Pullerits: Eluliselt tähtis info Tartu rattaralliks!

TÄIENDATUD LÕPUS OPERATIIVSEIMA LÕPUKILOMEETRITE KIRJELDUSEGA!
Seekord alustan palvega kõigile lugejaile: palun levitage linki selle sissekande juurde võimalikult paljudele, sest siin on väga olulist ja elulist informatsiooni pühapäevaseks Tartu rattaralliks. Asi on selles, et raja alguses ja lõpus on palju muudatusi ning need, kes muudatusi ei tea ega arvestada oska, võivad tekitada sõidus paksu pahandust.

Olen teinud rajal eelluuret ja jagan järgnevalt hädavajalikke soovitusi ja juhiseid. Järgmiste juhiste paremaks jälgimiseks on soovitav avada raja skeem Tartu linnas, samuti rattaralli raja skeem.

Stardisirgelt Riia mäe tõusule on mõistlikum keerata paremalt servast, sest seal on rohkem ruumi, saab kurvi suurema kaare ehk suurema hooga võtta. Lisaks järgneb kohe tõusu algul kaubamaja ääres paremal pikk ja lai bussipeatuse tasku, mis annab lisaruumi möödumiseks. (Olge tähelepanelik, et te pärast pööret ei satuks kaubamaja alusesse parklasse viivale rajale.)

Riia mäel kestab esimene raske lõik, mida tuleb sadulas püsti läbida, Vanemuise esise haljasalani. Siis saab mõneks ajaks vajadusel sadulasse istuda ja puhata, sest Riia mäe lõpus läheb tõus jälle raskemaks. Kui tippu olete jõudnud, ärge laske jalga sorgu ehk tempot alla, vaid kiirendage edasi Ekraani kinoni (vasakul). Seejuures olge ettevaatlik umbes sada meetrit pärast Riia mäe otsa jõudmist paremas servas bussipeatuse lähedal, sest seal on salakavalad pikirööpad ja -vaod.

Kui suudate Ekraani kinoni hoogu üleval hoida, algab hästi kerge laskumine, kus saate kiirust palju hõlpsama vaevaga hoida. Aga vaadake ette: paarsada meetrit enne raudteeviadukti on valgusfooriga ohutussaar, et te sinna sisse ei sõida. Ja loomulikult arvestage raudteeviadukti keskel olevat kahte sõidusuunda eraldavat paksu kandeseina!

Hoidke viaduktile lähenedes kiiruses kerget varu, sest kohe pärast viadukti alt väljumist algab lauge, kuid salakavalalt pikk tõus. See kestab mitusada meetrit. Samuti ärge võtke viadukti alt väljudes liiga paremale bussipeatuse taskusse, sest see lõpeb väga kiiresti ja ootamatult ning siis ei ole teil kusagile mujale minna, kui äärekividesse sisse põrutada.

Riia tänaval soovitan hoiduda kõige parempoolsemast servast. Kuigi kevadised suured asfaldiaugud on seal parandatud, leidub seal arvukalt viltuvajunud ja mõranenud ümbrusega kaevukaani, mis võivad lõhkuda ratast ja häirida sõidurütmi.

Järgmine salakavalalt tõusev lõik algab enne ristumist Soinaste tänavaga. Seal on hea kellegi tuulde saada, sest kindlasti on enamikul esimesest kiirendusest hing juba paelaga kaelas, aga kui pärast Soinaste tänava ületust, enne politseimajani ja Lõunakeskuse ringristmikule jõudmist kiirus langeb, võib väga kergesti kaotada kohti kümnete kaupa. Tol lõigul on väga oluline sõita targalt ja tuulevarju otsides.

Lõunakeskuse ringristmikult vasakule keerates tõmmatakse ilmselt hoog peagi üles, sest järgneb kerge laskumine. Kuid olge taas ettevaatlik, sest järgneb veel üks ringristmik, kus tuleb teha väike jõnks paremale ja siis uuesti vasakule.

Ja nüüd lugege eriti hoolega, sest järgmine lõik on äärmiselt ohtlik!

Kui lähenete Variku raudteeviaduktile, on asfalt algul «veenilaienditega» ehk põrutab, aga remonditud viaduktile tõustes muutub laudsiledaks. Paljud tunnevad ilmselt soovi kihutada, ja hea asfaltkate seda ka võimaldab. Tõenäoliselt võetakse see tõus mängeldes, usun, et kiirusega 50 km/h. Aga ärge järgneval viaduktilt mahasõidul kihutage!

Asi on selles, et erinevalt varasematest aastatest ei lähe viaduktilt mahasõit kerge kaarega vasakule (sisuliselt siiski otse), vaid kohe viadukti all toimub väga järsk pööre paremale. Lisaks läheb tee pöördes kitsaks, üherealiseks. Soovitan enne toda kohta kõigil võistlejail häält teha ja hüüda, et «kiirus maha!» ja «järsk kurv paremale!». Too on pööraselt ohtlik koht. (Tähelepanu: raja skeem petab, näidates, nagu mahasõit läheks otse!)

Oleme Tartu Velo Klubi trennis toda kohta üheskoos mitu korda läbinud ja olgu otse öeldud: kiirus 40 km/h on seal suures grupis üliohtlik! Oleme sõitnud paaris ja läinud pöördesse pisut alla 40 km/h, aga rattarallil ei toimu ju mingit paarissõitu, vaid liigub võrdlemisi kaootiline mass, ja kui keegi peaks seal kukkuma – eriti vihma korral! – on massiivne külakuhi garanteeritud.

Niisiis, hoidke seal pea selge ja silmad lahti. Seda enam, et kui olete parempöörde ära teinud, tuleb koheselt minna ringteele ja edasi kergelt vasakule. Seal on uus ja sile asfalt, aga ka seal valitsevad oma ohud.

Nimelt: Rehepapi tee uus ja lauge asfalt ahvatleb paljusid kihutama, aga pidage silmas, et tol uuel lõigul puudub teeäär. Kogu too uus, võrdlemisi kitsas lõik on täies pikkuses mõlemalt küljelt piiratud äärekividega. Lisaks on seal alguses paar lauget, petlikku kurvi. Niisiis, kui jääte teel liiga äärde, siis kriitilises olukorras kusagile kõrvale võtta ei ole võimalik, sest kruusaäär puudub, vaid põrutate külg ees äärekivisse ja mis on selle tagajärg, on kõigile niigi selge.

Umbes kilomeeter uuel laugel kitsal teel sõidetud, järgneb ringristmik, mida keskelt ümbritsevad libedad kivid. Olge seal ettevaatlik ja hoidke pigem paremale äärde. Ringristmikult läheb tee edasi otse, taas äärekividega piiratud uuel sileda asfaldiga lõigul.

Umbes poole kilomeetri järel, seal, kus paremat kätt algab tee ääres tara ja väike ehitusplats, saab uus asfalt otsa ning algab vana auklik ja lapitud poolekilomeetrine lõik. Hoidke seal kõvasti leistangist kinni ja ärge vingerdage ümber aukude, muidu tekitate teistele ohtlikke olukordi.

Halva asfaldiga lõik lõpeb 90-kraadise vasakpöördega. Ärge hoidke seal paremale ehk väliskurvi, sest kurvist väljudes satute paksule tolmja liivaga teeservale ning seal on suur tõenäosus, et lendate külili. Hoidke pigem sisekurvi. Juhul, kui jääte siiski paremale ja näete ees tulevat liivast teeäärt, ärge kaotage pead ja ärge hakake kõvasti sisekurvi poole tõmbama, vaid sõitke pigem otse üle liiviriba, sest edasi satute kohe kergliiklusteele, kus saate uuesti kindlama pinna jalge alla ning kiiruse üles võtta ja peagi üle napi mururiba tagasi sõiduteele keerata.

Paarisaja meetri pärast järgneb pööre paremale Võru maanteele. Pööre on lauge, kuid arvestage, et üle kolme sõitja kõrvuti sinna pöördesse minema ei mahu.

Järgneb 900 meetrit väga halba suurte «veenilaienditega» maanteed. Hoidke taas leistangist kõvasti kinni, et ratas alt ära ei lendaks, ning pidage silmas, et umbes 700 meetri järel mööda hüpitavat maanteed tuleb tolle keskel lai eraldussaar – et sinna otsa ei sõidaks. Seejärel tuleb 2-3 km head asfalti (mõnes kohas on seda paremal sõidurajal siiski lapitud, aga nood kohad pole ohtlikud), kuni tuleb keerata Põlva maanteele.

Kes tahab toda pööret vasakult, eespoolt eraldussaart lõigata, peab arvestama, et kurvi vasakul ääres on maas korralik kiht lahtist killustikku. Kuna Põlva maantee algus läheb kergelt allamäge, on ootuspärane, et seal pannakse kiirust juurde. Kuid 2-3 km on tee taas kaetud «veenilaienditega», samuti võib seal rataste alt lendu minna peenikesi kivitükke. «Veenilaiendid» kaovad enne esimest pikka laskumist.

Sõitsime neljapäeva õhtul Velo klubi trennis rattaralli rada Liivani, kus tuleb pööre vanale Võru maanteele. Jaan Veeranna oli andnud meestele vabad käed ning nii tuli 60 km sõidu keskmine kiirus 35 km/h kanti. Umbes kuu aega tagasi sõitsin mööda vana Võru maanteed ja mulje jäi, et see on äärtest lagunenud, asfalt on krobeline, palju on lahtise liivaga kohti. Kindlasti tuleb olla ekstraettevaatlik Tilleorgu laskumisel, sest seal lähevad kiirused väga suureks ning all on päris teravad kurvid.

Ka tagasitee Tartusse on uus. Enne Tartusse jõudmist keerab tee Reolas Võru maanteelt järsult paremale, ületab 200 meetri pärast raudtee ning seejärel tuleb kohe täisnurkne pööre vasakule. Olge taas ettevaatlik! Edasi järgneb mõne aja pärast kergelt tõusev tee läbi Ülenurme. Tee on kitsas, nii et olge servades hoolikad.

Ja viimane ohtlik koht – see on seal, kus tee pööras vanasti bussipargi juures alla vangla suunas. Too koht on tervenisti ümber ehitatud. Olen sealt sõitnud paar korda autoga ja süda on laskunud saapasäärde, kuidas noid kurve seal kitsastel ringristmikel suure grupiga üldse läbida saab. Tegin Veerannale eile ettepaneku, et lähme ja proovime, aga ta teadis rääkida, et nood kohad pole veel seniajani valmis ehitatud, kuid ehitajad olla tema teada lubanud, et teevad ratturitele ühe riba ikka sõidukorda. Jah, just nii ta ütles: ühe riba.

SIIT ALGAB UUS OSA!
Laupäeva pärastlõunal sõitsin läbi raja viimased kuus kilomeetrit. Kui rattaralli jõuab läbi Ülenurme korraks Võru maantee algusesse, on kõik nagu vanasti. Ent ühel hetkel muutub ootamatult absoluutselt kõik. Rada läheb järsku kitsaks - alles jääb vaid parempoolne sõidurida. Hullem veel: kui sealt grupiga suurel kiirusel tulla, võib esimesi tabada paanika, sest tee kaob justkui ära! Justnagu lõpeb otsa. Nagu haihtuks.

Jätke meelde: kohe, kui tee kitseneb ja justkui lõpeb, tuleb üle järsu serva kallakust alla järsu kurviga pööre paremale. Laupäeval olid seal keset kurvi suured valged killustikukivid maas. (Kivine oli ka Tartust väljuva Rehepapi tee parempoolne äär.) Niipea, kui olete servast alla pööranud, tuleb kitsas ja väikse raadiusega ringtee. Üle kahe mehe seal küll kõrvuti sõitma ei mahu, nii et ärge trügige ega rabelege! Ringteelt maha saanud, tuleb peagi pööre vasakule, seejärel paremale vanale teelõigule, mis viib mäest alla Tartu vangla suunas. Rõhutan: uus kurviline teelõik on üherealine ja kitsas.

Mööda Ringteed alla vangla suunas sõites ootab keset laskumist veel üks ringtee (fotol ülal paremal). Seda peaks saama sõita mõlemalt poolt. Asfaltkate on tervel laskumisel konarlik ja lapitud, samuti nägin mitut ootamatut teekatte sissevajumist. Paremaks läheb olukord siis, kui keerate vangla juures suure kurviga vasakule, finiši suunas.

Aga oma silm on kuningas. Soovitan kõigil stardipäeva hommikul sõita soojenduse ajal mööda Turu tänavat ja Ringteed tolle uue ringteedega kitsaste pööreteni Võru maantee alguses ning teha sealne liiklusskeem ning radade asetus ja olukord endale selgeks. Uskuge, siis tunnete end rattarallil Tartule lähenedes palju kindlamini.

Olge mõistlikud! Ja kutsugem uljaspäid, s.o teiste ohustajaid julgelt korrale.
******

Amasa Back Trail and La Sal Mountains in the background, Moab, Utah. 20. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Mulluse Tartu rattaralli stardiala. Vasakul heledas särgis Priit Pullerits. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Riia mägi. Vihma kallab. Foto autor: Priit Mürk, Postimees/Scanpix
Foto 3: Riia ja Raja tänava ristmiku ohutussaar enne politseimaja (pildilt väljas vasakul). Siin tuleb suuta tempot hoida! Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix 
Foto 4: Variku viadukti remontimine mullu suvel. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix 
Foto 5: Rehepapi tee mullu suvel ehituse ajal. Taamale jääb Variku viaduktilt tuleva kurvilise laskumise lõpposa. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 5: Kolmikavarii mullu suvel Tõrvandi ristis. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix 
Foto 6: Vana Võru maantee. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix 
Foto 7: Tilleorg. Foto autor: Ove Maidla, Postimees/Scanpix 
Foto 8: Rattaralli viimasele viiele kilomeetrile on lisandunud hulk uusi ja ohtlikke kohti, näiteks ringtee Jalaka ja Ringtee ristmikul. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix