Pullerits: Kuidas ma panin kolm väga kõva tulemust kirja
Täna saate tänu minule loodetavasti elus paljud asjad tagasi õige raja peale. Nii kerge on ju kõrvale kalduda, eriti kui ümberringi võimendatakse nii vildakaid sõnumeid.
Teile olulisim on mu intervjuu spordiarst Gunnar Männikuga (fotol all paremal), kes ütleb välja mitu olulist sõnumit igaühele. Mõned lõigud minu vestlusest temaga.
Kui sageli võiks keskealised inimesed võistelda, et mitte end ära tappa?
Inimorganismi ainevahetus hakkab kardinaalselt aeglustuma juba peale kolmekümnendat eluaastat, seega aeglustub ka taastumine. Kui üle 40- või 50-aastased jätkavad suure mahuga võistlemist, peavad nad selleks tegema vastaval spordialal aeroobses režiimis treeninguid, jälgides kogu aeg pulssi. Kui lähed läbima maratoni ja oled eelnevalt jooksnud ainult 42 kilomeetrit, on see absurdi tipp. Niimoodi teha ei tohi! Sellega ainult tapad oma tervist.
Kas 40- ja 50-aastased, kes on treenitud ja tugevad, peaks sellest hoolimata hakkama võistlemisega tagasi tõmbama?
Muidugi, see on selge, sest sa lihtsalt ei suuda enam selliste koormustega trenni teha, nagu varem, ja ei tohigi teha. Kuid samas liikuma pead. Liikumine on elu alus. Fakt on see, et trenni tuleb teha, aga trenni tuleb teha mõistusega. Nädalas peab võtma vähemalt kaks puhkepäeva.
Kuidas ära tunda, kui ärapanemine võistlustel muutub mõõdutundetuks?
Ärapanemissporti 40st vanematele ma ei soovitagi. Tehke ikkagi tervisesporti! Kui hakkad ärapanema, muutub tervisesport võistlusspordiks. Kui tahad võistelda, tee seda iseendaga. Näiteks kui saavutasid rattasõidul mullu mingi koha ja aja, siis võrdle järgmisel aastal selle tulemusega iseennast, mitte ära võrdle end teistega.
*Teiseks, kahtlemata olete kuulnud, et nii palju põevad depressiooni; äkki olete isegi kahtlustanud, et see häda on mõnel lähedasel, ja mõni ehk on arvanud, et äkki koguni temal endal. Depressioonist räägitakse nii palju, nagu oleks selle levik epideemiline. Aga kuidas on lood tegelikult? Andsin endast parima (fotol paremal loo plaan), et tõele jälile jõuda. Ja mis selgus...
*
Kolmandaks - ja seepärast kolmandaks, et loodetavasti see spordimehi ei panina - rääkis kolleeg Neeme Raud väga avameelselt, kuidas tal tekkis alkoholisõltuvus, kuidas ta peaaegu põhja jõudis, mis moodi sealt välja ronis ja kuidas peab nüüd elama, et uuesti samasse kraavi ei kukuks. Õpetlik lugu kõigile, kes on silmitsi ükskõik millise sõltuvusega. Miks mitte ka sportimissõltuvusega, millest rääkis mulle intervjuus dr Männik.Ärge nüüd öelge, et ma pole oma tööga rahvale kasulikku panust andnud.
Foto 1: 2013. aasta Tallinna maratoni lõpetamise järel kokku kukkunud osaleja. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/ScanpixFoto 2: Spordiarst Gunnar Männik on loonud ka klaveriteoseid. Foto autor: Erik Prozes, Postimees/Scanpix
Foto 3: Koolipsühholoog Karmen Maikalu, üks depressiooniteemalise loo allikaid. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 4: Priit Pulleritsu depressiooniteemalise loo plaan. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Neeme Raud ei võta enam tolkagi alkoholi. Käes on tal veeklaas. Foto autor: Madis Veltman, Postimees/Scanpix
30 Kommentaarid:
Minu meelest on Priit alla käinud. Laseb ennast omanikel tööga ära ruunata. Selline panemine lehes ei ole õnneliku lõpuga.
Kuidas siis nii, et ei enam ei olegi "panna on vaja"?
Te lollikesed arvasite tõsiselt seda panemise juttu?
Uskuge edasi, uskuge Kägu ja kõiki teisi ka.)
Kägu paneb vanas vaimus edasi, teda juba mingite šarlatanide arvamus ei koti.
Panna pole vaja sest viinamarjad on hapud. Siililegi selge.
Ni šagu nazad! Nii kõlas Stalini vastupanu käsk 1942.a. 28.juulil, nii kõlas see täna, 15. mail Vabaduse platsil hr Grünthali suust.
https://www.err.ee/1608214057/piirangute-vastased-avaldasid-vabaduse-valjakul-meelt
Panna võib, aga kõiges peab tasakaal olema. Kui ikka kehaga ei suudeta täielikku kontakti luua peale tööpäeva, siis tasub vaikselt võtta. Tööinimene saab edukalt verininast välja sõita pühapäeval kui vahel on üks puhke päev olnud. Esmaspäev tuleb muidugi tööl vähe lõdvemalt võtta. Anda kehale kvaliteetset toitu. Tegeleda rohkem vaimsete asjadega. Ja selline elustiil toimib väga kõrge vanuseni. Panemise täielikult lõpetamine on allakäik. Aeglane suremine.
Grüüntal on nii ohmu, et ei mõista seda isegi.
Traagiline
P
Kui Kägu ütleb et panna on vaja, siis paneme. Kui ütleb otboi, siis laseme lipsu lõdvaks. Niimitmoodi läheb täna käsuliin.
Pane parem pea tulle.
Mulle tundub et midagi pole juhuslikku ja Priit läbi Männiku artikli annab teada et nüüd on panemise ajad läbi.
Priidul miskit põlvedega häda? Ma lõpetasin klippidega sõitmise kui olid põlvehädad. Klippidega sõit see ikka vajab sellist peenhäälestust, et ma ei tea kas meil eestis on nii pädevat meest naist kes annab ka garantii et nüüd on jalg õige pedaalil ja vigastusi ei tekki. Pigem sõita ilma kui ei ole 100 protsenti kindel. Lootust ei maksa kaotada.
Täna Kanksi kord ennast näidata. Tugeva pundiga jooksus, 33 km minna, vahe peagrupiga 3min. Kas lasti tiimi poolt ette, et eespoolt Yatesi toetada?
"põlvehädad" on väga üldine, peab ikka seadistaja juurde pöörduma ja seal oma jutud ära rääkima, siis on võimalus ka selgeks abiks.
Priidu põlved pole kindlasti rattasõidust läbi, ikka suurest nooruses ovaalil panemisest.
Panna ei ole vaja aga hüppevalmis peab olema, nagu soojade lihastega puuma plahvatusliku äkilisusega nagu lingust heidetud kivi sööstma ette suunas ja saavutama eelis positsiooni.
Mis värk selle neerude ja ultrajooksuga on, mingi väike nupuke ainult. Tegin siis ise kiire otsingu ja leidsin et kui ~8 aastat tagasi käisid selle teemalised oletused ja arvamusi ja tulemusi oli siia-sinna siis värskem info seost enam ei leia https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fspor.2019.00071/full
"puuma" käis eile oma lihaseid soojendamas. Raportaazi uutest kiirusrekorditest pole, kas andmed ei tule serverist enam läbi või on internett täis saanud?
Tahakski spetsidelt kuulda kuidas hoida lihased soojas ja hüppevalmis sest stardikiirendus nagu teame on pool võitu. 800m pole aega magada ja unistada rinnakatest naisterahvastest
Kas Pulleritsu juhtimisel alfaisaste grupisõit tuleb?
128 kilomeetrisel marsruudil.
Panna pole vaja, seega pole ka alfaisaseid enam.
Lihased saab soojas hoida vastu põlvi kloppides. Venitades ja masseerides ja rodeo pole ka paha variant
Tohohh Priidul ikka nii lipp mastist maas? Küsin uuesti siinse foorumi tähtsama küsimuse: "Mis juhtus Priidu tervisega sellel talvel?"
Veel eelmine suvi oli Priit see uljaspea kes olematuid ja mõttetuid atrõõve korraldas kruusal. Praalis oma MTB ratta keskmise kiirusega. Mina ei tunne seda meest ära.
Juba hr. Männikule esitatud küsimused olid formuleeringus, mis annaks kindlasti autorile sobiva vastuse.
Äkki oskab Kägu aidata? Tema tunneb inimhinge saladusi ja ehk leidub temal teri vms. , mis katkised põlved ja muud tõrked kõrvaldaks ilma arsti abita?
Huu
Priit on omadega persses,intervjuu Mannikuga,kes eitea võhmameestest kottigi,mingi stressijutt ja reportaaz mingi joodikukaltsuga—-|-nokuhu veel..?.
Huu aga mida sina Priidu panemisest siis ootasid? Priit teab, et tuulelohe peab lendama alati vastutuult kõrgistesse jõudmiseks. Kõrgel aga on tuul tugevam ja varem või hiljem läheb sellise soovi korral nöör katki ja kukub kolaki maha. Nii juhtuski ja loodetavasti ta ka ise seda soovis, proovis oma lae ära ja nüüd on kõmaki maoli.
Mõni võhmamees oskab öelda, et kas Eesti on ikka kaitstud kui pillimeestele kinga antakse? Just kui pasunakoorist vabanemine aitaks kuidagi kaasa Eesti kaitsevõimele. Kas selleks võttiski kaitsevägi oma hõlma alla sportlased ja muusikud, et kui kärpimiseks läheb, siis on kellest valutult vabaneda? Siin on tunda strateegilist mõtlemist eelkäijate poolt. Äkki saab neid siiski finantseerida koroonalaenude abil? See, et vabanetakse oma karjäärivaliku teinud inimestest ilma tugiteenuseta uuele tööle minekuks nagu aitas nt Nokia oma töötajatel lahkuda on Eestis ikkagi kauboikapitalismi ilming riigitegelaste poolt. Sellistel kauboidel ei tohiks olla siin riigis juhtivatel kohtadele asja aga kahjuks on. Riik on mäda.
Ärge siis unustage, et see oli Kaja Kallase, Reformi- ja Keskerakonna valitsus, kes sellised kärped peale sundis. Loodan, et valimispäeval püsib see kõigil meeles.
Huvitav oleks teada, millistele teadusuuringutele dr. Männik tugineb, kui väidab, et keskealised ultrasportlased massiliselt surevad. Liigestele ja kõõlustele on see kindlasti mõnevõrra kulutav, aga põlve, ahhilka või sääre ülekoormusvigastuse kätte pole veel keegi surnud (ja tegelikult ei ole ka väga selget tõestust, et sagedane pikem liikumine kulutab kõhre rohkem kui nt ülekaal). Samas võisteldakse ultraspordis oluliselt madalama intensiivsusega kui tüüpilisel 5-10km rahvajooksul. Näiteks pühapäeval jooksin 4h rogainil 38km keskmise pulsiga 140 ja tundsin end finishis väga mõnusalt, ükski teine lõpetaja ei paistnud samuti kohe ära surevat. Ühesõnaga, intervjuu tundus pigem emotsionaalselt ülesköetud kui argumenteeriv.
Kas Postimehes on orkester ja kaplan olemas?
Priit Pullerits on Postimehes mees nagu orkester. Vaadake ise, kui paljudel teemadel mees suudab panna. Ei mingit kapseldumist!
On tõesti mees nagu orkester
Postita kommentaar
<< Esileht