Pullerits: Miks ükski Eesti naistõkkejooksja ei pääse MM-stardi lähedalegi?
Tõin Postimehe Tartu toimetuses laua taha Jaanus Kriiski, kes on ainus Eesti treener, kelle õpilane on jõudnud tõkkesprindis olümpiale. Võtsime ette keerulise, tehnilise ja pretensioonika ala, naiste 100 ja meeste 110 meetri tõkkejooksu ning lasin Kriiskil seletada ennekõike seda, miks on Eestis kolm naisjooksjat, kes suudavad joosta 100 meetrit tõketega 13 sekundi ligi, aga seda piiri murda pole suutnud ja seetõttu pole ka lootust MMile ega olümpiale pääseda.
Näiteks kaks küsimust ja vastust:
Eesti naistõkkejooksjad jooksevad sageli 4x100 meetrit. Kas see ei arenda nende kiirust?
Kui lähed tõkkeid jooksma, ei saa keha enam aru, mis toimub. Tekib alateadlik pidur.
Teisisõnu, sprinti joostes rikud tõkkejooksu ära?
Nagu siit näete, saab spordist kirjutada ka ilma mõttetut emotsioonijuttu ajamata. Millal seda viimati kergejõustikus enne minu usutlust Kriiskiga Eesti ajakirjanduses tehti?
Foto 1: Diana Suumann (paremalt, 313) ja Kreete Verlin (190) juuni keskel Eesti karikavõistlustel kergejõustikus Tartus Tamme staadionil. Foto autor: Sille Annuk, Tartu Postimees / Scanpix
Fotod 2-4: Naiste 100 meetri tõkkejooksu eeljooksud Tokyo MMil. Ülalt 2. fotol (vasakult) Lotta Harala (Soome), Devynne Charlton (Bahama) ja Elena Carraro (Itaalias); ülalt 3. fotol (vasakult) Charisma Taylor (Bahrein), Ditaji Kambundji (Šveits) ja Maayke Tjin-A-Lim (Holland); ülalt 4. fotol (vasakult) Nadine Visser (Holland) ja Giada Carmassi (Itaalia). Fotode autor: EPA/Scanpix
Foto 5: Kreete Verlin (52) ja Diana Suumann (94) mullu 18. veebruaril Tallinnas kergejõustiku talvistel Eesti meistrivõistlustel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 14:10
kommentaare: 19
19 Kommentaarid:
Oma artikli kiitmine on kekutamine. See, mis on Ameerikamaal normaalne, on siin naeruväärne.
Teiseks: Kriisk on minevikumees. Tema võimalused on nüüd munitsipaalpoliitikas kandideerida ühes Kris Kärneri või Elvis Braueri tüüpi aktivistidega. On väga arukas, et ta taandas ennast Eesti kergejõustiku tegemistest.
Kirjuta parem seda kuidas valged mehed üle 41! aasta hõivasid 10000m jooksus poodiumi kus blond prantslane ja Rootslane jooksid kullale ja hõbedale. Kirjuta mida tuleks teha,et andekas Morten Siht jõuaks tippu. Kerge kont ja VOmax on ilmselgelt vajalikul tasemel,et läbi lüüa. Ta jookseb paremaid aegu kui 20 aastane Tiidrek Nurme.
Ma polnud sündinud veel kui viimati päris eurooplane võitis. Mu sünniaasta 1986. LA olümpia kus Albert Cova võitis toimus 1984.
Miks kõrgushüppaja KB ei pääsenud MM-stardi lähedalegi?
Kus need super tõkkejooksjad on, kes selle nõuandva asjatundja alluvuses on treeninud?
Meil eestlastel ongi see viga, et ei kannata kriitikat. Kohe solvutakse. Vaja nüüd täiega tagasi teha! Arutelud, seltsimehed, arutelud viivad edasi.
Paljud maad ei saada oma maa sportlasi, kes on viimaste seas , väljagi. Sellepärast pääsevad eestlased rajale ja tänu neile saab kaasa rohkem ametnikke.
Näeh, varsti tuleb "Kindral" - https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120402747/eksklusiiv-seefeldi-dopinguskandaali-kaanepoiss-max-hauke-teadsime-et-ka-eestlased-kasutavad-veredopingut
Sai siis Kriiski üüberanalüüs läbi loetud. Mis, kes ja kuidas. Põhjalik, väga põhjalik, aga ka meeletult keeruline. Kas ka absoluutne tõde? Seda me muidugi ei tea. Kui nüüd panna sportlane neid õpetussõnu järgima, siis peab minu silmis olema geeniusega, et kogu see infokogus maksimaalse pingutuse ajal kasutusele võtta. Ma kahtlustan, et maailma targim treener teeb klassikalise vea. Aga ma ei ütle, millise. Mõelge ise!!!
Kiitus intervjuu eest. Alles hiljuti tegid odaviske koolituse, nüüd tõkkesprindi. Käime siis juba kõik kergeraksu alad läbi, endal ka huvitav teada, et milliseid nüansse jälgida (ei piisa aint-vaata mis vasak käsi teeb) käesoleva MM taustal.
Jah, hea on kuulata asjatundlikku juttu. Tavaliselt aetakse seda vaid seoses jalgpalliga, kuid seal on see häda, et rääkijate hoiak on selline, kuidas peaks olema ja võiks teha, arvestamata, mis on mängijate (Eesti koondis) võimed. Siin on seevastu ausalt välja toodud, mis on Eesti tõkkesprinterite probleem. Samas saab väga hästi aru nüüd ala spetsiifikast, et kuidas tuleb tõkete vahele ära mahtuda, kui tähtis on just teine tõke, kuidas võistlusolukord on midagi muud, mis trennis harjutatud ja siis on tulemas komistamised, sissejooksud jms.
Vaatasin täna ka kõiki 800 m eeljookse. Olen seda küll ise jooksnud, rohkem ja kiiremini kui keegi teine siin (just leidsin, et Johannes Erm ei ole seda suutnud alla kahe minuti joosta), aga tunnistan, et alad on ikkagi nii spetsiifilised ja nüansse nii palju, et ma ei oskaks 800 m jooksu kohta ka parema tahtmise juures kümnendikkugi seda rääkida, mis Jaanus Kriisk tõkkejooksu kohta. Aga kui palju on meil kutselisi spordiajakirjanikke, kes on ühte või teist ala rohkem kui lihtsalt nuusutanud? Ja isegi kui on, siis see neid ei aita, et alast aru saada.
Ainult ühe asja tabasin ära. Ühes jooksus, vist viiendas, oli norrakas, kes algul jäi taha ja esimese ringi lõpus hakkas tagant jõudsalt ette tulema. Ja tuli nii jõudsalt, et läks liidriks. Siis küll mõttes hüüatasin, et kuhu sa lähed, lollpea! Samas sain aru, miks ta ette nihkus. Tal oli tagant tulles hoog sees ja ega sa siis hakka pidurdama, et võtta kolmas-neljas koht, vaid kui hoog kannab, lähed ette, seda enam, et möödud ju välisradadel ja kohe tuleb teise ringi esimene kurv, mida on tark siserajal võtta. Kuid tolle kiirenduse nahka tagasirge alates ka norralase jooks hääbus.
Aga tunnistan, et rohkem tarka 800 m jooksu kohta on mul raske öelda. Mis tähendab, et kui tahame asjadest tõeliselt aru saada, peame kuulama asjatundjaid, mida ma antud juhul olen ka teinud.
Peagi tulemas uus lugu. Kes oskab arvata, millest?
Lugege veel üüberanalüüsi, siis saate oma kõhklustele vastused. Keegi ei pea olema geenius, et info ära seedida. Kriisk ütleb: tuleb teha trennis 8 jooksu, millest vähemalt 7 peavad olema ideaalilähedased, sest sedasi õiged asjad kinnistuvad; ütleb ka seda, et asjad tuleb treenida automatismini, sest sul ei ole aega jooksu ajal mõelda, kuhu panna käsi ja jalg. See, mis siin kirjas, ei ole omandatav ühe, kahe, kolme trenniga, isegi mitte kolme kuuga. See on aastatepikkune töö. Ka see on seal kirjas. Te tahate liiga lihtsaid ja kiireid lahendusi, aga spordis, eriti tippspordis neid ei ole.
Aga miks ainult üks allikas, üks treener ja tema teadmised. Võiks siis 3-4 treenerit ette võtta ja neilt samu asju uurida. Siis näeme, kas kõik räägivad sama juttu või on nägemused hoopis erinvad. Kes Keiso Pedriksit (jooksis samal tasamel kui Jallai) treenis, Nazarov vist. Uurige ka temalt. Või uurige Mägidelt. Kui mitu treenerit juba sama juttu räägivad, siis saame alles öelda, et asjalik analüüs ühe spordiala peensuste kohta. Mõistan, et Kriisk on kõikides ilmaasjades teie iidol. Aga, et oleks tõsiseltvõetama analüüs, siis ootaks mitut allikad. Ja äkki on hoopis mitu lähenemist, millega on võimalik tõkkejooksus tippu jõuda?
Hoidsin pöialt 16-aastasele Lutkenhausile, kes võib olla olekult kui Nõukogude armee eelne Pullerits. Noor poiss hoidis grupi sappa, kuid kannatust oleks pidanud olema rohkem, ta tõmbas mingil hetkel siserajast juba nii kaugele ründepositsioonile, et haarasin peast - mis sa teed! Kulutaski ennast küpseks. Loodetavasti sai hea õppetunni ehk siit on hea edasi minna.
Uus lugu on, mida saab seostada Kriiski, Viru või Noole tegemistega. Minu pakkumine on mitmevõistlus.
Kriiski lugu ja arutelu oli hea, karm ja aus vaade. Hea töö!
Aga ühtlasi annan ka sulle järgmise loo osas hüva nõu: teivashüppest ära (eesti spetsialistide) abiga sarnast lugu tee.
Kristjan Port kommenteerib Hauke intervjuud ja vastab ühtlasi küsimusele miks Mati Karlovitš ega Andruss ikka veel asjast ei räägi: "Miks nad ei räägi, on osaliselt meie kultuuri ja nende omavahelise võrgustatuse probleem."
Jätke meelde ja mõelge, kas võrgustatuse probleem puudutab ka muid spordijuhtumeid?
https://sport.delfi.ee/artikkel/120404054/kristjan-port-dopinguskandaali-kaanepoisi-avameelsest-intervjuust-ka-eestis-on-kahjuks-levinud-arusaam-et-doping-on-tippspordi-loomulik-osa
Ei tee. Nii palju ette teile, et järgmine lugu järgmisest alast tuleb homme.
Sellest Kriiski aus ja karm hoiak tulenebki, et tema, kui kasutada viidet Porti kommentaarile, ei ole Eesti spordis võrgustatud. Tema leib ei tule treeneritööst, ta ei pea kellelegi pugema, ta ei pea suud lukus hoidma. Kriisk on ettevõtja, tööandja. Enamik teisi on osa võrgustatud süsteemist, millest välja heitmine tähendab töötust ja nälga. Kriisk on süsteemist sõltumatu ja sellisena on ta süsteemile ebamugav, sest raputab selle tasapaksu toimimist, ent teisalt on ta nii vajalik spordile üldiselt, et sport ei saaks juurteni muganduda ja korrumpeeruda moraalses mõttes. Vaadake nt Teigamäe ülesehitatud EKJLi - see on samamoodi selgelt võrgustatud süsteem. Kas mitte osa ajakirjanikkegi pole sellesse võrku püütud?
Te panete mulle liiga suure koorma, arvestades, et selle blogi pidamine ei ole mulle töö, vaid vaba aja harrastus ja hobi. Kas te üldse kujutate ette, kui palju siia aega ja energiat kulub? Proovige ise kas või ainult mõelda, kui palju läheb üheaisa tõkkejooksu-teemalise vestluse pidamiseks, üleskirjutamiseks, vormistamiseks? Ja kaks ala on veel lisaks tulemas. Mitte miski ei keela kutselistel spordiajakirjanikel võtta ette Mägisid ja Nazarovit ja samu asju nendega rääkida - jõudu neile!
oejah, lugedes Pordi loo kommentaare on rahva hoiak selge. Kõik panevad ja see on normaalne ja eriti palju panevad norrakad, nii et neid võita on lootusetu. Sellise suhtumisega - milise surve all on sportlased, treenerid, teised seotud isikud?
Postita kommentaar
<< Esileht