Kuu aega tagasi lendasin tõsistest harrastussuusatajatest koosneva Suusasemude sõpruskonnaga Itaaliasse esimese lume laagrisse. Livigno asub Itaalia Alpides kohe Šveitsi piiri lähedal, kust mööda teed on Šveitsi kõigest 10 kilomeetrit. Tallinnast lendasime otselennuga Bergamosse ja sealt sõitsime neli tundi transfeeribussiga Livignosse.
Kuna Livigno on ka meie mõistes väike linnake (umbes 6500 elanikku) ning kõik vähegi eluks vajalik asub 5 kilomeetri pikkuse ja 500 meetri laiuse „soolika“ sees, siis kohapeal autoga palju teha pole ning seda me ei rentinud. Soovi korral saab väikse jalutuskäigu asemel liikuda liinibusside ja taksoga, mille hind oli vägagi taskukohane. Näiteks mikrobussiga, kuhu kuuekesi sisse mahtusime, maksis sõit läbi poole linna 10 eurot.
Murdmaasuusatamiseks on Livigno suurepärane koht, kuna kohalike igapäevane panus radade korrashoidu ja ettevalmistusse on märkimisväärne. Murdmaarajad on küll tasulised, kuid tasu pole ülemäära suur – 5 eurot päev (ostes seitsme päeva pileti – 4 eurot päev). Maksmiseks tuleb telefoni laadida My Livigno App, end registreerida ja osta pilet nii mitmeks päevaks, kui soovi on, ning see igal päeval raja infotabloode juures QR-koodiga valideerida. Pole küll kõige mugavam lahendus ja äpp, kuna külma ilmaga tuleb paljakäsi natuke nikerdada, kuid tõenäoliselt surnuks ei külmu.
Pileti olemasolu radadel kontrollivad kollase vestiga ametimehed, kiri „Ticket“ suurelt kõhul. Meie pundist üks väga tõsise suhtumisega harrastaja sai korra isegi trahvi, kuna otsustas enne ärasõitu veel ka viimasel varahommikul suusatama minna (ju jäi täpselt üks trenn puudu) ja selleks päevaks tal piletit enam polnud. Range ametnik pidas üleannetut rikkumist 10-eurose trahvi vääriliseks.
Hooaja alguse tõttu olid aga mäesuusanõlvad kuni detsembri keskpaigani tasuta sõidetavad, kuigi kõik nõlvad polnud veel valmis ja avatud ning seetõttu oli mägedel tipptundidel ka liiklust omajagu.
Murdmaaradadel valgustust ei ole ja ametlikult on need avatud kuni poole kuueni õhtul. Suur ring oli tavapärase 35 kilomeetri asemel 30 kilomeetrit pikk ja alati igaks hommikuks hooldatud. Näiteks ühe päeva ja ööga tuli maha umbes 40 sentimeetrit lund, kuid järgmisel hommikul oli rada ikkagi kogu laiuses sisse sõidetud, lisaks ka kaks klassikajälge. Raja põhi oli loomulikult pehme, kuna värske lumi vajab kokku vajumiseks mõnda päeva, kuid sõita sai siiski normaalselt.
Kuna Livigno asub keskmäestikus (linna ametlikuks kõrguseks antakse 1816 meetrit), aga suusarajad tõusevad kuni 2100 meetrini, siis kõrgusest ja hõredamast õhust tulenev mõju sooritusvõimele on rajal kohe tunda, esimestel päevadel isegi rahulikult sõites. Mitte isegi nii palju pulsisageduse kiirenemisele (kuigi ka see on kõrgem), vaid tekib hingeldamine ehk hapnikupuudus. Nagu esimestel päevadel natukenegi energilisemaid liigutusi teha, lööb ikka kohe hingest kinni – sõna otseses mõttes! Ja ega siis muud üle jäägi, kui tuleb mõneks hetkeks lihtsalt seisma jääda ja oma hingeldamised ära hingeldada, et seejärel rahulikumalt jätkata. Mul tuli umbes neljandal päeval juba natukenegi sõidu moodi tunne sisse, aga kõrguse mõju sooritusele oli läbivalt tunda kuni reisi lõpuni (kokku kestis laager 14 päeva).
Huvitav on see, et sama temperatuur tundub kehale seal (märksa) külmem kui Eestis. Tõenäoliselt on peamine põhjus kõrge niiskuse ja tuule koosmõjus. Niiskust on seal pidevalt üle 90% ja lisaks tekivad mäekurudes tuulekoridorid, mis teatud kohtades tähendab küllaltki tugevat õhuliikumist ehk niisket tuulekülma. Seetõttu soovitan Livignosse alati saapasoojendused ja soojemad kindad (ise kasutan õhukesi aluskindaid) kaasa võtta, siis saab ka pikad trennid muretult lõpuni teha. Kui aga päike mäeaheliku tagant välja tuleb, siis üldiselt külmatunnet ei teki, sest ka detsembri alguses on päiksel nii palju jõudu, et seda on kehas juba mõne minutiga meeldivalt tunda. Sel aastal oli aga päris päikselisi päevi vähem kui keskmiselt seal kombeks – ainult kaks. Ülejäänud olid kas vahelduva pilvisusega või täielikult pilves ja kaks päeva sadas tugevalt hommikust õhtuni.
Livigno on väga populaarne suusatajate seas ja seetõttu märkab radadel ka erinevate riikide suusahuvilisi – nii pühapäevasuusatajaid, harrastajaid kui ka koondise sportlasi. Kuna radadel on laiust ja pikkust piisavalt, siis kõik mahuvad lahedasti ära ka tipptunnil, seega mingit trügimist või rongides sõitmist karta pole vaja.
Teisel laagripäeval juhtus nii, et n-ö omadest ei näinud ma esimesena mitte Eesti värvides suusatajat, vaid Leedu dressis spordimeest, Lietuva suurelt seljale ülalt alla trükitud. Selline soe äratundmine oma kandi inimesest tekkis meil mõlemal üheaegselt, mispeale tervitasime teineteist palavate hüüetega. Jäime hetkeks isegi seisma ja vahetasime mõned tunnustavad laused. Kui edasi liikuma hakkamisel hüüdsin veel naljapärast „Прибалтика, Прибалтика – über alles!“, tõstis hea kaaslane rusikas käe otsustavalt taevasse, peale mida olime südamesõbrad tõenäoliselt igaveseks. Nägin sama leedukat veel korduvalt mitmel päeval ja alati jätkus meil teineteisele sooje pilke ning tervitusi.
Rohe-kollasest dressist veelgi parem tunne oli näha ja tervitada loomulikult sini-must-valget vormi. Järgmisel hommikul lükkas väga tempokate paaristõugetega minust mööda Eesti esimese pikamaasuusatamise profitiimi Team Nordic Jobs Worldwide kombes suusataja ja ühegi kahtluseta tundsin selle tugeva ja laia seljalihase taga ära tiimi esisõitja Mart Kevin Põlluste. Parasjagu oli tal käsil paaristõuke tempo- või lõigutrenn ja seda minekut oli silmipaitav vaadata. Pärast tagasipööret rahulikumal allamäge otsal oli spordimehel mahti tervituseks ka pea korraks üles tõsta, et varsti jälle järgmist lõiku vajutama asuda.
Laagri teises pooles tuli tõenäoliselt kogu Eesti suusakoondis Livignosse treenima ja siis võis sini-must-valget küllaltki tihti kohata, rääkimata mitmetest teistestki kaasmaalastest. Ainuüksi meie pundis oli 14 inimest, aga samal ajal oli seal veel mitu teistki gruppi laagerdamas.
Igal aastal detsembri alguses toimub Livignos hooaja avapauguna vabatehnikas La Sgambeda maraton, kuhu Covidi tõttu lasti seekord peale ainult 500 inimest. Kui tavapäraselt on võistlustrass olnud 35 kilomeetrit pikk ja rada tõusnud 2100 meetri peale, siis sel aastal ülemist otsa sisse polnud aetud ja rada keeras 2000 meetri pealt tagasi, tehes sõidu pikkuseks 30 kilomeetrit. Mitmed meie sõpruskonnast ja veel mõned eestlased võtsid sõidust ka osa ja parima tulemuse kaasmaalastest saavutas Suusasemude eestvedaja ja tänavuse aasta Tartu maratoni kolmanda koha omanik Taavi Kaiv, kes lõpetas 49. kohaga.
Suusatasin 11 trennipäevaga (puhata ja lõbutseda tuleb samuti osata, seetõttu jätsin ka vabu päevi sisse) 320 kilomeetrit, otsa ka natuke jooksu. Need on siiski küllaltki tagasihoidlikud arvud võrreldes meie rekordiomaniku semu Melvini näitajatega. Nimelt tuli tal 9 päevaga (osa laagerdajatest lahkus varem) 467 kilomeetrit ehk keskmiselt üle 50 kilomeetri päevas. Vaat see juba on midagi! :)
Mäesuuska ma seekord ei sõitnud – teadlikult, kuigi enamus meie pundist seda tegi. Sõitjatelt, kelle seas oli ka alpi mitmevõistleja, toanaaber Ott Pärna, oli tagasiside radade kvaliteedi kohta mitte just kõige julgustavam. Põhjus polnud mitte selles, et itaallased ei oskaks nõlvu ette valmistada, vaid aega oli selleks lihtsalt liiga vähe kulunud, et alles tulnud/valmistatud lumest oleks jõutud kõik vajalikud tööd ära teha. Seetõttu eelistasin ideaalsetes tingimustes sõidetavat murdmaad „pooltoorel“ mäel slaalomile.
Livignos on kehtestatud maksuvaba piirkond: nad on vabastatud käibemaksust. Selle põhjus on ajalooline: raskused talvel Livignosse pääsemisel ja sajanditepikkune piirkonna suhteline vaesus. Seetõttu on valitsejad läbi aegade soodustanud inimeste sinna elama asumist. Ent vaesuse jutt juba mõnda aega enam ei kehti, kuna tänapäeval on Livigno rikas piirkond ja peamised tegevused on seotud turismiga, eriti on linn tuntud nii mäe- kui murdmaasuusatamise kuurordina. Aga sellele vaatamata on suudetud oma maksuerisust edasi hoida ja hinnatase on tõesti odavam kui külgnevates piirkondades. Eriti madal on mootorikütuse hind. Bensiini ja diisli liiter oli kuni 50 senti odavam kui mujal Itaalias – täiesti müstiline vahe.
Vaktsineerimistõend huvitas kedagi esimest ja viimast korda äralennul Tallinna lennujaamas, välja arvatud ühe erandiga, milleks oli Livigno suurima (võib-olla ka ainsa) spaa- ja lõõgastuskeskuse Aquagranda külastus. Rohkem kordagi Itaalias tõendit vaja ei läinud, isegi mitte pärast 7. detsembrit, kui riigis hakkas kehtima senisest rangem režiim, kus muuhulgas ka toitlustusasutustesse sissepääs pidi olema ainult tõendiga. Kuid nagu ütlesin, siis reaalses maailmas ei huvitanud see kedagi. Maski kanti küll vägagi korralikult igal pool, nii hotellis, kõikides poodides, asutustes, ning isegi Livigno kesklinnas oli tsoon, kus tohtis ka väljas liikuda ainult mask ees ja maskikohustust peaaegu kõik ka järgisid.
Kui keegi soovib varatalvel, mil Eestis veel maa must, saada suurepärast suusaelamust (nii murdmaa- kui mäesuusatamises) koos valguse ja päikesega, siis Livigno oma kvaliteedi, hinnataseme, kompaktsuse ja külalislahkusega on kindlasti esimesi valikuid, millele soovitan mõelda.
Foto 1, 3-7, 11, 15-17: Talv Itaalias Livignos ja selle ümbruses. Fotod Jaanus Laidvee erakogust
Fotod 2 ja 13: Kirjutise autor Jaanus Laidvee Livignost. Fotod Jaanus Laidvee erakogust
Foto 8: Leia pildil (vasakult) Taavi Kaiv, Rimo Timm, Peeter Poopuu ja Alar Savastver La Sgambeda maratoni stardis. Foto Jaanus Laidvee erakogust
Foto 9: Taavi Kaiv La Sgambeda maratonil. Foto Jaanus Laidvee erakogust
Fotod 10 ja 14: Ott Pärna Livignos. Fotod Jaanus Laidvee erakogust
Foto 12: Alar Savastver (vasakult), Tiit Arus, Mihkel Noor, Peeter Poopuu ja Taavi Kaiv Livignos suusarajal. Foto Jaanus Laidvee erakogust
103 Kommentaarid:
Aitüma kirjatüki eest! Asi klaar. Siiski jäi kripeldama eelarve. Kuna sellest vaikiti jäi mulje, et PP teeb oma sõidu Moabi soodsamalt. Minu teada Priit ööklubisid laagerdamise ajal ei külasta ja sealseid puumalasi nii madala lennuga ei murra.
Kõva kirjatükk tõepoolest! Kui saaks juurde panna ka eluohtlikke olukordi või kirjeldusi rämedatest elajatest, kes eksistentsi ohustavad, siis võrreldavalt über tase kui Padrelgi.
Jah loen ja loen ja jõuan lõpuni aga selgusetuks jäi kus on "kogu tõde"?
Olen 3 korda seal käinud nii maad murdmas kui mäe peal. Mina rahaküsijaid küll ei märganud aga ega mäepeal oli ka see piletimajandus eht itaallaslik, ikka vaeva tuli näha kui sa üldse piletit tahtsid saada. Minu käigud olid seotud Engadini maratoniga ja elasime Šveitsi poolel. Kütusehind tundub küll soodne aga paljalt tankimiseks Livignosse minek ei tasunud ära, riikide vahel tunnel ja see suht kirves, kui just putkas tutvusi pole, meil juhtus olema ja sai raha veidi kokku hoitud. Tunnelimaksuputka on muide Itaalia poolel. Tunneli Šveitsi poolses otsas otsiti ka korduvalt autosid ja busse läbi, et keegi liiga palju alkoholi poleks maksuvabalt kaasa vedanud.
Olles kursis Priidu Moabi eelarvega, 20:00, siis Moabis käimine on siiski märksa kallim, isegi Priidu orgunnivõimega mehe puhul. :)
Eluohtlikke olukordi oli seal praktiliselt igal päeval, 20:12, sest itaallased võivad muidu sõbralikud olla, aga liikluses on nad täielikud šaakalid! Ülekäigurada ei peeta seal eriti millekski ja häda sellele, kes pahaaimamatult sebrale astub ning eeldab, et auto kinni peab. Valdav enamus ei tee seda! Osa laseb isegi signaali, kui suusad käes ülekäigurada ületad... Endal tuli esimestel päevadel mitu korda sebral sammu kiirendada, et mitte alla jääda. Hiljem muidugi olin targem.
Seega ütleksin isegi nii, et elu oli Livignos mitmeid kordi rohkem ohustatud kui Moabis.
21:00 - Ajakirjandusmaastikul käivad minu teada asjad nii, et reporterid võivad kirjutada ja võimelda palju tahes, aga pealkirja loole paneb ikkagi toimetaja või veelgi keegi ülevamalt poolt.
Minu asi oli suusatada ja kirjutada, kõrgemale aga minu haare ei küüni ning pealkirja kohta tuleb küsida otse blogiomanikult. Tema juba teab neid asju! :)
Vaata aga vaata või šaakalid. Hea teada.
Mõuabis pole sebrasid kuid alla ka keegi ei aja, win-win :)
Kirjatükk oli muhe lugemine, tänud selle eest!
Aitüma, hea kirjatükk. Tuleb lisada, et Livigno ei ole ka suvel paha koht väisamiseks, kui rattasõit meeldima juhtub.
Jaanus kas Pulleritsule Livignost kingituse missuguse tõid?
Selle loo ju tõi, pildid pealekauba.
Nende eelarvete avaldamisega on paljudel meestel see lugu, et kui kodus teinepool sellest teada saab, jääb see enamikul viimaseks sõiduks.
Ma olen täiesti nõus, tifossid on šaakalid liikluses, muidu on nad tossikesed mamma pastapaja ümber õhtusöögil.
Kui neil ei oleks olnud taolisi suurusi nagu Maurilio De Zolt, Marco Albarello, Giorgio Vanzetta, Stefania Belmondo, Silvio Fauner jt, ja kui neil ei oleks hetkel laskesuusas Lukas Hoferit, Dominik Windischit, Liza Vittozzit, Dorothea Wiererit jt. oleksid nad nagu tobevöödilised sebrad.
Pole need Alpid nii ohutud midagi. Kunagi oli Gevaudani koletis see sõi 130 last ja noort naist. Ainult luukere jäi järgi.
https://www.history.com/news/beast-gevaudan-france-theories
Cosa nostra, siis sportlik muusikaline kollektiiv Fleshgod Apocalypse (trummari võime 4 jäsemega 2500 lööki minutis, mis jääb lihtsurelikele ainult unistuseks saavutada. Tegelikult on neid mehi planeedil alla viie ringis kes selleks võimelised) .Teevad ka Itaaliale au.
Au on kuuluda ühte blogikogukonda selliste meestega, kellel on nii laialdased teadmised meid ümbritsevast kultuurikihist, ühiskonna erinevatest allhoovustest, imelisest faunast ja ma ei kahtle hetkekski, et kindlasti ka õitsvast floorast.
Selgelt on tunda, et Padre poolt aastaid siin külvatud tummised seemned on langenud väga viljakasse pinnasesse, mis idanevad nii et kohiseb kõrvus!
Tõesti au ja lugupidamine.
Tähendab, minu kommentaar oli eelkõige suunatud 11:03 ja 11_06-le.
Aga loomulikult pole nad üksikud teravad pliiatsid siin, neid on õnneks terve salk, kui mitte enamgi.
Teie 11:24
11:27,24 ära mökuta ja ära auta, kirjuta asja või päss ole vait.
Kogukonnale kena vana aasta lõppu!
On suisa kuritegu, et meil on hetkel ripakil sellist kodumaist talenti aga koondise treeneriks on äpardunud õunaärikast Vedel Nuudel. Ja siis ajakirjanikud imestavad, et miks küll sportlikud saavutused järjest halvenevad???
Eks ta ole. Enne maailma minemist loe suusablogi. Oleks Laidvee teadnud et Livigno koobastes elas Cebaurus jagn Kotermanni sugulane kes varastas karjustelt lambaid ja emadelt imikuid ja tõmbas hobuse korjused seest tühjaks ta oleks Otepääle suustamana läinud.
Selles lugupeetud düsleksik 12.45 küll eksib, enne Livignosse minekut polnud suusablogis mitte ridagi hoiatavat kirjas.
Kõik ikka tagantjärele tarkus!
Livignos võib olla palju mütoloogiat, aga seda see ongi - mütoloogia. Moabis on asi siiski märksa hullem: mountain lions ehk puumad, poison spiders ehk mürgiämblikud (on isegi nendenimeline rada), rattle snakes ehk lõgismaod ja siis lihtsalt lõputu tühjus, mis neelab inimesi nii, et jälgigi ei jää. Erinevalt ülekäigurajast, kus saad sammu kiirendada või valida aja, millal sinna Livignos astud, ei ole lõgismadude, mürgiämblike ja puumade eest teinekord mingit pääsu - nagu mulle Maobis kogenud mehed rääkisid, siis enne kui sa üldse märkad puumat, on ta sul juba seljas.
Ma ei saa aru, mis ažiotaaž eelarve üle! Kui meest miski huvitab, siis ta selle raha leiab ja oma huvi rahuldab. Kes eelarve kohta küsib, sellele jääb see lõbu nagunii kättesaamatuks.
Mõned norivad pealkirja kallal - asjata! Kirjas on ju tõesti kogu tõde, mis on oluline. Ebaolulise tõega ei maksa lugejaid tüüdata.
Ent tähenduslik on see, et meil on ikkagi suusarajad tasuta - see on normaalne. Ebanormaalne on rahva tervise eest veel üksikuid eurosid küsida, eriti kui nendega maksmine ei lähe sugugi ludinal, nagu Jaanus Laidvee kirjeldab.
Laidvee on Moabis julgust treeninud ta ei karda muinasmaailma müstikusi olgu need koobastes hambad teravaks viilinud.
nagu mulle Maobis kogenud mehed rääkisid, siis enne kui sa üldse märkad puumat, on ta sul juba seljas.
Nii on.
Väike kartus on alati hea muidugi jõuda sellise julguse tasemeni mida demonstreerib meile härra Pullerits on pikk maa. Laidvee peab veel aastat 4-5 treenima.
11:06, kuramuse hää pauk!
11:24 väga hea et blogikogukonnas on mehed kellest eeskuju võtta. Mehed kes tungivad madusid ja koletisi trotsides tundmatutele aladele avades meile, vähemjulgetele uued uljad horisondid ja kauged rannad.
Tasuta radadel kodumaal on see võlu, et pimedast kurvist täie kammajaaga laskumisele sööstes, ei tea sa kunagi kui laialt suusarada seal suuskadeta kakerdajate poolt on hõivatud ja kuidas olukord laheneb ning kas lõpetad puumana mõne olevuse seljas. Boonus on see, et sellise elamuse saamiseks ei pea veel Moabi tormama.
Rajameistrid siin koonerdavad manitsevate siltidega ukerdajate korralekutsumiseks. Mida küll teha? Mingi tehniline lahendus äkki sireenide abil, et kui hullud rajal siis hakkab suusataja lähenedes lärmama. Või hoopis mõni vabatahtlike valvesalk, kes väikse nutsu eest peletab koperdajadest raja puhtaks jui maksujõuline lendsuusataja saabub.
Muide Lasnakal oli nii, et kui punainglite laskumispaik likvideeriti siis nostalgi jäi asjaosaliste südametesse nii kripeldam, et kirjutati petitsioon mälestuse jäädvustamiseks punainglite maandumismajaka asukoha markeerimiseks. Raha ehituseks lendas nii väärt palve peale kohale punainglite emamaalt ja kohalikud apostlid korraldasid asja ära. Maandumismajaka nimeks sai Kiirestikuulja ikooni nimeline kirkko. Nüüd siis neil kiirlaskujatel oma pesake.
Kunagi tehakse võibolla ka kohalikele suusasõpradele kiirestilaskujatele oma kirkko kohale kuhu pannakse laskumisraja tähistuseks ja koperdajate peletamiseks hoiatussireenid või valjuhääldid. Seni aga kui sellised ilusad mõtted teoks saavad, ootame ja loodame, et tehniline progress jõuab ka tasuta suusaradadele ja aitab eraldada terasid sõkaldest.
Tegelikult võiks ju lihtsalt teha jalgsi käijatele lumesaaniga miski rajakese suusaradadega paralleelselt puude vahele, et nad ei ummistaks nei väheseid suusalumega kaetud paiku Pühal Maarjamaal.
17:10 Pullerits peaks neile tublidele meestele kes horisonte avavad auhinna andma. Ja mitte niruda klaasist vaasi vaid sort of piisoni sarved ja isase puuma naha.
Kiidame väga heaks, 17:36!
Ja jääme ootama Padre õiglast otsust.
Häid mehi tuleb alati premeerida, see on nagu suures meediamajas, me eeldame, et täpselt samamoodi.
Ära kogukonna nimel sõna võta. Ennast võid kiita küll, see iseloomulik seniilne plära on äratuntav mitmest postitusest.
Härra 21:41, teil on vist tabletid võtmata?
Saan aru, et elu võib raske olla praegu, koroona ja hirmus inflatsioon ja II samba pinsirahad on ka juba sirgeks löödud, aga palun ärge käige siin ka teiste tuju rikkumas, kui endal küsi majas. Mõistate?
Teie hülge möla ei oota siin keegi.
Head aasta lõppu sellegipoolest, oleme siin suure südamega kogukond ja andestama eksinutele.
Teeme mehed nii, et selles blogis ei löö kedagi risti. Internet on vaba. Siia võib sattuda inimesi kes otsivad alles meheks olemise mõtet. Selle aastalõpu sissekanne on kahtlemata eeskuju andev. Juba aasta alguses olgu jalakäijate rajad suusaradade kõrval. See on nii marginaalne väljaminek selle kõrval, mis mõju on sellele pikemas plaanis. Kes juba sinna suusakeskustesse sattuvad see on seeme.
Ühinen heade soovidega ja ristivaba paradigmaga. Katsume mehed suurte eeskujude õlgadel seista ja isase puuma nahka inkarneeruda ja torgake seeme kus see head saaki hakkab kasvatama uuel aastal uue hooga.
Head uut aastat!
Head uut aastat mehed - ja ka naised!
Sest pole neidki siin vähe lugemas-kirjutamas.
Kõige suuremad tänusõnad aga blogipidajale, et viitsib seda vankrit vedada juba mitme(kümne)ndat aastat?
Ma tean ühte kõva meest ta käis Austraalias matkamas. Koju tagasi tuli krokodilli nahast buutsid jalas. Müts oli immutatud sellise õliga mis peletab mürgiseid ritsikaid ja ämblikke. Eesti metsas pole sellise haisuga midagi teha
Head uut aastat kõigile!
Paneme mitte endise, vaid veelgi ägedama hooga edasi!
Ärge siis rodeo mehi unustage. Ka nendel on õigus elada ja sportlikku vormi lihvida. Head uut!
11:53 õigust räägid. Me kõik oleme Jeesuskristuse lapsed, meil kõigil on õigus lunastusele ja ilusale elule. Võhmameestel seiklusmeestel rodeomeestel kõvadel meestel ja tavalistel meestel.
Mul oli Kaitseväes eelmise sajandi lõpus reamees Firssov. Igavene pätt ja kaabakas. Mingitel segastel asjaoludel õnnestus tal omale linnaluba välja nihverdada. Tuleb siis Firssov pühapäeva õhtul ilusasti väeossa tagasi, tuttuued buutsid jalas. Küsin, et kust said? Ah, bussijaamas oli üks piirivalvur, tahtis vahetust teha suurest lugupidamisest kuperjaanovlaste vastu.
Ei lase latti alla. See blogi olgu kõvade meeste ja punkt!
On au olla kõigi nende meestega ühes blogi kogukonnas. Aitäh ja head uut aasdat.
Vahel on selline väikese sipelga tunne kui mehed on kõvad panevad piisoneid ja murravad puumasid aga endal pole pronks medalitki ette näidata.
18:40 vahest kogukond lohutab sind? Neljas koht on ka kõva koht näiteks baltikumi meistrivõistlustel või euroopa karikal. Cheer up, man!
On on! Paneme ka uuel aastal!
18:40, ära nüüd selle pärast küll lusikat nurka viska! Meil ka polnud algul ei medaleid ega puumanahku ega piisonisarvi.
Siis läksime trenni nii üksi metsa vahele kui pundiga saali niinimetatud face-to-face andmise kursustele ja juba mõne aasta pärast olime kõik meistrid või vähemalt meistrikandidaadid.
Pühendumist on ainult vaja ja tulemused tulevad kiiremini kui loota julged. Pea püsti!
Hea on lugeda sellist asjalikku ja ettevõtlikku ellusuhtumist! Kõigil hoopis tervem ja parem tunne, kui pole Kägu oma kägu ajamas, oma vandenõujuttudega õhustikku mütgitamas ja teisi nupust nikastatud tüüpe talle klaköörina kaasa kiitmas. Praegu hoopis kindlam ja kuivem tunne! Lahe!
Panna on vaja! https://sport.postimees.ee/7420670/olumpiavoitja-pragas-venelanna-tahelepanuta-jatnud-valismaalastega-ta-vajas-keppi-aga-keegi-ei-pakkunud-seda
Ärgu venelased hädaldagu! See oli Lääne treeneritelt ainuõige käitumine, et keegi vene suusatajannale keppi ei andnud. Kui oled Putini Venemaa esindaja, siis ainult nii sinusse suhtuma peabki. Lääs ei tohi teha Putini Venemaa esindajate suunas ühtegi vastutulelikku sammmu. Olen 100% venelanne kepi mitteandmise poolt.
Priit, kas ei peaks siis Hiina suunal ka statementi kohe aasta alustuseks ära tegema, et siinne klaköörikari teaks ikka õiges suunas joonduda.
Hiinaga on bizdets. Need on pannud oma 20000 teadlast kvattehnoloogia arendamisse ja kadunud muu maailma eest valgusaastatd kaugusele. Loodame, et nad on meie vastu armulised ja 11:23 lapsikute mõtete pärast siinset mõttekoda kokku ei lase kukutada.
Te siin olete visanud nalja puumanaha üle, aga vaadake seda, kuidas tõepoolest puuma Utah's mitu minutit meest jälitas ja paaril korral ähvardavaid sööste tema poole tegi. See puuumavärk pole mingi nali...
https://www.youtube.com/watch?v=9ktRhBcHza4
Lühem kokkuvõte juhtunust siin:
https://www.youtube.com/watch?v=Bih5ZP8zI50
Normaalne. Puumal on hea nina, ta tsekkis ära et mees on Putini agent ja otsustas talle õppetunni anda.
Hmm, järjest hullemaks läheb... Hiljuti lasi keegi kaks kämpijat Moabi lähedal maha:
https://kutv.com/news/local/two-women-who-were-found-dead-in-rural-utah-were-shot-sheriff-says
Puumad on nüüd relvastatud. Magada seal ei maksa, uni jääb pikaks.
Kägu koondas enda ümber vabad mehed kellele tõde ja isamaa armas ja ma usun et me kuuleme veel neist. Õigel hetkel tulevad välja ja litsuvad mürki pritsivad maod laiaks nagu Herakles tegi. Rahvas ootab vabastajaid.
Nägin eelmine nädal Käo mehi trenni tegemas. Jooksid paksus lumes suhke tempoga palja ülakeha võimsad lihased mänglemas. Metsas painutasid paar jämedat kuuske maad ligi ja simuleerisid teivashüppe ekvibristikat. Selliste meestega nalja ei ole.
Käo polgust on vaid riismed järel, vaid mõni iniseb veel siin edasi.
Kägu mehed ei edvista sotsmeedias nagu lakutud tüdrukud ja poisid vaid pumpavad rauda ja karastavad vaimu. Rahvusele kriitilisel hetkel tulevad välja ja siis näete mis toimuma hakkab.
Kägu oleks kenale vene neiule kindlasti keppi pakkunud. Rahvuslane JA tsentelmen
Kägu on tsentelmen igal juhul. Tehke vene neiuga lapsed ja need hakkavad suusatama nii et lumi tuiskab takka ja saame rahvuskangelase kes holmenkolleni 50km võidab ja saksa värava palle täis taob ja sinimustvalge tõmmatakse masti.
Kunagi 2005 nägin Pärnu linnas kena vene neiut. Mu sinimustvalge läks täitsa ise masti.
13:16, täpselt nii! See on lausa koomiline, milliseks haledaks ennastkiitvaks lakeide kambaks on Kägu salk lagunenud. No aga see oli ka ette teada, et nii läheb. Siit blogist on varemgi oma arust kõvu mehi läbi käinud, aga kõik nad on areenilt minema löödud. Peale Padre võiduka salga, kes siin juba aegade algusest tooni annab ja vastu peab, on teised vaid kehkadiveidest juhukülalised: korraks tekitavad virvenduse, aga sisuliselt see tähendust ei kanna ja suurt pilti ei muuda. Nii ka Käoga. See mees on minevik.
15:36 miskipärast arvan et suusablogi naised tahavad hoopis Käguga lapsi teha. Mees nagu tuul ja torm.
Tahame küll jah.
Kaie ja Reelika
Muidugi ei anna keppi! Nood lakeid, kes on vastupidisel seisukohal, küllap neil on vene krõnks juba nõukogude ajast omale hangitud, et edendada punakarjääri parteis, majandis või spordis, ja nüüd on hapud viinamarjad, krassaavitsa asemel vahib vastu baaba. Alles siis, kui nad hakkavad teiste rahvuste isemääramist tunnistama ja leevendavad pingeid rahvusvahelises suhtluses, võivad nad loota, et suusarajal keegi neile keppi pakub, kui varustusega häda käes.
Käguga iga kell!
Caterina
Tänan kõiki, kes võtsid vaevaks ja tagasisidet andsid. Seda on autoril alati huvitav lugeda.
Üles on aga jäänud üks küsimus eelarve kohta. Siin pole mul varjata midagi ja see koosnes alljärgnevast:
- edasi-tagasi lennupilet Tallinn-Bergamo-Tallinn 180 EUR, mis sisaldas ka suusakotti (90 EUR).
- ööbimine kolmetärnihotellis, 14 ööd, kahene tuba, 994 EUR inimene. Hinna sees oli kõikidel päevadel hommikusöök (buffee) ja õhtusöök (5 käiku) ning mina kõike serveeritut alati ära ei suutnud süüa.
- lisaks lõunasöögid-joogid (reeglina väljas, a 15-30 EUR) ja õhtused meeleolujoogid, aga viimaste kulu on sisuliselt sama nagu Eestis, seega reisikuludesse pole mõtet arvestada.
- edasi-tagasi transfeer Bergamo-Livigno-Bergamo (oli vist 90 EUR).
- suusaradade piletid (7 päeva pilet 29 EUR x 2) 58 EUR.
- natuke taksot ja spaapilet (hotelli alega vist 40 EUR), kuid sellised kulud on enam-vähem samad ka Eestis sama ajavahemiku kohta.
- mäesuusanõlvadel ma ei käinud, aga sealne pilet oleks olnud tasuta (detsembri keskpaigani).
Käole oleks italjaanod peale maksnud...
Juba lugu täna Kuutsemäel tõstukiga...
Detailid on nii kohutavad, et parem mitte kirjeldada...
Väga hea detailne eelarve Jaanuselt! Kiire rehkendus annab 100€ päevas. Vaatame nüüd http://suusk.blogspot.com/2019/04/pullerits-ausalt-ja-avameelselt-kui.html 23 päevase ekspeditsiooni maksumust - 142€ päev. Vahe on võimas.
Jaanus arvestas laia joonega sisse kõik kulud, sh lõbustused, mina ainult peamised eluvajalikud asjad, sest lõbu on Moabis tasuta. Mina loodusesse ja sõida, keegi ei küsi raja kasutamise eest raha, kui just rahvusparki ei roni, aga sinna on kõigile sisenemine tasuline ja rattaga isegi kaks-kolm korda odavam, kui autoga, ja kuigi spaa on ka Moabis, ei näinud mingit põhjust sinna minnna - milleks, kui spaasid on ka Eestis? Sinna ei ole mõtet raha raisata. Ja jooke osta lõunaks - džiizös, lõuna oli mul tavaliselt rajal kanjoni servas ja sinna alkoholi küll kaasa vedama ei hakanud, sest õhtul oli vaja autoga linna tagasi sõita ja joobes juhtimise eest pannakse Ameerikas vangi, keegi ei hellita nagu meil, et oled joobes ja isegi eeluurimiseks vahi alla ei võeta.
9:14 kas selline kohutav õnnetus oleks juhtunud ka siis kui oleks jälgitud ohutustehnikat nagu kord ja kohus? Raske uskuda, et hooldustöid perefirmas ilma nurkadest üle laskmata kõiki turvameetmeid järgides tehti. Inimestel on ikka kombeks olla head tava eirates hästi tähelepanelik kuniks siis miski kõrvaline tähelepanumagnet oma hetke ootab ja siis need õnnetused juhtuvad, eriti kui muidu hästi tähelepanelik inimene avastab, et lihas on väsinud ja tee on libe ja teised peaks üldse veel tähelepanelikumad tema asemel olema.
Laidvee pidutseb kõvasti ja see on märk et mees on õige suusataja. Nastojaštšii lõžnik. Kahju et Kägu ei ole ta ütleks kelle büdzetiplaneering on jätkusuutlikum.
Laidvee eelarve on nii laiade pintsitõmmetega, et sellega ei ole teistel midagi peale hakata. Näete isegi, vahel annab mingid metsikud vahemikud nagu 15-30 eurot - no seal on ju kahekordne erinevus! Nii võib teha Eesti riigi eelarvet, aga mitte isikliku rahakoti peal peetava spordilaagri eelarvet.
Kuidas peab tõeliselt eelarvet tegema ja esitlema, seda õppige mult, nagu eelpool viidati - seal on kõik detailselt ja sendi pealt kirjas:
http://suusk.blogspot.com/2019/04/pullerits-ausalt-ja-avameelselt-kui.html
Näete vahet!?
Ja nüüd tulge ja öelge, et minu oma pole parem!
Kui Laidvee välja käristab siis mina hääletan tema poolt. Punkt.
Suusalaagri juurde käibki vormi timmimine peenhäälestusega igasugustes asutustes. Laidvee on peaaegu nagu profisportlane, paneb Priidule pika puuga suusarajal. Sellest peab šnitti võtma juhul kui on soov tulemusi parandada. Minu arusaamist mööda on Priidu tulemused ainult allamäge liikunud kiirenevas tempos. Viimane aeg sahka panna ja võtta sisse lõõgastavaid momente.
PP on kuluaruande struktureerimisel sammuvõrra eduseisus. Aga nüüd, mehed, palju te kulusid saite asutuse kaukasse manööverdada või palju te nendest kuludest tuluks saite konverteerida? Nt hr PP tulu Moabi lugudest PMis ja nt hr Jaanuse auhinnalised kohad suusa- ja rattasõitudel ning võibolla ka mõlema spordimehe reisikorralduse marginaal. Kes suudab proportsionaalselt suurema summa katta, saab osaarvestuse punkti endale. Peale seda saab vist võitja välja kuulutada. Moab vs Livigno - ma paneks Jaanusele punkti. Kirjatöö on kvalifikatsioon, et Padre liigasse möllida, sellega on Jaanus mitme looga juba saavutanud.
Arvestage et Moab on pooleldi avastamata territoorium. Millised tohutud kreatuurid ja tapjakarud seal ringi kühivad Vanajumal seda teab. 1972 talvel nähti Moabis elukat millist keegi varem polnud näinud, pikkade kihvade ja krobelise sabaga õudsat nasosauri. Aremad mehed ei julge üle Utahi piiri üldse jalga tõsta.
19:58, see on tõsine argument. Pealegi viimasel ajal lüüakse seal mehi mättasse, nagu Metsiku Lääne ajal. Seda dünaamikat on Padre meile vahendanud. Vaprate meeste kant.
Kas Pullerits toob nasosauri naha järgmine kord kui ameerikas käib?
Oh dziizas, kes soovib endale sõpra kes isegi reisimuljeid jagades suudab selle pöörata mingiks "minul on parem kui sinul" võistluseks..?
Kui Laidvee oleks ka käinud Pulleritsu stiilis reisil, päevamenüüs kaks lutsukommi ja bensuka burks siis oleks eelarve veel rohkem tema kasuks.
MargusM, nüüd teed Priidule põhjendamatult ülekohut. Vaata, suur ajakirjandus on üks asi, seal on fakt alati fakt ja käib tõe otsimine/välja toomine - vähemalt PP puhul.
Siin blogis aga Priit aeg-ajalt "hullab" ja annab täiega kütet, vastavalt kuidas kogukonna reaktsioon on või kuhu suunas ta soovib diskussiooni juhtida. Seetõttu tunneb ta ennast siin küllaltki vabalt ja mängib erinevaid mänge ehk on vahel n-ö mängur ja ise naudib olukordi (protsessi kulgu) mõnuga. :)
Seetõttu soovitan märksa kergemat lähenemist ja suhtumist tema - eriti kommentaaride osas - öeldule, püüda pihta saada, mis mäng parajasti käib ja kui suudad, mängida kaasa.
Kindlasti oleks kõigil huvitavam, kui lihtsalt kohe ja enne natuke mõtlemata sapist pritsima hakata.
Vaat sellist kaasamängu Priit kommentaatoritelt ootab ja kogukonnast nii mitmedki on selle ka ära tabanud ja mängivad tihti kaasa.
Ja see on juba nauditav - nii Priidule, aga kindlasti ka enamusele siinsele kogukonnale.
Head panemist! :)
Mulle aga tundub, et Priit just hullab "suures ajakirjanduses" ja siin avaldub tema tõeline pale... võta nüüd kinni ...
(ja vahel ajab üldse segi, kumba meediumit kasutab)
21:26 täitsa võimalik
Kogukond ei püsi järje peal, Padre paneb mürinal ees ja sõbrad sabas lähevad nagu ameerika rong läbi tuisu ja hangede rööpad punased ootaks ikka nõrgemad järele
No siis peavad kogukonna punased laternad rohkem füüsist ja vaimu treenima, et püsiks ka tuisus ja hangedes rööbastel, mitte ei kukuks lumisesse, külma kanjonisse puumade lõugade ette...
Tubli Jaanus,etlahti kirjutasid,mina just seda käingi siin blogis nautimas.
Võhmamehed, kes Touri võidab? Aga naistest? Naised just läksid rajale.
Naistele ja nõrkadele siin bloogis kohta ei ole
Ära päris nii ütle, 12:34, nõrgad võivad end tugevaks treenida ja ilusad naised on alati võhmameeste seltskonnas teretulnud olnud, kindlasti on ka edaspidi.
Muide, naiste hulgas on ka hulga tublisid võhmanaisi.
Kuradi Kägu ükskord pani meile siia pildi lingi ühest vene võhmanaisest. Saadud traumaga peame me nüüd elu lõpuni kuidagi toime tulema.
Jah, Jaanus räägib õigesti 08:23, et tuleb mängu jälgida ja biiti tabada, muidu võib MargusM-i kombel võssa panna.
Eks siin ole olnud igasuguseid huvitavaid mänge, näiteks Kägu paljastamise ja väljasuitsetamise mäng, semiootikatudeng Martini ümberkasvatamismäng, Harku Karvajala vaenlasi murdev mäng, Kindral Mati jälgimis- ja toetusmäng, jalgpall-on-saatanast mäng, panna-on-vaja mäng, pehmode ja lödipükste vastane mäng ja muidugi Pulleritsu testi mäng... ei, see viimane on ikka väga tõsine asi!
Vaadake et siis ise ennast sisse ei mängi. Kord oli üks tugev türklane, nii kõva maadleja et talle polnud vastast. Hakkas siis ise endaga maadlema. Tegi kavala pette aga unustas ära et enda vastu ja kukkus lataki selili. Pidage see meeles nupuvõtte mehed.
Kägu mehed ei liputa sotsmeedias petekaid vaid teevad jõu ja võhma trenni lumes liivas ja vahelduval maastikul. Nende rütmiline samm ajab arematel hirmu nahka.
Mul on hirm aga õnneks olen Padre meestega sõber.
Kui tahad kuiva nahaga pakku pääseda vali õiged sõbrad. Tasapisi tundub et Kägu punapõsksed timmis musklitega poisid kes loobivad puudaseid pomme nagu käbisid oleks turvalisem valik nahka silmas pidades.
Mina Käigule kindlasti ei panusta. Kui kõvadest, tahumata olekuga ja nurgelise alalõuaga meestest rääkida, siis enne tuleb Harku Karvajala salk meelde.
Millega üldse Karvajalg tegeleb sel hooajal? Varem ragistas leppi ja võsa murdes puusuuskadega Harku metsas trenni lõhkuda, nüüd pole ei jälgi ega sõna olnud... Vanaks jäänud?
Unusta ära mees, nahahoidjaid Kägu oma malevasse ei võta. Peab julge ja hakkaja olema, universaalne võitleja, kiir ja pikamaajooks, hüpped, tõuked, ratsutamine, laskmine, vehklemine, poks, kiirujumine, sukeldumine, maastikul ja mägedes suusatamine, langevarju hüpped, karate.
Kõvad mehed küll. Maastikul suusatamine ei ole nõrkadele. Võib külili käia kui pole treenitud lihaseid.
Elus, Harku Karvajalga oli eile näha -kuulda Harkus trenni tegemas. Jäisel rajal tuhises auguga suusaga mööda nagu tulejutt. Ei see viirus ega vaktsiin selliseid mehi murra. Panna on vaja, esimese stardini jäänud 3,5 nädalat (29.01 Virus).
Karvajalg on kange mees nagu Djokovic. Koti teda palju tahad tema paneb pirraka ära ja läheb Harkusse lammutama nii et kuused palgid.
Postita kommentaar
<< Esileht