Pullerits: Vaadake ja võrrelge, kui palju sai eelmisel aastal sporti tehtud (ja muud ka)!
Kõigepealt ühiskondlikust panusest ehk kui palju kulutasin aega Tartu Ülikoolis tudengite õpetamisele.
Kevadsemestril, kui oli ligi 80 alustanuga massikursus:
kodu- ja kontrolltööde parandamine 54:40
kolme eksami läbiviimine 4:50
eksamitööde parandamine 12:30
Kokku 94:30 ehk 3 ööpäeva ning 22 ja pool tundi ehk peaaegu neli ööpäeva puhast tööaega. (Aeg ei hõlma loengute ning kodu- ja kontrolltööde ettevalmistamist, milleks kulus iga nädal üks-kaks tundi.)
Võrreldes 2021. aasta kevadsemestriga, mil õppetöö toimus korooonapiirangute tõttu veebis ning eksamit ei toimunud, kulus veebiloengutele 27:20 ning kodu- ja kontrolltööde parandamisele (neid töid oli rohkem kui 2022. aasta kevadsemestril) 86:40, mis teeb kokku täpselt 114 tundi ehk 4 ööpäeva ja 18 tundi.
seminarid 26:17
tööde parandamine 26:06
Kokku 52:23 ehk 2 ööpäeva ning neli ja ligi pool tundi.
Need näitajad on enam-vähem samad, mis 2021. aasta sügissemestril: 31:09+21:57=53:06.
Nüüd spordist eelmisel, 2022. aastal. Võtke aga oma tabelid välja! (Sulgudes 2021. aasta näitajad.)
Kokku sportisin 193 päeval (166 päeva).
Ühe sportimiskorra pikkus oli keskmiselt 63.28 (61.00) ehk üks tund ning kolm ja pool minutit.
Rattaga sõitsin 3693,7 kilomeetrit (2864,1 km).
Suusatasin 661,4 kilomeetrit (638,9 km), sellest aasta esimeses pooles ehk kevadeni 493,9 km ning aasta teises pooles ehk hilissügisest 167,5 km.
Foto 1: Priit Pullerits juhtimas mullu mais Eesti Olümpiaakadeemia üritusel arutelu venemaa saportlaste mittelubamisest rahvusvahelisele areenile. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Uue aasta esimeseks päevaks sulanud lumega kergliiklustee Tartus Tähtveres. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Nn Lauri ring ehk 1 km suusarada Tartus Tähtvere spordipargis eelmise aasta 27. detsembri õhtul. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Priit Pulleritsu maastikuratas Trek mullu 23. detsembril Kagu-Eestis Hino järve ääres. Foto autor: Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 19:12
kommentaare: 14
14 Kommentaarid:
Respekt.
Väga hea, aega vaadates on prioriteedid endiselt paigas ehk spordi poolel! Suusablogi kogukonna nimel, aitäh!
Teiseks, massikursus kõlab paganama kehvasti, aga kas te nõudliku õppejõuna, liidrina toda massi ka harvendasite? See on 80 puhul paratamatu. Paluks ka langenute arv avalikustada. Teravaid sulemehi on meil nüüd kui tulevikus tarvis, nii et kogukonnal pole põhjust nuriseda, kui pühendumus aladele on pisut teine.
Tubli! Aga kui palju tunde tuleb ajakirjanikutööst?
Tubli tulemus.
Endal tuli kokku 217 tundi mõõdetud tegevust. (2021 oli 211 tundi)
108 tundi MTB
47 tundi suusatamine
9 tundi uisutamine
6 tundi jooks
3 tundi ujumine
4 tundi kepikõnd
40 tundi jõutreening
Kõik on tore, andmed võrreldavad varasemate sooritustega, aga. See kõik on vanamoeline. See ei kõneta. Ole popp ja väljapaistev. Ütle Priit, mitu Everesti sa eelmine aasta vallutasid sportimisega, ühe ikka tegid ära?
Kas keegi üldse teab, kuidas toad praegu külmaga soojaks saavad (kui neist just ise ei küta)? Vaevalt. Siin teen asja selgeks:
https://leht.postimees.ee/7685989/solmkusimus-kuidas-kodu-soojaks-saab
Tubli referaat. Hinne 5.
Rahvustelevisioon loobus täna kahevõistleja Ilvese otseintervjuust, sest oli vaja lülituda laskesuusatamisele, kus ei ole ühtlegi eesti meest rajal!!??
Mis kuradi püha lehm see laskesuusatamine ETVs on?! Kahevõistlejate Otepää MK-etapil teeb Kristjan Ilves hea, paljulubava sõidu ning ETV ei saa mitte temaga lühikest võistlusjärgset intervjuud teha ja näidata, sest... vaja on laskesuusatamisele üle lülituda! Ja mis seal laskesuusatamises on? Mitte ühtegi eestlast ei ole - aga ikka tuleb tantsida laskesuusatamise pilli järgi.
Tulemus: vihkan laskesuusatamist!
Kusjuures need ERR'i laskesuusa ülekanded kipuvad järjest enam meenutama seda: https://twitter.com/francis_scarr/status/1605521072731799553
Padre on õige mees, las ta madistab
Priit tegeleb järjekordselt oma ego upitamisega -- aga ega seda saa talle pahaks panna.
15:48-le -- laskesuusatamine ei ole püha lehm, laskesuusatamise vaatajaskond on lihtsalt mõõtmatult suurem kui kahevõistlusel, seda ka Eestis. Kristjan Ilves võib kahevõistluses paljlubavaid sõite teha (müts maha tema ees) kuid see ei toonud läinud nädalavahetusel Otepääle MK etappi jälgima just palju rohkem pealvaatajaid kui Eesti meistrivõistlused suusatamises. Meenutuseks -- läinudkevadine laskesuusa MK etapp tõi Otepääle täismaja ja mõne aasta pärast tuleb Otepääl ka laskesuusatamise MM -- Euroopa üks populaarsemaid talispordivõistlusi, mis tihti teeb vaatajanumbrites ära ka mäesuusatamisele ning millele FIS-i tasase maa suusatamine ei saa isegi ligilähedale -- ei osalejate arvus ega kandepinnas, pealvaatajate huvist räälimata.
Suusatamise põhja kahevõistlus, ka Eestile kuulsust toonud ala, on paraku hääbumas või otse öeldes juba surnud. See ei ole ala, mida täna noored harrastaksid ja mille võistlusi huvilised pingsalt jälgiksid. See on liiga igav (osalejaid vähe) ja halvas mõttes ettearvamatu ala. Laupäevaõhtune naiste sprindi katkestatud hüppevoor oli ehe antireklaam kahevõistlusele kui spordialale (mitte naistele ja mitte sportlastele!)-- kaks sportlast jõudis ära hüpata, siis arutasid kaks vanemat härrasmeest midagi raadio kaudu, näidati veidi tuulelippe ja kuulutati võistlus lõppenuks ilma paremusjärjestust selgitamata kuna hüppemäel puhus tuul valelt poolt ja veidi liiga tugevasti.
Mis võistlus see on, mis täiesti tavalises Eestimaa talveilmas jääb katki kuna tuul on valelt poolt ja liiga kõva...? Kes tahab sellist ala tõsimeeli jälgida, fännata ja sel alal võistelda?
Selge, et Otepää hüppemägi asub lagedal nõlval ja seal ei ole tuule eest varjestust kusagilt võtta no aga nii ei saa ju rallit sõita kui klassikuid tsiteerida. Suured spordikeskused ei taha kahevõistluse MK etappe, kuna publikuhuvi on olematu aga kulud suured. Nii satuvad need kohtadesse ja ajale, kus olud omakorda võistluste korraldamise keeruliseks teevad. Ja huvi väheneb seetõttu veelgi.
Otepää MK etapi korraldajate ees müts maha -- tehti oma parim, looduse vastu ei saa ning olemasolevast paremat hüppemäge meil võtta ka kuskilt pole.
Pigem on siin küsimus selles, et Eesti Suusaliit, Olümpiakomitee, Kultuuriministeerium ja kohalik võim peavad välja mõtlema ja ära otsustama, kas Tehvanid hüppemägi on treeningmägi või võistusmägi. Kui ta on treeningmägi, siis pole pealvaatajate infra ja maandumisnõlva tuuetõkked niivõrd olulised -- treeninguid saab veidi ajas nihutada. Kui ta on võistlusmägi, siis on ülitähtis, et pealtvaatajad ei peaks põlvini lumehanges turnima kuskil metsa vahel ja mis eriti oluline -- võistluse toimumise aeg on tavaliselt kuid ja aastaid ette teada. Ja täpselt sellel ajal peab võistlus toimuma, puhugu tuul või sadagu pussnuge. Sest see on see ajaaken, mil TV on valmis seda võistlust fännidele vahendama. Kui seal aknas võistlust ei toimu, siis TV-s seda võistlust ei ole ja keegi peale osavõtjate seda ka ei näe. Tund hiljem on TV-s juba järgmised teemad eetris ja potensiaalsetel huvilistel muud tegevused käisl, hüpaku siis kahevõistlejad ise seal metsa vahel omkesi kui tahavad. Ja nagu ala kahanevast kandepinnast näha, siis eriti ei taha enam.
Mis muidugi ei vähenda vähimalgi määral Ilvese ja Otepää MK etapi korraldajate pingutuse väärtust. Lihtsalt spordiala kui sellist ei ole enam.
Priit tegeleb järjekordselt oma ego upitamisega -- aga ega seda saa talle pahaks panna.
15:48-le -- laskesuusatamine ei ole püha lehm, laskesuusatamise vaatajaskond on lihtsalt mõõtmatult suurem kui kahevõistlusel, seda ka Eestis. Kristjan Ilves võib kahevõistluses paljlubavaid sõite teha (müts maha tema ees) kuid see ei toonud läinud nädalavahetusel Otepääle MK etappi jälgima just palju rohkem pealvaatajaid kui Eesti meistrivõistlused suusatamises. Meenutuseks -- läinudkevadine laskesuusa MK etapp tõi Otepääle täismaja ja mõne aasta pärast tuleb Otepääl ka laskesuusatamise MM -- Euroopa üks populaarsemaid talispordivõistlusi, mis tihti teeb vaatajanumbrites ära ka mäesuusatamisele ning millele FIS-i tasase maa suusatamine ei saa isegi ligilähedale -- ei osalejate arvus ega kandepinnas, pealvaatajate huvist räälimata.
Suusatamise põhja kahevõistlus, ka Eestile kuulsust toonud ala, on paraku hääbumas või otse öeldes juba surnud. See ei ole ala, mida täna noored harrastaksid ja mille võistlusi huvilised pingsalt jälgiksid. See on liiga igav (osalejaid vähe) ja halvas mõttes ettearvamatu ala. Laupäevaõhtune naiste sprindi katkestatud hüppevoor oli ehe antireklaam kahevõistlusele kui spordialale (mitte naistele ja mitte sportlastele!)-- kaks sportlast jõudis ära hüpata, siis arutasid kaks vanemat härrasmeest midagi raadio kaudu, näidati veidi tuulelippe ja kuulutati võistlus lõppenuks ilma paremusjärjestust selgitamata kuna hüppemäel puhus tuul valelt poolt ja veidi liiga tugevasti.
Mis võistlus see on, mis täiesti tavalises Eestimaa talveilmas jääb katki kuna tuul on valelt poolt ja liiga kõva...? Kes tahab sellist ala tõsimeeli jälgida, fännata ja sel alal võistelda?
Selge, et Otepää hüppemägi asub lagedal nõlval ja seal ei ole tuule eest varjestust kusagilt võtta no aga nii ei saa ju rallit sõita kui klassikuid tsiteerida. Suured spordikeskused ei taha kahevõistluse MK etappe, kuna publikuhuvi on olematu aga kulud suured. Nii satuvad need kohtadesse ja ajale, kus olud omakorda võistluste korraldamise keeruliseks teevad. Ja huvi väheneb seetõttu veelgi.
Otepää MK etapi korraldajate ees müts maha -- tehti oma parim, looduse vastu ei saa ning olemasolevast paremat hüppemäge meil võtta ka kuskilt pole.
Pigem on siin küsimus selles, et Eesti Suusaliit, Olümpiakomitee, Kultuuriministeerium ja kohalik võim peavad välja mõtlema ja ära otsustama, kas Tehvanid hüppemägi on treeningmägi või võistusmägi. Kui ta on treeningmägi, siis pole pealvaatajate infra ja maandumisnõlva tuuetõkked niivõrd olulised -- treeninguid saab veidi ajas nihutada. Kui ta on võistlusmägi, siis on ülitähtis, et pealtvaatajad ei peaks põlvini lumehanges turnima kuskil metsa vahel ja mis eriti oluline -- võistluse toimumise aeg on tavaliselt kuid ja aastaid ette teada. Ja täpselt sellel ajal peab võistlus toimuma, puhugu tuul või sadagu pussnuge. Sest see on see ajaaken, mil TV on valmis seda võistlust fännidele vahendama. Kui seal aknas võistlust ei toimu, siis TV-s seda võistlust ei ole ja keegi peale osavõtjate seda ka ei näe. Tund hiljem on TV-s juba järgmised teemad eetris ja potensiaalsetel huvilistel muud tegevused käisl, hüpaku siis kahevõistlejad ise seal metsa vahel omkesi kui tahavad. Ja nagu ala kahanevast kandepinnast näha, siis eriti ei taha enam.
Mis muidugi ei vähenda vähimalgi määral Ilvese ja Otepää MK etapi korraldajate pingutuse väärtust. Lihtsalt spordiala kui sellist ei ole enam.
Tuli välja, et Ilves pelgas külma ilma, et vahetu intervjuu anda. Enne soe pesu, seejärel kommentaar. Pööra kahevõistluse formaati nii või teistpidi, Ilves oma ei oska või ei saa ära kasutada. Nüüd oli vaja grupis kaasa "tiksuda" ka koduhüppemäel tulemus teha. Ei õnnestunud, jälle. Kord maa külmund, kord kärss kärnas. Laskesuusas pole meil heal tasemel oma sportlastele kaasa elada, kuid ala ise on vaimustav. Võib vahtida ka teiste ponnistusi. Nuustakul oli vähe kaasaelajaid, Ilvesest on ka üldisemalt laias laastus pilt selge, ja kuna ala on kriisis - konkurentsilt ahenev, ebahuvitav mitmevõistlus ja paanilised ponnistused reformida, mis kardetavasti teevad kasu asemel kahju; või nagu ütles kahevõistluse valitseja Riiber - kõik panused ala populaarsuse tõusuks on pandud Ilvesele ja naistele -, siis Ilvesele panustamine tähendab ilmselt seda, et norrakatel tuleb ise omale konkurente treenida, ja naiste mängu toomine... Naised laevas, laev põhjas.
ETV, lülita edaspidigi, olenemata põhjusist, kahevõistluselt üle laskesuusale. Muid asju saab videost hiljem järele vaadata.
PS. PMile kiitus Marten Liivi sõitu kajastamast ja viimast sõitu näitamast!
Postita kommentaar
<< Esileht