laupäev, august 03, 2024

Pullerits: Kas Elisabeth Pihela peab andma treenerile hundipassi?

Nii ei saa see asi enam edasi minna.

Enne Pariisi olümpia naiste kõrgushüppe kvalifikatsioonivõistlust teatas Delfi, et 20-aastane Elisabeth Pihela (fotodel) sihib kohta finaalis. Ega Delfi seda ise välja mõtle. Ajakirjandus vahendab ikka seda, mida sportlane või tema treener räägib. Samuti teatas Delfi, tsiteerides Pihelat: «Tunnen end üllatavalt hästi.»

Tulemust teame. Pihela sai üle ainult algkõrgusest 1.83.

See oli selge juba enne võistlust, et ega Pihela finaali pääse. Kui hooaja parim tulemus on 1.90, isiklik rekord mullusest 1.92, kvalifikatsiooninorm on 1.97, siis on ülesanne ääretult raske. Sisuliselt võimatu. Mida näha saimegi. Tulemuseks 26. koha jagamine.

Kuid teame: võidab sportlane, kaotab treener. Ja ükskõik kui palju süüd Pihela enda peale võtab – «Eks treener andis samasuguseid näpunäiteid nagu alati. Aga kui mina ei suuda oma ära teha, siis näpunäidetest pole kasu. Mina olen staadionil. Tema võib mulle ükskõik milliseid õpetussõnu anda.» –, ei saa siin piirduda ainult tolle üheainsa olümpiavõistlusega. Vaadata tuleb suuremat pilti.

Ja suurem pilt räägib meile sellest, et hooaja kahel tähtsamal võistlusel, EMil ja olümpial, on Pihela läinud alt, hüpanud vastavalt 1.85 ja 1.83. Need on tipptasemel, kus ta püüab võistelda, kesised tulemused.

Suur pilt tähendab seda, et peame vaatama Pihela arengut. Vaatame siis:

2019 – 1.85
2020 – 1.85
2021 – 1.87
2022 – 1.88
2023 – 1.92
2024 – 1.90

Lisan siia ka Pihela mulluse ja tänavuse hooaja viie parema tulemuse keskmise, nagu üks kommentaator nõudis, väites, et hooaja parimate tulemuste võrdlus ei näita midagi:

2023 viie parema keskmine 189,8 (summa 949 cm);
2024 viie parema keskmine 188,4 (summa 942 cm);
Ehk siis tänavu viie parima võistluse keskmine 1,4 cm vähem kui mullu.

Lisagem, et 2022. aasta sügisel Pihela justkui loobus tippspordist, pool aastat eriti ei treeninud, mullu kevadel aga alustas taas harjutamist, sedapuhku Grit Šadeiko (vasakpoolsel fotol vasakul) juhendamisel. Ehk siis puhkuse ja värskuse pealt hüppas kohe mullu juunis Pärnus 1.92. See langeb igati kokku käsitlusega, et kui sportlane suundub uue treeneri käe alla, siis sealt ükskõik mis asjaoludel saadav uus laeng aitab tavaliselt tulemustes edasi.

Küsimus on selles – nagu abieluski, muide –, mis saab siis, kui uudsus ja värskus on kadunud ning saabub argipäev.

Siin tulebki mängu treeneri kui vanema ja kogenuma partneri roll. Kuid tulemused näitavad, et Šadeiko pole suutnud seda rolli täita. Ma ei hakka hellitama, vaid ütlen otse: ta on oma treenitavat alt vedanud. Sportlane ei saa aastaga nii ära laguneda, et ta teeb oma tähtsaimad võistlused tasemel, kus ta oli koolitüdrukuna aastail 2019 ja 2020.

Siit jõuame taas küsimuseni, mille kergitasin juba mullu ja mis tekitas elavat vastukaja: kas maailma tippu pürgivaid ja selle tipu lähedal võistlevaid sportlasi saavad ikka treenida need, kel treenerina kogemust napilt? Šadeiko (isiklik rekord kõrgushüppes 1.80) on lõpetanud Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi erialal aastal 2022 ning tegutsenud samast aastast TÜ Akadeemilises Spordiklubis treenerina.

Kindlasti on Pihelal mugav treenida koos juhendajaga, kes on ilmsesti turvaline ja vahel küllap vajadusel ka sõbranna. Aga kui palju ta tipptasemel kõrgushüppest ikkagi teab? Ja oletame, et isegi teab – see on wild guess, mööngem –, ent siis on küsimus selles, miks ei suuda ta neid teadmisi treenitavani viia. Sest mis kasu on treeneri teadmistest, kui ta ei suuda panna sportlast neid rakendama? Järelikult on ta teadmiste rakendamise osaga ebapiisavalt tööd teinud.

Olen kuulnud mitmelt allikalt, et Pihela on tõsise suhtumisega sportlane. Kui nii, peab ta endalt hiljemalt selle hooaja lõpus tõsiselt küsima: kas ma usun, et Šadeiko suudab mind kõrgushüppajana arendada? Ja kui usub, siis küsigu endalt tingimata jätkuküsimus: miks ma seda usun? Kui sellele küsimusele veenvat vastust ei tule, peab ta tegema südame kõvaks ning teatama Šadeikole, et nende teed lähevad lahku ja ta otsib endale uue treeneri. Siin ei ole aega veel ühte aastat raisata, et lihtsalt loota, et äkki siiski midagi tuleb. Seni ei ole igatahes tulnud midagi. Pihela tase on nõrgemaks läinud.

Fotod 1-3, 5 ja 7: Elisabeth Pihela Pariisi olümpia naiste kõrgushüppe kvalifikatsioonivõistlusel. Fotode 1, 2, 5 ja 7 autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix; foto 3 autor: Reuters/Scanpix
Foto 4: Treener Grit Šadeiko ja Elisabeth Pihela 1. augustil Pariisi olümpiamängudel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 6: Treener Grit Šadeiko andmas Pariisi olümpia naiste kõrgushüppe kvalifikatsioonivõistlusel nõu Elisabeth Pihelale. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

45 Kommentaarid:

At 11:48, Anonymous Anonüümne said...

Absoluutselt pole sellise kirjatükiga nõus. See on pahatahtlik postitus. Oleks ma sportlane/treener, ma oleks päris pahane. Lihtsalt mingi ajakirjanik lahmib. Kui mingi mõte peas on ja ajakirjanik lihtsalt kiusu ning halba kellelegi soovib, siis leiab ta alati mingid faktid. Aga ma leian vastuargumendid.

Hooaegade tippmargid välja toodud, milles probleem? Iga aasta lähevad tulemused ju paremaks, areng ei olegi hüppeline, vaid stabiilne. Ära unusta, et see hooaeg pole veel lõppenud. Seega, kui hüppab augustis 1,93, mis siis? Kui samas tempos areneb ja mõni aasta seisabki (mis on normaalne), siis jõuab ta 25 aastaselt Eesti rekordini, see pole ju halb ja keegi ei ütle, et ei tule järsemat hüpet üles. Ükski areng ei lähe otse üles mäge, ka aktsiaturud ei liigu nii, isegi, kui on tõusutrendis. Erki Nool tegi 1995 aastal 8575 ja aasta OMil oli kehvem tulemus. Kohe paanika? Nool oli 1998 Euroopa meister, aasta hiljem MMil kõrbes - kohe paanika?

Mida näitavad need rekordid? Palju ausam oleks võtta hooaja viie parema võistluse keskmine tulemus.

Elisabet Pihela elab ja treenib Tartus. Kes Tartust talle parem treener oleks? Iluštenko treenerit Kutmani enam pole ju. Peab Pihela ära kolima Tartust/Eestist? Äkki ta tahab õppida ja adub, et temas ei ole sellist taset, et riskida sellega, et õppima ei lähe ja haridus jääb saamata? Mis see Šadeiko kehvem on kõrgushüppe treenerina kui Hafsteinson Kanterile oli, ta oli ju ka Kanteri mõistes läbikukkunud sportlane. Šadeiko on siiski juunioride Euroopa meister, suurvõistluste kogemused olemas. Šadeiko on ju Rasmuse pruut. Ehk Šadeikol on teadmised ka ämma/äia näol. Neil on üks treeningrühm. Teadmist on selles rühmas kõvasti. On siis Priidul pakkuda mõni parem eestlasest kõrgushüppetreener? Kutman? Viru? Viimased kaks enam ju ei saa. Kes see kolmas treener on, kel kõrgushüppes edulugu ette näidata on? Enne kurat helista Pihelale, uuri asja, kas tahab minna nt Usa-sse, suhelgu Šadeikoga jne. Ilgelt närvi ajavad sellisel tasemel ajakirjanikud. Tühjast imetakse mingi teema välja. Oleks siis see postitatud mingi pika analüüsi tulemusena, suvakalt rekordid ritta, kus mingit anomaaliat pole. Sa ei tea mis tal OMil oli, äkki olid naisteasjad, mis natuke segasid, äkki põeb seda raskemalt? Ja seetõttu hüppabki augustis 193? See, et oled hea kirjutaja ning oskad hästi väidelda ja suudad kirjutada võhikule palju asju usutavalt, see ei tähenda, et päriselt ka mingi sisu seal on. Väga madalal tasemel lahmimine on see.

 
At 12:21, Anonymous Anonüümne said...

Pigem sõbrants kui perv, kes rikub terve elu ära.

 
At 13:11, Blogger Priit Pullerits said...

11:48: "Mida näitavad need rekordid? Palju ausam oleks võtta hooaja viie parema võistluse keskmine tulemus."

Aga palun väga, teen, nagu soovitate:

2023 viie parema keskmine 189,8 (summa 949 cm)
2024 viie parema keskmine 188,4 (summa 942 cm)
Ehk siis tänavu viie parima võistluse keskmine 1,4 cm vähem kui mullu.

 
At 13:39, Anonymous Anonüümne said...

See ei ole ju mingi argument - taaskord. Võrrelda ainult kahte aastat. Tegelikult sa ei võrdle ju midagi, sest see hooaeg pole ju veel läbi. Piisab kahe nõrgema võistlustulemust parandada ühe kõrguse võrra ja on juba parem tulemus. Teiseks OMi hooaeg on alati erilisem, eriti see aasta, kus on 2 tiitlivõistlus, ehk muid võistluseid on vähem. Sageli on tiitlivõistlustel kvalifikatsioon hommikul, lisaks sellele, sellise tasemel võistlustel tõstetakse latti 5 cm sammuga (180 ja 190 vahel), eestikatel on ilmselt väiksem samm. Kui panna need kaks asja võrrandisse, väiksem samm ja hommikune aeg, lisaks veel teine närvipinge võrreldes eestikatega, siis ei saa neid asju võrrelda. Too välja kõik tulemused alates sellest ajast kui otsustasid rekordid välja tuua. Õige analüüsi tulemuseks tuleks sul välja tuua ka hommikuste võistluste keskmised tulemused. Selleks, et tde selgitada, on vaja süvaanalüüsi, mitte lahmida. esimeste ettejuhtuvate numbritega.

Ja ma ei tea kas teised ei jälgi kümevõistlust, ERMi võimalused ju üliõhkõrnad. Norra poisid panevad ju nii kõvasti. Graafik on ikka selline, et oluliselt suurema tõenäosusega ta ei saa medalit. Norrakas temast 80 silmaga ees ja ta viimased 3 ala ei ole kehvemad kui Ermil, 1500 ta jooksnud 4.16ga. Erm ei suuda 99% ületada oma teiba tulemust. Selleks peab norrakas feilima. Palju tõenäolisem on see, et mõlemad teevad oma ära ja siis juba Ermil varianti pole. Ja Erm võitleb pigem TOP 6 koha eest praegu. Jah, sport on imeline ja 3 tippu võivad teibas nulli saada ja ongi siis medal olemas. Teiste jaoks on medal oluliselt tõenäolisem, kui Ermi jaoks. Reaalne medalivõimalus läks siiski kaugusesse.

 
At 14:04, Anonymous Anonüümne said...

13:39
Lugupeetud süvaanalüüsija, kui kõik teevad oma rekordigraafikujärgsed tulemused ära, siis saab justnimelt Erm pronksi ca 10 punktise eduga Roothi ees, keegi ei pea selleks väga feilima, nulli saamisest rääkimata. Reaalsuses loomulikult ei tee kõik medalipretendedndid täpselt samu tulemusi nagu enda rekordseerias, mõni teeb paremini, mõni kehvemalt, aga kuidas minema hakkab on puhas spekulatsioon ja hetkel on Ermi medali võitmise või mitte võitmise tõenäosos pigem 50- 50, mitte sinu pakutud "õhkõrn".

 
At 14:41, Anonymous Anonüümne said...

14:04

Sul on nüüd küll andmed sassi läinud.

Hetkel 3. koht (peale ketast) Sander Skotheim 6326p
Ermil 6233p

norraka isiklikud margid, teivas 5,20, oda 62.11, 1500m 4.16.6

Mis valemiga see Erm norrakast mööda saab? Norrakas peab eksima.

Erm on hetkel 7s.

Esimesed kaks hetkel, nad peavad nängalt eksima, et medalilt välja kukuks.

Ehk siis, ei piisa Ermi heast sooritusest või isegi väha heast. Võimalik, et megasooritusest piisab. Pigem tuleb loota vastaste feilimisele. Kui Erm teeb sama stabiilselt kui seni, siis ta medalit ei saa.

Tundub, et siin on paljudel numbritega probleeme :)

 
At 14:53, Blogger Priit Pullerits said...

Jah, eelmine, ma esitasin arve (mitte numbreid, nagu te tahate!), aga ei kõlvanud, ja kui te tahtmise peale järgmised esitasin (13:11), siis nood ka ei kõlvanud. Näib, et teile ei kõlba arvud, mis ei toeta seda, mida teie väidate. Ehk teisisõnu: teil on enne väide/eeldus/oletus/jne ning alles siis kõik muu ehk arvud/faktid. Veel kord ümber sõnastades: kui esitatud arvud teie eelduse/väite/jne-ga ei klapi, siis ei ole need sobivad arvud, kuna ei toeta teie öeldut.
Lapsik jonn tundub see.

 
At 15:04, Anonymous Anonüümne said...

PP, sa ju ise jonnid. Hakkasid mingit jama ajama ja ei tunnista, et lahmisid niisama, teed niisama mõtlemata inimestele haiget (asjaosalised, kui seda loevad).

Sa tõid uued numbrid ju välja, aga sa ei viitsinud otsida kõikide aastate kohta ju numbreid välja. See on ju elementaarsus kuubis, et sa ei saa kahte aastat võrrelda, kui üks aasta on alles poole peal :).

Nagu ma ütlesin, siis Ermi võimalus on kellegi feilimine, üks oluline feil juba olemas.

 
At 17:37, Blogger Priit Pullerits said...

Pihela on 20, kevadel sai. St mullu oli ta 19 ja tunamullu, kui keskmine oli 186,6 cm ja viie võistluse summa 933 cm, oli ta 18; treenis Sven Andresoo juures. Neid varasemaid tulemusi ei ole mõtet eriti arvestada, sest umbes kuni 18. eluaastani toimub sportlik areng suuresti loomuliku kasvamise ja loomuliku kehalise arengu arvelt. See on puhas füsioloogia. Küsimus on selles, mis saab siis, kui loomuldane kehaline areng enam iseenesest tulemuste paranemist ei aita. Seepärast ongi mõttekas võrrelda tänavuse ja mullu hooaja tulemusi. Edasiminekut ei ole, on tagasiminek. Mis puudutab seda, et hooaeg pole veel läbi, vaid kestab, siis ei tea, kui kaua see kestab, sest tunamullu lõpetas ta näiteks võistlemise augustikuu esimese nädala lõpuks.

 
At 17:54, Anonymous Anonüümne said...

Munakivitõusul reklaami näidata on valus.

 
At 17:57, Anonymous Anonüümne said...

Jah, kõik on õige ja olen osalt ka nõus. Kuid fookus läks mujale siin arutelu käigus. Selline tulemuste allakäik (loe: sisuliselt sama tase), see ei ole põhjus, et selliseid postitusi teha. Šadeiko ütles ise ka, et kust need uued treenerid siis tulevad. Ja ei ole see Pihela ju selline talent ka, et keegi maailmastaar tahaks teda kohe enda hoole alla võtta. Me ei tea ta sportlikke ja harduslike eesmärke ka. Mis mõtet on võtta omale tipptreener, kui sa pole nõus haridusest loobuma? Jaa, kui paned kõik ühele kaardile ja forseerid üle nagu Viru, siis saad tulemuse nagu Leibaku ja Bruusi näol ja siis ongi kõik. Liiga rutakalt tormad teisi halvustama.

Nagu ma Ermi kohta eile kahtlustasin, et närv ei pea vastu, siis ilmselt nii oligi. Esimesed kolm ala oli eile ju näost täiesti valge. Siis ilmselt Raul Rebane lõunapausil helistas ja tegi motivatsioonikõne ja pani kõrgust nagu kulda. Täna magas jälle starti sisse, ka see tuleb ärevusest. Ja teibas tegi ühe hüppe ju täitsa kena, aga kui kaks kindlat medalinõudlejat nullid said, siis tekkis REAALNE medalivõimalus, see tõi närvi sisse ja enam hüppeid klappima ei saanud. OM on OM ja seal töötab närvisüsteem teisti, ka kõige kõvematega. Õiglasel ses suhtes kõige lihtsam meie meestest, tal ei olnud ootuseid ja ilma ootusteta on oluliselt lihtsam end realiseerida. Ta võistlus kulges nii, et kaotada pole midagi, on ainult võita.

 
At 18:16, Anonymous Anonüümne said...

Starti "magama jäämine" tuli kollasest kaardist, ei saanud riske enam võtta. Totter kollane. Närv on kõva, kuid kõrgus ja teivas on tehnika poolest kohutav. Kuid loeb see, mis kõrgusest üle saadakse. Ilu ei hinnata. Paraku on ilu (tehnika) seoses tulemusega.

 
At 19:04, Blogger Priit Pullerits said...

Siin on lisaks esinetud ka täiesti vale tõlgendusega minu seekordse kirjutise kohta, et "see on pahatahtlik postitus". Täiesti vastupidi! Kinnitan, et see sissekanne on kantud heast tahtest - et panna Pihela kui minu andmeil tõsiselt sporti võttev noor sportlane mõtlema, kas see treener, kelle juures ta praegu harjutab, on talle ikka parim. Sport käib ikkagi sportlase huvides, ja sportlase, Pihela huvid, olen ma seadnud ses käsitluses esiplaanile. Treener on sportlasele ainult vahend ehk abimees oma eesmärkide poole pürgimisel. Niisiis, veel kord: see on heatahtlik sissekanne, mis asetab ülimuslikuks sportlase enese realiseerimise võimalused.

Teiseks, tänavusel hooajal on kaks olulist võistlust, EM ja OM. Oma parim tulemus tuleb teha neil võistlustel. Aga mis on tegelikkus?! Neil võistlustel tegi Pihela oma suvehooaja senised viletsaimad tulemused, OMil 1.83 ja EMil 1.85 (sellega võrdselt ka Eesti meistrivõistlustel). Loevad need kaks võistlust, muu on n-ö peenraha. Rasmus Mägi võib ju ka joosta kuskil Soomes alla 48, aga kui EMil teeb märksa kehvema aja ja jääb sellega loodetud medalist ilma, on meel mõru, nagu nägime. Peabki olema. Niisiis, veel kord: tiitlivõistluste aastal loevad tiitlivõistluste tulemused. Muu on enese lohutuseks tehtav.

Et kust siis parem treener võtta, küsitakse siin korduvalt. Nii et Šadeiko on naiste kõrgushüppes parim treener, kes on Eestis võtta?! Kui nii, siis on huvitav kuulda, millele toetub eeldus/väide, et Šadeiko on sel alal Eestis parim. Palun argumente! Olen üksainus suur kõrv. Ei ole head treenerid Eestis otsa saanud ja leidub neid ka lähiriikides. Kui on tahe maailma või vähemalt Euroopa tasemel sporti teha, ei ole midagi parata - siis tuleb treenida selle ala parimate spetsialistide juures. Vastasel juhul võibki jääda 1.88ga ja heal päeval 1.90ga maadlema. Need kõrgused aga finaali ei vii. Vähema nimel pole mõtet oma elu ja teiste aega kulutada, sest see vähem, tiitlivõistluste kvalifikatsioonivõistlus, on tänaseks juba korduvalt läbitud etapp.

 
At 19:32, Anonymous Anonüümne said...

👍

 
At 20:11, Anonymous Anonüümne said...

Pihela hüppas ka suvel EMi ja OMi vahel 1.89 ja 1.90 ja tähtsatel võistlustel vähem, millest kahe võistlused olid hommikul. Äkki ei pea neiu pea vastu? Selge, et ka sellega peab treener tegelema. Ei piisa ainult tehnilisest teadmisest. Priit siin küsib, et kas Šadeiko on parim treener? Aga ma ju küsisin ka, et keda tal peale Kutmani ja Viru pakkuda on just kõrgushüppesse. Ja mu kogu teema point on ka see, et mõttetu teema tõstatamine, kui sa ei viitsi uurida enne tausta. Uuri, kas Pihela tahab saada parimaks või ei taha. Äkki on sportides oluline ka klapp treeneriga. Enne olen 1.92 naine ja naudin sportimist, kui treener näperdab ja hüppan 1.96 või olen kodunt ära ja väljamaal, hüppan 1.99, saan EMi pronksi ja jätan sinna ka oma haridustee ja mis siis 26 aastaselt edasi saab? Enne sellist postitust uuri algallikast, mitte ära lahmi. Helista ja küsi nii Pihelalt kui ka Šadeikolt, kas su antud postitus oli aasta parim või aegade parim blogipostitus.

Kui tõesti tahad südamest Pihelat aidata, siis helista talle ja paku talle oma treener, kes ta võitudeni aitab. Mitte ära hakka siin tähte närima, et üks aasta on areng paigal. See teeb lihtsalt inimestele haiget, tekitab frustratsiooni ja on nõme. Aga tüüpiline ajakirjandus - haige. Kui tahad aidata inimest, siis HELISTA!

 
At 21:04, Anonymous Anonüümne said...

20:11
Ei tahaks küll hästi uskuda, et noor sportlane, kes on jõudnud juba üsna tipu lähedale, lepibki sellega, et päris tippu ikka ei jõua, peaasi, et ei peaks mõnusat treeningkeskkonda kuidagi muutma. Parem tiksub vaikselt edasi ja on rahul kui üldse EM, MM või OM jõuab. Konkreetselt naiste kõrguses jagatakse suurvõistlustel medaleid kusagil 2.00 juures, Piheli isiklik 8 cm madalamal. Loomulikult on see ka pikk tee minna, aga ei tohiks 20 aastasele ka päris kättesaamatuna tunduda.

 
At 21:08, Blogger Priit Pullerits said...

Siin on kahjuks eelkõnelejal 20:11 kõik segi nagu puder, kapsad ja oakohv. Nüüd ta siis nõuab, lisaks eelpool nõutud statistikale, mida ma talle pakkusin, aga mille kohta ta teatas, et see teda ei rahulda, sest see ei toeta tema eeldusi/väiteid, et ma pean hakkama ka Pihela agendiks või mänedžeriks - otsima talle treeneri. Siiski on ajakirjanduseetika see, millest ma oma tegevuses ennekõike juhindun ja juhinduma pean ning see ütleb, et ajakirjanik ei saa ega tohi võtta endale teisi rolle peale ajakirjaniku rolli, sest siis tekib tal huvide konflikt ning kannatab sõltumatus ja erapooletus, mis on hea ja objektiivse ajakirjanduse nurgakiviks. Kui ma hakkaksin Pihelale treenerit otsima, muutuksin ma protsessis osaliseks ega saaks enam ajakirjanikuna tegutseda, sest keegi ei saa mind võtta enam tõsiselt, kuna olen oma huvid avalikult mängu pannud.

See on üldse tüüpiline viga, mida tehakse, kui ajakirjanikke õpetama hakatakse, et nõutakse neilt seda, mis mitte ainult ei ole nende asi ja kohustus, vaid läheb ajakirjaniku rolli ja vastutusega ka täielikku vastuollu. Näiteks kui ajakirjanik kritiseerib valitsuses mõnda otsust, ei tähenda see, et ta peab asuma ise paremat otsust välja töötama ja seda läbi suruma. Või teistmoodi: kui ma kirjutan, et Pihela tulemus 1.83 olümpial on nõrk, ei tähenda see, et ma peaks tema asemel ise hüppama minema või talle uue treeneri otsima. Või kui teatrikriitik kirjutab, et lavastus on nõrk ja seda ka argumenteerib, ei tähenda see, et ta peab järgmisena hakkama ise lavastajaks või pürgima teatri pealavastajaks. Ajakirjandusele on kujunenud üle maailma kindlad standardid, mille raamesse ta peab oma tegevuses jääma ning millest ta ei tohi väljuda.

 
At 21:52, Anonymous Anonüümne said...

Juriidiliselt on alati kõik korrektne! Priit teeb ajakirjandust nagu riiki juhitakse Exceliga. Millegi vastu ei eksi, on need ja need kontrollivad organid jne jne. Kui sportlane end pahasti tunneb ja ta treener ka, siis nemad süüdi, sest juriidikas ajakirjanik ei eksinud.

Hapukurgihooaeg on, et nii tühjast hakkasid kirjutama?

Mine uuri, mis selle Janika Lõivuga lahti on, 3 aastat tagasi oli OMil parem tulemus, paigalseis 3 aastat. Kolm aastat tiksunud 15-20 koha kandis. Sellist jama nagu Šadeiko kohta saaks 90% Eesti sportlaste ja treenrite kohta välja imeda :). Lihtsalt mingi isiklik vimm Šadeiko vastu.

 
At 22:40, Anonymous Anonüümne said...

👍
Priit kirjutab kohati väga häid artikleid kuid siin blogis ajab kohati sulap...ka klaviatuurist välja.
Tippsport on peenike asi, keegi wannabest kõrvaltkiibitseja ei saa asjaosalistele sisulisi nõuandeid jagada. Suvalised kõrvalseisjad lihtsalt teavad asja sisust ja olemusest nii vähe, et võivad ka faktidest täiesti valesid järeldusi teha.
Olümpial võistlevate sportlaste treenimine on ilmselgelt hoopis teine maailm kui miski rajoonivõistluse tasemel tudengi treenimine või keskealisele wannabele suusasammude õpetamine.
Paraku Priidule selle selgitamine on justkui seinaga vaidlemine 😎

 
At 08:44, Blogger Priit Pullerits said...

Siin on nüüd küll mindud põhjendamatult isiklikuks: ei ole mul absoluutselt mitte midagi isiklikku Grit Šadeiko vastu. Vaagin lihtsalt tema tegevuse tulemuslikkust Pihela arengu seisukohalt ega näe edasiminekut. Minu meelest oleks nüüd ka Šadeikol aeg endalt ausalt küsida, kas mul ikka on teadmisi ja oskusi, et Pihelat kõrgushüppajana edasi viia. See ei ole niisama, et teeme päevast päeva trenni. Sul peab olema pikk plaan ja selge arusaamine, kuidas see plaan ellu viia, mitte et eile tegime kükke 90-kilose kangiga ja kuu aja pärast 95-kilosega (näiteks). Mida paremaks läheb sportlase tase, seda rohkem on vaja spetsiifilisi ja maailma tipptasemel teadmisi ja oskusi. Minu küsimus: kust Šadeiko need võtab? Kardan, et siin võib toimuda samasugune klammerdumine sportlase külge, nagu seda Eesti spordis on sageli toimunud, mis lõppkokkuvõttes saab sportlasele saatuslikuks ja kahjulikuks, sest treeneri teadmistele tuleb piir ette. Aga seda ei taheta tunnistada. Ei taheta oma head sportlast kellelegi edasi anda. Mu meelest oleks aus, kui Šadeiko siin ise hakkaks aegsasti otsima, kellele Pihela üle anda, mitte mina, nagu mu oponent on soovitanud (hahahaa).

 
At 10:56, Anonymous Anonüümne said...

Jaanika Lõivuga on ilma uurimata asi selge. Vanus, vanus ja veelkord vanus! Peale selle on alati individuaalsuse faktor ehk teisiti öeldes reegleid ei ole. Iga sportlane on erinev....

 
At 11:14, Anonymous Anonüümne said...

Priit, treeneri edukuse määrab lõpuks kindlasti sportlaste edukus, selles pole kahtlustki.
Aga treeneri ja sportlase koostöö edukuse ühtset valemit ei ole paraku. Henry Hein, Eneli Jefimova treener, on 33 aastane, lõpetas 2015 Tallinna Ülikooli ja viis toona 14 aastase Eneli juba 2021 Tokyos poolfinaali. Henryl ei ole märgatavat tippspordi tausta, ta on ka ise öelnud, et on pigem töö käigus õppija ja areneb koos Eneliga. Tänaseks on ta juba ka maailmas tunnustatud treener, Eestist rääkimata.
Treener ja sportlane peavad omavahel kindlasti klappima, tähendagu see mida iganes.
Gerd Kanter on olümpiavõitja kuid ta ei ole päevagi treeneriks ega ka õpetajaks õppinud -- ometigi on ta tipptasemel sportlasi treeninud ja ka suurvõistlustele viinud. Tänaseks on koostöö sloveenidega lõppenud kuid treeneri vahetus ongi normaalne. Sportlased vahetavad edu nimel lisaks treenerile tihti ka klubi ja elukohta -- tippude treenimine, see on peenike asi nagu eelpool märgitud.
Detaile teadmata sinna sekkuda on sama kui minna asjaarmastajast kõrvaltvaatajana Enelile ujumistehnikat, Johannesele teivashüpet või Otile autosõitu õpetama.

 
At 11:43, Anonymous Anonüümne said...

Tänan sisuka ja huvitava debati eest.

Kaks asja koorub siit välja.

1. Pullerits seab esiplaanile sportlase huvid ja arengu, tema oponent muretseb treeneri enesetunde ja käekäigu pärast.

2. Pullerits otsib variante, kuidas edasi minna ja paremaks saada, tema oponent on kinni senises ning tahab, et kõik jääks vanaviisi.

 
At 12:00, Anonymous Anonüümne said...

11:43, ära mine PP heatahtlikkuse õnge. Otsi alati tagamõtet.

 
At 17:58, Anonymous Anonüümne arvamusliider said...

Väga sedapidi tundub mullegi, 11:43.

 
At 18:37, Anonymous Anonüümne said...

Selleks, et teemat enne üldse arutada, tuleks Pihelalt küsida, kas ta tahab omale uut treenerit või ei. Ongi teema maas.

Ja mul oli Ermi suhtes õigus, et oli essal kolmelalal näost valge. Au Ermile, eile Kanal 2 intekas ütles ju ise reporterile nutika küsimuse peale, et kui 2 medalinõudlejat nulli said, siis pulss tal tõusis ja ilmselt suurest seetõttu ei saanudki tebas üle. Siin ilmselt kehakeele eksperte väga pole. Aga mulle oli ammu selge, et see mehike ülal enne katseid määras saatuse.

Aga täna Novak Djokovic, kui kellelgil on ülemine korrus korras, siis on see just see mees - fenomenaalne.

 
At 19:25, Anonymous Anonüümne said...

Nii palju lisan...

Kõik ajakirjanikud võiks seda kuulda võtta siin Eestis. Oma kommenaarides/artiklites/postitustes on kõik kõvatajad ja neil on õigus. Neid kaitseb ajakirjanduseetika ja mis iganes veel. Selline mõttevälgatus nagu PP-l oli, siis õige mees kutsub rahva kokku (blogirahva) kutsub Šadeiko ja Pihela ning Mägid ja muud kergejõustiku tegelased ka. Astub siis PP rahva ette ja ütleb oma mõttevälgatuuse rahva ees suusõnaliselt Šadeikole. Kirjas on lihtne kõvatada. Reeglina kõvatajatel pole sõpru, on vaid tuttavad, nad reisivad üksi, nad treenivad üksi, nad ei mõista võistkonnaalade keemiat ja emotsiooni. Sõpradeks nimetatakse inimesi, kes on intelligentsed ja kes seetõttu ei hakka vastu.

Väga ohtlikud on sellised tegelased, kes treenivad üksi, reisivad üksi ning oskavad suurepäraselt kirjutada ja väidelda. Sellistel ei ole kaotada midagi, sest neil pole sõpru. mida vähemaks sõpru jääb, seda rohkem Eesti jalgpall, ERR jm ette jäävad.

Kuulata päevast päeva ka seda, milleks oma aega raisata millegi x ja x vaatamisele, milleks?

Jah, see on suu autoriblogi, kirjuta mis tahad, aga no milleks.

Teame ju kõik, kirjutada sa oskad, argumenteerida oskad, kõik on vägagi hea, kui vaid kohati sa päris hulluks ei lähe nagu selle jalgpalli, Erri, Indrek Kelgu jne.

Väga paljud kriitilised sõnavõtud on vägagi okeid, ma sellega täietsi päri ja neid peabki olema, aga vat see piiritunnetus vajab veel harjutamist.

Üksitreenija ei suuda ju aduda, et see postitus ei teinud maailma paremaks, vaid tegi teatud tegelased kurvaks. Sama probleemi saaks lahendada ka teisti.

Rohkem inimlikkust hr Pullerits!

 
At 19:42, Anonymous Anonüümne said...

See siin pole ajakirjandus, kuigi ajakirjanduslikke kirjatöid võib siit leida. Seetõttu pole siin mõtet ajakirjanduseetikaga vehkida.

 
At 20:54, Anonymous Anonüümne said...

👍👍👍

 
At 21:36, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits õige.

 
At 21:42, Anonymous MargusM said...

Hea postitus kuid Pullerits ja inimlikkus.. millal need viimati ühte lausesse ära mahtusid?

 
At 22:43, Blogger Priit Pullerits said...

Oponent, kirjutate, et "kirjas on lihtne kõvatada". Juhin tähelepanu, et on kaks eri asja - kirjutada oma nime alt, nagu teen mina, midagi varjamata ja peitmata, või kirjutada anonüümselt, julgemata avalikult vastutust võtta ja kanda. Seega: anonüümselt on lihtne kõvatada.

Igaühel, kes tuleb mulle midagi ette heitma, mida ma kirjutan, paluks mõelda eelnevalt selle üle, miks nad ise ei julge niigi paljukest, et oma etteheiteid ei peida anonüümsuse taha. Minu jaoks on see puhtalt argpüksluse tunnus. Õige mees ei karda oma nime ja näoga esineda.

Seetõttu on teie etteheited mulle silmakirjalikud ja kahepalgelised ega tee teile sellistena grammigi au.

Ja MargusM - seda ütleb mees, kes mind isiklikult ei tunne... Ka teie kohta käib see, mis eelmises kolmes lõigus siin kirjutasin. Anonüümselt on hea kraesse karata ja klähvida. See teile au ei tee.

 
At 22:45, Blogger Priit Pullerits said...

19:42: "See siin pole ajakirjandus, kuigi ajakirjanduslikke kirjatöid võib siit leida. Seetõttu pole siin mõtet ajakirjanduseetikaga vehkida."

Isegi kui paljud asjad ei ole siin ajakirjandus, ei takista see mul siin kirjutades juhinduda ajakirjanduseetikast. Liiati, ka siin kirjutades pean arvestama, et a priori ja by default laienevad mulle siin ajakirjanduseetika reeglid, sest avalikkuse ees/silmis on ajakirjanik minu primaarne amet ja identiteet.

 
At 00:12, Anonymous Anonüümne said...

Dr Mardna pani meie kümpimehed "komme" ja "kokteile" täis, Õiglane kangemaid kui Erm. Huvitav, kas nendega ka dopingukontrollist puhtalt läbi tullakse? Isegi kui need kommid ja kokteilid ei sisalda keelatuid aineid, siis põhimõtteliselt manipuleeritakse organismiga. Antidopingul on siin, mida jälgida.
Dr Mardna: Valu tõttu hakkab sportlasel ka tehnika logisema. Ta hakkab teatud liigutusi kompenseerima. Kui sümptom õnnestub kõrvaldada, kaob vähemalt mingiks ajaks ajust tulev segav refleks ära. Saab rahulikult teha oma selgeks õpitud liigutusi.

 
At 10:15, Anonymous Anonüümne said...

11:43 -- kirjutasid
Pullerits seab esiplaanile sportlase huvid ja arengu, tema oponent muretseb treeneri enesetunde ja käekäigu pärast.
Pullerits otsib variante, kuidas edasi minna ja paremaks saada, tema oponent on kinni senises ning tahab, et kõik jääks vanaviisi.

Selline kokkuvõte peab paika 5.b klassijuhataja ja matemaatikaõpetaja tegemiste ja tulemuste hindamisel aga mitte olümpiasportlase ja tema treeneri tegemiste ja tulemuste hindamisel.
Miks?
Vastus on ühelt poolt lihtne ja teisalt keeruline -- erinevalt 5.b rüblikust, kellel pole valikut, kas õppida protsendiarvutus ära ja jõuda edasi 6.b klassi või mitte (selle otsuse on, jumal tänatud, targad onud-tädid juba ammu ära teinud ja seadusesse kirjutanud) on tippsport ja olümpiamängudel osalemine vabatahtlik. Eriti kui kõik asjaosalised on täiskasvanud.
Sportlane peab esmalt ise tahtma sellisel tasemel sporti teha ning uskuma oma võimetesse ja võimalustesse, s.h. treenerisse ja teistesse abijõududesse. Treener peab uskuma sportlasesse ja tahtma teda edasi aidata. Kui see suhe on paigas, siis on mõlemal võimalus edasi liikuda, kui see suhe laguneb, siis tuleb lahku minna. See suhe on tõesti veidi nagu abielusuhe nagu Priit eelnevalt mainis -- võib pikalt toimida aga ka laguneda, nii valusa pauguga kui rahumeelselt. Valusaid lahkuminekuid on siin lähiajal Eesti spordis nähtud nii vehklemises kui iluuisutamises -- aga see on normaalne. Õnneks on ka rahumeelseid suhete lagunemisi -- ühel hetkel nii sportlane kui treener taipavad, et nende koostöö on ammendunud ja tuleb kuidagi teisiti edasi astuda.
Aga nagu abieluski mitte keegi kõrvalt ei saa ega tohi minna veel toimivasse suhtesse n.ö. "suhtekorraldajaks" ja hakata toimivat suhet vägisi lammutama. Olgu see "heasoovija" (jutumärgid taotluslikud) siis ajakirjanik, alaliidu funktsionäär või mõni muu "ilmatark kõrvaltkiibitseja".
Treeneri enesetunne ja käekäik sõltuvad vaid tema õpilastest. On vana tõde, et sportlane võidab, treener kaotab. Tippspordi treeneri ainus mõõdupuu on tema õpilaste tulemused -- kõik muu, s.h. see, kui tore inimene ta on, kui lahkelt intervjuusid jagab ja kuidas rajaveeres käitub, on teise või pigem kolmanda järgulise tähtsusega ning pole teiste asi seda hinnata kui sportlase ja treeneri koostöö sujub. Hea treener teab, et kui pole õpilase tulemusi võistlusrajal, siis pole teda kui treenerit. Selle on väga ilusti paari lausega kokku võtnud Eneli Jefimova treener Henry Hein: Hinnake oma treenereid. Suurim tunnustus treenerile on tema sportlase poolt lihtne sõna: «aitäh!». Vähe on erialasid, kus antakse omaltpoolt kõik, kellegi teise edusse. Hinnake seda pühendumist.
Paar sõna sooviksin öelda ka noortele treeneritele. Ma pole kindlasti kõige targem treener siin saalis. Minu karjääris on olnud palju õnne, õigel ajal õiges kohas olemist ja juhuseid. Olge ambitsioonikad, heas mõttes naiivsed ja uskuge, et kõik on võimalik. Haarake igast võimalusest ning andke endast maksimum.


Nagu eelpool korduvalt mainitud -- tippsport on peenike asi.

 
At 12:38, Anonymous Anonüümne said...

Olümpia jookseb ja meedia magab? Meeste kettaheite eelring tehti, Alekna heitis kui palju? 400m eeljookud .... Uudis on Korea sulgpalluritest. Mis meid siis huvitab? Pullerits meediale eriti postimehele tuleks saun teha.

 
At 13:49, Anonymous Anonüümne said...

Kergejõustiku eelvõistlusel ja postimees sport paneb nutulaulu oi kuidas soomlased kaotasid oma soome ralli viu viu. See et soomlaste jaoks on ralli maailma tähtsaim tegevus ei tähenda et eestlased peaks neile emotsionaalselt kaasa elama. Lolliks ei pea minema.

 
At 16:27, Anonymous Anonüümne said...

👍

 
At 09:59, Anonymous Anonüümne said...

Kas olümpia käib veel? Meedia kaudu sellele kaasaelada on ajaraisk. Eriti kui omad medaleid ei saa. Need kanalid on ainuõige sulgeda.

 
At 17:22, Anonymous Anonüümne said...

Pole neil Ämmal- äial mingeid teadmisi kõrgushüppes. Kõik õpilased peale oma laste on mujalt tulnud, aga arengut pole olnud

 
At 17:25, Anonymous Anonüümne said...

Kas keegi arvab tõsiselt, et Pihela on 2m hüppaja?

 
At 19:47, Anonymous Anonüümne said...

Kui hüppab Eestis, siis ostetud tulemus.

 
At 19:56, Anonymous Anonüümne said...

Ära ise ka lahmi! Leibak treenis Nazarovi juures, kes lõhkus tema acilka , siis suundus USA- sse ja hiljem Mägi juures. Aga kaugemale ei hüpanud kui Viru juures. Kas sporti peab siis pensionipõlveni tegema? Võta Eatonid, kes tegid oma ära ja läksid eluga edasi.

 
At 20:02, Anonymous Anonüümne said...

Kas sa päriselt ka arvad, et Pihela on kõrgemale hüppaja? See ongi tema max tase, kahjuks.

 
At 03:15, Anonymous Anonüümne said...

Ha ha.

Pihela 2023 ja 2024 keskmiste erinevus on 0,7% ja järeldatakse, et treener on sportlast alt vedanud. Sest "võidab sportlane, kaotab treener",

kurat võtaks, kas meil siis üldse siin spordikulglas pädevaid treenereid on. Laseme kõik lahti, saame sporti raha juurde :)

Ei olnud Tustit piisavalt kogenud, et Kanterit treenida - tulemused ju näitasid seda.

Cèh võiks Olmani ka lahti lasta, selle aasta keskmine on kehvem (viimati vaatasin enne Pariisi). Ja mis kõige hullem, kumbki treeneritest ju ei ole kunagi kettaheites 50m joontki ületanud.

Ahjaa, Nazarovi tulemus on samuti sellel aastal hädine, maailma mõistes niigi hädine tulemus on veel hädisem. Laseme tema treeneri ka lahti.

Kui mälu ei peta, siis kunagi Vèsteinn Hafsteinsson ütles, et ta pidi treenerina eelnevalt ebaõnnestuma, et Kanteriga õnnestuda. Ehk siis kuidas meil need tipptreenerid tekivad? TÜ kehakultuur? Andke andeks.

Treener on üks paljudest komponentidest. Kahjuks ei saa ta enamike teisi komponente, mida eduks tarvis on - muuta.

Priit võiks kirjutada artikli kõikidest treeneritest, kes sportlasi alt veavad. Saaks kuude kaupa iga päev uue artikli genereerida. Pole vaja isegi vaeva näha - ChatGPT veel nii tark pole, et ise liialt palju mõtleks. Genereerib näidise põhjal.

Suurepärane mõttekäik, igatahes, igatahes - nagu ütles Kiir.

 

Postita kommentaar

<< Esileht