimumise osas?
Maratoni lähenedes jagame nii eestlastest osalejatele kui ka kaugemalt
tulijatele pidevalt infot raja- ning lumeolude kohta. Olukorras, kus
suusamaratoni toimumisaeg on tuleval talvel 17. veebruar, jäävad lõplikud
otsustusajad enam-vähem veebruari alguskuupäevadele. 10. veebruaril peaks
toimuma Tartu Teatemaraton ja avatud raja sõit ehk tolle nädalavahetuse
kohta püüame avalikkusele kindlad otsused edastada loodetavasti 31.
jaanuaril või 1. veebruaril. Sõltuvalt jaanuari lõpu ja veebruari alguse
ilmaoludest, lumekattest ja järgnevate nädalate ilmaprognoosidest otsustame,
kas saame juba üsna kindlalt vaadata põhisõitude suunas ja öelda välja, et
maratoni toimumises ei saa olla kahtlust. On väga tõenäoline, et vähemalt
variant C ehk maratoni toimumine kunstlumeringidel saab selgeks varem.
Kui aga ilma- ja lumeolud on ebastabiilsed või mittepiisavad, siis tuleb
meil paraku teha otsuseid sammhaaval. Ehk anda otsustest teada kas kümmekond
või halvemal juhul viis-kuus päeva enne maratonipäeva. Selline see rutiinne
praktika meil on. Ja tegelikult mitte ainult meil, vaid ka teistel
suurematel suusamaratonidel.
Milliseid uuendusi on Tartu Maratonil tulemas?
Tulevase maratoni peamine uuendus on, et 46. Tartu Maratoni rajal saab
korralikult suusatada ka (laia) puusuusaga. Nii-öelda vanakooli
suusavarustusega, kus suusk, saabas ja suusaklamber on tänapäeva saabastest
ja suuskadest oluliselt laiemad. Seetõttu hakkab Tartu Maratoni rajal olema
üks jälg nii enne kui ka pärast maratoni tavalisest laiema profiiliga, et
saabas ja side ei takerduks suusaraja äärde. Aga et ka maratonipäeva
põhisõidul oleks huvi ja motivatsiooni vanad puusuusad välja ajada ja
nostalgiahõngu nautima tulla, siis oleme välja kuulutanud Tartu Maraton
Vintage’i ehk vanakooli maratoni. Ootame starti suusatajaid varustusega, mis
pärineb vähemalt eelmisest sajandist. Ehk et ei pea olema ilmtingimata
puusuusavarustus, vaid suusasõber võib tulla ka vanemate plastiksuuskadega
ning loodetavasti sinna juurde kuuluva ajastukohase (suusa)kostüümiga. Tartu
Maraton Vintage sündis osalejate enda soovist ja tagasisidest, et võiks
pakkuda midagi teistmoodi ja värskendavat just neile, kes on Tartu Maratone
sõitnud juba aastakümneid ja tunnetavad, et kiiremini enam ei suuda. Senine
tagasiside pärast Vintage’i väljakuulutamist näitab, et oleme õigel teel.
Mitmed huvilised on end juba kirja pannud ning otsivad varustustki välja.
Järgneb...
Milliseid soovitusi jagada osalejatele valmistumisel veidi enam kui
kaks kuud enne maratoni?
Väga palju sõltub osaleja enda varasemast treenitusastmest ning kehalisest
seisundist. Aga isegi kui alustada täna nullist eesmärgiga startida Tartu
Maratoni emmal-kummal distantsil (valikus on 63 ja 31 km), tuleks eelkõige
liigutada vaikselt sellise pulsitasemega, et suudaks sõbraga rajal vabalt
juttu ajada. Aga kui tõesti on tegu täiesti algajaga, siis võiks sel ajal,
kui lund ei ole maas teha erinevaid jooksu- või kõnnikombinatsioone.
Selliselt, et tasasel ja allamäge trassil joosta ja tõusud keppidega
kõndida. Imitatsioonijooks on olulise harjutusena kavas ka tippsuusatajatel.
Küsimus on lihtsalt tempos. Harrastussuusataja peaks kindlasti võtma üsna
rahulikult.
Kindlasti soovitame Tartu Maratoni kanalitest vaadata, kuidas armastatud
saatejuht Grete Lõbu koos treener Raul Ollega mustal maal suusasamme sätib –
sealt saab häid nippe ja soovitusi, kuidas suusatamisega üldse alustada.
Kui suusatamisega väga sinasõber veel ei ole, siis esimesel aastal on Tartu
Maratonil võib-olla mõistlikum võtta sihikule 31 km distants. Siiski on see
kõik vägagi individuaalne, olenedes sellest, mis inimesele sobib ja muidugi
ka mitmetest muudest aspektidest.
Kui aga vähegi lund on, siis suusatamist ei asenda täielikult ükski
simulatsioon ega trenažöör. Hea uudis on see, et paljudes kohtades üle Eesti
toodeti eelmisel nädalal kunstlund ja kindlasti saab taas seada suusasamme
ka looduslikul lumel.
Mida tähendas see, et mullu peeti maraton originaalrajal ja täies
mahus?
2018. aasta Tartu Maraton oli kõikidele osalejatele ja korraldajatele väga
oluline, sest kolmeaastase vahe järel toimus maraton originaalrajal ja täies
pikkuses. Viimati oli selline võimalus 2015. aastal. 2016. aastal pidime
suusapeo lumepuuduse tõttu ära jätma ning 2017. aastal toimus maraton
lühendatud kujul Tehvandi ümbruses. Seega tänavu veebruaris peetud
täisprogramm andis kindlasti usku ja kinnitust, et tõenäoliselt saab
lähimate aastakümnete jooksul suusakõlbulikke talvesid Eestimaal olema veel
küllaga.
Kas Pullerits vanakoolimehena läbib järgmise Tartu maratoni puusuuskadel?
Pullerits vanakoolikindralina hoiab pilku peal et kõik sujuks kak položeno.
Kas panna ennast kirja enne reedet või ei?
Sellele küsimusele, lp 13:23, vastan põhjaliku analüüsiga kas täna õhtul või homme hommikul. Oodake seni registreerimisega!
PP blogi on jõudnud uuele tasemele - www.tartumaraton.ee kodukalt tõstetakse lihtsalt teksti ringi. Copy-pastet nimetatakse nüüd "vahendamiseks"!
Ei ei. Asi pole mitte selles et võistluse nimetust eesti inimesele arusaadavamaks muuta, vaid et rahva iseteadlikkust ja väärikust säilitada. Tegemist on ju sellesama - avatud ruumi, avatud meediaga. Tuhanded loevad ja näevad. Sisestavad selle lääne pasa endale alateadvusesse ja lähevad koos sellega õhtul voodisse.
Kui kõnnid kodulinnas Tartus, kus lapsepõlves tibladega kaklesid, ning sind ümbritsevad cafed, forumid ja plazad. Siis mõtled mille kuradi nimel sai ninasid lössi löödud ja marraskil nahka kannatatud et mingid hansud ja frantsöösid oma saasta-invasiooni saaksid läbi viia?
See on umbes sama mis eestimaalaste mure - raisk, maa mida meie esivanemad oma verega niisutasid! Sellel maal õpitakse eesti keeles! Mida kuradit! Lolliks olete läinud!?
Kutsun üles Padret ja tema musklis semusid võitlema kõige nimel mis kallis ja mille nimel vihapisaraid ja verejõgesid valatud! Juba täna!
Kas PP on kudulähedast ööpäevaringselt avatud jõusaali külastanud?
Mida arvata?
http://www.gymeesti.ee/
Jah, võitlema peab. Nüüd on lõpuks ometi saanud sõna ka need, kellest tehti terve nädala jooksul vägivallaõhutajad, ja pilt, mis siit avaneb, on hoopis teine, mida peavalumeedia on seni tagunud.
https://arvamus.postimees.ee/6470521/ekre-aseesimees-henn-polluaas-mis-toimus-tegelikult-randepakti-vastasel-meeleavaldusel?_ga=2.109926979.799764447.1544007458-809111270.1510944499
Palun lõpetage see sotside poliitiline mustamine. Mõned tublid spordimehed, kes kirjutavad sisukaid kommentaare ei taha siia muidu enam üldse tulla.
Nõme jah see vintage eesti keelse jutu sees. Täpselt sama nõme nagu need padred ja grupettod ja duhhid siin blogis ja kommentaariumis.
Kuule duhh, katsu hoida et Padre sinu kommi ei märkaks.
Vaid tema suudab vihaseid gruppetto mehi tagasi hoida ja maha rahustada.
Postita kommentaar
<< Esileht