Pullerits: Kus on toimunud Eesti kergejõustikus suurim allakäik?
Seda näitab külm analüüs. Vaatasin, kui mitu protsenti on nädalavahetusel Sloveenias Mariboris Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Eesti koondist esindavate kergejõustiklaste tänavune parim tulemus nõrgem Eesti rekordist. Ja mis tuli välja?
Nii meeste kui naiste hulgas kuuluvad kuuest Eesti rekordiga võrreldes parimast tulemusest kolm kiirjooksjatele (arvestasin nende hulka ka lühema maa tõkkejooksjad).
Niisiis, nädalavahetusel Mariboris startivate Eesti kergejõutiklaste pingerida selle järgi, kui mitu protsenti erineb nende tänavune parim tulemus Eesti rekordist. (Protsent; Eesti esindaja tänavune parim tulemus; sulgudes Eesti rekord.)
Mehed
0,9 – Uku Renek Kronbergs 800 m 1.46,84 (1.45,87)*
1,5 – Karl Erik Nazarov 100 m 10,33 (10,18)
2,9 – Deniss Šalkauskas 1500 m 3.45,00 (3.38,59)
4,1 – Hans-Christian Hausenberg kaugus 7.77 (8.10)
4,5 – Henri Sai 200 m 21,35 (20,43)
4,6 – Keiso Pedriks 110 m tj 14,25 (13,62)
5,8 – Ervin Markus Raudsepp 400 m 47,99 (45,35)
5,8 – Viktor Morozov kolmik 16.35 (17.35)
6,1 – Robert Kompus teivas 5.50 (5.86)
7,8 – Andreas Hantson kõrgus 2.12 (2.30)
8,3 – Taavi Tšernjavski 400 m tj 51,79 (47,82)
9,5 – Kalev Hõlpus 3000 m tak 9.16,94 (8.28,55)
10,2 – Adam Paul Kelly vasar 75.81 (84.40)
10,8 – Tiidrek Nurme 5000 m 14.43,46 (13.17,2)
10,8 – Andri Matrov kuul 18.52 (20.76)
20,3 – Kunnar Erich Viisel oda 72.19 (90.61)
29,2 – Gevin Genro Paas ketas 51.98 (73.38)
*Kronbergsi tulemus 1.46,84 on joostud sisehallis. Välitingimustes on tema tänavune parim 800 meetri aeg 1.50,08, mis on Eesti rekordist nõrgem 4 protsenti.
Naised
0 – Marleen Mülla teivas 4.57 (4.57)
1 – Ann Marii Kivikas 200 m 23,28 (23,05)
1,2 – Ann Marii Kivikas 100 m 11,49 (11,35)
1,4 – Kreete Verlin 100 m tj 13,11 (12,93)
3,6 – Elisabeth Pihela kõrgus 1.89 (1.96)
4,4 – Mia Lisett Meringo 400 m tj 59,04 (56,56)
5,2 – Lishanna Ilves kaugus 6.51 (6.87)
5,7 – Kelly Nevolihhin 800 m 2.09,12 (2.02,1)
7 – Anete Randma 1500 m 4.29,09 (4.11,44)
7,2 – Hege-Lee Pielberg 400 m 55,65 (51,91)
7,3 – Daria O’Konnel-Bronin kolmik 13.37 (14.43)
7,4 – Gedly Tugi oda 58.96 (63.65)
7,6 – Laura Maasik 3000 m tak 10.28,83 (9.44,20)
8,4 – Johanna Ardel 5000 m 16.48,87 (15.30,84)*
8,2 – Anna Maria Čeh vasar 65.64 (71.50)
18,6 – Lilian Turban kuul 14.67 (18.03)
29,3 – Katarina Verst ketas 46.99 (66.42)
*Johanna Ardelil tänavu 5000 meetri jooksu tulemus puudub. Siin on arvestatud tema mullust parimat aega sel alal.
Foto 1: Naiste 100 meetri jooksu 15. juunil Eesti karikavõistlustel kergejõustikus Tamme staadionil võidab Ann Marii Kivikas (94). Mia Ott (104) kaotab talle. Foto autor: Sille Annuk, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 2: Eesti Kergejõustikuliit tutvustamas Euroopa sisemeistrivõistlustele sõitvat Eesti koondist 26. veebruaril Tallinnas. Vasakult Johannes Erm, Ann Marii Kivikas ja Uku Renek Kronbergs. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Kas Uku Renek Kronbergsi toetajad? Ei, Läti toetajad võrkpallimängus Kreeka vastu Daugavpilsis 15. juunil. Foto autor: LETA/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 11:49
kommentaare: 28
28 Kommentaarid:
Täiesti mõttetu ja ilmselgelt asjatundmatu inimese tehtud "analüüs". Mingeid järeldusi ei saa siinkohal küll teha.
Just, täpselt nii: kui tulemuste esitlemine ja kõrvutamine toob välja selle, mis ei meeldi ja mida näha ei taheta või püütakse peita, on alati kõige kõvem vastuargument, et tehtu on mõttetu ja tegija on loll.
Kui soovid analüüsida eestlaste taset võimalikult pädevalt, siis mõistlik oleks nende tänavuse hooaja tulemus kõrvutada näiteks tiitlivõistluste normiga. Praegu on tõepoolest tegemist väga otsitud "analüüsiga", mis ei arvesta seda, et on alasid, kus Eesti rekord on ka väga kõrgel rahvusvahelisel tasemel ja on alasid, kus see jääb sellest valgusaastate kaugusele. See kõik ei tähenda muidugi seda, et praeguste parimate heitjate-tõukajate tase oleks isegi Eesti kontekstis aktsepteeritav, aga nende võrdlusmoment on ka midagi täiesti muud kui näiteks kiirjooksudel.
Eesti rekordiga võrdlus näitab treenerite töö kvaliteedi muutust aga ausaks edetabeliks peab ikka võrdlema viimase 10 aasta maailmarekordi tasemega. Pole mõtet teha võrdlevaid tabeleid aegadega kus dopingukontroll oli hanejalgadel.
Hr Pullerits, te oletegi loll.
Teie analüüs on väga konarlik, sest protsentuaalne võrdlus Eesti rekorditega ei ole eri alade vahel võrreldav - sprindis loeb sajandik, heitealadel meetrid. Puudub rahvusvaheline kontekst ja WA punktide kasutamine, mis võimaldaks objektiivset võrdlust. Samuti on valik osaliselt kallutatud ning hooaja vormi, vigastuste ja arenguastme arvestamata jätmine teeb üldistused meelevaldseks.
Kindlasti võiks siin teha hulga erinevaid analüüse, kus võrdlusmaterjaliks on erinevad edetabelid, rekordid, normid. Aga olgem ausad, ärgem peitkem pead liiva alla: ükskõik mille me võrdlusmaterjaliks võtame, tuleb välja see, mille Postimehe kokkuvõttes esile tõin - et heite- ja tõukealadel on Eesti parimate vahe maailmatasemega kõige suurem. Ehk siis: näiteks kettaheites ja odaviskes on ära antud see, mis meil oli ja mis edu tagas, ent selle asemel on esiplaanile nihutatud kiirjooksud, kus - ja ärge petke ennast - on eestlaste šansid maailmas tegusid teha kõigist alaliikidest küllap kõige väiksemad.
Kokkuvõttes: Eesti kergejõustikus on prioriteedid paigast ära ehk on loobutud sellest, mis edu on toonud, ja hakatud edu jahtima seal, kus seda mitte kunagi ei tule.
Hr Pullerits, ärge nüüd proovige öelda, et analüüsisite seda teadlikult ja tahtlikult kõige debiilsemal moel. tegite seda sellepärast, et teil puudub vajalik kompetents
Aga palun, ma ei pretendeeri lõplikule ega ainutõele. Tehke oma analüüs ja postitage see siia, näidake mulle ja teistele ka, kuidas teha kõige mittedebiilsem ja kompetentsem analüüs ja millised on sel moel saavutatud tulemused. Mul ei ole midagi selt pinnalt areneva diskussiooni vastu.
14:50, küll teie olete tark.
Vaadake, just sellepärast, et ühel alal on sajandikud ja teisel meetrid, olengi tulemusi võrrelnud protsentuaalselt. Kaotuse protsent parimale on üks universaalsemaid ja objektiivsemaid näitajaid, mis teeb mõõdetavate tulemusega aladel tulemuste võrdlemisi võimalikuks. Hooaja vorm, vigastused ja arenguaste on just vajalikud arvestada, sest kui te oma tarkust imetledes tähelepanuta jätsite, siis olgu korratud, et vaatluse all on need sportlased, kes lähevad sel nädalavahetusel Mariboris starti, st ma ei räägi siin nt Rasmus Mäest, kes on vigastatud.
siinkohal kaks lihtsustatud näidet:
Sprinter A jookseb 100 meetrit ajaga 10,00. Sprinter B aeg on 10,50 ehk 5% aeglasem.
Kõrgushüppaja A hüppab 2.40. Kõrgushüppaja B hüppab 2.28 ehk 5% vähem.
Kui 2.28 on maailmatasemel tulemus, siis 10,50st ei piisa enamikel aastatel isegi kohalike meistrivõistluste võitmiseks, tiitlivõistlustele pürgimisest pole sellise tasemega mõtet isegi unistada
5%-line vahe tähendavad alade lõikes erinevaid asju, sest hüpete tulemused ja sprindiajad ei muutu vastavalt sooritusele lineaarselt. Mistõttu on ka teie "analüüs" kogu lugupidamise juures küllaltki mõttetu.
Siinkohal üks lihtsustatud näide.
Pole mõtet võrrelda maailmatasemega. Maailmatase 100 meetri jooksus ei ole 10,00, vaid tipptase on ikkagi 9,70. Sellise aja ligi valged mehed, sh eestlased ei küüni. Meil on mõtet Eesti kergejõustiku praegust taset võrrelda ikkagi sellega, mis on eetlastele olnud jõukohane. Jõukohane on Nazarovi 10,18, mitte Bolti 9,58. Just seepärast ongi otstarbekas võrdluse aluseks võtta Eesti rekordid, sest kui võtta maailmarekord, siis 10võistluses või kettaheites on MR eestlastele igal juhul kättesaadavam, kui 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m jooksus.
Mistõttu on ka teie esitatud võrdlus sprinterist ja kõrgushüppajast täiesti mõttetu.
50 meetrit ketast on meil heitnud eelmisel ja ka sellel aastal Mardi-nimeline, kes on jooksnud aastaid tagasi 100 m 10,6, aga vigastuste tõttu hakkas ketast proovima.
Ta talvel ei tee üldse heitetrenni ja kui lumi sulanud, siis heidab 2x nädalas, sellest ühe korra Keveki heitjate seerial.
Jõunäidud on tal ca 110 kg rinnalt surumist. Eesti esinumber Paas seevastu treenib nagu professionaal ja surub rinnalt 200+. Aga tulemused on meestel üsna samad.
Probleem on selles, et meil ei saada kettaheitest lihtsalt aru. Ma odaviskest ei räägi, ei ole sügavat puutumust olnud selle alaga, aga kettas õpetatakse noortele ikka "pööra päkka ja vot, sealt nüüd viruta" tasemel jama.
Lähed küsid mõnelt lihtsa küsimuse, et mis paneb ketta kaugele lendama... ja suud on lukus.
Füüsika ja veel kord füüsika, sellest tuleks alustada õpet. Kui need alused on teada, siis tegelikult paneb intelligentne inimene ka iseseisvalt treenides 1+1 kokku.
Võtke nt Paas: oi, kui uhked liigutused ja kus mees kihutab, aga sisu on 0, võimsus ei lähe kettasse üle.
Sport on intelligentsetele inimestele ja treener peab seda intelligentsi kasvatama. See on treeneri funktsioon. Meil treenerid lihtsalt ei oska selgitada, miks nad ühte või teist asja oma õpilasel teha käsivad, milleks see vajalik on. Näevad kusagil seminaril, et wau, Vèsteinn näitas seda liigutust, saamata aru, mida V. veel rääkis, aga kõik õpilased juba teevad...
Sorry, aga tsiteerides Donald Trumpi, siis "they don't know what the fuck they're doing".
60 meetrini saab arendada ka tagasihoidlike füüsiliste eeldustega sportlase. Võtke või Märt Israel.
Asi on selles, et maailmarekordi 5%-lises ümbruses ei pruugi lihtsalt teisi tulemusi olla. 5% 100 m maailmarekordist on nii kaugel kui 10,05 s, aga seda ala tehakse ilmselt kõigis maailma maades ja näiteks vahemik 9,80-9,99 ei ole midagi väga erilist. Teivashüppes on 6,28-st 5% kaugusel 5,95 ning see ongi enamuse jaoks lagi.
Priit ikka puhta lolliks läinud. 10,00 on Tokyo MM norm ja ei pea seda maailmatasemeks. 🤣
Täitsa pekkis, kui madalale on võimalik laskuda. Hea, kui kirjutise autor ise 15 sekundi piiri alistab.
Norm võib ju olla, aga finaali sellega ei saa, medalit ammugi mitte.
Ei, 15 sek piiri ma ei alista. Pole jooksnud pärast põlveoppi 2012. Aga minu ajal pole siin tähtsust.
Vähemasti ei lasku ma nii madalale, et anonüümsuse varjus kedagi lolliks hakkan sõimama. Inimlik väärikus ja lugupidamine ikka ennekõike, on mu moto, mitte 100 m aeg.
Tundub, et Priidu arusaam "inimlikust väärikusest" on nagu Mehka treeningmetoodika - karm ainult neile, kes pole oma.
Väike torm teeklaasis on kahtlemata huvitavam kui sile veepind. Milleks sellele turbulentsile on vaja aega kulutada, mida on soov remontida või keda maha võtta? Analüüs on tehtud klassikalisel heal lahmival tasemel, kus eesmärk pühendab abinõu. Seega Priit, avalikusta eesmärk või ole lihtsalt vait!
Mitte keegi ei pane mind vait jääma, eriti mitte teie, 12:37. Kirjutan sellest, millest tahan ja mis huvi pakub.
Küsin hoopis vastu: mis on teie eesmärk, kui unistate minu vaikima sundimisest?
Ah ei maksa võistkondliku EMi tiimi koosseisu üle liialt erutuda ega analüüsida. Atleedid lähevad kohapunkte teenima ja seal, kus midagi väga teenida pole, võib starti panna kasvõi spordiajakirjaniku, et osalus kirja saada või punktikene ära tuua.
tõepoolest, mõned koondised on VEMil pannud isegi kuulitõukaja tõkkeid jooksma.
Eesti on jällegi pannud kõrgushüppaja kuuli tõukama:
https://sport.postimees.ee/8273401/kurioosum-eestit-esindab-euroopas-naiste-kuulitoukes-korgushuppaja
Vaikimine ei ole käsk, see on range soovitus. Avalikusta oma niiditõmbajad. Me ju ei pööra su pseudoanalüüsile niikuinii tähelepanu. Ajakirjanik võiks ju omada au tunnet ja mitte kallutatud juttu toota. Sa ju ei ole nii rumal, et seda jampsi ise usuksid. Tegid mingi piruka valmis, no ole mees too siis ka retsepti kompo endid välja, kes seda soovis, kes andis metoodika, kes on metoodika heaks kiitnud ja kes selle metoodika järgi veel analüüsi teinud on.
selle "analüüsiga" võib sisuliselt visata lutsu, sest protsentuaalsed vahed pole erinevatel aladel võrdväärsed. on loogiline, et heidetes on vahed protsentuaalselt suuremad, aga see ei tähenda tingimata seda, et ka tasemevahe oleks suurem kui näiteks sprindialadel. mõned kommentaatorid on siin püüdnud seda ka selgitada, aga Priit on neile vastates kaldunud teemast kõrvale ja keskendunud ebaolulisele. mitte küll eriti oskuslikult minu arvates.
nõus! ja samas ei tahaks uskuda, et härra Pullerits on - vabandage nüüd - nii piiratud mõistusega, et ei saa nendest võrdlemisi lihtsatest selgitustest aru...
Avalikustan niiditõmbajad jalamaid, kui te avalikustate enne oma nime, sest siis saame juba vaadata, kelle huvides teie siin minu blogis rangeid soovitusi jagate. On ääretult silmakirjalik nõuda teiselt nimesid, jäädes ise nimetuks.
PS. Mingeid niiditõmbajaid ei ole.
PPS. Nüüd, kui oma vastuse saite, palun ka teie nime, ja usutavalt, eks! Mitte mingi pseudonüüm Mati Karulauk või poolik variant Andrus Tallinnast. Vaatame, kas teist on meest või saab julgus siinkohal otsa.
On vist ütlemata selge, et Uku Rene Kronbergsi tulemus on kõvemat puust, kui Kunnar Erich Viiseli tulemus. Olgugi, et viimane on maailna edetabelis vist üsna samal pulgal.
Kronbergs on põnev jooksumees. Ehk on Ukuga alanud uus tõus jooksualadel? Sooviks Pulleritsult Kronbergsiga intervjuud - mailerilt mailerile.
Priit, sa tõesti võid kirjutada millest tahad, aga kui „analüüs“ seisneb protsentide ritta ladumises ja sellele moraalse hinnangu külge liimimises, siis on see lihtsalt intellektuaalne laiskus. Kolmanda klassi tasemel arvutus ja null konteksti - see ei ole sportlik süvavaatlus, vaid Exceli harjutus inimesele, kes on arvamusest sillas juba enne, kui andmed lahti tegi.
Kriitika on sulle ilmselgelt talumatu, kui see ei tule peeglist. Aga kui sa ründad avalikult sportlasi, siis ära imesta, et avalikkus ründab vastu ja teeb seda targemalt.
Postita kommentaar
<< Esileht