Lehed

kolmapäev, mai 22, 2013

Pullerits: Miks rattaralliks pole võimalik valmistuda?

Pühapäeval, kui läksin Lõunakeskuses Hawaii Expressi kauplusse, et lasta seal parandada eelmisel päeval maale sõites asfaltteelt kruusateele keeramise järel lõhkenud tagumine rehv, kuulsin pealtnäha lihtsat, kuid sisult mõtlemapanevat küsimust.

Uue rehvi panek käis kolme-nelja minutiga, kuigi esiotsa sain kuulda, et minu probleemi lahendamise alustamiseni võib minna pool tundi. Poole tunniga sõidavad kõvemad mehed, nagu Paul Lõiv ja Olavi Mõts (mitte mina), üle 20 km. Aga kauplus mobiliseeris end ja asi sai korda tehtud lausa lennult. Arve 6,90 eurot (allahindlus 0,00%).

Kui maksma hakkasin, saingi küsimuse: «Tartu rattaralliks käib kõva valmistumine?»

Ilma et oleksin küsimuse üle juurelnud, andsin spontaanselt vastuse: «Rattaralliks ei ole võimalik valmistuda.» Seda hoolimata tõsiasjast, et rattakilometraaži on mul sel kevadel kogutud üle 900.

Poolteist sekundit hiljem taipasin isegi, kui sügavamõttelise ja tõde tabava vastuse olin käigult andnud.

Ja seda seletasin ka mu rehvi lahkelt parandanud küsijale. Nimelt, mis vahet seal on, kas sõita enne rattarallit 400 või 1000 või 1500 km? Jah, vahe on kulutatud ajas, aga kas see kulutatud aeg aitab ka tulemust paremaks teha? Kahtlen sügavalt.

Kahtlus on põhjendatud. Fakt on see, et minusugune ei hakka kunagi sõitma rattaralli esimeses grupis. Ja minusuguseid on sadu. Isegi kui sinna mingi ime läbi trügida, siis varem või hiljem raputatakse sealt maha. Tuleb leppida võimetekohasema grupiga, milleks on kas teine või kolmas, olenevalt sellest, kuidas need kujunevad. Mõnikord on need läinud ka kokku. Näiteks eelmine aasta jõudsin Tartust väljudes teise grupi peasse, aitasin seal isegi tempot hoida, kuid pärast Külitset tuli tagant ikkagi kolmas grupp ja neelas teise grupi alla. See suur grupp kulges ka lõpuni.

Niisiis on asi iseenesest primitiivne: tuleb esimestel kilomeetritel hoida oma võimetekohasesse gruppi ja edasi hoolitseda vaid selle eest, et oma vea tõttu grupist maha ei jääks. See, kas sa oled selleks ajaks sõitnud 400 või 1000 või 1500 km, ei mängi minusuguste puhul mitte mingisugust rolli. Oled seal, kus sa oled, ja sinna ka jääd, kui ise vigu ei tee.

Oletame, et tõstan kilometraaži 2000ni. Ehk sõidan poole rohkem. Kas see aitaks mind esimesse gruppi? Kindlasti ei. Aga kui sõidaksin 3000 km? Ei oska öelda; võib-olla, aga pigem samuti mitte. Igatahes oleks ajakulu ebaproportsionaalselt suur võrreldes selle natukese tõenäosusega, mis hea õnne korral võiks lisanduda esimesse gruppi jõudmiseks. Ehk kulud ja tulu ei ole põrmugi tasakaalus.

Seega on järeldus lihtne ja elementaarne: rattaralliks ei ole minusugustel, keda on sadu, kellel on enam-vähem ühesugused võimed ja ühesugune varustus, võimalik valmistuda – või vähemasti ei anna see valmistumine mingit efekti. Seetõttu ei maksa jalgrattatrenne ka liiga tõsiselt võtta – ma ei võtagi –, vaid palju arukam on neid lihtsalt nautida, peaasi, et huvitav oleks. Näiteks sõita Tartu Velo Klubi trennis grupil lihtsalt eest ära – põnev!

Möödunud neljapäeval vedasime doktor Leho Ripsiga (ikkagi tõeline ja päris doktor!) gruppi Saadjärve lähistelt Kukulinna poolt Vedule, Tartu-Jõhvi maanteele. Vedasime vastutuult, mistõttu pidin üksjagu pingutama, et 33-34 km/h sees hoida. Kui maanteele keerasime ja kõrvale tõmbasime, et vahetus üle anda, märkasin üle õla kiigates, et grupp muutus passiivseks. Ütlesin dr Ripsile, et nüüd oleks õige aeg rünnata, aga ta ei võtnud vedu. Ega ma kaks korda ka ärgitama hakanud. Heitsin veel kord pilgu üle õla, kummardusin madalamale juhtraua kohale, vajutasin 38-40 km/h sisse ja panin ajama. Et mis mõttega? Aga lihtsalt seepärast, et huvitavam oleks. Ja mul kama kaks, mis nad seal tagapool minu manöövrist arvavad. Peaasi, et ma sellega kedagi ei sega. Kindlasti ei seganud.

Pedaalisin üksi ees ligi 10 km, kui Aovere ristis tuli tagant neljane meeskond ja vuhises minust mööda. Ent millegipärast lasid nad enne Inglimäge tempo alla, nii et läksin kiirusega 41-42 km/h neist uuesti mööda. Inglimäe tõusu võtsin pisut rohkem kui 30 km/h-ga kõige ees, meeskond mõned meetrid maas. Nad olid üllatavalt äraootaval seisukohal. Järgnenud langusel vajutasid aga gaasi põhja. Söandasin neile taha haakida – peaasi, et ei segaks. Languse all võtsid nad sisse kiiruse ligi 60 km/h ja hakkasid seda hoidma. See oli täitsa kiire, isegi taga pidi vaeva nägema, et täpselt tuules püsida. Aga kuna lasin eest vahetunud vedaja alati enda ette, siis see tähendas, et iga kord tekkis minu ette pisuke tuulesein, mis lõpuks saigi saatuslikuks. Ehk sedasi lõõtsana taga jõlkudes loobusin iga hinna eest eessõitjaist hammastega kinni hoidmast. See ei olnud enam huvitav ega põnev, see läinuks end vägistamiseks.

Aga vahva sõit oli, elamus missugune! Kuidas too trenn võinuks mõjuda rattaralli tulemusele – sel pole mingit tähtsust. Sest, nagu ütlesin, minusugustel pole nagunii võimalik Tartu rattaralliks valmistuda.
***
Eile sain meeldivat tagasisidet. Käisin Tallinnas modereerimas ühte ajakirjandusteemalist debatti ning sain seal mitmelt inimeselt tunnustust esmaspäevases Postimehe ilmunud kirjutise "Viljatud rünnakud" kohta, et Eestis on keegi, kes julgeb neil teemadel ausalt ja kartmatult kirjutada. See tunnustus oli väga südantsoojendav. Aitäh!
******
Amasa Back Trailhead, Moab, Utah. 20. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1 ja 2: Tanel Kangert Giro d'Italia 16. etapil. Fotode autor: AP (1) ja LaPresse (2) /Scanpix
Fotod 3-5: Tanel Kangert jääb Giro d'Italia 16. etapi lõpuheitluses hispaanlase Benat Intxausti järel teiseks. Fotode autor: AP/Scanpix

65 kommentaari:

  1. Anonüümne11:52

    Priit, hei!
    Kommentaari avaldamisega loetakse Autorileping sõlmituks.
    (Võid oma blogi kinni panna, võid kommenteerimise ära keelata - kõik need õigused on blogi haldajal alles).
    Fakt on aga, et see kommentaar on avaldatud.

    1.1 Annan Sulle litsentsi käesolevat kommentaari esitada ja taasesitada. 1.2 Ajalist piirangut pole. 1.3 Tuletatud teoste keeldu ka pole!

    Ei ei tekiks tahtmist kustutada, lisan Autorilepingusse sisse:
    1.4 Teose kustutamisel kohustub Litsentsisaaja tasuma leppetrahvi 100 €.

    Edu!

    VastaKustuta
  2. Anonüümne11:52

    Priit -
    valmistuda saab mitut moodi ja erinevate eesmärkidega.
    Alustuseks kas või seegi, et istmik selle sõidu aja ära kannataks!
    Aga kui ei saa ettevalmistuda, siis proovi kord sõita ilma ettevalmistuseta, lihtsalt 0-kilomeetriga ja siis anna meile teada ajakirjandusliku eksperimendi tulemus...

    Ahjaa - kumm purunes mitte mahakeeramise pärast, vaid vale (vähese) rõhu tõttu. See on põhisüüdlane 2/3 kummipurunemiste juhtumitest.

    PS. Ainult pehmod ei saa iseseisvalt kummivahetusega hakkama. ;-)

    VastaKustuta
  3. Ei, 11:52 (1.), ma ei kohustu mingit leppetrahvi tasuma! Leping ei saa olla ühepoolne. Mis nüüd teete?

    VastaKustuta
  4. Anonüümne12:36

    Stockholmis on jälle jama majas. Üks skandinaaviamaa täestab enda jälle pehmodena, nagu ka PP neid nimetanud on. Kaua võib?

    VastaKustuta
  5. Just, 12:36. Lugege svenssonite enda kommentaare, miks selline jama juhtub. Ikka on süüdi sotsiaalne ebavõrdsus ja segregatsioon jne. Ehk taas raputatakse endale tuhka pähe, võetakse endale suur osa süüd, et näete, me ise pole suutnud neid immigrante piisavalt suure armastuse ja hoolitsusega vastu võtta. Munadeta ühiskond, nagu eile üks mu kolleeg ütles. See, et nad hokis maailmameistriks tulid, ei näita ega tähenda midagi. Ühiskonna üldine mentaliteet on omadega täitsa metsas. Hull lugu, et meil on jätkuvalt kusagil hingitsemas hoiak, et tahaks ka Põhjamaade suguseks saada. Tänan, ei! Jah, nagu ma piltlikult ütlesin, andke mulle veel kaks-kolm meest ja me läheme ja võtame need Põhjamaad ära. Mäletate Vene lennukite õppust Rootsi piiri ääres? Svenssonid ei saanud oma lennukeid maast lahtigi. Leedust tuli hävitajad teele lähetada. Oli vist nii?

    VastaKustuta
  6. Õige Priit väga õige,
    need rootsi pehmod me võtame ära paari Lõuna Eesti kangema mehega,
    need hokiässad ei ole ju kodus, need elavad Kanadas ja Venemaal

    VastaKustuta
  7. Anonüümne13:18

    Nende PM ei oska muud ütelda kui :
    "vägivald ei ole okei"

    sisuka jutiga mees

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/rootsi-peaminister-reinfeldt-vagivald-ei-ole-okei.d?id=66166630

    VastaKustuta
  8. Natuke temast mööda aga tore on see et Eestimaal tehakse sporti perekondade kaupa (seega uued kangertid tulemas)

    Toome siinkohal ära mõlema tubli 6-liikmelise perekonna tulemused: esimese koha saavutanud Bondarchukkide perest saavutas ema Jelena oma vanuseklassis 3., isa Leonid 5. ja lapsed Ivan 2., Maria 1., Maksim 3. ja Igor 3. koha; teise koha saavutanud Rebaste perest saavutas ema Marje 13., isa Rainer 9. ja lapsed Stefan 1., Travis 5., Christofer 6. ja Francis 8. koha. Seega võit tuli Bondarchukkide perele 225 punktiga ja teine koht Rebaste perele 184 punktiga.

    VastaKustuta
  9. Anonüümne13:30

    Võtame lahit EMHI ja näeme, et PP poolt luuletatud vastutuule lõik oli hoopis taganttuule sõit ülespõndakut. Loogiline, et ülekaalulised ässad lasid, PP-l seal tuult murda sest milleks võidelda korraga nii gravitatsiooni kui õhutakistusega? Tark mees võtab korraga ette ühe ründe ja ei tegele ebaefektiivsema multitaskinguga.

    Lõpuks mehed hakkasid tööle kui juba teekond vooredest allapoole suunduma hakkas ja püüdsid ees hingeldava kribu kinni. See on erapooletu analüüs PP treeningust aga mitte mingi mina ja maailm kiidujutu puhumine.

    VastaKustuta
  10. Anonüümne14:21

    tore on

    VastaKustuta
  11. Anonüümne14:42

    jalgpall
    http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=wvFk_E8PfFg

    VastaKustuta
  12. 13:30, olite kohal või, et nii veenvalt esinete? Teie arvates nii käibki, et vaatate kaarte ja kõik on selge? Tuletan meelde Tiit Hennoste Eesti mahukaima ajakirjandusõpiku lauset, et kõige parem allikas on ajakirjanik ise, alles seejärel tulevad dokumendid (sh teie kaardid) ja kõige viimases järjekorras suulised inimallikad (kes võivad pada ajada). Palun pidage seda meeles nüüd ja edaspidi! Selle blogi trump just see ongi, et ajakirjanik ise on enamikus situatsioonides, millest siin juttu teen, kätt- ja jalgupidi sees.

    VastaKustuta
  13. Anonüümne15:09

    Mis saab siis, kui ajakirjanik ise pada ajab?

    VastaKustuta
  14. Anonüümne15:33

    Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    VastaKustuta
  15. 15.33 - isiklikule kriitikale nimi alla! Olen seda korduvalt toonitanud, aga ikka ei suuda te seda lihtsat asja meelde jätta.

    VastaKustuta
  16. Anonüümne16:02

    Mina usun, et EMHI poolt taadeldud aparatuur esitab ilmastikunähtusi ajakirjanduslikult ilustamata ja järve kallas asub alati künka või põndaku jalamil mitte aga tipus. Ajakirjaniku ebaobjektiivne tunnetus ei lähe mulle siinkohal absoluutselt korda sest tema meeled on petlikud ja subjektiivsed ning tema perspektiivist paistab maakera lapik ja päike pöörlevat ümber maa ning maa seisvat kolmel hiigel elevandil. Vot nii palju arvan ma ajakirjaniku subjektiivsetest muljetest kui sinna pole veenvalt juurde lisatud teiste asjaosaliste kinnitust, et nii see kõik täpselt oligi. Ühe inimallika peale ei tasu usutavat lugu üles ehitada. See oli vist Juhan Peegli kuldreegel?

    VastaKustuta
  17. Anonüümne16:08

    See on kõikide vastupidavusalade puhul ju nii, et mingi tase tuleb kergelt, kuid sealt edasi nõuab kõva tööd, tahet ja andekust. Samamoodi ka jooksus - 10km 40 minutiga jõuab igaüks joosta, kui natuke trenni teha. 35 min nõuab juba pühendumist ning sealt edasi iga minuti võitmine kõva tööd. Täpselt sama on ka rattas ja rattarallil (kuigi siin on ka muid tegureid).

    VastaKustuta
  18. Anonüümne17:08

    saavutas ema Marje 13., isa Rainer 9. ja lapsed Stefan 1., Travis 5., Christofer 6. ja Francis 8. koha.

    miks ema Marje ja isa Rainer oma lastele sellised bermuuda neegrite nimed panid? Eestikeelsed nimed juba otsa saanud või?

    VastaKustuta
  19. Anonüümne21:09

    Terv Priit,
    mis kinoga sa täna Tartus Diskosillal tegelesid? Ettevalmistus Rattaralliks?

    VastaKustuta
  20. Anonüümne21:19

    Kas sa käid rattatrennides ilma varukummita ja pumbata? Oi kuidas mulle sellised lohhid ei meeldi, kui kumm läheb siis peab keegi teine andma enda asju, sest härrad "proffid" ju ei võta kaasa.

    VastaKustuta
  21. Aitäh märkamast, 21:09. Ei, käis ajakirjanduslik töö. Fotograaf tegi ühest eraldistardisõitjast pilti, pärast vestlesin temaga. Nii valmib Maratoni järjekordne number. Tegemist oli ühe loo reporteritöö etapiga.

    VastaKustuta
  22. Anonüümne22:50

    Ajakirjanduslik töö on Tartus sündmuste lavastamine?
    Kas seda õpetas Peegel?

    VastaKustuta
  23. Anonüümne23:06

    Priit pole ju reporter, ta on lavastaja-manipulaator, räägib asjadest millest on vaja raha teenimiseks rääkida ja hoiab südametunnistuse vagusi kui see ähvardab teenistust kahandada. Mina olen näinud elus ainult ühte eetilist rumalukest kes keeldus põnevast tööst kuna väikesemu läks kõvaks ja ähvardas töömoraali reformida. Noh, asendamatuid ei ole iialgi. Tehakse asi ära nii või naa ja paigale keegi seisma ei jää. Oluline on, et pappi tuleb ja tühja siis see ajakirjaniku eetika ning lugu nimetakse kiirelt olemuslooks. Nii see käib.

    VastaKustuta
  24. ...tühi ja asjatundmatu möla.

    VastaKustuta
  25. Anonüümne23:50

    Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    VastaKustuta
  26. Anonüümne23:52

    No võtame nt tädi Saagimi. Tema paneb kõik oma võlud mängu kui on vaja lugu saada mis tähelepanu ärataks. Ta isegi lubab oma sugu vahetada piisava klikiarvu puhul. Paneme agatähele, et kunagi ei ilmu temast lugu mida ta ise ei provotseeri. Tema on ikka aktiivne osaline. Ei tule tast koledat pilti vaid ikka klants tädi, sest kehva kvaliteediga ja kole naine ei müüks enam tulevikus (nagu näiteks allakäinud K.Murutar) seega tuleb staare hoida klantsina, et lugejatelt pappi saada ja staar ennast kätte annaks. Sama käib sõnaseppade töö kohta. Lugu peab olema selline mahe ja maitsekalt lavastatud ning manipuleerima peab ainult sobilike küsimustega, et mitte tekitada liigseid pingeid ja ka tulevikus saaks endale modelle kellest sõnaskulptuuri vormida. Kehva plätserduse puhul lihtsalt modellid ei anna ennast kätte. Simpel. See ei ole kahjuks möla, see on elu.

    VastaKustuta
  27. Anonüümne00:19

    23:06 (23:52), Te peaksite Ülikoolis loenguid pidama. Tõsiselt.

    Pulleritsust ei saa aga aru. "Maratoni" kaanel näeme siis üht Filter sarjas võistlevat (pool?)harrastajat üle Emajõe silla sõitmas, kaante vahel on pärast intervjuu toimetaja Pulleritsuga. Ja see on mõeldud "meepütiks", mis lugejad kokku tõmbab?

    VastaKustuta
  28. Anonüümne08:15

    Ärge klähvige. Priit teab ise mis teeb.

    VastaKustuta
  29. Anonüümne08:31

    Rattakombe = macho -> kõva mees = alfa-isane. (Vt blogikande illustratiivsed pildid)

    VastaKustuta
  30. Anonüümne09:46

    00:19 Tämud komplimendi eest. Aitab meil siin ühest rahvasportlasest küll kes trenni- ja lullilöömise aega Ülikoolis jutustades veedab.

    Pealegi selleks, et riik saaks Ülikooli ja selle kriteeriumidele vastavaid üliõpilaste suunajaid ülalpidada peab keegi aitama riiki raha pumbata. Selles töös on tulemus selgelt näha - kehva tulemuse puhul teate küll mis juhtub ja see juhtub kähku, Ülikoolis aga on nii, et hea tulemuse puhul on inerts nii pikk, et seda on võimatu tolle juhendajaga kuidagigi siduda. No ei paku sihuke tegevus motti sihi seadmiseks, ei paku :(

    VastaKustuta
  31. Anonüümne12:05

    Mitte ühtegi homo.
    Mitte ühtegi mustanahalist.
    Mitte ühtegi naist.
    Mitte ühtegi pehmot.
    Mitte ühtegi "dolbojoobi".

    Ainult valged.
    Ainult "isased".
    Ainult adrenaliin.

    (Pulleritsu pildivalikust)

    VastaKustuta
  32. Anonüümne12:17

    Aga meie, suusablogi ustavad naislugejad kiidame pildivaliku heaks. Valged alfaisased Mae Pullerits Veerpalu Alaver Art Soonets Holden Kangert ja mitmed teised rõõmustavad meie silma ja panevad südame kiiremini põksuma

    Anna-Greeta, kõigi spordikaunitaride nimel

    VastaKustuta
  33. Vot, saite nüüd, 12:05, va heterofoob selline!

    VastaKustuta
  34. Mina vaatan seda blogi ka põhiliselt ilusate (valgete) meeste pärast. Nagu ütles kirjamees Vaapo Vaher: fallos, see on argument!

    VastaKustuta
  35. Anonüümne13:07

    Päris konkreetsed naislugejad siin blogis ma vaatan. Jõudu neile!

    VastaKustuta
  36. Anonüümne13:10

    "Mäletate Vene lennukite õppust Rootsi piiri ääres? Svenssonid ei saanud oma lennukeid maast lahtigi."

    Nojah. Ma ei tea, kumb see mannetum riik on, kas see, kelle lennukid üles ei tõusnud või need kom riiki, kellel pole endal ainsatki hävitajat.

    VastaKustuta
  37. Anonüümne13:30

    Asi on rohkem selles et ükski riik ei julge tõsisemat relvastust Baltikumile müüa. Vene mõju on kõva. Maksimaalne mis baltimaadele lubatud on automaatpüss metsas partisanina ringi silkamine ja mõned 2 maailmasõja aegsed miinipildujad. Samuti käib äge staabiohvitseride ettevalmistamine (viimased jutud EE-s)
    Aga mida või keda need staabiohvitserid juhivad kui ei ole ei tehnikat ega inimliha kes põllul (in the field) midagi teeks. Petta oleme saanud aga teeme head nägu kui hästi oleme oma suurte sõpradega integreerunud. Piisab kui saksa prantsuse läbirääkijatele Moskvas kalamarja pakutakse (vt. Vhurchilli jootmine Jossi poolt) ja oleme müüdud hetkega.

    VastaKustuta
  38. Anonüümne13:49

    "Svenssonid ei saanud oma lennukeid maast lahtigi."

    Oletades, et tegu oli reaalse ründe imitatsiooniga, siis Tallinn ja Tartu oleks tolle Stockholmi rünnaku hetkeks koos juhtimiskeskustega juba maamunalt ära pühitud. Mannetu lugu nende kohalike militaarpehmodega. Tegelikult oleks pidanud NATO markeerima neid õppusi teinud pommitajaid terve lennu ulatuses aga äratus saabus neile alles siis kui õige hetk oli totaalselt maha magatud. Seda nimetame siis NATO "vihmavarjuks" kui suudetakse lugeda kokku üksnes kahjusid?

    VastaKustuta
  39. Anonüümne14:09

    Baltikum ei ole oma õnnetu geograafilise asendi tõttu kaitstav. Seda teadsid meie armas idanaaber ja meie uued suured sõbrad läänest juba ammu. Hiljuti ju tuli ilmsiks et isegi plaani PABERIL ei olnud olemas.
    Sõpru meil ka tänu mitmele aspektile ei ole. Berliin Pariis London on alati Moskva lõa otsas rippunud, ning suurrahvastel ei ole aborigeenidest asja. Endised saatusekaaslased Tsehhi ja Poola värisevad oma naha pärast. Soome ja Rootsi on meite ohvitsere küll koolitanud, kuid peagi said nad aimu et Eesti saladused on nagu sõelaga vee kandmine (Simm ja seltskond) seega ei võeta meid ka seal otsustamise laua taha.
    Sellest on kahju aga ka rahu tingimustes on meil rahvusriiki max 20 aastaks. Seejärel on parlamendis stalnuhhinid kõlvartid grigorjanid ja muu selline kirju-mirju seltskond enamuses.

    VastaKustuta
  40. Anonüümne14:11

    Pullerits ja alfaisane? Pullerits ja ilus valge mees? Tunnen neile naistele kaasa, kes nii arvavad.

    Berta, kõigi piiranguteta naiste nimel

    VastaKustuta
  41. Anonüümne14:24

    14:09,
    aga milline oleks teie alternatiiv? Või teil ei olegi alternatiivi? "Käpad püsti" - ja küsimus on ainult kas alistuda läände või itta?

    VastaKustuta
  42. Anonüümne14:29

    Täpsustan küsimust. Kui Baltikum ei ole oma õnnetu geograafilise asendi tõttu kaitstav, kuidas peaksime siis oma riigikaitse poliitika üles ehitama? Ja kuidas üldse elama?

    VastaKustuta
  43. Anonüümne14:37

    Alternatiiv on täitsa olemas. Kõva relvastummine ja patriotism. Esimesega saaks kuidagi hakkama, patriotismi aga liberaalses majanduses ja "avatud" vaimsuses ei kasvata. Kogu euroopa on nwo lõa otsas, asi see õnnetu eesti on käpuli panna just vaimselt, seaduste abil.

    VastaKustuta
  44. Hea tõdeda, et vähemalt spordimeeste hulgas leidub mehi, kellele riigikaitse korda läheb. Mulle läheb samuti. Seetõttu käivad mulle eriti vastukarva need mitte-alfa-isased (ehk Berta lemmikud), kes naiivselt peavad vene ohtu müüdiks ja paranoiaks, samuti need, kelle sport piirdub kümnele (pigem 6-8-le) sõrmele valu andmises, ja muud ketsides, kitsastes madala värvliga pükstes, suurte raamidega prillidega ja roosade-lillade-lilleliste särkidega tüübid, kes isegi ülikonda kanda ei oska.

    VastaKustuta
  45. Anonüümne14:50

    Kas valitsuse tasandil on mõeldud kunagi Eestit kaitsta? Laidoner ja Päts näitasid ära kuidas iseseisva Eesti riigi valitsus mõtleb. Hitler astus läbi Euroopa nagu läbi või, Stalin tegi seda sama suurriiklike sobingutega. Eesti asi on saba liputada ja kaasa klähvida. Euroopa on ammu öelnud, et Euroopal ilma Venemaata pole perspektiivi. Ameeriklased üritavad seda ühinemisprotsessi pikendada oma hegemoonia säilimiseks. Meie valitsus aga sammub onu Sämmi jälgedes, et tagada eliidile edukas pagenemisvõimalus teisele poole maad, samas meie talendid kipuvad sealt tagasi tulema kuna perspektiiv puudub. Kas koju saabuvate talentide otsused ei viitagi meile kelle suunas peame tegelikult saba liputama? Isiklikult arvan, et unistuste Ameerika asemel tuleb leppida reaalse Euroopaga. Kes tahab võib ju siit täna minna Ameerikasse kuid poliitika peab olema suunatud integreeruvasse Euroopasse. Sellest vaatepunktist on venelaste lahinguimitatsioon Eesti suhtes tähtsusetu arvutimäng.

    VastaKustuta
  46. Anonüümne15:35

    Mismoodi see 6-le või 8-le sõrmele valu andmine käib? Valu tekib pealegi ainult siis kui kasutada 2-3 sõrme. Siis peab ikka tõesti kõvasti takka andma.

    VastaKustuta
  47. Anonüümne16:27

    Räägib mitte-alfa-isastest ja ise ei suuda rattal rehvigi ära vahetada.....

    VastaKustuta
  48. ...alfa-isane ongi see, kes niisuguse pisinikerdamisega oma aega ei kuluta. Tema teeb samal ajal suuri, tõsiseid ja olulisi asju. Vaat nii!

    VastaKustuta
  49. Anonüümne16:43

    Lillelises särgis "pehmo" teeb alfa-isasele soojätkamises 1:0 ära. Viimane on ju kogu aeg maanteel trennis või maratonil.
    Kõva trenn on alfa-isase ära kurnanud, pidev ratta otsas istumine ja taastusjoogid on ka soojätkamise funktsionaalset võimekust kahandanud (vrdl Armstrong).

    VastaKustuta
  50. Anonüümne20:27

    Priit (16:32), su argument jääb poolikuks. Alfa isane tõesti asjatult aega ei kuluta. Alfa isane vahetab kummi ise 10 minutiga ära, mitte ei sõida seda poodi vahetama, mis võtab vähemalt 30 minutit.
    Proovi ära, saad hakkama küll.
    Märt

    VastaKustuta
  51. Anonüümne21:21

    Visualiseerime kirjeldatud treeningu marsruudi lõiku Saadjärvelt Inglimäele Hyperlapse video abil (parima tulemuse saab selle lingi avamisel Chrome abil).

    VastaKustuta
  52. Anonüümne21:36

    Siin on üks tiir ümber vahva paneelmaja

    VastaKustuta
  53. Anonüümne21:52

    "..alfa-isane ongi see, kes niisuguse pisinikerdamisega oma aega ei kuluta. Tema teeb samal ajal suuri, tõsiseid ja olulisi asju. Vaat nii!" vot nii, Velo klubi ratturid.

    VastaKustuta
  54. Anonüümne22:11

    Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    VastaKustuta
  55. Anonüümne08:16

    Priit -
    selle loo kommentaaride valik tekitas minus soovituse sul Maratoni vahele kirjutada üks lugu kaitseväelastest (või riigikaitsest) ja rahvaspordist.
    Ja mitte spordirühma meestest/naistest, vaid just tavalistest tegevväelastest vanuses 30-60, seal on päris palju värvikaid tegelasi!

    VastaKustuta
  56. Anonüümne09:24

    Postimehes oli lugu Parbusest.
    Parbust kahtlustati varguses.
    Kapo näitas leidlikkust.
    Parbus saadi kätte peldikust.
    Ja rahad leiti peidikust.

    -- Priit,
    arvesta, et täna on reede, mehed tahavad enne trenni suundumist veel midagi lugeda ja arutada. Sa ise tahad ka juba töönädala lukku lüüa.

    VastaKustuta
  57. Anonüümne10:06

    Parbus on kõva kirjamees ja ka raamatu välja andnud. KAPO omad kirjutavad ka väga hästi kõnede transkriptsioone (mm.. ee.. köhhö-köhh). Pullerits on samuti terava sulega. Reedel peaks uus sissekanne tulema.

    Me ootame!

    VastaKustuta
  58. 10:06 - just tuli ära! Pole vaja enam oodata.

    09:24 - reedeks arutlusmaterjal antud!

    08:16 - pole paha mõte. Kui seda valdkonda tunnete, äkki oskate kohe kedagi soovitada? Võite kirjutada mulle meilile priit.pullerits@postimees.ee, aga loomulikult võita soovitused ka siia postitada.

    VastaKustuta
  59. Anonüümne11:55

    Eero Kinnunen - Viru pataljoni ülem

    VastaKustuta
  60. Anonüümne19:22

    14:37, pakuks veel alternatiivi. isegi kui on vaim valmis ja kõva relvastus, jääb massi ikkagi väheks. pakuks lisaks alternatiivi, nö väikeriikide sõjalise julgeoleku ühenduse näol. see võiks olla mitte mingi jutt koostööst, vaid reaalne sõjalise kohustusega koostöövorm. aga puudub poliitiline eliit, kellel oleks tahet midagi päriselt teha, samas on see ainult nende võimuses.

    VastaKustuta